EMHI lumekaart 27. detsembri hommikul
Karmid detsembrikuu külastajannad Monika ja Scarlett
2010. aasta läheb ajalukku mitme äärmusliku ilmastikunähtusega; jõulud said meil tõeliselt, ehk üleliiagi valgeks tänu kahele kena naisenimega madalrõhkkonnale.
Sakslastelt nime Monika saanud tsüklon tekkis Atlandil 40. laiuskraadil ja läbis meie poole liikudes tuhandeid kilomeetreid. Maksimaalne tormituule kiirus – 26,1 m/s – mõõdeti meil Dirhamis 10. detsembril kella 6 ja 7 vahel.
Lund tuli kõige rohkem Väike-Maarjas, kus 9. detsembril oli valge kihi paksus veel 22 cm, 10. detsembril aga juba selle vaatlusjaama detsembrikuu rekordina 60 cm. Monika kaasabil sündisid detsembrikuu lumerekordid veel ka Alajõel (54 cm), Jõhvis ja Viljandis (mõlemas 52 cm), Kuusikul (51 cm), Türil (50 cm) ja Tiirikojal (44 cm).
Just jõuluks tulnud Scralett oli tuule poolest hoopis leebem, aga samas ilmselt üsna raskesti prognoositav: kes näiteks oli õhtust õhtusse teleri ilmateateid jälginud, see täheldas, kui suurel määral need eri päevadel erinesid. Kõige vägevam lumelisa tuli Tartu kandis: kui 23. detsembril oli Tõravere vaatlusjaamas lumekiht veel „ainult” 24-sentimeetrine, siis 25.–26. detsembril juba 50 cm. Kõige paksem oli valge vaip 26. detsembril Kuusikul (66 cm) ja Väike-Maarjas (63 cm). Detsembrikuu rekordist on need arvud siiski veel kaugel: 1985. aastal lasus Haanjas 85 cm paksune lumekiht. Talve absoluutne rekord, 97 cm, on kirjas 1924. aastast.
EMHI/Uudistaja
4. jaanuaril kell 10.35 Tartus
Päikesevarjutuse varjutasid pilved
Teisipäeva, 4. jaanuari hommikupoolikul võinuks Eestis olla vaadeldav äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul „suuremat sorti päikesevarjutus, väidetavalt suuruselt sajandi kuues siinmail nähtav”.
Varjutus algas kell 9.29, suurim faas oli kell 10.51, mil päikesest kadus Kuu varju lausa 80–85%, ning lõpp kell 12.16. Paraku rebenes pilvetekk vaid õige põgusalt ning varjutusest andis tunnistust vaid veel hämaramaks muutunud ilm.
Sven-Erik Enno andis viite ka eestikeelsele artiklile, kust saab sündmuse kohta rohkem teavet: http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3264/osaline-paikesevarjutus-4-jaanuaril-2011/.
Uudistaja
Mullused viimased keskkonnaprojektid said toetust
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas detsembri keskel, läinud aasta viimasel koosolekul rahastada 462 keskkonnaprojekti kogusummas üle 425 miljonit Eesti krooni.
Kõige rahamahukamad projektid on ikka veemajanduse valdkonnas ning kõige rohkem projekte toetatakse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas. Kõiki rahastatud projekte näeb KIKi kodulehel www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid.html.
Keskkonnatasudest rahastatavasse keskkonnaprogrammi suvisesse taotlusvooru laekus kokku 643 taotlust, millest tunnistati nõuetele vastavaks ja saadeti sisulisele hindamisele 611. Keskkonnaprogrammi projekte hindab üldjuhul keskkonnaministeerium, kus on iga valdkonna jaoks loodud hindamiskomisjon. Ainsa erandina hindab KIK koostöös kohalikest partneritest loodud komisjoniga maakondlikke keskkonnateadlikkuse taotlusi.
KIK
Kas Napoli? Ei, Tallinna Kristiine linnaosa 15. detsembril.
Jäätmetega tuleb tegelda hoolsamini
Riigikontrolli kodulehelt võrgupaigast http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2164/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results saab lugeda riigikontrolli detsembrikuist aruannet riigikogule „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete taaskasutusse jõudmist?”.
Lühidalt kokku võttes pole riik riigikontrolli hinnangul suutnud tagada, et pakendiettevõtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nõutud ulatuses. Selle peamine põhjus on puudulik järelevalve pakendiettevõtete, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle ning elanike vähene teadlikkus pakendijäätmete kogumisest.
Ettevõtteid esindavad taaskasutusorganisatsioonid on oma aruannete järgi suunanud taaskasutusse just nii suure osa turule toodud pakendeist, kui on pakendiseadusega eesmärgiks seatud. Keskkonnaministeeriumi andmetel on aga taaskasutuse osakaal väiksem, kuna turule tuuakse 45% rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsioonid näitavad. Seetõttu jõuab lubamatult suur kogus pakendijäätmeid prügilatesse. Andmete erinevus tuleb enamasti sellest, et kõik ettevõtted pole kogu turule toodud pakendite kogust deklareerinud.
Audit näitas ka, et 54% Eesti elanikest ei tea, et pakendijäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmeid sortides saaks tunduvalt vähendada prügiveoarveid, kuna pakendijäätmed hõlmavad prügikasti mahust ligi poole.
Riigikontoroll
Foto: Raido Kont / keskkonnateabe keskus
Vana-aastaõhtul sai kaeluse esimene metssiga Baltimaades
Vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel paigaldada telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.
GPS-GSM-seadmega kaelarihm pandi söödakohal uinutipüssiga uinutatud täiskasvanud emisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Kaeluse paigaldanud ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kõik probleemideta.
Telemeetriaseade annab GSM võrgu kaudu iga kahe tunni järel teavet looma asupaiga kohta.
Keskkonnateabe keskuse korraldatavad metsseauuringud on esimesed Baltimaades, lähimatel aladel on samalaadseid uuringuid varem tehtud Rootsis ja Poolas. Alustatud uuringute eesmärk on selgitada lisasöötmise mõju metssea elupaigavalikule ja liikumisintensiivsusele, samuti lisasöötmise mõju kährikule ning metssea ja kähriku mõju maaspesitsevatele lindudele, sh. kaitsealustele liikidele, näiteks metsisele.
Kokku on tänavu plaanis paigaldada telemeetriaseadmed kuni viiele täiskasvanud emasele metsseale.
Jälgides karjajuhtidest emiseid, saab koguda teavet kogu karja tegevuse kohta. Kuna planeeritud teemade ja eesmärkide ring on lai, tehakse uuring tihedas koostöös RMK, ornitoloogiaühingu ja keskkonnaametiga.
Uuringut rahastab KIK.
Keskkonnateabe keskuse
Stepi-hallõgija (Lanius meridionalis pallidirostris). Foto: Uku Paal
Eesti linnunimistu on pikenenud 380 liigini
Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots teatas läinud aasta lõpul linnuhuviliste postiloendis, et lõplikult määratud on õgija liik, kelle Uku Paal ja teised linnuvaatlejad leidsid 15. mail 2010 Hiiumaalt Ristnast.
Otsa sõnul võttis määramine „mõnevõrra aega, aga nüüdseks on selge, et tegemist oli lõunapool levinud lõuna-hallõgijaga (Lanius meridionalis) ja täpsemini öeldes selle liigi Aasia alamliigiga (L.m.pallidirostris), kelle eestikeelne nimi on stepi-hallõgija.
Linnu leidmise loo leiab siit: http://www.estbirding.ee/artiklid/stepi-hallogija-lanius-meridionalis-pallidirostris-esmasleid-eestis. Õgija-aasta sai sel moel igati uhke lõpu.
Olgu öeldud, et täpselt samal päeval leiti Eestile lausa kolm uut liiki. Peale mainitud õgija kohati Läänemaal Tusaris kääbuskotkast (Aquila pennata) ning Mõisaküla juurest lendas Eesti territooriumile Ungaris saatjaga märgistatud stepipistrik (Falco cherrug). Nüüd on Eesti lindude nimekirjas 380 liiki.
HK / Linnuhuviliste postiloend
Maaülikooli veinid. Foto: http://pk.emu.ee
Maaülikooli katsevein pälvis tunnustust Prantsusmaal
Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna teadlased on katseks valmistanud Rõhu katsejaama viinamarjasortidest veine. Ülemöödunud suve vein Rondo sai hiljuti väga hea hinnangu Prantsusmaal gastronoomia- ja veiniühingute Euroopa nõukogu aastakongressil.
„Pimedegustatsioonis peeti Rondo veini algul mõne tuntud veinipiirkonna tooteks ja täiesti uskumatuks selle valmistamist Eestis kasvanud viinamarjadest,” lausus aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp, kelle juhatusel viinamarjakatsed Rõhul käivad. „Järgmisel aastal tullakse seda Eesti imet ka vaatama. Seega võime maitse poolest juba võistelda tuntud veinimaadega.”
Aianduse osakonna teadlased on koostöös toiduhügieeni osakonna teadlastega asunud uurima ka punaveinide keemilist koostist: polüfenoolide kui tugevate antioksüdantide sisaldust. Vaatluse all on antotsüaniinid – värvained, mis annavad veinile ilusa värvi, aga ka mitut muud liiki polüfenoolid, millel on leitud hulk tervist tugevdavaid toimeid.
Mullu suvel jäi teadlastel aga uus veinipartii tegemata, sest suurema osa Rõhu katsejaama saagist sõid ära rebased ja kährikud.
EMÜ
Lugemisaasta omaloominguvõistlusel osales pool tuhat inimest
22. detsembril anti Tartus kirjanduse majas üle auhinnad looduskaitseaasta ja lugemisaasta ühise omaloominguvõistluse „Seigeldes looduse raamatus“ võitjatele.
Võistlusest võttis osa 482 inimest 716 tööga ja neid hinnati viies vanuserühmas: 1.–3., 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass ning täiskasvanud. Žürii, kuhu kuulusid Juhani Püttsepp, Triin Ploom, Berk Vaher, Kristel Kiigemägi ja Krista Ojasaar, tunnistas võitjateks vastavalt Kristin Kari (Osula põhikool, näidend „Loomade oma laat”), Oliver-Sander Luige (Parksepa keskkool, luuletus „Sügisel”), Liisa Meidla (Tudulinna põhikool, jutt „Sügis loeb lehti”), Mart Matteus Kampuse (Tallinna ühisgümnaasium, jutt „Pilkav pimedus”) ning Arne Laansalu (jutt „Kirjad kooliõele…”) ja Maarja Soone (pealkirjata jutt).
Kõigi auhinnasaajate ja äramärgitute nimekirja leiate võrgupaigast http://www.envir.ee/1152501.
Keskkonnaministeerium
TÜ artiklikonkursi võitja: riiki saab müüa nagu pesuloputusvahendit
Tartu ülikooli korraldatud noorteadlaste populaarteaduslike artiklite võistluse ja 1000-eurose auhinna võitis TÜ majandusteaduskonna doktorant Andres Kuusik artikliga „Riik kui pesuloputusvahend”.
Kuusik tõi oma töös esile, et samamoodi kui tasuta tootenäidiseid saab turustada ka tervet riiki, korraldades näiteks mitmesuguseid üritusi, et kord juba riiki meelitatud turisti siin hoida ja siia tagasi tulema panna.
Teise koha ja auhinna väärtusega 500 eurot võitis Osnabrücki ülikooli doktorant Martin Aher artikli eest „Semantikud juristidele appi” ning kolmanda koha ja 250 eurot TÜ doktorant Argo Aug artikli eest „Haigusi püütakse leida juba hingeõhust”.
Kokku laekus 57 populaarteaduslikku artiklit 56 autorilt, kõige rohkem TÜ üliõpilastelt – kokku 27.
Parimad artiklid avaldatakse TÜ teadusportaalis Novaator ning ajalehes Postimees. Võistluse teine voor toimub kevadel. Korraldamist toetavad sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium.
TÜ
Veelindude toitmine rikub rändeinstinkti
Keskkonnaamet manitseb 4. jaanuaril üllitatud pressiteates inimesi mitte toitma asulatesse jäänud sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, sest veelindudele oleks normaalne rännata lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele.
Läänemeri pole kinni külmunud ja linnud saaksid praegu veel lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele rännata.
Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt arvukalt ja tihedalt koos elades nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt (õrn jää, liiklusohud) ohtlikke olukordi.
Inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid, mis on lindude jaoks täiesti võõras toit ja kahjustab nende seedeorganeid ja üldist tervist. Tehisliku ning lindude tervisele otseselt kahjuliku toiduga parte ja luiki toites käitub inimene väga lühinägelikult, nõnda nõrgestatakse tunduvalt nende lindude lennuvõimekust ja pikemas perspektiivis ka kevadist sigimisedukust.
Keskkonnaamet