UUDISTAJA II
05. november 2010
Saadame Uudistaja jälle kahes osas
NOVEMBER
Veel leiab linnast värve ...
... ja elusaid üllatusi.
UUDISTAJA SOOVITAB
 
TASUB OSALEDA
Algas noorte teadlaste aimeartiklite võistlus
Tartu ülikool on välja kuulutanud doktorantide populaarteaduslike artiklite võistluse. Parima artikli kirjutajale on välja pandud auhind 1000 eurot.
TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul on võistluse eesmärk anda noortele teadlastele võimalus ja motivatsioon rääkida oma erialast nii, et kõik sellest aru saaksid. „Hetkel on olukord selline, kus teadlastel (sealhulgas ka doktorantidel) puudub otsene vajadus, kohustus ja mõningatel juhtudel ka oskus oma teadustöö tulemusi ühiskonnaga jagada. Käimasolev konkurss aga arendab doktorantide populaarteaduslike artiklite kirjutamise oskust ning ühtlasi annab ka olulise sisendi vastavate ainekursuste väljatöötamiseks,” ütles Käpp ning lisas, et oodatud pole sugugi mitte ainult TÜ doktorantide tööd, kirjutada võivad kõikide ülikoolide noorteadlased.
Paremate artiklite autoreid ootavad auhinnad. Esimese koha auhind on 1000 eurot, teise koha pälvinu saab 500 eurot ja kolmanda koha omanik 250 eurot. Parimad artiklid avaldatakse TÜ teadusportaalis Novaator ning ajalehes Postimees.
Artikleid hakkab hindama žürii, kuhu kuuluvad nii teadusajakirjanikud kui ka kommunikatsiooni- ja teaduse populariseerimise spetsialistid. Artiklite esitamise tähtaeg on 1. detsember ning need tuleb saata aadressile novaator@ut.ee.
Vt. lähemalt http://www.ut.ee/et/871169
TÜ
Tartu ülikool läheb nädalaks Tallinna
8.–13. novembrini on Tallinnas Tartu ülikooli nädal, mille jooksul saavad kõik huvilised tutvuda õppimisvõimalustega TÜ-s ning peetakse hulk põnevaid loenguid ja koolitusi.
TÜ Tallinna esindaja Merle Kanguri sõnul on TÜ Tallinna nädal eelmistel aastatel toimunud kevaditi, seekord siis esimest korda ka sügisel, ennekõike tulevastele tudengikandidaatidele mõeldes, et neil oleks rohkem aega oma valikutes selgusele jõuda. „Teiste põnevate teemade hulgas oleme mõelnud ka vene sihtrühmale, neile toimub laupäeval venekeelne infotund „Teadlik valik!”, mis on mõeldud nii õpilastele kui nende vanematele,” ütles Kangur.
Lisaks infotundidele saab kuulata tuntud TÜ teadlasi rääkimas robootika edusammudest, elamisväärsest elust parasvöötmes, semiootika saladustest, Eesti huvidest Euroopa Liidus jm. TÜ Tallinna nädala seminarid, koolitused ja loengud toimuvad TÜ Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) ning on avatud kõigile huvilistele. Õpetajad, koolijuhid ja haridustöötajad saavad osaleda tasuta lühikoolitustel.
Nädal lõpeb seminariga „Õppima Tartu ülikooli!?”, mis peetakse laupäeval, 13. novembril kell 12.15–15.45 TÜ Tallinna esinduses. Seminaril tuleb juttu õppimisest TÜ-s, tudengielust Tartus, tulevasest rakendusest tööl üldiselt ning ühe võimaliku näitena teadlase elukutsest ja paljust muust.
Vt. http://www.ut.ee/tallinn
TÜ
Kestab Tallinna botaanikaaia kasvuhoonete avanädal
Kolmapäeval, 3. novembril avati Tallinna botaanikaaias pidulikult uuenduskuuri läbinud kasvuhooned, kus eksponeeritakse troopilisi ja kuivalembeseid taimi. Kasvuhoonete avanädal „Sügise eest palmide alla” kestab aga veel homseni.
Täna saab kell 14, 15 ja 16 osaleda ekskursioonil nii botaanikaaia uude osasse kui ka eelmisel aastal valminud subtroopikakasvuhoonesse, kell 17 aga vaadata uut filmi „Üheksavägised” ja kohtuda filmi autori Rein Maraniga.
Homme kell 11 avatakse uksed perepäevaks. Töötab laste mängunurk. Firma Vunder esindajad õpetavad lastevanematele, kuidas teha näomaalinguid. Palmisaalis on kohal fotograaf, kes võib teha perepildi või sõbrapildi Kalevi maskotiga; digilaboris saavad pildid kohe valmis. Lastel on võimalus koos kinobussi asjatundjatega meisterdada botaanikaaia multifilmi.
Kell 11.30, 13.30 ja 14.30 on kavas ekskursioon, kell 13 loositakse perepileti ostjate vahel välja kaks Tallinn City Tour perekomplekti ning kell 14 võib suurel ekraanil vaadata laste tehtud filmi.
Rohkem informatsiooni kasvuhoonete avanädala sündmuste kohta leiab Tallinna botaanikaaia kodulehelt www.tba.ee uudiste rubriigist.
4.oktoobril Eesti kommunaalmajanduse ühingu X rahvusvahelisel kommunaalmajanduse aastakonverentsil valiti Tallinna botaanikaaia kasvuhooned tänavuse aasta parimaks kommunaalrajatiseks.
Tallinna botaanikaaed
Omnibussiga Pokumaale
Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 07. novembril, nii Tallinnast kui ka Tartust Pokumaale, Urvastesse ja Sangastesse.
Matkatakse Edgar Valteri muinasjutumaastikel, käiakse Kaduva Raha tamme juures ning süüakse lõunat Sangaste lossis. Kultuuriloolist retke juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku.
Tallinna buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30 (tagasi kell 21). Sõidu hind koos lõunasöögi ning Pokumaa ja Sangaste piletiga on täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele 300, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Tartust asutakse teele keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10 (tagasi Tartus kell 19). Sõidu hind 200 ja 125 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740 , 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Tartus saab tänavugi vaadata Matsalu-filme
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.
Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates „Loodus” ning „ Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste „Böömimaa – aasta märgalal” / „Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni „Jääskulptor” / „L´Artigiano Glaciale”, mille „peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.
Piletid maksavad 16 ja 32 krooni; Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.
TKKHK
Maaülikooli doktorant jäädvustas vetikate ilu fotodele
2. novembril avati TÜ raamatukogus Eesti maaülikooli (EMÜ) limnoloogiakeskuse doktorandi Kairi Mailehe fotonäitus mikrovetikatest „Kas ilu vaid mõnele vee-elustiku uurijale?”.
Pildid mikrovetikatest on tehtud Eesti väikejärvedes.
„Fotodel kujutatud vetikad on meie järvedes suhteliselt laialt levinud, kuid välja valitud peamiselt nende omapärase ilu pärast,” lausus Kairi Maileht. „Taksonoomiliselt kuuluvad need väga erinevatesse rühmadesse. Valik annab vaid väikese ettekujutuse mikrovetikate vormiküllusest. Nii mõnigi üliõpilane on just selliste, mikroskoobis nähtavate vaadete pärast oma uurimisalaks valinud fütoplanktoni.”
EMÜ
Eesti metsaselts kutsub konverentsile
12. novembril algusega kell 12 peetakse metsalooline konverents „Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö on võimalik?”.
„Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!?” küsib konverentsi tutvustav pressiteade.
Konverents peetakse Tartus Eesti maaülikooli (EMÜ) vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) ning on kaheosaline. Esimene osa hõlmab ettekandeid (esinevad professorid Kalev Sepp ja Hardi Tullus) ning nende põhjal algatatud diskusiooni, teine osa on töörühmade arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vesteldakse ühiselt kohvi- ja koogilaua juures.
Eesti metsaselts on metsaloolisi konverentse korraldanud alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Selline traditsioon sai alguse tegelikult juba eelmise vabariigi ajal, kui eestvedajad olid riigimetsade ja maade peavalitsus, akadeemiline metsaselts, Eesti metsateenijate ühing, Eesti metsaülemate ühing ja Eesti metsaühingute liit.
Eesti metsaselts
Kultuuripärandi inventuurid Lahemaal
Homme, 6. novembril toimub Lahemaa looduskeskuses Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest.
Tutvustatakse Lahemaal keskkonnaameti tellimusel valminud või käimasolevaid Lahemaa kaitsekorralduskava alusinventuure. Esinevad Ave Paulus keskkonnaametist, Ahto Kaasik Tartu ülikoolist, Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist, Leele Välja kunstiakadeemiast, Mart Hiob, Juhan Maiste, Nele Nutt, Lilian Hansar ja Pille Metspalu osaühingust Artes Terrae ning Kalev Sepp ja Maarja Semm maaülikoolist.
Infopäeval on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist, e-post ave.paulus@keskkonnaamet.ee, 5332 7893; 329 5533.
Keskkonnaameti Viru regioon
Aleksander Kurvits 125
Lahemaa looduskeskuses esineb Georg Aher
Neljapäeval, 25. novembril algusega kell 18 on Lahemaa rahvuspargi looduskeskusesse külla kutsutud Georg Aher. Toimub järjekordne üritus sarjast Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandiõppeõhtud.
Kuulajad saavad teada putukate rollist ajaloos. Loodusõhtu lektor on hariduselt bioloog ning paar aastakümmet populariseerinud loodust põhiliselt raadios, varasematel aegadel ka ETV-s. Praegu on Aher koolitus- ja nõustamiskeskuse HARED juhatuse liige ning tegeleb põhiliselt loodus- ja keskkonnakoolitustega. Ühtlasi on ta aktiivne loodusfotograaf.
Kord kuus toimuvaid Lahemaa loodusõhtuid toetab KIK, loengud on tasuta ja neile on oodatud kõik huvilised. Koos kohvipausiga kestab loeng kaks tundi. Loodusõhtud toimuvad Lahemaa looduskeskuse suures auditooriumis, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.
Keskkonnaameti Viru regioon
Fotomälestus mullusest jõuluajast. Foto: Henry Timusk / Lodjakoda
Tartus hakkab taas tööle Jõululodi
29. novembrist kuni 23. detsembrini on lodi Jõmmu jälle Tartu Raekoja platsil.
Selgi talvel on kõik vanuserühmad lasteaialastest gümnasistideni oodatud osalema Jõululodja õpitubades, mille keskne teema on kodumaised puiduliigid ja nende kasutusvõimalused. Õppeprogramme toetab KIK.
Alustuseks uuritakse lotja nii seest kui ka väljast, siis tutvutakse Eesti puuliikide ja nende tarvitusega ja harjutatakse ajalooliste puutööriistade kasutamist. Lodja avaras soojas trümmis meisterdatakse eakohast kingitust, mille saab valida päeva teema järgi: männikorbast lodjamudel, tõrvajuku, puulusikas, pulgamäng, käbitihane, nöörist punutud võtmehoidja, isetehtud nöör, pilliroost või lambavillast ehe. Mängitakse ka vanaaegseid osavusmänge, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse filmi-fotokroonikat lotjade ajaloost, Jõmmu ehitamisest ja tegevusest ning suurematest seiklustest.
Programmi pikkus on olenevalt laste vanusest üks tund kuni kaks tundi; lasterühmad on oodatud 29. novembrist 23. detsembrini argipäeviti kell 10–17. Hind on 35–55 krooni osaleja kohta, rühmi saatvad õpetajad-kasvatajad saavad osaleda tasuta. Lisavõimalusena saab lodjakotermaniga teha kaupa, kui soovitakse jagada kingitusi ja väikest suupoolist.
Õppeprogrammidega tahab lodjaselts parandada Eesti kui metsarikka riigi elanike teadlikkust kodumaisest mitmekesisest puiduvalikust ja selle väärika kasutamise traditsioonidest ja võimalustest.
Jõululodi – ajaloolise purjelaeva paigutamine jõuludeks linna keskväljakule – on maailmas ainulaadne ettevõte ning sümboliseerib Tartut kui iidset sadamalinna, kus peetakse lugu nii põlistest tavadest kui ka nooruslikest mõtetest.
Lisateave ja registreerimine: lodjapootsman Martin Roostar (telefon 551 8386, info@lodi.ee).
Emajõe lodjakoda
Robert Oetjen
Õpime looduselt
Tartu loomemajanduskeskuse kohvikus (Kalevi 13) on esmaspäeval, 8. novembril kell 19–21 Maailmakohvik teemal „Kuidas märgata märkamatut – mida on inimesel looduselt õppida?”.
Inimene on osake loodusest, ehkki üha suureneva linnastumise tõttu kaugeneb inimene loodusest. Ent samas tunneme igatsust kaotatu järele ja võrdleme puutumatu looduse ilu omaenese tekitatud keskkonnaga, kus aina enam näeme asfaldimaailma kaubamajade ja pikkade autoridadega. Ometi on looduses nii palju väärtuslikku. Kuidas märgata seda, mis tegelikult looduses peitub? Miks kaugeneb inimene loodusest? Kuidas jõuda inimese ja looduse harmooniani?
Külla tuleb loodusemees, Palupõhja looduskooli eestvedaja Robert Oetjen.
Vt. http://www.maailmakohvik.blogspot.com.
Maailmakohvikut toetab Tartu linn.
Tartu keskkonnainfopunkt
November Tartu ülikooli botaanikaaias
Fotod on tehtud 3. novembril.
MAAILMAST
Guatemala vihmametsad pole olulised mitte ainult loodusväärtusena: siin asub ka olulisi kultuuri- ja ajalooväärtusega paiku, millel on tähtis koht kohaliku rahva enesemääratluses. Foto: Robin Moore / iLCP / CI
Kas elurikkuse kadu õnnestub peatada?
18.–29. oktoobril peeti Jaapanis Nagoyas elurikkuse konventsiooni osalejate 10. konverents (COP10). Konverentsil osalenud suurte keskkonnaühenduste kohtumisejärgsetes kommentaarides näivad seekord valdavat pigem optimistlikud noodid.
Nii kinnitab Washingtonis asuv loodushoiuinstitutsioon Conservation International (CI), et sõlmitud kokkulepe on ülivajalik samm, aeglustamaks praegust elurikkuse kadu, ning lubab arengumaadel ja põlisrahvastel ka edaspidi toetuda oma loodusrikkustele.
193 riigi valitsuste esindajad leppisid kahe nädala jooksul kokku, kuidas vältida lähema aastakümne jooksul hukuohus looma- ja taimeliikide kadumist ning kaitsta puutumata elupaiku ja kasvukohti. Teatavasti ei suudetud täita kaheksa aastat tagasi seatud sihti „tunduvalt aeglustada elurikkuse kadu”, ehkki mõnedes riikides tehti tublit tööd; uude leppesse on rohkem usku.
Näiteks tõstab CI esile eesmärki suurendada kaitstavate alade suurust aastaks 2020 17%-ni Maa maismaast ning kümnendikuni merepinnast. CI, tõsi, seadis suuremad sihid: vastavalt 25 ja 15 protsenti. Siiski on 17 protsenti praeguse 13-ga võrreldes suur samm edasi. Nüüd on oluline silmas pidada, et lisanduv neli protsenti tuleks tõesti suurima kaitsevajadusega maade arvelt, nii et kasv vastaks strateegilistele vajadustele ja oleks nii tõhus kui võimalik. Ookeanialadest on praegu kaitse all vaid üks protsent; kaitstud pindala kümnekordne kasv on väga ambitsioonikas eesmärk.
CI leiab, et võrreldes mulluse, kliimat käsitlenud Kopenhaageni tühjajututoaga võib seekordset kohtumist loodetavasti tõesti nimetada õnnestumiseks.
Eesti looduskaitseametnike Nagoya kohtumise järgseid mõtteid saab lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt; artikli autorid on Lilika Käis ja Hanno Zingel keskkonnaministeeriumist, Lauri Klein keskkonnateabe keskusest ning Leelo Kukk keskkonnaametist. Vt. http://www.envir.ee/1145441.
CI / Uudistaja
Amsterdam
Hispaanias jagati eurolinnade auhindu
Hispaanias Zaragozas peetakse sel nädala Euroopa suurlinnade 1986. aastal loodud võrgustiku EUROCITIES aastakonverents.
Eile kuulutati välja EUROCITIES tänavuse aasta auhindade võitjad. Nõnda tunnustatakse linnavalitsuste uusi viise, mis on aidanud parandada elukvaliteeti. Seekord tõsteti üle 50 projekte esitanud linna seast esile Kataloonia pealinn Barcelona ning kaks Hollandi linna: Eindhoven ja Amsterdam.
Barcelonale tõi innovatsiooniauhinna projekt DO IT IN BARCELONA, mille siht on meelitada linnas tegutsema ettevõtjaid ja üldse andekaid inimesi. Eindhoven sai koostööauhinna: projektis Eindhoven Brainport edendatakse avaliku sektori, tööstuse ja oskusteabeinstitutsioonide koostöös piirkonna majandust.
Amsterdamile osalusauhinna andnud ettevõtmine, Free State of Amsterdam, on osalusdemokraatiat edendav planeeringuvorm, mille järgi kaasatakse näituste, jutu- ja vaidlusõhtute kaudu aruteludesse nii kohalikke elanikke kui ka linna külalisi.
Projekte hinnanud žüriisse kuulusid EL asutuste, kõrgkoolide, vabaühenduste, meedia ja konverentsi võõrustava linna esindajad.
EUROCITIES
On hingedeaeg
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
