UUDISTAJA II
26. november 2010
Saadame Uudistaja kahes osas.
NOVEMBER
Jälle saab EMHI veebilt uurida lumekaarte:
Selline oli valge teki paksus 24. novembri...
... ja selline 25. novembri hommikul.
UUDISTAJA SOOVITAB
   
EESTI UUDISEID
Kaitse-eeskirja said Akste looduskaitseala ja Luidja maastikukaitseala
18. novembril kiitis valitsus heaks Aktse looduskaitseala ja Luidja maastikukaitseala uued kaitse-eeskirjad.
Akste looduskaitsealal on siht kaitsta, uurida ja tutvustada laanekuklast, limatünnikut ja roomavat öövilget ning hoida nende elupaiku. Kaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse ning laiub 188,7 hektaril, millest riigimaad on 171,3 ja eramaad 17,4 hektarit. Kaitseala pindala ei ole võrreldes varasema muutunud.
Luidja maastikukaitsealal kaitstakse unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut, et säiliks puistu elurikkus ning sellised elupaigatüübid nagu püsitaimestikuga liivarannad, valged ja hallid luited, metsastunud luited, jõed ja ojad ning rohundirikkad kuusikud. Selle tagab sihtkaitsevööndi režiim. Luidja kaitseala pindala on 67,5 hektarit ning eramaid kaitsealale ei jää.
Vt. täpsemalt http://www.envir.ee/1147800.
Keskkonnaamet
„Kägu” räägib muuseumidest
Ilmunud on Eesti bioloogia ja geograafia õpetajate liidu (BGÕL) keskkonnaharidusajakirja „Kägu” järjekordne, 18. number.
Tänavune number keskendub muuseumide tegevusele ja nende osale keskkonnahariduses. Tutvustatakse muuseumiõppe põhimõtteid ja mõningaid Eesti muuseume. Tavapäraselt sisaldab trükis ka õpetajate kaastöid: metoodilisi juhendeid ja artikleid. Trükis on ilmunud KIK-i toetusel.
BGÕL on 1993. aastal asutatud ühendus, mille üks eesmärk on edendada keskkonnaharidust ja pakkuda keskkonna- ja haridusteavet õpetajatele, selleks antakse välja keskkonnaharidusajakirja „Kägu”.
BGÕL
Laatsaretti on saabunud järjekordne rühm haavatuid.
Kaks Pirogovi: üks postamendil, teine ETV kaamera ees.
Pirogov käis Pirogovi paltsil
TÜ ajaloo muuseum korraldas eile ennelõunal ürituse „Kohtume Pirogovi platsil välihospidalis!”, millega tähistati 200 aasta möödumist maailmakuulsa vene kirurgi ja anatoomi Nikolai Pirogovi sünnist.
Linnarahval oli võimalus näha kuulsat arstiteadlast tegutsemas 19. sajandi keskpaiga välilaatsaretis ning tutvustamas oma toona uudseid meetodeid. Minevikust olevikku tagasi tulles sai piiluda ka tänapäevasesse sõjaväljal kasutatavasse meditsiinitelki.
Ürituse korraldaja, TÜ ajaloo muuseumi projektijuhi Urmet Paloveeri sõnul on TÜ ajaloo muuseumil plaanis edaspidigi ümmarguste tähtpäevade puhul tutvustada rahvale Toomemäel asuvaid mälestusmärke, mis on püstitatud kuulsatele ülikooliga seotud isikutele: „Pirogovi sünniaastapäeva tähistamine on üritustesarja „Toome kujud rahva ette” esimene pääsuke”.
Aastatel 1828–1832 TÜ professorite instituudis õppinud ning aastatel 1836–1841 Tartus professoriks olnud Pirogovil on suuri teeneid lahinguvälja meditsiini arendajana. Pirogov töötas välja haavatud sõdurite esmase sortimise printsiibi, mille aluseks on haavade iseloom ja haiguste ohtlikkus, tõi sõjaväljale halastajaõed, rakendas seal esimesena eeternarkoosi ja kipsmähist.
TÜ
Peipsi järvel võib püüda rohkem kala
15.–19. novembril Viimsis peetud Eesti-Vene Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 31. istungil kooskõlastati püügimahtude riikidevaheline jaotus 2011. aastal.
Võrreldes eelmise aastaga on Eesti kalapüügikvoot suurenenud 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni. 2010. aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.
Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük on olnud varude madalseisu tõttu keelatud alates 2000. aastast. Rääbisepüük on lubatud ühe kuu jooksul, 1.–31. juulini, ja püügikvoot on 10 tonni.
Eeldatavasti vähenevad 2011. aastal siiavarud veelgi. See on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus röövkalade suure arvukuse ja ebasoodsate keskkonnaolude tõttu.
Keskkonnaministeerium
TASUB OSALEDA
Kopraonu pilgu all avaneb metsanduse ajalugu
Eesti maaülikooli (EMÜ) raamatukogus on avatud näitus „90 aastat metsanduslikku kõrgharidust Eestis”.
Näitusel saab kopraonu valvsa pilgu all tutvuda valikuga meie metsandusõppejõudude avaldatud töödest ja uudistada värskemaid doktoritöid. Tehnikahuviliste tähelepanu köidavad ajaloolised metsatööriistad, näiteks 1940. aastatest pärit mootorsaag STIHL ja kahemehemootorsaag.
Huvitavaid leide on ka entomoloogia ja dendroloogia vallast, näha saab üraskikahjustustega puitu, näidiseid kallitest ja kaunitest väärispuudest troopikast ja Eestist ning feromoonpüüniseid. Imetlemiseks on välja pandud ka maarjakasest korpusega taskukell, mansetinööbid, lipsunõel ja pastakas. Meeleolu aitavad luua lustakad fotod metsandushariduse algusaastatest.
Näitus on lahti 10. detsembrini.
Täna on EMÜ peahoones (Tartu, Kreutzwaldi 1A) aga metsandusliku kõrghariduse 90. aastapäeva tähistav konverents „Eesti metsateadus – tänapäev ja tulevikuperspektiivid”.
Vt. konverentsi kava http://mi.emu.ee/yldinfo/konverents/.
EMÜ
Harrastuspüügi kalastuskaarte saab taotleda alates 1. detsembrist
Riigikogu võttis 23. novembril vastu kalapüügiseaduse muudatuse, mille kohaselt algab kalastuskaartide taotlemine kõigi taotlusviisidega samal kellaajal.
Kalastuskaartide taotlemine 2011. aastaks algab nii keskkonnaametis kohapeal kui ka elektrooniliselt internetis 1. detsembril kell 9. Muudatusega kaotati internetikasutajate ajaline eelis: seal sai seni taotlusi esitada juba alates 1. detsembri esimestest tundidest, keskkonnaametis aga alles tööpäeva alguses.
Mugavaim võimalus on kalastuskaarte taotleda internetis ID-kaardiga kalanduse infosüsteemi kaudu (http://kala.envir.ee/), kuna nõnda saab taotluse esitada kodust lahkumata ega pea taotlemise esimestel päevadel seisma keskkonnaameti büroode uste taha tekkivates järjekordades.
Keskkonnaministeerium
MAAILMAST
Vaade Edeni bioomidele tänavu augustis, esiplaanil liuväljatelk.
Cornwalli maailmaimet tabas uputus
November on Suurbritannia „edelasarve” Cornwalli sademeterohkeim kuu. Siiski ületasid 17. novembri vihmavalingud halvimadki ootused. Sestap pole üllatav, et kannatada sai ka maapinnast allapoole, hüljatud portselanisavikarjääri rajatud „kaheksas maailmaime”, Eden Project’i botaanikaaed.
Kuna ka Edeni ehitamise aegu oli Cornwallis väga vihmane talv, teati kompleksile rajada äärmiselt tõhus drenaažisüsteem. Paraku jäigi seegi seekord jõetuks ja mõni Edeni osa sai tublisti kannatada, nii et taastus- ja koristustööd võtsid terve nädala ja alles 24. novembri hommikul tehti uksed huvilistele taas lahti.
Siiski on järjekordselt põhjust kiita ehitus- ja istutustööde kvaliteeti: ei hoonetes ega isegi mitte välialadel ei saanud taimed kuigivõrd kannatada, maalihkeid ega uhtorge ei tekkinud. Puutumata jäid ka Edeni veidi eemal asuvad aiandid, kus kasvatatakse istutuslisa põhikollektsioonile.
Need murelikud inimesed Edeni vihmametsa- ja Vahemere-bioomi ühendavas hoones nimega „The Link” on kogu kompleksi sünniloo ja praegusegi elu võtmeisikud: kompleksi idee autor ja peamine elluviija, praegune peadirektor Tim Smit ja ehitusaegne finantsjuht, nüüd tegevdirektor Gaynor Coley.
Foto: www.edenproject.com.
Enim jäi uputuse teele kahe suure bioomikupli vahel asuv toitlustus- ja koolitusruume sisaldav The Link, kus mõnda aega oli olnud lausa meetri jagu vett. Suuremasse kaosesse sattusid veel väga populaarne liuväljaga meelelahutustelk ning kasvuhoonetest hoopis kõrgemal asuv külastuskeskus. Kuna paljude botaanikaaia töötajate kodud on vahetult Edeni kõrval, oli inimestel ka n.-ö. tööväliseid muresid tavalisest rohkem, ometi töötati päevast päeva palju tunde selle nimel, et kompleks võimalikult kiiresti taas avada. Tavapärase tohutu külastajatehulga toitlustamiseks varutud toorainet pruugiti sel moel, et süüa pakuti uputuses kannatada saanud kohalikule rahvale. Koristustöödel ei unustatud ka Edeni „nulljäätmete” põhimõtet: kõik, mis vähegi võimalik, läks taaskasutusse. Edenile ja kogu Cornwalli rahvale käis oma poolehoidu näitamas prints Charles.
Tegevdirektor Gaynor Coley sõnul on praegune olukord veidi sarnane kümne aasta tagusega, kui külastuskeskus avati juba enne bioomide valmimist, nii et huvilised said vaadata, kuidas unikaalne ehitis valmis: nüüd saab jälgida töötajate pingutusi kõik uuesti täielikku töökorda seada. Kindlasti jääb veel tükiks ajaks suletuks liuväli. Rohkesti tarkust jagava kompleksi põhiväärtuse ehk taimedega on aga kõik, nagu eespool juba mainisime, põhiliselt korras.
Edeni võrgupaiga blogiosas http://www.edenproject.com/blog/index.php on ka mitu videolõiku juhtunust ja sellele järgnenust.
Uudistaja / www.edenproject.com
Saksamaa teadus- ja haridusminister Annette Schavan on jätkusuutlikkuse päeva patroon.
Foto: www.bundeskanzlerin.de.
Tulekul on rahvusvaheline arutluspäev jätkusuutliku arengu teemadel
Järgmine reede, 3. detsember on kuulutatud maailma jätkusuutliku arengu arutlusseminaride päevaks (World Sustainable Development Teach-In Day).
Keda asi huvitab, leiab rohket materjali ja osalusõpetuse võrgupaigast http://world-sustainability-day.net/.
Uudistaja
Veevarustuse koostöövõrgustik uuendas oma veebi
Rahvusvaheline veevarustuse ja kanalisatsiooni koostöönõukogu WSSCC teatas eelmisel nädalal parandatud ja uuendatud võrgupaigast www.wsscc.org.
Uudistaja
Sellise installatsiooni on seadnud näituse „350 EARTH” raames Hispaanias Ebro jõe deltas vaadata kunstnik Jorge Rodriguez-Gearada. Foto: 350.org.
10/10/10 üritustele tuleb lisa
Oleme Uudistajas kahel korral, 1. oktoobril (http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/uudistaja339.html) ja 15. oktoobril (http://www.loodusajakiri.ee/loodus/uudistaja342.html) teatanud maailma suurimast süsinikuheidet vähendama kutsunud propagandaüritusest, mis toimus 10. oktoobril – nn. 10/10/10 Global Work Party’st. 188 riigis korraldati kokku üle 7000 ürituse.
Sündmuste sarja korraldaja oli keskkonnaaktivistide võrgustik 350.org, mille on asutanud Ameerika kirjanik ja keskkonnakaitsja Bill McKibben. 350 märgib süsinikdioksiidi taset atmosfääris – 350 ppm ehk miljondikku –, mis teadlaste kinnitusel on viimane „kindel piir”: seda ületav sisaldus toob kaasa kliimamuutuse.
Selle nädala alguses teatas 350.org esimesest ülemaailmsest globaalsest kunstinäitusest „350 EARTH”. Selle jooksul näidatakse mitmesuguseid kõrgusest jälgitavaid sümboolseid taideetendusi (performance’eid), mis peaksid rõhutama kliimamuutuste ohtlikkust inimkonnale. Näitus vältab kuni selle nädala lõpuni ja püüab pälvida Mehhikos Cancunis algavate ÜRO kliimakõneluste osaliste tähelepanu.
Vt. lähemalt http://earth.350.org.
Uudistaja
NOVEMBRILÕPU MEELEOLUSID TARTUST
Krooninostalgia-grafiti.
Äkki peaks siiski lõuna poole lendama?
24. novembril võis Vanemuise pargis kohata nii pardisaiatädi ...
... kui ka selle aasta esimest lumememmeonu, ...
... Raekoja ette toodi aga Naelaverest kahar 16-meetrine kuusk.
Lumelinna materjaliladu.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
