Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. juuli 2004


UUDISED





Heinakuu Eesti Loodus kaitseb prandkooslusi

Parasvtme phjaosa asustanud inimesed leidsid siit eest ksnes metsad ja sood. Aastatuhandete jooksul on nad kujundanud asulakohtade mbruse lagendikest niidud. Alles ndisajal, kui inimplvi psinud rohumaade pindala ja liigirikkus on tugevasti vhenenud, saadakse aru nende hoidmise vajadusest. Kas ja kuidas seda teha?
Heinakuu numbri phiartiklist saab levaate prandkoosluste mistest, kujunemisest, praegusest olukorrast, vrtustest ja perspektiividest. Tnu vabatahtlike henduste tegevusele ja riigi toetusele vib prandkoosluste tulevikku pidada sna lootusrikkaks. Tuhandete aastate t vrib kindlasti jtkamist.
Prandmaastike kaitsmisel on phjust rohumaade krval thelepanu prata hiitelegi. Hiie mistest, sellega seonduvatest primuslikest kitumistavadest, koha vest ja hiite kaitse korraldamisest annab levaate hiite uurija Ahto Kaasik.
Inimtekkelistest rohumaadest sltuvat, kogu Euroopas vheneva levikuga rukkirku ohustab heinamaade psimiseks hdavajalik tegevus, niitmine. Suuremal ja tugevamal lasub kohustus melda ka nrgemale: heina tehes saab sna lihtsate vtetega rukkirgule vhem kahju teha.
Juulinumbrist leiab ka intervjuu arheoloog Aivar Kriiskaga prandkoosluste tekkeloo teemadel, Urmas Kokassaare loo poes mgil olevast maitsestatud joogiveest, veel on kne all Mihkli tammik, leeuroopaline haruldus harivesilik, sdadest rsitud Sinimed - mdub ju sel suvel 60 aastat Sinimgede lahingutest -, veelindude pildistamine ning palju muud huvitavat.
Vt ka http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel756_753.html

Loodusajakiri







Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitati le 400 taotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esitati 2004. aasta keskkonnaprogrammi kolmandasse taotlustevooru kokku 413 taotlust keskkonnaprojektide rahastamiseks.
Keskkonnaprogrammi juhi Heiko Pdersalu snul laekus seekord kige enam keskkonnateadlikkuse ja veekaitse valdkonna projekte. KIK-i keskkonnaprogrammist toetatakse veekaitse, jtmemajanduse, keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalavarude ja keskkonnateadlikkuse projekte.
KIK koostab projektidest valdkondade jrgi nimekirjad ning edastab need keskkonnaministeeriumile. "Koos ootel projektidega edastatakse ministeeriumile hindamiseks 489 projektitaotlust," selgitas Pdersalu. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku projektide rahastamiseks KIK-i nukogule septembris.
2001-2003.a on KIK-i kaudu keskkonnaprojektide arendamiseks eraldatud le he miljardi krooni. 2004. aasta keskkonnaprojektide esimeses ja teises taotlusvoorus otsustas KIKi nukogu toetada keskkonnaprojekte 351 miljoni krooniga. Kokku jagab KIK-i nukogu toetusi kolm korda aastas. Muude kasulike projektide seas toetatakse ka loodusajakirjade vljaandmist.

KIK


Retk Vike-Pakri saarele kogus rekordilise arvu osavtjaid.

MT Loodusajakiri ning ajakirja Kodu ja Aed poolt korraldatud sarjast "Eesti 100 loodusimet" loodusretk 24. juulil Vike-Pakri saarele kogus rekordilise arvu osavtjaid. Retkel osales 77 matkaselli vikelastest pensionrideni. Geoloogia Instituudi geoloog Jaak Nlvaku ja Harjumaa Keskkonnateenistuse ttaja Andrus Jrve juhtimisel tehti saarel umbes 12 km pikkune jalgsimatk tutvumaks sealse kauni loodusega. Kahjuks hakkavad saare niidud ja luhad vaikse jrjekindlusega vssa kasvama. Kuid pankrannik hiilgab endiselt ning pakub avastamisrmu ka kivististe imetlejatele.

Loodusajakiri


Istusime mttal ja vaatasime mtta alla

Horisondi juulikuine teadusreis viis teadusehuvilised muinasteaduse ehk arheoloogia radadele. Retke ldjuhiks oli Tartu likooli arheoloogiamagistrant Mari-Liis Rohtla, kes andis kll kik endast oleneva, et tema ke alla sattunud inimesi muinasteaduslikult harida - kuuldud tarkuse krval sai iga osaleja seekord koguni lhikonspekti koju kaasa.
Lisaks ohtralt jagatud teoreetilistele teadmistele Eesti muinasajaloo ja arheoloogia kohta ldse vaadati reisi kigus muidu rohukamara all peidus olevat kiviaega Kivisaarel ja rauaaega Viljandi lossimgedes. Selgitusi jagasid arheoloog Aivar Kriiska ja arheoloogiatudeng Riina Rammo. le vaadati ka tnavusuvine ehk kuulsaimgi arheoloogiline avastus - maa-alune kik Keava linnuses, kus seletusi jagas arheoloog Valter Lang.
Kui sooja pikese kes mtta peal istuvad kuulajad meie kiviaja uurimise korfeelt Aivar Kriiskalt prisid, kuidas kll vahet teha tulekivist triistal ja niisama kamara alla pugenud tulekivitkil, klas vastus: "Aga see on imelihtne kigepealt tuleb minna algkooli" Ka Kivisaare ekspeditsiooni baasis pakutud kohv maitses imehea.

Horisont


SNDMUS

Eesti Looduskaitse Selts tuleb kokku ndalavahetusel

Eesti Looduskaitse Selts teeb oma tnavuse leriigilise kokkutuleku 31. juulil - 1. augustil. Koguneme Palamuse lauluvljakul, laagri paneme les Saare misa juures, ringi liigume Vooremaa maastikukaitsealal. Lbivaks teemaks on maastikuhooldus. Kokkutulekule on oodatud kik head loodusesbrad. Nagu alati, tuleks bimisel eelistada oma telke, kuid meie kasutuses on ka mned ruumid, kus saab oma varustusega prandal magada. Telkimisplatsil on tasane rohumaa. Pakume lunasupi Palamusel, ent kui selgub, et tahetakse seda ka htul, korraldame sellegi. On puhvet. Hommikul saab kuuma kohvi- ja teevett.
Liigume mda maanteid, seega klbavad igasugused siduvahendid. Kokkutuleku kutsed koos kavaga saate iga osavtja jaoks Palamusel end kirja pannes. Samas on soovitav vlja osta supp - 15 kr portsjon.
Info: tel 5117041, Juhan Telgmaa

ELKS




Soome rattaretk thistab oma 5. snnipeva uue matkaga tuhande jrve maale 19.-22.08.2004

Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse vitnud Soome rattaretk thistab tnavu suvel oma minijuubelit, 19.-22.augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvttel juba 5. "Kuidas elad, Soome" rattaretk. Tnavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande jrve maa?". 4-pevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Jrvede Soome sdamesse, Ida-Soome Savonlinna ja selle jrvede rohkesse mbrusesse. Marsruudi rde jvad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna vimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huvivrsustele on garanteeritud livahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab nii nagu eelmisigi ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt mb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee vi Nordic Jet Line C-terminali kassast, E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni tiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line-i kiirkatamaraanidel + ratta levedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga 3 kmpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 htuski, 3 hommikuski)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-srk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse kodulehekljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus




KIIRKOMMENTAAR

Sakala keskuse vgev hoog

Sakala keskus sai hoo sisse. Nii kirjutas lemdunud ndalal Postimees. Ega pidanud silmas mulkide tegemisi. Vaid Tallinna sdalinnas asuva kultuurikeskuse ehitustuure. Sest, saate aru - keskus on Eesti kultuuri jaoks kitsaks jnud. Meil nimelt on kultuuri nii palju, et pole seda enam kuhugi panna. Estonia on selle jaoks kitsas. Saku suurplekkhall ammugi. Isegi Kristiine kaubamajja ei mahu kultuur enam ra. Linnahalli aga muidugi meie peen kultuur ei sobi.
Teiselt poolt on neid kuradima "halge" jlle linnas liiga palju. Tolknevad kultuuriinimestel jalus. Sestap on mistetav, et Eri Klas oma Estonia seltsiga helt poolt ja Peeter Rebane oma Sakala juguga teiselt poolt on asunud asja kallale. Estonia on pikka aega plaaninud oma laiendamist sealse pargi arvel, Sakala on edukam ja ihub juba kirvest mbruskonna puude peale. Nii tuleb koos klasside ja rebastega hisata: elagu kultuura! Ja maha linnapargid!

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012