Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA  I
26. november  2010



Saadame Uudistaja kahes osas.

 


NOVEMBER
 





18. 11: esimene valge – aga paraku õige vesise – maa hommik Tartus.

  


19.11: päev, mil valgeks ei läinudki.

  


24.11: teine valge maa hommik, ikka veel vesisepoolne, ...

  


... aga siiski üsna talve nägu.

  


25.11: Ka Lõuna-Eestis on nüüd külmakraadid.

  


Aeg on välja otsida kelgud.

  

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



 

Kui vana on Eesti looduskaitse

Eesti Looduse novembrinumbri avab Ken Kallingu intrigeeriv ja mõneti provotseeriv artikkel meie ametliku looduskaitseajaloo võimalikust varasemast algusest. Nimelt on arhiivimaterjale uurides selgunud, et looduskaitse algas küll Saaremaal ja oli seotud lindudega, ent dateerida saab seda juba 1906. aastasse. Just sel aastal sõlmiti leping linnustiku kaitsmiseks Linnulahel. Tolleaegsel Eestimaal ohustas linde eeskätt linnumunade korjamine, kuna mets- ja rannalindude munad kuulusid olulise osana paljude piirkondade elanike menüüsse.

Ajalooradadele viivad lugeja ka kaks artiklit Eesti päritolu maadeuurijast Richard Maackist, kelle sünnist möödus tänavu 185 aastat. Mati Laane kirjutab eelkõige Maacki päritolust ja tema panusest loodusteadusse, Indrek Jääts aga Maacki küllalt olulisest rollist Venemaa imperialistlikus ekspansioonis Amuuri ja Ussuuri aladele.

Seekordses Eesti Looduses on tavapärasest rohkem lühilugusid. Valutatakse südant Miti kruusakarjääride tuleviku pärast, tutvustatakse Sõmeri hoiuala, Loode-Eesti geoparki ja makadaamiapähkleid, antakse ülevaade Vikipeedia pildikogumisaktsioonist HELP, Saima hülgeklubist ning kiviaedadest kui elupaigast ja kultuuriväärtusest. Intervjuus geograaf Taavi Paega saame muu hulgas teada Eesti Looduse kohast tema kui hea Eestimaa-tundja lugemislaual. Numbris meenutatakse veel mükoloog Valter Pärtelpoega, bioloogiadoktor Heino Toomingat ja geograafiaprofessor Endel Varepit.

Eesti Loodus

        

    




EESTI UUDISEID


 

TÜ aitab luua ülemaailmset tasuta keskkonnaandmete portaali

Novembri algul peeti Pekingis Maa jälgimise grupi (GEO) aastakoosolek, millest võttis Eesti esindajana osa TÜ mereinstituudi juhtteadur Tiit Kutser. GEO loob ülemaailmset keskkonnaandmete portaali, mis oleks riikidele tasuta kättesaadav.

Tiit Kutseri sõnul lihtsustab eri andmebaaside liitmine ühte globaalsesse süsteemi tunduvalt teadlaste tööd: nad saavad nüüd suurema vaevata kasutada teavet, millele varem puudus üldse ligipääs või mida võis eri riikide andmebaasidest leida vaid aeganõudva tööga. „Portaal hakkab pakkuma õigeaegset, kvaliteetset ja pikki ajavahemikke hõlmavat keskkonnaalast teavet, mis peaks aitama valitsustel ning rahvusvahelistel organisatsioonidel langetada pädevamaid Maa elukeskkonda ja inimeste tervist puudutavaid otsuseid,” ütles Kutser.

Esimese viie tegutsemisaasta jooksul on GEO saavutanud suure läbimurde eelkõige inimeste mõtlemises. Veel hiljaaegu hoidsid riigid oma keskkonnaseireandmed enda teada ning enamik kosmoseagentuure kasseeris satelliidipiltide eest suuremat või väiksemat tasu. Tiit Kutseri sõnul on nüüd aga hakanud USA eeskujul ka mitu teist riiki oma andmeid jagama. Seni suurim „vabanenud” andmebaas on Landsati seeria satelliitide ligi 40-aastane arhiiv, mille abil on võimalik uurida paljusid protsesse, näiteks taimkattemuutusi nende aastakümnete jooksul. Ka Eesti seireprogrammi tulemused on avalikud, aga edaspidi on plaanis liita need andmebaasid GEO portaaliga.

GEO (Group on Earth Observations) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on teha Maa igakülgseid, kooskõlastatud ja pidevaid vaatlusi satelliitidelt, lennuvahenditelt, laevadelt ning vees, õhus ja maismaal paiknevate mõõtesüsteemide abil, et osata paremini ennustada Maa kui süsteemi toimimist. GEO aitab paremini mõista inimeste tervist ja heaolu puudutavaid keskkonnategureid, kasutada tõhusamalt energiat, hoida elurikkust, uurida kliimamuutusi jne. Eesti on olnud GEO liige alates 2008. aastast.

Vt. ka http://www.earthobservations.org ja http://www.geoportal.org.


 
  
 


Hiie sõber Mari-Ann Remmel saab Maavalla koja vanemalt Ahto Kaasikult hiie sõbra kirve

  


Mari-Ann Remmel koos tunamulluse hiie sõbra Martin Kivisooga

  


Sündmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida saab soovi korral hiljem keskkonnahoidliku ja väärika annina pühapaika jätta. Andide müügist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiehoiu üritusteks.

  


Rainer Kuuba Võru instituudist ja kuvavõistluse ürii esimees, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll autasustamistseremoonial.

 


Kuvavõistluse üldvõidu pälvis Hendrik Relve foto Tõrenurme hiiepärnast Põltsamaa vallas.

  


Noortest võidutses Toomas Koitmäe Kolga-Jaani vallas Parika külas paikneva ohvrikivi – Ristivälja suurkivi kuvaga.

  


Puu piltidest meeldis üriile enim Mats Kanguri kuva Kataveski hiiekadakast, mis kasvab Harjumaal Tuhalas

  

Hiite vägi

Laupäeval, 20. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja  tunnustamissündmusel „Hiite vägi” kuulutati tänavuseks hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel.

Remmeli julge tegutsemine lõpetas 1990. aastate teisel poolel raietööd Lehmja hiietammikus Rae vallas. Teadlasena on ta andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Paluküla Hiiemäe kaitsmisse. Eesti rahvaluule arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa üksnes hiiepaikadele pühendatud raamatu „Hiie ase”.

Hiie sõber ütles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa Jaan Remmeli alustatud tööd. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis üle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsel.

Maavalla koda jagas tänukirju neile, kes on aidanud uurida, tutvustada ja hoida looduslikke pühapaiku: Põlva linnale, siseministeeriumile, Eesti maaülikoolile, erakonna Eestimaa Rohelised, ajakirjadele Maakodu ning Loodusesõber, teabeväravale Greengate, Võru instituudile ning kahele eraisikule – Paluküla Hiiemäe kaitsjale Aivar Jürisalule ja Kanadas elavale Margus Taele, kes on aastakümnete jooksul tutvustanud sealsele eestlaskonnale hiietavasid ning hooldanud Eesti kogukonna hiiepaika Kotkajärvel.

Välja kuulutati ka kuvavõistluse „Maavalla hiied 10223” võidutööd. Peaauhinna võitis Hendrik Relve pilt Tõrenurme hiiepärnast. Lastest sai kolmandat aastat järjest esikoha Toomas Koitmäe kuvaga Ristivälja ohvrikivist. Kokku anti välja 12 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võrumaa, Põlvamaa ning saarte eriauhinnad.

Hiite fotovõistluse võidutöid saab vaadata võrgupaigast http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4141&op=lugu.

Maavalla koda / Uudistaja

 
  
 

BEF soovib, et Vilsandi rahvusparki laiendataks

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007–2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA. Vt. projekti kodulehte www.estmar.purk.ee.

BEF

 
  
 


Esitluse eel on jäänud pildile Toomas Kalve, Epp Margna, Annelie Ehlvest, Urmas Tartes ja Maris Kivistik.

 

Valminud on rändnäitus ja õppemapp looduskaitsest

Läinud neljapäeval tutvustati keskkonnaministeeriumis Eesti looduskaitse 100. aastapäevale pühendatud rändnäitust „Hoia, mida armastad!” ja õppemappi „Looduskaitse Eestis”.

Rändnäitus „Hoia, mida armastad!” on mõeldud üldhariduskoolide õpilastele. Alates 2011. aasta jaanuarist saavad koolid näitust keskkonnaametilt laenutada. Värvikas näitus koosneb kümnest vibustendist ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks otsida loomade elupaiku, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, võrrelda meie kodude mõju keskkonnale ja mängida looduskaitseteemalist põrandamängu.

Õppemapp „Looduskaitse Eestis” on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ja tutvustab Eesti looduskaitset minevikus ning tänapäeval. Ühtlasi on õppemapis töölehed, mis aitavad õpitavat omandada ja saadud teadmisi kinnistada.

Õppematerjali tiraa on 2000 eksemplari, mis jagatakse üldhariduskoolidele ja looduskeskustele. Näitust ja õppemappi on aidanud koostada Arne Ader, Urmas Tartes, Epp Margna, Toomas Kalve, Anneli Ehlvest ja Ann Marvet, tööd rahastas KIK.

Näitust ja mappi tutvustavad infopäevad toimuvad ka Kuressaares, Pärnus, Rakveres, Võrus ja Tartus. Vt. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Looduskaitseteemalised_infopaevad.pdf.

Õppemapi „Looduskaitse Eestis” leiab võrgupaigast http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071.

Keskkonnaamet

 
  
 

„Ülikoolid ühingusse” nüüd ka veebis

Neil, kes ei ole jõudnud Tartusse Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ettekandeõhtuid kuulama, on nüüd võimalus jälgida seniseid ettekandeid EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Erand on siiski selle kolmapäeva, 24. novembri õhtu, kus Markus Vetemaa TÜ-st rääkis lindude hukkumisest kalapüügi käigus: seda ettekannet ei salvestatud.

Järgmine loengusarja üritus on 8. detsembril, kui Aivar Leito Eesti maaülikoolist räägib Saaremaa püsiühenduse võimalikust mõjust lindudele.

EOÜ

 
  
 





Selle aasta viimased margid on ilmunud, tuleva-aastane plaan teada

Eile tulid käibele tänavused viimased Eesti postmargid. Traditsiooniliselt on neiks jõuluväljaanded.

Sisekirjale sobiva postimaksevahendi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud Tiina Reinsalu, 9-kroonise nominaaliga margil on aga tunda lapsekätt, kunstnikeks Liisa Hallik ja Maarja Kotkas. Taas on tegemist tavakirjakirjutajate suure poolehoiu võitnud, filatelistidele aga mitte nii meelepäraste isekleepuvate markidega.

Muidugi on trükitud ka esimese päeva ümbrikud (piltidel).

Eesti Post on juba teada andnud ka järgmise aasta markide väljalaskeplaani, kust leiab mõndagi meelepärast ka looduse- ja teadusehuviline. Nii on 24. märtsil kavas välja anda pojengimark, 21. aprillil aasta linnu suitsupääsukesega postimaksevahend, 6. mail aga lausa kaks marki ja margiplokk Struve geodeetilise kaarega. Euroopa-margid kajastavad tänavu metsateemat (väljalaskepäev 28. aprill), faunasarjas lisandub senistele „margiloomadele” jänes (19. mai). Tulekul on teinegi pikkkõrvamark: 3. veebruaril on plaanis tähistada Hiina kalendri jäneseaasta algust. Pikkadest seeriatest jätkuvad lisaks aasta linnu ja fauna sarjadele ka „Tuletornid” (Vergi, 2. juuni) ja „Rahvariided” (Jõelähtme ja Rapla, 14. aprill). Margisõbrad on aga juba jõudnud kurvastada, et tulevalgi aastal ei paista täiendust kenasti alanud veskitesarjale. Tundub, et lõppenud on ka mõisamarkide emissioon. Eestiga seotud kuulsatest võõramaist päritolu isikutest jõuab 250. sünniaastapäeva puhul margile Michael Andreas Barclay de Tolli (20. oktoober).

Eesti Post / Uudistaja

  






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012