Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
12. november  2010




Järgmine Uudistaja ilmub erandkorras neljapäeval, 18. oktoobril.




NOVEMBER 




 

Eelmise Uudistaja ilmumise päev oli veel üsna soe ja ilus, edasi muutusid talvekuu sügisilmahambad üha teravamaks. Pühapäeval kukkus temperatuurinäit paljudes kohtades miinuspoolele ja mõnigi paik sai valge maa; järgmistel päevadel sadas lund ja lörtsi juba suuremas osas Eestist. Teisipäeva puhus külmemaks tugev tuul, merel küündis see jälle ka laevu segama. Eile ja üleeile püsis mõõdukas vesisevõitu sügisilm.

  


5. november: lehekoristus; madalamate okste küllalt rohke lehestik näitab, et küllap tuleb seda tänavu sügisel veel korrata.

  


7. november: jääkirme lompidel ...

  


... ja särav päike.

  


8. november: varahommikune väike üllatus.

  


9. november: „esimene suurem lumesadu .. kujunes Tartu tänavapuhastajatele pigem kergeks harjutuseks”. (Tartu Postimees)

  


10. november: Tartu raeplatsi traditsioonilise lumemäe tänavune esimene võrse.

  




Uduhommik Emajõel

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB






Aeg tellida meie ajakirju

Loodusajakirjade tellimishinnad on järgmisel aastal ikka sama soodsad kui viimasel kolmel aastal! Näiteks Eesti Looduse tavatellijale maksab üks ajakirjanumber 33.30 krooni. Teiste tellimishindadega saate tutvuda meie veebikülgedel http://www.eestiloodus.ee/teema3.html .

Kuni 5. detsembrini pakume eriti soodsaid tellimistingimusi!

Nimelt saavad kõik, kes vormistavad toimetuse kaudu vähemalt ühe meie väljaande või väljaannete paketi aastatellimuse enne 5. detsembrit 2010, vormistada sõbrale jõuludeks täiesti tasuta ühe järgmistest tellimustest:

Horisondi 6 kuu tellimus

Loodusesõbra 6 kuu tellimus

Eesti Metsa 6 kuu tellimus

Eesti Looduse 3 kuu tellimus

Sõbratellimuse kulud katab MTÜ Loodusajakiri.

Tellimuse saate vormistada võrgupaigas http://www.eestiloodus.ee/teema3.html. Sõbra nimi, aadress ja sõbrale mõeldud ajakirja nimi kirjutage lahtrisse MÄRKUSED.

Loodusajakiri

 

 


Horisondil tulemäed ja rahareformid

Novembrikuu Horisont keskendub mitmele üsna päevakajalisele teemale, nagu vulkaanipursked ja euroraha tulek. Sekka lugusid keelest ja presidendi sõnavõistlusest, tänavustest nobelistidest, nokkloomast, kosmilistest gaasijugadest, piipudest ja paljust muust.

Kevadise „tegija” Eyjafjallajökulli ägedus vaibus küll juunikuuks, aga nüüd, sügisel, teeb vulkaanimaailmas ilma Indoneesia Merapi tulemägi. Ka teadaoleva ajaloo mahu poolest suurim purse on toimunud ligi kakssada aastat tagasi just Indoneesias, kus 1815/1816. aastal purskas Tambora vulkaan. Atmosfääri paisatud tuhk põhjustas toona olulise ilmastiku jahenemise – USAs sadas 1816. aastal lund isegi juulikuus. Kuidas hinnata tänavuse Islandi purske mõju möödunud suve ilmale, selle üle arutleb geoloog Anto Raukas. Vulkanoloogiast laiemalt kirjutavad aga kaaneloos „Taltsutamatutest tulemägedest” geoloogid Tarmo Kiipli ja Heidi Elisabet Soosalu. Viimane on elanud ise Islandil, uurinud sealseid vulkaane ja käinud kaheksa aastat seismilistel välitöödel Islandi mägedes, muu hulgas kuulsal Katla vulkaanil.

Ajaloolane Jaak Valge analüüsib Eesti riigis tehtud rahareforme, et seeläbi positsioneerida kuidagi meie lähemat reaalset tulevikku – üleminekut eurole. Aga ka selleks, et mõtestada mitterealiseerunud tulevikku, millest räägivad Jaak Valge kirjutatud read varasematest Eesti riigi rahareformidest: „Nende reformide ärajätmine või nendega hilinemine oleks muutnud Eesti ajalugu ja nüüdisaega. Missuguseks, pole teada, ent igatahes mitte selliseks, mis suuremale osale meist meeldiks.”

Teaduse mõju üle oma elus mõtiskleb teoloog Toomas Paul, kalendrimõttemängudes oleme jõudnud ringiga talve algusesse. Lisaks lood olümpiaadidest, allveelaeva Kalev otsingutest, Marsi orgudest, spinnidest ja tuumamagnetresonantsist. Nuputajatele pakub „Enigma” 2010. aasta viimased pähklid.

Horisont

 

 

    



EESTI UUDISEID



 

     


TTÜ teadlane on ajakirjas Nature avaldatud artikli kaasautor

Prestiiikam teadusajakiri Nature avaldas 40 Euroopa teadlase artikli „Bottom-up effects of plant biodiversity on multitrophic interactions in a biodiversity eksperiment” („Taimkatte mitmekesisuse „alt-üles” mõjud mitmetasandilistele troofilistele vastastikmõjudele eluslooduse mitmekesisuse eksperimendis), mille autorite hulka kuulub ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Tartu kolledi vanemteadur Annely Kuu.

Artikkel ilmus ajakirja veebiversioonis 27. oktoobril. Töö põhineb Friedrich Schilleri ülikoolis Saksamaal kaheksa aasta jooksul kogutud materjalil ja analüüsib võimalikult paljude nii maa peal kui ka maa all elavate organismide mitmekesisust.

Üks nüüdisaja suuremaid globaalseid probleeme on liigilise mitmekesisuse kiire vähenemine inimtegevuse tõttu. See looduskaitseprobleem võib muu hulgas negatiivselt mõjutada ka majanduslikult olulisi nn. ökosüsteemide teenuseid.

Töörühm analüüsis pikaajalises eksperimendis taimekoosluse mitmekesisuse mõju loomastiku mitmekesisusele. Artiklis antakse ulatuslik ülevaade maapealsete (ämblikud, tolmeldajad jt.) ja maa-aluste liikide (vihmaussid, mullalestad jt.) funktsionaalsete rühmade toitumissuhetest. Selgus, et kui väheneb taimekoosluse liigiline mitmekesisus, kahaneb ka taimtoiduliste organismide liigiline mitmekesisus, mis omakorda mõjutab neist toituvaid loomtoidulisi ja segatoidulisi loomi. Mullaorganismid reageerisid taimkatte mitmekesisusele kogu katse käigus nõrgemini kui maapealsed organismid. Kaudsed mõjud muutuvad toiduahela kõrgematel astmetel aina vähem olulisteks ja nii avaldab taimestiku rikkus toiduahela tipus asuvate loomtoiduliste oleste (jooksiklased, ämblikud) mitmekesisusele märksa väiksemat mõju.

Vt. Nature artikli lühikokkuvõtet võrgupaigast http://www.nature.com/nature/journal/vaop/ncurrent/full/nature09492.html.

TTÜ

 
  
 


UPM-Kymmene Otepää vineeritehases.

 

„Aasta taaskasutaja” võistlusel võidutsesid tootmisettevõtted

Reedel, 5. novembril anti konverentsil „Prügi vabariik või prügivaba riik?” pidulikult üle üle-eestilise võistluse „Aasta taaskasutaja 2010” auhinnad. Kuuest auhinnavõitjast on neli eksportivad tootmisettevõtted ning kaks kaubanduskeskused.

Taaskasutaja suure auhinna pälvisid aktsiaseltsid Wendre (vooditekstiilide tootja) ja Interconnect Product Assembly (kõrgtehnoloogiliste sõlmede koostaja) ning osaühing Ülemiste Center. Väikese auhinna võitsid kolm aktsiaseltsi: Solaris Keskus, vineeritehas UPM-Kymmene Otepää ja lastemööbli tootja Flexa Eesti.

Oktoobris välja kuulutatud võistlusel konkureeris 20 ettevõtet, kelle seast ürii valis 14 nominenti. Võistluse korraldaja aktsiaseltsi AS Ragn-Sells juhatuse esimehe Rein Leipalu sõnul paistsid selle aasta nominendid silma erakordselt suure taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult. Leipalu sõnul on kõik konkursil osalejad nimekad ja huvitavad ettevõtted, kes on teistele organisatsioonidele oma keskkonnateadlikkusega eeskujuks.

http://www.ragnsells.ee

 
  
 

Avatakse Emajõe vanajõed

Keskkonnateabe keskuse eestvõttel hakatakse avama Emajõe vanajõgede suudmeid, et parandada kalade rändetingimusi.

Vanajõgedeks (ka sootideks või kooldudeks) nimetatakse jõesängi muutumise tõttu „pärisjõest” kõrvale jäänud ja omaette veekogusid moodustavaid endisi sängiosi. Paljudel vanajõgedel on ühendus Emajõega kadunud, jõesängi liikumise ja settimise tagajärjel on mitu neist jäänud jõe praegusest sängist eemale. Sellega kaasneb paratamatult suur kahju elustikule, eelkõige loomastiku hulgihukk koelmualade kaotuse ja hapnikuvajaku tõttu.

Mitme vanajõe suudmeid on inimene pika aja jooksul regulaarselt süvendanud. Suuremaid kaevetöid tehti aastal 1959, samuti 1960. aastatel, kui 28 suuremast luhaveekogust kaevati jõkke kanalid.

Sõlmitud hankelepingu raames puhastatakse kaheksa vanajõge ning Kärevere paadikanal. Süvendatakse vanajõgede suudmed, vajaduse korral eemaldatakse puud, väljakaevatud pinnas laajatakse. Töid tehakse nii ujuvtehnikalt kui ka jõe kaldalt. Pärast tööde lõppu objektid heakorrastatakse.

Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta märts ja need lähevad maksma 2, 8 miljonit krooni, mis saadakse EL ühtekuuluvusfondist. Projekt viiakse ellu keskkonnaministeeriumi välja töötatud meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” raames, mille kogumaksumus on 76, 2 miljonit krooni.

Keskkonnateabe keskus

 
  
 



97 kilomeetrit Mäekonna vaatetorni

Sel kuul on Tartus Riia ja Aleksandri tänava nurgal RMK puidust viidad, mis juhatavad RMK Lõuna-Eesti huviväärsuste juurde.

Tegu on RMK tavapärase teavituskampaaniaga, et anda linnaelanikele teavet puhkevõimaluste kohta looduses. Samalaadsed viidad on väljas olnud ka Tallinnas.

Uudistaja

 
  
 


Selline oli Saka mõisa härrastemaja tänavu septembris.

 

Saka mõis sai valmis

Läinud reedel, 5. novembril avati restaureeritud 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja avatud külalistele.

Saka mõis asub Ida-Virumaal Kohtla vallas otse Põhja-Eesti pankranniku äärel 1939. aastal loodud Ontika maastikukaitseala läänepiiril. Arhiividokumentide kinnitusel oli Rootsi kuningas 1626. aastal läänistanud Saka mõisa šotlasele John Lesliele. Saatuse tahtel oli ka viimane Saka mõisaomanik šoti juurtega Hermann Löwis of Menar, kes lahkus 1939 sügisel laevaga Saksamaale. Maha jäi aastatel 1862–64 ehitatud härrastemaja, mis pärast aastakümnetepikkust militaarkasutust ja peremeheta aega püüab taas oma neorenessansliku fassaadi ja valgustorniga möödujate pilke. Värskelt restaureeritud mõisahoones asub restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontsertide tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust. Saka mõis maailmakuulsa Balti klindi väravas on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui ka looduspärandi austajatele.
Hoone on teinud korda mõisa omanik, kunagine keskkonnaminister ja hilisem Sillamäe jäätmehoidla
sulgemise võtmeisik Tõnis Kaasik.

Uudistaja

 
  
 

Linnuvaatlusandmed on kokku liidetud

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) veebilehelt www.eoy.ee saab uurida, kuidas kulges Eestis traditsiooniline rahvusvaheline sügisene linnuvaatlus Birdwatch, mis seekord oli ilusa ilmaga 2.–3. oktoobril.

Ühingusse laekus täpselt 100 ankeeti, mille koostamisel osales vähemalt 270 inimest. Kokku vaadeldi üle 310 000 linnu 170 liigist. See on linnuvaatluspäevade rekord.

Kõige pikemad liiginimekirjad saatsid Indrek Tammekänd ja Eike Vunk (92 liiki), Kalle Muru (90) ning Leho Aaslaid (86). Liikidest edestas loendatud isendite arvult teisi mäekõrguselt valgepõsk-lagle (126 833 isendit), talle järgnesid metsvint (24 861), suur-laukhani (12 557), rabahani (12 456) ja mustlagle (11 620). Teisi liike loendati alla kümne tuhande, neist arvukamad olid kuldnokk, siisike, kalakajakas ja kiivitaja. Hanesid ja laglesid oli kõigist vaadeldud lindudest kokku koguni 63%, mis näitab, et vaatluspäevad langesid sel korral just nende liikide peamisele rändeajale.

EOÜ

 
  
 


Göte Ask saab eesti keelest kenasti aru; siiski oli kaasa Liina talle näituse avamisel tõlketoeks.

 

Raamatukogus saab vaadata Gotlandi kiviaedu

Põhjamaade raamatukogunädala „Maagiline Põhjala” raames avati esmaspäeval Tartus Annelinna raamatukogus (Kaunase pst. 23) Gotlandi kunstiajaloolase ja fotograafi Göte Aski näitus „Gotlandi kiviaiad”.

Göte Ask on tartlaste ammune tuttav: tema eestlannast abikaasa Liina oli Tartu ülikooli rootsi keele õppejõud. Nüüd elab paar alaliselt Gotlandil.

Näitust saab vaadata umbes kuu aega, siis läheb see Göte Aski kinnitusel mööda Eesti linnu rändama.

Uudistaja

 
  
 


Emajõe tänav 10. novembri hommikul.

  


Linna pool Kroonuaia silda on kaldakindlustustöö veel pooleli.

 

Uuenenud Emajõe tänav on saanud korralikud kõnniteed ja vahtraallee

Kevadel elasime mitmel korral koos Supilinna seltsiga kaasa (vt. näiteks http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja322.html) Tartu Emajõe tänava vahtraalleele, mis tuli rekonstrueerimistööde tõttu maha saagida.

Nüüd on asemele istutatud 69 umbes nelja meetri kõrgust noort puud. Ligi viis miljonit krooni maksnud tööde tulemusena on valminud ka kõnnitee, asfalteeritud sõidutee ja paigaldatud uus valgustus, pingid ja prügikastid, samuti sadeveetorustik ja restkaevud.

Emajõe tänava kaldakindlustuse rekonstrueerimine on üks osa Euroopa regionaalarengu fondist rahastatavast projektist, mis hõlmab eri lõikude kaupa Emajõe kallaste korrastamist. Projekti kogumaksumus on 33,5 miljonit krooni, millest Tartu omaosalus on 11,5 miljonit krooni. Tööde lõpptähtaeg on 2011. aasta november.

www.tartu.ee / Uudistaja

 

 

 

 

TASUB OSALEDA




 


Kui põllud põlesid

16. novembril kell 16 avatakse ERM näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitus „Kui põllud põlesid”.

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Praegusaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ega tea, et aletati veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi nüüdismaastikus.

Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui viisiga mineviku maakasutust uurida. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama objekte maastikul, mis annavad senini tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

Näituse valmimist on toetanud Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa regionaalarengu fond (kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga muuseum ja Tallinna ülikooli ajaloo instituut.

ERM

 
  
 


Indrek Ilometsa võidufoto 
 

Näitus “Vereta jaht – 13” Eesti loodusmuuseumis

Eilsest, 11. novembrist kuni 5. detsembrini on Eesti loodusmuuseumis vaadata näitus järjekordse loodusfotovõistluse “Vereta jaht” valitud töödest.

13. traditsiooniline loomafotovõistlus peeti 21.–23. mail Ida-Virumaal Tudus. Peamine “jahiloom” oli metsnugis, kuid jahtida võis kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Varasematel aastatel on jahiloomad olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, teder, metsis, mäger ja saarmas. Fotojahti on eri aastatel peetud RMK Väätsa, Mahtra, Hiiumaa, Kuressaare, Suure-Jaani ja Nõva jahimajandites, Põhja-Kõrvemaal ning Pärnumaal.

Näituse avamisel 10. novembril jagati ka auhindu. Peapreemia võitis taas Indrek Ilomets.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

 
  
 

Loodusõhtu Galápagosest

Esmaspäeva, 15. novembri loodusõhtu rahvusraamatukogus algab tavapäraselt kell 18. Seekordne teema on Galápagos ja El Centro del Mundo.

Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Rohtmets toovad kuulajate ette Ecuadori udumetsade koolibrid. Üheskoos matkatakse nii kõrgel Andides Alexander von Humboldti radadel kui ka Darwini radadel Galápagosel. Laulab Riho Sibul.

Loodusõhtut saab internetist vaadata aadressil www.looduseomnibuss.ee/otse.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 15, täiskasvanutele 30 krooni.

www.looduseomnibuss.ee

 
  
 

Teaduskohvikus räägitakse põllumajandusest

Tarkade Klubi teaduskohvik ootab taas huvilisi teisipäeval, 9. novembril kell 18 galeriikohvikus Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas).

Selle üle, kas ja kuidas õnnestub maakera kasvavat elanikkonda tulevikus ära toita, arutlevad Eesti esindaja ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon juures Ruve Schank ja Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel.

Üritus on tasuta. Info ja eelmiste teaduskohvikute materjalid leiab aadressilt www.t-klubi.ee.

Tarkade Klubi

 
  
 


Lev Vassiljev. Foto: internet

 

Stipendium meenutab armastatud õppejõudu

4. novembri ettekandepäeval, millega TÜ geograafiaosakond märkis oma 90. tegutsemisaastat, kuulutati välja Lev Vassiljevi stipendium.

Koostöös TÜ sihtasutusega asutatud kauaaegse kartograafiaõppejõu Lev Vassiljevi (1920–2009) stipendiumi loomisega soovib osakond jäädvustada ühe oma nimekama ja armastatuma õppejõu mälestust.

Stipendiumi saavad taotleda TÜ ja Eesti maaülikooli magistrandid ja doktorandid, kelle kitsam uurimis- või teadustöö valdkond on kartograafia. Selleks tuleb 15. novembriks esitada elektrooniline stipendiumitaotlus TÜ sihtasutuse kodulehel www.ut.ee/sihtasutus rubriigis „Taotle stipendiumi”.


  



MAAILMAST


    

Eesti kunstniku ja fotograafi rahvusvaheline edu

Taas on tunnustust leidnud Merike Sule-Truberti joonistused ja allveefotograafi Kaido Haageni fotod.
Meenutuseks nende varasematest võitudest võib vaadata varasemaid Uudistajaid: eelmise aasta 13. novembril (
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja298.html, Merike Sule) ja tänavu 13. mail ilmunut (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja323.html, Kaido Haagen).

 



Merike Sule-Trubert „Mõistatuslik puu”

 

Nüüd on Tartu kõrgema kunstikooli õppejõu Merike Sule-Truberti kolm tööd saanud USA Upstream People Gallery konkursil-veebinäitusel ürii eripreemiad Special Recognition Merit Awards. Auhinna tõid pliiatsijoonistused „Mõistatuslik puu” (1997), „Romantiline puu”(1997) ja fotokollaa „Autoportree” (2010).

Iga-aastasel joonistus-, maali-, foto- ja graafikavõistlusel osales 270 kunstnikku USA-st, Kanadast, Eestist, Itaaliast, Indiast, Hiinast ja Filipiinidelt, näitusele valiti 53 autorit. Näitus jääb võrgupaika www.upstreampeoplegallery.com vaatamiseks üles 31. oktoobrini 2011.

 



Kaido Haageni võistlusfoto


Kaido Haagen hülgepilt sai kõrge tunnustuse (Highly Commended) aga Inglismaa vee- ja keskkonnainstitutsiooni CIWEM 2010. aasta keskkonnafotograafia võistlusel allveefotode klassis. Sisuliselt tähendas see oma kategoorias kolmanda-neljanda koha jagamist. Samas kategoorias peaauhinna saanud Florian Schulz pälvis ka kogu konkursi üldvõitja tiitli.
 

See foto merisarviklaste Mobula munkiana kogumist tõi Florian Schulzile nii esikoha allveefotode kategoorias kui ka kogu CIWEM-võistluse peaauhinna.

Võistlusele saadeti kokku üle 4500 foto 97 riigi pildistajatelt. Esimest korda osalenud eriti eksootiliste riikide loendisse on CIWEM-i veebil Tadikistani, Kongo demokraatliku vabariigi, Mongoolia, Svaasimaa, Palestiina ja Boliivia kõrvale kantud ka ... Läti.
www.upstreampeoplegallery.com / CIWEM / Uudistaja


   


Kokkusurutud maagaasi kasutavaid Porto busse saab teistest lihtsasti eristada

 

Porto bussipark kasutab üha rohkem maagaasi

Portugali suuruselt teine linn Porto on hakanud väga tõsiselt diiselmootoriga busse välja vahetama kokkusurutud maagaasi (CNG) kasutavate ühissõidukite vastu.

Huvitava faktina tasub mainida, et just Porto oli esimene Portugali linn, kus hakkasid sõitma „tänavarongid” – aurutrammid. See sündis aastal 1872 ehk 40 aastat hiljem kui Ameerikas. 1895. aastal hakkas Portos tööle Pürenee poolsaare esimene elektritrammiliin. 1948. aastal hakati linnas kasutama busse, 1959–1997 olid käigus ka trollibussid.

Kui riigi kliimamuutuste tegevuskava nägi 2006. aastal ette järkjärgulist üleminekut CNG-bussidele, oli taas kogu riigile nime andnud linn teerajaja osas. Nüüd on Kesk-Portugali piirkonnavalitsuse ühistranspordikompanii STCP bussidest juba üle poole just CNG-sõidukid: 255 MAN-i 18-tonnist standard- ja 26-tonnist liigendbussi.

Väidetavasti on nende busside saaste 82–98% väiksem kui analoogsetel diiselsõidukitel, pealegi tekitavad nad hoopis vähem müra.

ELTIS / Uudistaja

 
  
 



Veelinnud: Aasias hädaolukord, Läänes taastumine

Rahvusvaheline märgalakaitseorganisatsioonide ühendus Wetlands International (WI) on välja andnud ülevaate veelinnuasurkondade seisundist maailmas „State of the World’s Waterbirds 2010”, mis analüüsib populatsioonide muutusi aastail 1976–2005.

Sellest nähtub, et veelinnuasurkondade allakäik on viimase kolme aastakümnega mõneti aeglustunud. Siiski on 47% populatsioonidest langus- ja vaid 16% tõusuteel. Paranenud on olukord põhiliselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas, halvenenud aga Aasias. Enim ohustatud on kaugrändurid.

Ülevaade on kättesaadav WI veebis aadressil http://www.wetlands.org/Portals/0/publications/Report/SOWW2010%20(3).pdf.

BirdLife

 




 

UUDISTAJA  UUDISTUSI



Vaateid rekonstrueeritavast Küüni tänavast Tartus

  


Pingid või lavatsid: küllap saab sellest kohast lahe lesila.

  


Alleest kadunud puud on saanud noored asemikud



Kunagise kaubahoovi sammaste asukohti märgivad sinised tuled, linnamüüri aga maakividest rada.



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012