Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA  I
10. detsember  2010



Tänane Uudistaja on kahes osas.
Järgmisel nädalal Uudistaja ei ilmu.
Selle aasta viimase, tavapäraselt valdavalt piltidest koosneva Uudistaja saadame teile viimastel päevadel enne jõule.
 



DETSEMBER 




 

Meid eelmisest Uudistajast lahutava seitsme päeva jooksul pole pakast olnud, küll on aga mitmel päeval puhunud kõva või väga kõva tuul. Saartel on pühapäevast alates tikkunud sulatama ja vihma sadama. Nädala lõpuks on oodata temperatuuri uut tõsisemat langust. Nende ridade toimetamise aegu on aga Eesti üha tugevneva ja lõunast põhja poole laieneva tuisu matta.

  

Lumeseis EMHI kaardil 7. detsembri hommikul kell 8.
  

07.12 hommikutaevas. Õhtuks on ennustatud sadu ja tuisku.
  

EMHI 8. detsembri hommiku lumekaardilt on võrdluses eelmisega näha, et Tartuni tuisk ei jõudnud. Küll aga saartele ja rannikule – jälle „järve-efekt” (loe allpool sõnumit EMHI veebist).
  

08.12 vahelduseks sulahakatus isegi sisemaal.
  

09.12 Monika-eelne seis (kell 8 hommikul) EMHI lumekaardil.
  

09.12 kell 10: suure tuisu tagasihoidlik algus.
  

09.12 kell 14: vaade toimetusemaja ukselt: naabermaja paistab veel kenasti kätte. Ja õuel on kojamees oma suure käsisahaga teinud täna juba kaks täispuhastust.

 
Aga lumetormi kohta, mille sakslased Monikaks ristisid (http://www.met.fu-berlin.de/wetterpate/), kirjutasid sünoptikud EMHI veebilehel eile lõuna ajal nii:
„Kui eilsed teated Pariisist räägivad lumetormist, siis meie silmis on see väike liialdus, lund tuli juurde umbes 10 cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10 m/s.
Seevastu hetkel on lugu tõsine, sest just tänase päeva, õhtu ja reede öö jooksul tsüklon jätkab süvenemist ja muutub tõeliseks fuuriaks. [---]
Viimaste arvutuste põhjal langeb õhurõhk tsükloni südames reede öösel Peipsi taga 985 hPa-ni ehk 739 mm Hg. Võrreldes meid aegade jooksul külastanud hirmutsüklonitega pole see ju eriti madal (Gudrun 9. jaan. 2005, rõhk keskmes 960 hPa), kuid põhjatormi põhjustab kiire õhurõhutõus tsükloni tagalas. [---]
Tuule kiiruseks on arvutatud 15–20 m/s, sellele lisanduvad merel ja rannikul veelgi tugevamad iilid 22–25 m/s. Lumesadu, mis algas varahommikul Lõuna-Eestist, katab peagi terve maa ja intensiivistub tund tunnilt.”
Lisati, et „kuna tugev tuul tekitab ka tugeva tuisu, siis on lumekatte paksus 24 tunni pärast äraarvamatu. Kuid juurde võib tulla nii 20 cm lund, seda võib võrrelda näiteks 2008. aasta 23.–25. novembrituisuga. [---]
[---] õhtuks võib Lõuna-Eestis lugu karmiks minna”.
Täisteksti saate lugeda võrgupaigast http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=281.
Kui Uudistaja ikka teieni jõuab, siis on Lõuna-Eestil vähemalt arvutiühendus maailmaga veel alles...

 

Nn järve-efekti lumest
6. detsembril üllitatud sõnumis on EMHI selgitanud tänavuse lumikattetekke eripära.
Sageli sajab esimene lumi Eestis oktoobris, kõige suurema tõenäosusega aga novembris. Püsiv lumikate jääb tavaliselt maha kõige varem Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul ning Kirde-Eestis.
Mõnel aastal – nagu tänavu – saab paksu lumevaiba esmalt Põhja-Eesti, samal ajal kui lõuna pool püsivad väljad alles lumeta või õhukese kirme all. Põhjuseks oli seekord järve-efekti nimeline ilmanähtus, mis avaldub hilissügiseti või talvehakul, siis, kui meri on veel suhteliselt soe ja selle kohale jõuab väga külm arktiline või polaarne õhumass.
Miks ei nimetata seda nähtust mere-efektiks? See ilming (korrektsemalt – järve-efekti lumi) on saanud oma nime USA ja Kanada vahel asuva Suure järvistu järgi. Sealsete järvede vesi püsib soe üpris kaua. Kui põhjast jõuavad vete kohale külmad õhumassid, kondenseerub veepinnalt kerkiv aur võimsateks pilvedeks, mis maismaale jõudes kallavad alla paksu lund. Temperatuurikontrast peab olema suur: 1,5 km kõrgusel asuva pilve õhu ning vee vahel vähemalt 13 °C, alles sel juhul hakkab lumevabrik tööle. Kui suured järved saavad lõpuks jää peale, tavaliselt jaanuaris, kaovad ka hullud lumesajud.
Mujal maailmas tuleb niisugust nähtust ette ka merede ja ookeanide rannikul. Seepärast kutsutakse teda üksiti mere-, ookeani- või isegi lahe-efekti lumeks. Viimane nimi sobiks hästi meie kanti, sest siinseid ootamatuid lumeuputusi tekitavad enamasti üle Soome lahe kulgevad külmad õhumassid põhjast või kirdest, nagu viimati. Oluline on, et temperatuurikontrast õhu ja vee vahel oleks suur ning veekogu laius vähemalt 80 km.
Sünoptikud kurdavad, et Soome lahe lume-efekti on kaunis raske ennustada, sest soe vesi äratab sageli ellu ja muudab tormiks juba hääbunud tsükloni.
Vt. sõnumi täisteksti http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=280.
EMHI 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Loodusesõber öökullidest lumerohkel talvel
Üle aastate möllanud võimas mullune talv jättis lastele südameisse sügava jälje, aga paraku mitte nii toreda jälje meie öökullide asurkonnale. Kui nüüd peaks taas kevadeni maad katma rohke lumevaip, võib siin talvituvatel kakkudel raskeks minna. Kaku-uurija Eedi Lelov kirjutab Loodusesõbra jõulukuu numbris, kuidas eelmine aasta meie öökullidele mõjus ja kes enim kannatas. Talveõrnemad liigid, näiteks kodukakk ja händkakk panid suisa muretsema, nõnda et 2009. aasta kakukaamera kuulus peategelane, rahva poolt Klaaraks kutsutud öökulli puhul kardeti, et kas jääbki ellu? Ja kui jääb, kas ikka pesitseb? Õnneks suutis Klaara rasked ajad üle elada. Uus talv on aga alles ees.
Jõulukuu numbris leiame ka matkajuttude sarja  “58. laiuskraadil” viimase loo, mis räägib unustusehõlma vajunud pisikestest looduskaitsealadest. Pooleteist aasta jooksul mõõtsid Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse Nina külast Puhtuni sammudega üle meie tillemad ja üksikumad kaitsealad. Selgus, et osad neist on pea olematu tähelepanu tõttu jäänud tundmatuks ka kohalikele. Rännakud on nüüd aga lõppenud rasvase punktiga Puhtus, paigas, kus asub looduskaitse seisukohalt tähtis paik linnu-uurijatele juba 1953. aastast ja on seda õnneks siiani.
Jõulukuus tõmbab otsad kokku ka  “Aastasõõri” rubriik, milles Ahto Kaasik läbi terve aasta selgitas kuude kaupa meie maakeelsete kuunimede päritolu: et miks peaksime “jõulukuu” ja “südakuu” ütlema, aga mitte “detsember” või “jaanuar”. Vanad nimed on ju keelele mugavamad ja südamele soojemad.
Jõulude puhul meenutame lugejatele ka jõulukrooni valmistamise tehnikat, käime Riho Västriku seltsis Leena deltal ning looduskaitsele pühendatud 2010. aasta puhul küsime Urmas Sisaski käest, mis on saanud tema poolt sügisel väljakuulutatud looduskaitsealadest Nabalas ja Tuhalas.
Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja


 

    



EESTI SÕNUMEID



 

 

 


Fotomälestus mullu oktoobrist TÜ õppehoone Chemicum avamiselt: Enn Lust (vasakul) ja rektor Alar Karis lõikavad lahti pidupäevatorte.

Kümnest vastsest akadeemikust seitse töötavad Tartu ülikoolis
Kolmapäeval, 8. detsembril nimetas Eesti teaduste akadeemia (TA) uued akadeemikud. Kolmekümne esitatud kandidaadi seast valis akadeemia juhatus välja kümme, valimata jäi akadeemik keemia alal.
Seitse valitut on Tartu ülikooli teadlased: professorid Eve Oja (matemaatika), Enn Lust (energiatehnoloogia), Martin Zobel (ökoloogia), Eero Vasar (arstiteadus), Andres Metspalu (biotehnoloogia), Jüri Allik (psühholoogia) ja Valter Lang (ajalooteadus). Astronoomia alal sai akadeemikuks Enn Saar, arvutiteaduse alal TTÜ professor Tarmo Uustalu ja kunstiteaduse alal kunstiakadeemia professor Mart Kalm.
TA/Uudistaja
 
 
 


Rahvusvahelise uuringu PISA 2009 Eesti tulemused
Haridus- ja teadusministeerium teatas sel nädalal, et Eesti õpilaste tulemused PISA-uuringutes on endiselt väga head. Mullu keskendus uuring põhikooli õpilaste funktsionaalse lugemisoskusele, vähemal määral hinnati matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust.
Euroopa riikide hulgas on Eesti õpilased punktiarvestuses funktsionaalses lugemises tõusnud võrreldes 2006. aasta uuringuga 8. kohalt 5. kohale, matemaatilises kirjaoskuses oleme 7. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal. Maailmas ollakse funktsionaalses lugemises 13., matemaatilises kirjaoskuses 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 9. kohal.
Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi saavutas 87% õpilastest funktsionaalses lugemises baas- või kõrgema taseme. Selle näitaja põhjal on Eesti õpilased Euroopa riikide seas funktsionaalses lugemises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. ning matemaatilises kirjaoskuses 3. kohal, maailmas vastavalt 7., 5. ja 10. kohal.
Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Šanghai (Hiina), Korea, Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased.
Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide rühma, kus tulemuste sõltuvus õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast oli väga väike: umbes 10%. Kõige väiksem on see protsent Islandil: 7%.Mulluses PISA-uuringus osales 65 riiki, kellest 34 olid OECD-sse kuuluvad riigid ja 31 partnerriigid. Eestist oli valimis 4727 õpilast. Uuringusse oli kaasatud 175 kooli. Valimisse kuulunud õpilastest 18,7% õppis vene õppekeelega koolides.
Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA (Program for International Student Assessment) korraldas majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) 2009. aasta aprillis.
Vt. haridus- ja teadusministeeriumi pressiteate täisteksti http://www.hm.ee/index.php?0512165.
Eesti tulemused PISA 2009 uuringus leiate võrgupaigast http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_2009_Eesti.pdf.
Haridus- ja teadusministeerium / Uudistaja
 

TÜ teaduskool sai 45-aastaseks
Teisipäeval, 7. detsembril tähistas TÜ teaduskool piduliku kollokviumiga oma 45. tegevusaastat. Aegade jooksul on teaduskooli kasvandikud üleilmsetelt olümpiaadidelt toonud üle 200 medali.
TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul on teaduskoolist saanud Eesti haridussüsteemis oluline andekate laste arengut toetav kompetentsuskeskus. „Aastate jooksul on teaduskooli õppijaskond kasvanud enam kui kümnekordseks – igal aastal osaleb teaduskooli rohkem kui 30 kaugõppekursusel üle 1500 lapse igalt poolt Eestist, lõpetanute arv ulatub kümnete tuhandeteni. Teaduskooli kursusi saavad koolid kasutada õppekava rikastamiseks, mis suurendab veelgi teaduskooli tegevuse efektiivsust ning avardab andekate õpilaste võimalusi.”
Sünnipäevakollokviumil pälvisid tunnustuse 35 aktiivsemat üldhariduskoolide õpetajat, kes on olnud oma õpilaste teaduskooli suunajad ning nende õpingute toetajad.
TÜ teaduskool (varasemate nimetustega Tartu mittestatsionaarne matemaatikakool, Tartu matemaatika- ja füüsikakool, TÜ täppisteaduste kool) sai alguse 1965. aastal ning seal pakutakse andekatele õpilastele võimetekohast tegevust kursustel, olümpiaadidel, võistlustel ja muudel huviüritustel. Olulise arenguhüppe tegi teaduskool 1992. aastal, kui Eesti ühines rahvusvaheliste koolinoorte olümpiaadide liikumisega ning asutus hakkas muu hulgas vastutama Eesti võistkondade ettevalmistuse ja osaluse eest ülemaailmsetel olümpiaadidel. 2001. aastast on teaduskool kõigi Eestis toimuvate aineolümpiaadide vastutav koordineerija ja suurema osa korraldaja.

 
 
 

Seegi park ootab hooldavat kätt.

Looduskaitseprojekte laekus taas väga suures mahus
Keskkonnainvesteeringute keskuses on lõppenud looduskaitseinvesteeringute toetuste taotlusvoor. Taotlusi laekus kokku 65 ning nendega soovitav toetus on üle 127 miljoni krooni, mis ületab vooru eelarvet üle nelja korra. Euroopa regionaalarengu fondist (ERDF) rahastatava taotlusvooru tulemused selguvad uue aasta kevadel.
Taotlusvooru toetusteks planeeritud 30 miljonit krooni jaguneb kaheks. Pool sellest summast on mõeldud tegevuseks, millega taastatakse ja hoitakse ohustatud elupaiku ning ohustatud liikide elupaiku ja populatsioone või piiratakse võõrliikide arvukust. Teine 15 miljonit krooni võimaldab aga korrastada kaitstavaid parke, taastada kaitstavate üksikobjektide ja maastike soodsat seisundit ning rajada või ümber ehitada kaitstavate loodusobjektide külastustaristut.
Arvuliselt on mõlemas toetatavas valdkonnas saadud ühepalju taotlusi. Esimese valdkonna ehk liikide ja elupaikade kohta laekunud taotlustes küsitakse enamasti raha selleks, et taastada ja hooldada rannaniite ja luhtasid. Teise ehk parkide ja infrastruktuuri projektide ossa on laekunud viis matkaradade ja külastustaristu projekti, ülejäänud taotluste järgi soovitakse renoveerida parke. Piirkonniti tuli enim taotlusi Harjumaalt ja Saaremaalt, kummastki kaksteist.
Looduse mitmekesisuse hoiuks on ERDF-st aastateks 2007–2013 planeeritud 340 miljonit Eesti krooni, millest enamjagu suunatakse riikliku investeeringute kava kaudu olulistesse looduskaitseprojektidesse. Aasta alguse taotlusvooru kaudu toetati 27 projekti ligi 50 miljoni krooniga.
KIK
 


 
 
Interneti vahendusel on avanenud 500 aastat Euroopa ajalugu
Alates 3. detsembrist saavad kõik huvilised tutvuda Euroopa viimase 500 aasta ajalooga  tasuta veebipõhise andmebaasi EGO (Europäische Geschichte Online) abil. Selle on loonud ja seda hoiavad käigus kümme kõrgetasemelist Euroopa uurimiskeskust, nende hulgas Tartu ülikooli usuteaduskond.
EGO avati piduliku videokonverentsiga, millest võtsid osa kõik kümme uurimisasutust. Andmebaasi looja on Mainzis asuv Euroopa ajaloo instituut; peale TÜ usuteaduskonna osalevad projektis ajaloolased Viini, Leuveni, Budapesti, Zürichi, Praha ja Wroclawi ülikoolist ning Pariisi ja Londoni uurimisinstituutidest.
EGO koosneb kümnest teemasektsioonist, mille valdkonnad ulatuvad religioonist, poliitikast, teadusest ja õigusest kunsti ning muusikani, samuti on esindatud majandus, tehnoloogia ja sõjandus. Kaastööde juures on piltide, esmaallikate, statistika, animeeritud ja interaktiivsete kaartide ning audio- ja videoklippide lingid.
Sektsioonid koondavad kultuuridevahelise suhtlemise protsesse, mille mõju ulatub üle riigi-, rahvuslike ja kultuuripiiride.
Praegu on andmebaasis kättesaadavad 75 kaastööd üle kahesajast ajaloolaste üllitatud uurimistööst. Täies mahus ilmuvad need veebis aastaks 2013. Andmebaas on saksa- ja ingliskeelne ning asub aadressil http://www.ieg-ego.eu.
EGO projekti on alates 2009. aastast Mainzis toetanud Rheinland-Pfalzi liidumaa; edaspidi saadakse toetust Saksa teadusfondilt (Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG).

 

Tallinna ülikoolis on selgunud parimad üliõpilasteadlased
Kolmapäeval, 8. detsembril esitleti Tallinna ülikooli (TLÜ) üliõpilaste teadustööde konkursi parimaid töid ja autasustati nende autoreid.
Esinesid Taavi Minnik („Terror ja repressioonid Eesti Vabadussõjas”, juhendaja Magnus Ilmjärv, I koht humanitaarteaduste magistritööde rühmas), Kerttu-Liina Tuju („Hariliku kuuse (Picea abies L.) okaste ja võrsete morfoloogilised iseärasused ning vanuseline struktuur Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas”, juhendajad prof. Tiiu Koff ja Malle Mandre (EMÜ), I koht geo- ja bioteaduste magistritööde rühmas), Raivo Randmäe („Laser paadiklassi purjetaja kallutusasendi seosest paadile mõjuvate jõududega”, juhendaja prof. Rein Haljand, II koht terviseteaduste magistritööde rühmas), Eve Sirel („Täisarvulise planeerimisülesande lahendamine paketiga Mathematica”, juhendaja Mati Väljas, II koht täppisteaduste bakalaureusetööde rühmas), Piret Jeedas („Õppiva kogukonna kujunemise eeldused õppijate ja koolitajate kogemuses (pikaajalise kaasava juhtimise arenguprogrammi näitel)”, juhendaja Marin Gross, I koht haridusteaduste magistritööde rühmas), Erkki Soika („Constructive Role of Environmental Noise in Ecological Modelsystems”, juhendaja prof. Romi Mankin, parim doktoritöö loodusteadustes) ning Peeter Selg („Toward a Semiotic Model of Democracy”, ilmunud Applied Semiotics, 10, 22–54, 2010, I koht sotsiaalteaduste teaduspublikatsioonide valdkonnas).
Täielik Tallinna ülikooli üliõpilastööde konkursi võitjate nimekiri: http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=824&ArtID=9120&action=article.
TLÜ
 

 
 
Allikas:
www.archimedes.ee/meieomakaitseala

Tartus tunnustatakse noori kaitsealaloojaid
Üle-eestilise võistlusmängu „Meie oma kaitseala” raames loodi Eestisse – mis sest, et esialgu paberil! – 15 uut laste oma looduskaitseala. Üheksa maakonna 7.–8. klassi õpilaste koostatud tööd tutvustavad põnevaid paiku ja juhivad tähelepanu elurikkusele seal, kus seda tavaliselt ei märgata. Täna, 10. detsembril esitletakse Tartus viit kaitseala ja tunnustatakse kõiki võistlusel osalejaid.
Võistluse tingimustega saab täpsemalt tutvuda võrgupaigas www.archimedes.ee/meieomakaitseala.
Laekunud uurimused sisaldavad suurepärast ja rikkaliku pildimaterjali, digitaalset kaardimaterjali ja joonistatud skeeme, toiduahelate ja suhtevõrgustike skeeme, mis loovad hea pildi noortele olulistest ja tähtsatest kodukoha paikadest.
Võistlusmängu algataja on Euroopa Komisjoni esindus Eestis, korraldajad on Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja sihtasutus Archimedes. Toetasid keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, Regio, Total Eesti OÜ, Eesti Loodus, Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti õpilasesinduste liit, Archimedese Euroopa noorte Eesti büroo ja RMK.
TKKHK





DETSEMBER

 

 




Momente 9. detsembri tuisuhakuhommikust
  

Mehed, mastituled põlema! Muidu põrkame tuisus kellegagi veel kokku.
  

Suure labidatöö kasin algus.
  

Kallis, küll on hea, et sa just selle suure tuisuvarju kaasa võtsid!
  

Palkonistseen.


Ööbida siin ei tohi.
 
 

Issi, miks neid fotokatega inimesi nüüd nii vähe käib? Mul noku juba külmetab!


Lisab tuisus turvatunnet.

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012