UUDISTAJA
22. oktoober 2010
OKTOOBER
Eelmisest Uudistajast lahutav nädal oli üsna oktoobri nägu. Aga ikka jälle nii, et Eesti eri kantidele osaks saanu oli suuresti erinev: kus paras tormimöll, kus lihtsalt tugev tuul; kus parajalt priske lumekord, kus ainult väiksed lombid; kus paksud pilved, kus hoopis õhema taevakatte praost piiluv päike.
15. oktoober: Lääne- ja Põhja-Eestis lõhkus torm öösel elektriühendusi, langetas puid ja seiskas laevu (foto on teinud Hiiumaal Kurisu külas Ellen Petjärv), …
… Tartus jätkus tuulel jõudu vaid oksakesi murda.
Mõni päev tagasi lendasid siin veel valged pallid …
16. oktoober: ja kus siin kollane on?
Teadagi: lehiste otsas.
18. oktoober: suurte majade vahel näeb veel igat karva võrasid.
19. oktoober: värvivalik Tallinnas rahvusraamatukogu siseõues.
20. oktoober – esimene suurem vihmanutupäev: sügiskunstigalerii alumistelt korrustelt leiab veel värvirõõmu, …
.. laemaalid on aga märja tuuleharjaga maha pühitud …
… ning kilde ootab ees uus elu kompostivabrikus.
UUDISTAJA SOOVITAB
Oktoobri Eesti Loodus
Põhilugu kirjeldab Kirde-Eesti olulisi maamärke, poolkoksimägesid. Nn. Kirde-Eesti keskahelik saab peagi uue ilme, sest Euroopa Liidu direktiivide alusel on tegemist ohtlike jäätmete prügilaga, mis tuleb sulgeda. Poolkoksimägede sulgemistöö maksumus on riigihanke konkursi tulemusena 323 miljonit krooni, sulgemisprojekti järgi tasandatakse mägede nõlvad, kaetakse need vettpidava kihi ja mullaga ning haljastatakse. Milline on aga poolkoksimägede praegune seis, seda püüamegi jäädvustada.
Elurikkuse aasta puhul tutvustame üht mitmekesisuse kaitse alusdokumenti – Berni konventsiooni. Pikemalt on vaatluse all mitmekesise eluslooduse erisugused asukad: Eestis suhteliselt uus putukaliik silmiktirt ja uus seen liibuv roostetorik, tiigi-roolind ja laukapuu.
Ka Eesti paikade tutvustamist ei ole selgi korral unarusse jäetud: siit saab teavet Vaimõisa pargi ja Hanikatsi saare kohta. Intervjuu on akadeemik Agu Laisaga. Lühematest kirjutisest saab pildi lätlaste dendroloogiakirjandusest, ujuvsaarte probleemist, Gustav Vilbaste kirjatööde nimestiku saatusest ja kirjumudilast Saaremaal. Meenutame ka hiljuti lahkunud loodusteadlasi Vello Reebenit ja Jüri Kärnerit.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Kas hoolime Läänemerest?
Säästva Eesti instituut teatas 14. oktoobril, et valminud on uuring Läänemere kasutamisest ja suhtumisest meresse.
Kõigis Läänemere riikides 2010. aasta kevadel korraldatud arvamusküsitluse Baltic Survey eesmärk oli uurida merekeskkonna kasutust inimeste vaba aja veetmisel ja suhtumist meresse. Uuring on esimene osa Läänemere keskkonnaprobleemide analüüsist kulude ja tulude väljaselgitamise abil; seda koordineerib rahvusvaheline teadusvõrgustik Baltic STERN. Analüüsi tulemusena töötatakse välja poliitikasoovitused, kaitsmaks Läänemere ökosüsteemi majanduslikult tõhusate meetmete toel.
Uuringu andmetel on ligi 80% Läänemere-äärsete riikide elanikest vaba aega veetnud Läänemere ääres. Enamasti juhtub see suvekuudel; kõige sagedasemad mere ääres käijad on taanlased, soomlased ja rootslased.
Enim on Läänemere keskkonna pärast mures soomlased, eestlased, Venemaa rannikupiirkonna elanikud ja rootslased. Seitsmes riigis üheksast hindasid inimesed Läänemere keskkonnaküsimusi oma riigi kolme kõige tõsisema keskkonnaprobleemi hulka. Kõige rohkem pani vastajaid muretsema prügi, raskmetallid ja teised ohtlikud ained meres, väikesed igapäevased naftalekked ja suurte naftalekete oht, mere taime- ja loomaliikide kahjustamine ning vetikavohangud. Eesti vastajate jaoks oli üsna tõsine mure ka merepõhjas paiknevad lõhkemata miinid ja keemiarelvad.
Enamik küsitletuist oli seisukohal, et saastaja peab maksma ning praegusest kõrgemad saastetasumäärad üksikisikutele ja ettevõtetele on vastuvõetav moodus rahastada Läänemere keskkonda parandavaid tegevusi. Kaks kolmandikku eestlastest pidas saastetasumäärade tõstmist vastuvõetavaks. Kõigis riikides, v.a. Poolas ja Rootsis, ei nõustunud enamik väitega, et nad isiklikult mõjutavad Läänemere keskkonna kvaliteeti.
Enamik vastajaid pidas vajalikuks võtta oma riigis Läänemere kaitseks tarvitusele abinõusid reoveepuhastus-, kalapüügi-, tööstus- ja meretranspordiettevõtetes ja sadamates. Taanis, Eestis, Soomes, Poolas, Rootsis ja Venemaa rannikupiirkonnas hindas enamik oluliseks ka oma riigi talunike tegevust.
Uuringu raames intervjueeriti aprillist juunini 9000 inimest üheksas Läänemere riigis. Tööd rahastas Rootsi keskkonnakaitseagentuur ja Soome valdkondlike teadusuuringute nõuandekogu. Uuringut juhtis Enveco keskkonnaökonoomika konsultatsioonifirma koostöös teadusinstituutide ja teiste organisatsioonidega kõigist Läänemere riikidest; Eestist osales SEI Tallinn. Andmete kogumist korraldas Synovate Rootsi.
Vt. täpsemalt: www.stockholmresilience.org/balticstern.
SEI Tallinn
Eestlane pälvis ERC alustava teadlase uurimistoetuse
Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) on kolmandat aastat välja andnud uurimisraha silmapaistval tasemel alustavatele teadlastele, sel aastal sai toetuse ka Cambridge’i ülikoolis töötav Toomas Kivisild.
Kivisild kaitses doktoritöö 2000. aastal Tartu ülikoolis professor Richard Villemsi juhendusel. Praegu töötab ta Suurbritannias Cambridge’i ülikoolis teemal „An inter-disciplinary approach for identifying evolutionary active regions in the human genome”.
Kivisild on teine eestlane, kes on pälvinud ERC alustava teadlase uurimistoetuse. Sel aastal esitati konkursile ligi 3000 taotlust, edukaks osutusid neist 427 teadlast 39 riigist. Kuni 1,5 miljoni euro suurused toetused on mõeldud teadlaste läbimurdeliste ideede elluviimiseks kõigis uurimisvaldkondades.
„Grantide näol investeerib ERC nii uutesse projektidesse kui uude talenti,” ütles uurimistegevuse, innovatsiooni ja teadusevolinik Máire Geoghegan-Quinn, kes avaldas lootust, et tulevikus võib ERC finantseeritud tipptalente näha Nobeli laureaatide nimekirjas, pidades silmas 2007. aastal samasuguse toetuse pälvinud Konstantin Novoselovi hiljutist Nobeli preemiat.
2007. aastal loodud Euroopa teadusuuringute nõukogu uurimistoetuste kogueelarve aastatel 2007–2013 on 7,5 miljardit eurot.
Vt. ka http://erc.europa.eu/pdf/Statistics_StG2010.pdf.
Teadusajakirjanike seltsi arvutilist
Suurõnnetuste puhul on vaja spetsiaalset infovahetussüsteemi
Häirekeskus kinnitas 18. oktoobril, et Eesti ja Põhjamaad otsivad ajakohaseid lahendusi, et elanikke paremini teenindada sellistes kriisiolukordades, kui on vaja avalikkust laialdaselt teavitada, vältimaks massilisi inimvigastusi ja suuri varalisi kahjusid. Selleks on Uppsala maavalitsus algatanud projekti „Riigi ja avalikkuse vahelise kriisikommunikatsiooni korraldamine” ja kaasanud spetsialiste mitmest naaberriigist, sealhulgas Eesti häirekeskusest.
Suurte ja ulatuslike õnnetuste ajal ei pruugi hädaabinumber 112 olla võimeline korraga teenindama erakordselt suurt kriisipäringute hulka ning ka neid abivajajaid, keda antud õnnetus või kriisiolukord ei puuduta. Selleks tulebki leida teisi operatiivseid infokanaleid, mille kaudu elanikkonda teavitada ja ka sündmuspaigalt infot koguda nii, et säiliks hädaabinumbri 112 kättesaadavus.
See probleem tekib maailmas iga vähegi suurema kriisiolukorra ajal ja Eesti ei ole siin erand. Et suurõnnetusi edukalt lahendada, vajatakse spetsiaalset infovahetussüsteemi. Projektis osalemisega hangib Eesti teiste maade kogemusi ja kogub infot teabevahetuse korraldamise mooduste kohta.
Sel nädalal korraldaski Eesti häirekeskus koostöös Uppsala maavalitsusega Tallinnas seminari „Mass Crisis Communication with the Public” ehk MASSCRISCOM, millest võtsid osa Euroopa Komisjoni, Soome (sh. Ahvenamaa), Rootsi, Saksamaa ja Islandi ning muidugi Eesti spetsialistid.
Häirekeskus
Tartus peavad nõu anestesioloogia tipud
Täna ja homme jätkub Tartus Dorpati konverentsikeskuses eile alanud 5. Balti anestesioloogia ja intensiivravi kongress rõhuasetusega tüsistuste vältimisele ja tegevusstandarditele. Lisaks Baltikumi tunnustatud lektoritele astub kõnepulti üle 40 erialaspetsialisti teistest Euroopa riikidest.
Tegemist on esimese Eesti arstkonda kaasava kongressiga pärast Baltimaade liitumist Helsingi deklaratsiooniga patsientide ohutusest anestesioloogias 2010. aasta juunis. Kongressil toimuvad Euroopa anestesioloogia seltsi ja Skandinaavia anestesioloogia ja intensiivravi seltsi temaatilised sessioonid, kus räägitakse anestesioloogia ohutusküsimustest ning arutatakse, kas erakorraline meditsiin peaks Skandinaavias ja Balti riikides olema eraldi eriala. Samuti peetakse Balti valuseltsi erisessiooni.
Kongressi korraldab Eesti anestesioloogide selts.
Vt. täpsemalt http://www.ut.ee/867553.
TÜ
TASUB OSALEDA
Noore teadlase preemia ootab kandidaate
Vabariigi presidendi kultuurirahastu kuulutas 15. oktoobril välja konkursi noore teadlase preemiale.
Kultuurirahastu 75 000 krooni suurune preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti päritolu doktorikraadiga teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja.
Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus), teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu. Lisaks vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus. Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed.
Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata või tuua 19. novembriks (k.a., postitempli viimane kuupäev) vabariigi presidendi kultuurirahastule, aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.
Eelmisel aastal andis president Ilves noore teadlase preemia füüsik Mait Müntelile.
Vabariigi presidendi kantselei
Koolivaheajal tohib piiluda ülikooli
Sügisese koolivaheaja kahel päeval, 27. ja 28. oktoobril, saavad õpilased tutvuda Tartu ülikooliga.
TÜ õppeosakonna turunduse peaspetsialisti Piret Normeti sõnul on sügiseste lahtiste uste päevade eemärk anda abiturientidele võimalus tutvuda õppimisvõimalustega ülikoolis juba enne riigieksamite valimist. Aga ära ei jää ka tavapärased kevadised lahtiste uste päevad.
Sel ajal saab tutvuda õppehoonetega, erialasid tutvustavad nii õppejõud kui ka üliõpilased. Ühtlasi peetakse mitmes teaduskonnas avatud loenguid. Lahtiste uste päevade ajal saavad kõik käia TÜ muuseumides tasuta. Peale selle on rühmadel võimalik etteregistreerimisel soodsamalt tellida kunstimuuseumilt giidiga ekskursioon peahoone aulas ja ajaloolises kartseris.
TÜ raamatukogus toimub infotund ja ekskursioon 27. oktoobril kell 14. Kogunemine raamatukogu fuajees Struve 1.
Vt. TÜ lahtiste uste päeva täpset kava aadressil www.ut.ee/lup.
TÜ
Kuulus Oskar Kallase kivikuhi Hiiumaal Kassaris
Oskar Kallase päev
Esmaspäeval, 25. oktoobril korraldab Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu XXIII eesti raamatuteaduse konverentsi ehk Oskar Kallase päeva. Konverentsi temaatika keskendub eesti loodusloolisele trükisele läbi aegade.
Ettekandjaiks on Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust.
Lahti on näitus loodusloolistest trükistest.
Vt. täpsemalt http://www.kirmus.ee/.
Eesti kirjandusmuuseum
Hiline punaselg-õgija noorlind. Foto: Remo Savisaar / www.eoy.ee.
Õgija-aasta saab peagi joone alla
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki huvilisi loodusõhtule „Aasta lind 2010”, mis toimub 28. oktoobril algusega kell 17 Tallinnas rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) väikeses saalis.
Ürituse tähelepanu on pööratud tänavustele aasta lindudele, punaselg- ja hallõgijale. Loodusõhtul vaadatakse õgijate pilte, räägitakse nende põnevate lindude elukommetest ning tänatakse aasta linnu projekti aktiivsemaid osavõtjaid. Üritus kestab kaks tundi ja osavõtt on kõigile huvilistele tasuta. Räägivad EOÜ direktor, aasta linnu 2010 projektijuht Tarvo Valker ja zooloog Aleksei Turovski; vaadata saab Chintis Lundgreni lustakat joonisfilmi „Hallõgija”, jagatakse autasusid aasta linnu tegevustes aktiivsemalt kaasalöönutele.
Aasta linnu tegevusi toetab KIK. Vt. ka www.eoy.ee/ogijad.
Siia sobib lisada üllatava teate linnuhuviliste listist. Nimelt kohtasid linnuvaatlejad Uku Paal ja Tarmo Teppe 15. oktoobril Tartumaal Ilmatsalus erakordselt hilist punaselg-õgija noorlindu. Kaks päeva hiljem sai loodusfotograaf Remo Savisaar samas tegutsenud linnu ka pildi peale (vt. http://www.eoy.ee/ogijad/uudised/vaadeldi-hilist-punaselg-ogijat).
Üksikuid punaselg-õgija noorlinde võib meil tavaliselt vaadelda veel septembri viimasel dekaadil, kuid oktoobrikuus on selle liigi kohtamine Eestis üsna tähelepanuväärne sündmus.
EOÜ / Linnuhuviliste list
Avati näitus ohustatud loomaliikidega kauplemisest
Keskkonnaministeerium avas koostöös Tallinna loomaaiaga eile loomaaia Illu kohvikus näituse, mis tutvustab rahvusvaheliselt ohustatud liikidega kaubitsemist ja eksimisi selle reeglite vastu.
Näitusel on välja pandud nii tollipunktidest kui ka müügikohtadest konfiskeeritud asju, mille puhul on rikutud kauplemise reegleid. Näha saab krokodillide topiseid, haruldaste kaslaste nahku, roomajate nahkadest valmistatud kingi ja kotte, elevandiluust esemeid jpm.
Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult hoogustunud. Seejuures on ebaseaduslik kauplemine oma miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega tõusnud narko- ja relvaäri kõrvale.
Selleks et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe ehk „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon” (CITES), mis jõustus 1975. aastal. Sellega on liitunud 175 riiki, Eesti ühines 1992. aastal. CITES eesmärk on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike, reguleerides nende kaubanduslikku ja ka muul eesmärgil toimuvat vedu ühest riigist teise.
Näitus loomaaias on lahti 21. novembrini.
Keskkonnaministeerium
Looduseuurijate seltsis räägitakse meditsiinijuttu
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) oktoobri üldkoosolek peetakse 28. oktoobril kell 17.15 LUSi maja saalis Tartus Struve 2.
Ettekande „Mitmemõõtmeline meditsiin” peab Ain-Elmar Kaasik. Teretulnud on kõik huvilised.
LUS
EX LIBRIS
Eesti maaülikooli (EMÜ) raamatukogus saab 11. novembrini vaadata näitust „Ex libris”. Välja on pandud väike valik tuntumate kunstnike ja raamatuomanike eksliibristest.
Ekspositsioon sai teoks tänu Vaike Hangule, kes tõi näitusele hulgaliselt teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni arhiivist ja mitmete eksliibrisekogujate kogudest pärit raamatuviitasid.
EMÜ raamatukogu
MAAILMAST
Koldpugu-pilvepapagoi (Hapalopsittaca fuertesi) on üks Colombias asuva AZE asukaid. Foto: Fundación ProAves / www.abcbirds.org.
AZE-alade kaart. Allikas: www.zeroextinction.org/.
Kus elavad suurimad haruldused
Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. Esimest korda andis ühendus ohustatud liikide andmekogu välja 2005. aastal. Nüüd uuendatud, kaartidega varustatud andmestikku saab uurida võrgupaigast http://www.zeroextinction.org/. Töö on valminud sadade uurijate võrgustiku ühistegevuses.
Kurvastaval moel kuulub vaid pool neist aladest formaalselt looduskaitse alla, sisuliselt on sellest poolest kaitse all omakorda vaid pooled alad.
Kaks ala, kus elab kõige rohkem ohustatud, nn. AZE-liike, asuvad Mehhikos: Sierra de Juarez 22 ja Veracruzi vulkaanide piirkond 16 liigiga. Haiti Massif de la Hotte on koduks 15 ja Colombia Santa Maria rahvuspark Sierra Nevadas 12 liigile. Riikidest on kõige suurem arv AZE-paiku Mehhikos: 68. Järgnevad Colombia (46), Peruu (34), Indoneesia (31), Brasiilia (27) ja Hiina (23); elurikkuse konverentsi võõrustavas Jaapanis on selliseid alasid kuus.
www.abcbirds.org
Maailma jõed on kriisiseisundis
Oktoobri alguses avalikustati hulga rahvusvaheliste fondide ja programmide rahastatud maailma jõgede analüüs, kus esimest korda on võetud korraga arvesse paljude tegurite mõju: saaste, paisud, põllumajandus, märgalade muutused, võõrliigid jne.
Tulemus on sünge: neli viiendikku inimkonnast elab piirkonnis, kus jõevee seisund on halb, nii et ohus on nii inimeste tarbevesi kui ka tuhanded taime- ja loomaliigid. Töid juhtinud New Yorgi ülikooli uurija Charles Vörösmarty sõnul leiti jõgedest tõeline „kemikaalide kokteil”. Ehkki n.-ö. arenenud maailmas, sealhulgas USA-s ja Lääne-Euroopas, on juba kümneid aastaid hoitud saastel silma peal ja kulutatud keskkonnakaitsele hiigelsummasid, on sealgi jõgede olukord halb. Paremal juhul on vesi muutunud ohutumaks inimeste jaoks, elurikkus on aga väga suures ohus.
Parimas seisundis on need jõed, mille ääres elab kõige vähem inimesi: Arktika piirkonnas ja raskesti ligipääsetavatel troopikaaladel.
IEMA
Küürvaal. Foto: Wikipedia
Kaugujuja küürvaal
Ameerika bioloogi Peter Stevicki töörühm on ajakirjas Biology Letters kirjutanud imetajate kaugujumise „maailmarekordist”: emane küürvaal (Megaptera novaeangliae) ujus Brasiilia ranniku lähedalt Madagaskari vetesse ehk läbis 10 000 kilomeetrit.
Loom õnnestus kindlaks teha tänu eritunnustele, mille põhjal ta on kantud numbri 1363 all Antarktika küürvaalade kataloogi. Esmalt täheldati teda koos paarilisega Brasiilia ranniku lähedal, kaks aastat hiljem pildistati aga vaalavaatluslaevalt Madagaskari piirkonnas.
Küürvaalad on tuntud pikamaaujujad: rändel toitumis- ja sigimispaiga vahel läbivad nad regulaarselt 5000 kilomeetrit. Aga need ränded on põhja–lõuna-, mitte ida–lääne-suunalised. Eriti iseäralik on see, et kõnealune „ülikaugujuja” oli emasvaal. Hoopis tavalisem on isasloomade pikad retked paarilise otsinguil. Mis võis sellise rännulusti esile kutsuda, seda ei oska teadlased veel seletada.
www.theage.com.au
SÜGISMOTIIVE
Sööti jäänud (haridus)põld kasvab võssa.
Ebavõrdne kohtlemine: 15. oktoobril on Professorite allee (alias Aeglase surma) parempoolne vahtranoorukite rida veel roheline, vasakpoolne aga kolletab või on kohati lausa alasti.
Millist šokolaadi nad seal viimati reklaamisidki?
Piima hind olevat tõusnud.
„Kuhu küll kõik vesi jäi?!”: Emajõgi 4. aprillil …
… ja 21. oktoobril.
Nõupidamine toimub kõrgeimal tasemel.
Järgmisel nädalal osaleb Uudistaja toimetaja Tallinnas teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” ja seetõttu ilmub järgmine Uudistaja kahe nädala pärast, 4. novembril.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
