Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
07. jaanuar 2011




TULNUD ON AASTA 2011






Hääd uut euro-, suitsupääsukese ning jalaka- ja künnapuuaastat!

  


Ornitoloogiaühing valis oma „vapilinnu” suitsupääsukese teatavasti teist korda (esimene kord oli aastal 2000) aasta linnuks, ...

  


... ajakiri Eesti Loodus nimetas aga järjekordseteks aasta puudeks kaks sugulast: jalaka ja künnapuu (fotol).

  


Jõulude ajal meid väisanud tsüklon Scarlett mattis Eesti veel rohkem lumme, kui seda suutis detsembri esimese kümmepäevaku lõpus möllanud Monika. Tartus Raekoja platsist on juba nii tubli osa lume all, et naljamehest ilmamehe Ain Kallise detsembri keskel eetris lausutu hakkab tasapisi tõeks kiskuma. Nimelt et linnavalitsus tahtvat taas Jõululodjaks ülendatud Jõmmut kevadeni platsile jätta: siis hea üleujutuse eest põgeneda nagu Noa laeval!

 

Igatahes veetase tõuseb Emajões tasapisi juba praegu:

  


„ilmasammas” 20. detsembril ja ...

  


5. jaanuaril.

 

Pilte on meid eelmisest Uudistajast lahutava kahe nädala jooksul arvuti kõvakettale kogunenud nii palju, et peagi saadame sellele „tekstiuudistajale” täienduseks Uudistaja pildilisa.







UUDISTAJA SOOVITAB



        





EESTI UUDISEID

 


 


EMHI lumekaart 27. detsembri hommikul

 

Karmid detsembrikuu külastajannad Monika ja Scarlett

2010. aasta läheb ajalukku mitme äärmusliku ilmastikunähtusega; jõulud said meil tõeliselt, ehk üleliiagi valgeks tänu kahele kena naisenimega madalrõhkkonnale.

Sakslastelt nime Monika saanud tsüklon tekkis Atlandil 40. laiuskraadil ja läbis meie poole liikudes tuhandeid kilomeetreid. Maksimaalne tormituule kiirus – 26,1 m/s – mõõdeti meil Dirhamis 10. detsembril kella 6 ja 7 vahel.

Lund tuli kõige rohkem Väike-Maarjas, kus 9. detsembril oli valge kihi paksus veel 22 cm, 10. detsembril aga juba selle vaatlusjaama detsembrikuu rekordina 60 cm. Monika kaasabil sündisid detsembrikuu lumerekordid veel ka Alajõel (54 cm), Jõhvis ja Viljandis (mõlemas 52 cm), Kuusikul (51 cm), Türil (50 cm) ja Tiirikojal (44 cm).

Just jõuluks tulnud Scralett oli tuule poolest hoopis leebem, aga samas ilmselt üsna raskesti prognoositav: kes näiteks oli õhtust õhtusse teleri ilmateateid jälginud, see täheldas, kui suurel määral need eri päevadel erinesid. Kõige vägevam lumelisa tuli Tartu kandis: kui 23. detsembril oli Tõravere vaatlusjaamas lumekiht veel „ainult” 24-sentimeetrine, siis 25.–26. detsembril juba 50 cm. Kõige paksem oli valge vaip 26. detsembril Kuusikul (66 cm) ja Väike-Maarjas (63 cm). Detsembrikuu rekordist on need arvud siiski veel kaugel: 1985. aastal lasus Haanjas 85 cm paksune lumekiht. Talve absoluutne rekord, 97 cm, on kirjas 1924. aastast.

EMHI/Uudistaja
 

  

 

4. jaanuaril kell 10.35 Tartus

 

Päikesevarjutuse varjutasid pilved

Teisipäeva, 4. jaanuari hommikupoolikul võinuks Eestis olla vaadeldav äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul „suuremat sorti päikesevarjutus, väidetavalt suuruselt sajandi kuues siinmail nähtav”.

Varjutus algas kell 9.29, suurim faas oli kell 10.51, mil päikesest kadus Kuu varju lausa 80–85%, ning lõpp kell 12.16. Paraku rebenes pilvetekk vaid õige põgusalt ning varjutusest andis tunnistust vaid veel hämaramaks muutunud ilm.

Sven-Erik Enno andis viite ka eestikeelsele artiklile, kust saab sündmuse kohta rohkem teavet: http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3264/osaline-paikesevarjutus-4-jaanuaril-2011/.

Uudistaja

 

  

Mullused viimased keskkonnaprojektid said toetust

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas detsembri keskel, läinud aasta viimasel koosolekul rahastada 462 keskkonnaprojekti kogusummas üle 425 miljonit Eesti krooni.

Kõige rahamahukamad projektid on ikka veemajanduse valdkonnas ning kõige rohkem projekte toetatakse keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas. Kõiki rahastatud projekte näeb KIKi kodulehel www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid.html.

Keskkonnatasudest rahastatavasse keskkonnaprogrammi suvisesse taotlusvooru laekus kokku 643 taotlust, millest tunnistati nõuetele vastavaks ja saadeti sisulisele hindamisele 611. Keskkonnaprogrammi projekte hindab üldjuhul keskkonnaministeerium, kus on iga valdkonna jaoks loodud hindamiskomisjon. Ainsa erandina hindab KIK koostöös kohalikest partneritest loodud komisjoniga maakondlikke keskkonnateadlikkuse taotlusi.

KIK

 

   


Kas Napoli? Ei, Tallinna Kristiine linnaosa 15. detsembril.

 

Jäätmetega tuleb tegelda hoolsamini

Riigikontrolli kodulehelt võrgupaigast http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2164/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results saab lugeda riigikontrolli detsembrikuist aruannet riigikogule „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus. Kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete taaskasutusse jõudmist?”.

Lühidalt kokku võttes pole riik riigikontrolli hinnangul suutnud tagada, et pakendiettevõtted koguksid ja taaskasutaksid turule toodud pakendeid nõutud ulatuses. Selle peamine põhjus on puudulik järelevalve pakendiettevõtete, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle ning elanike vähene teadlikkus pakendijäätmete kogumisest.

Ettevõtteid esindavad taaskasutusorganisatsioonid on oma aruannete järgi suunanud taaskasutusse just nii suure osa turule toodud pakendeist, kui on pakendiseadusega eesmärgiks seatud. Keskkonnaministeeriumi andmetel on aga taaskasutuse osakaal väiksem, kuna turule tuuakse 45% rohkem pakendeid, kui taaskasutusorganisatsioonid näitavad. Seetõttu jõuab lubamatult suur kogus pakendijäätmeid prügilatesse. Andmete erinevus tuleb enamasti sellest, et kõik ettevõtted pole kogu turule toodud pakendite kogust deklareerinud.

Audit näitas ka, et 54% Eesti elanikest ei tea, et pakendijäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmeid sortides saaks tunduvalt vähendada prügiveoarveid, kuna pakendijäätmed hõlmavad prügikasti mahust ligi poole.

Riigikontoroll

 

  

 

Foto: Raido Kont / keskkonnateabe keskus

 

Vana-aastaõhtul sai kaeluse esimene metssiga Baltimaades

Vana-aastaõhtul õnnestus keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna töötajatel paigaldada telemeetriline jälgimisseade esimesele metsseale.

GPS-GSM-seadmega kaelarihm pandi söödakohal uinutipüssiga uinutatud täiskasvanud emisele kaela Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargist lõunas asuvas Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas. Kaeluse paigaldanud ulukiseireosakonna töötajate Marko Kübarsepa ja Raido Kondi sõnul kulges kõik probleemideta.
Telemeetriaseade annab GSM võrgu kaudu iga kahe tunni järel teavet looma asupaiga kohta.

Keskkonnateabe keskuse korraldatavad metsseauuringud on esimesed Baltimaades, lähimatel aladel on samalaadseid uuringuid varem tehtud Rootsis ja Poolas. Alustatud uuringute eesmärk on selgitada lisasöötmise mõju metssea elupaigavalikule ja liikumisintensiivsusele, samuti lisasöötmise mõju kährikule ning metssea ja kähriku mõju maaspesitsevatele lindudele, sh. kaitsealustele liikidele, näiteks metsisele.
Kokku on tänavu plaanis paigaldada telemeetriaseadmed kuni viiele täiskasvanud emasele metsseale.
Jälgides karjajuhtidest emiseid, saab koguda teavet kogu karja tegevuse kohta. Kuna planeeritud teemade ja eesmärkide ring on lai, tehakse uuring tihedas koostöös RMK, ornitoloogiaühingu ja keskkonnaametiga.
Uuringut rahastab KIK.

Keskkonnateabe keskuse

 

    


Stepi-hallõgija (Lanius meridionalis pallidirostris). Foto: Uku Paal

 

Eesti linnunimistu on pikenenud 380 liigini

Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots teatas läinud aasta lõpul linnuhuviliste postiloendis, et lõplikult määratud on õgija liik, kelle Uku Paal ja teised linnuvaatlejad leidsid 15. mail 2010 Hiiumaalt Ristnast.

Otsa sõnul võttis määramine „mõnevõrra aega, aga nüüdseks on selge, et tegemist oli lõunapool levinud lõuna-hallõgijaga (Lanius meridionalis) ja täpsemini öeldes selle liigi Aasia alamliigiga (L.m.pallidirostris), kelle eestikeelne nimi on stepi-hallõgija.

Linnu leidmise loo leiab siit: http://www.estbirding.ee/artiklid/stepi-hallogija-lanius-meridionalis-pallidirostris-esmasleid-eestis. Õgija-aasta sai sel moel igati uhke lõpu.

Olgu öeldud, et täpselt samal päeval leiti Eestile lausa kolm uut liiki. Peale mainitud õgija kohati Läänemaal Tusaris kääbuskotkast (Aquila pennata) ning Mõisaküla juurest lendas Eesti territooriumile Ungaris saatjaga märgistatud stepipistrik (Falco cherrug). Nüüd on Eesti lindude nimekirjas 380 liiki.

HK / Linnuhuviliste postiloend

 

  

 

Maaülikooli veinid. Foto: http://pk.emu.ee

 

Maaülikooli katsevein pälvis tunnustust Prantsusmaal

Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna teadlased on katseks valmistanud Rõhu katsejaama viinamarjasortidest veine. Ülemöödunud suve vein Rondo sai hiljuti väga hea hinnangu Prantsusmaal gastronoomia- ja veiniühingute Euroopa nõukogu aastakongressil.

„Pimedegustatsioonis peeti Rondo veini algul mõne tuntud veinipiirkonna tooteks ja täiesti uskumatuks selle valmistamist Eestis kasvanud viinamarjadest,” lausus aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp, kelle juhatusel viinamarjakatsed Rõhul käivad. „Järgmisel aastal tullakse seda Eesti imet ka vaatama. Seega võime maitse poolest juba võistelda tuntud veinimaadega.”

Aianduse osakonna teadlased on koostöös toiduhügieeni osakonna teadlastega asunud uurima ka punaveinide keemilist koostist: polüfenoolide kui tugevate antioksüdantide sisaldust. Vaatluse all on antotsüaniinid – värvained, mis annavad veinile ilusa värvi, aga ka mitut muud liiki polüfenoolid, millel on leitud hulk tervist tugevdavaid toimeid.

Mullu suvel jäi teadlastel aga uus veinipartii tegemata, sest suurema osa Rõhu katsejaama saagist sõid ära rebased ja kährikud.

EMÜ

 
  
 

Lugemisaasta omaloominguvõistlusel osales pool tuhat inimest

22. detsembril anti Tartus kirjanduse majas üle auhinnad looduskaitseaasta ja lugemisaasta ühise omaloominguvõistluse „Seigeldes looduse raamatus“ võitjatele.

Võistlusest võttis osa 482 inimest 716 tööga ja neid hinnati viies vanuserühmas: 1.–3., 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass ning täiskasvanud. ürii, kuhu kuulusid Juhani Püttsepp, Triin Ploom, Berk Vaher, Kristel Kiigemägi ja Krista Ojasaar, tunnistas võitjateks vastavalt Kristin Kari (Osula põhikool, näidend „Loomade oma laat”), Oliver-Sander Luige (Parksepa keskkool, luuletus „Sügisel”), Liisa Meidla (Tudulinna põhikool, jutt „Sügis loeb lehti”), Mart Matteus Kampuse (Tallinna ühisgümnaasium, jutt „Pilkav pimedus”) ning Arne Laansalu (jutt „Kirjad kooliõele…”) ja Maarja Soone (pealkirjata jutt).

Kõigi auhinnasaajate ja äramärgitute nimekirja leiate võrgupaigast http://www.envir.ee/1152501.

Keskkonnaministeerium

 

  

TÜ artiklikonkursi võitja: riiki saab müüa nagu pesuloputusvahendit

Tartu ülikooli korraldatud noorteadlaste populaarteaduslike artiklite võistluse ja 1000-eurose auhinna võitis TÜ majandusteaduskonna doktorant Andres Kuusik artikliga „Riik kui pesuloputusvahend”.

Kuusik tõi oma töös esile, et samamoodi kui tasuta tootenäidiseid saab turustada ka tervet riiki, korraldades näiteks mitmesuguseid üritusi, et kord juba riiki meelitatud turisti siin hoida ja siia tagasi tulema panna.

Teise koha ja auhinna väärtusega 500 eurot võitis Osnabrücki ülikooli doktorant Martin Aher artikli eest „Semantikud juristidele appi” ning kolmanda koha ja 250 eurot TÜ doktorant Argo Aug artikli eest „Haigusi püütakse leida juba hingeõhust”.

Kokku laekus 57 populaarteaduslikku artiklit 56 autorilt, kõige rohkem TÜ üliõpilastelt – kokku 27.

Parimad artiklid avaldatakse TÜ teadusportaalis Novaator ning ajalehes Postimees. Võistluse teine voor toimub kevadel. Korraldamist toetavad sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium.


 

  


 

Veelindude toitmine rikub rändeinstinkti

Keskkonnaamet manitseb 4. jaanuaril üllitatud pressiteates inimesi mitte toitma asulatesse jäänud sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, sest veelindudele oleks normaalne rännata lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele.
Läänemeri pole kinni külmunud ja linnud saaksid praegu veel lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele rännata.

Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt arvukalt ja tihedalt koos elades nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad haiged linnud lähedase kontakti tõttu samuti ohtlikuks muutuda, põhjustades sanitaarselt ja ka otseselt (õrn jää, liiklusohud) ohtlikke olukordi.

Inimesed pakuvad lindudele enamasti saiatooteid, mis on lindude jaoks täiesti võõras toit ja kahjustab nende seedeorganeid ja üldist tervist. Tehisliku ning lindude tervisele otseselt kahjuliku toiduga parte ja luiki toites käitub inimene väga lühinägelikult, nõnda nõrgestatakse tunduvalt nende lindude lennuvõimekust ja pikemas perspektiivis ka kevadist sigimisedukust.

Keskkonnaamet


  


UUSI RAAMATUID JA ÕPPEVAHENDEID




Uus loodusõppeprogramm „Konnapilgul mööda Emajõge”

14. detsembril esitleti Tartus mittetulundusühingu Peipsi koostöökeskus eestvedamisel valminud CD-kandjal multimeediaprogrammi „Konnapilgul mööda Emajõge”.

Vastne loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. Multimeediaprogrammi autorid on Arne Ader ja Urmas Tartes. Õppeprogrammi valmimist toetasid KIK ja hasartmängumaksu nõukogu.

CD-kandjal multimeediaprogramm „Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning kõigile loodushariduskeskustele. Teistel huvilistel on CD-d võimalik saada Peipsi koostöökeskusest (Puiestee 71 a, Tartu).

Peipsi koostöökeskus

 

  

 


Käsiraamat linnaelustiku kaitse ja mitmekesistamise kohta

Säästva Eesti instituudis (SEI) valmis raamat „Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat”, mis annab ülevaate elurikkust hoidvatest meetoditest linnahaljastuses ja -planeerimises. Trükise autorid on Meelis Uustal, Piret Kuldna ja Kaja Peterson.

Käsiraamatus tutvustatakse meetodeid, kuidas hoida ja suurendada hoonete, aedade, parkide ja linnametsade liigilist mitmekesisust ning kuidas luua juurde uusi loodusväärtuslikke elupaiku.

Raamat on mõeldud ennekõike linnaplaneerimise, haljastuse ja keskkonnaspetsialistidele, maastikuarhitektidele, planeerijatele, vabaühendustele jt.; seda jagatakse sihtrühmale tasuta. Käsiraamat on kättesaadav ka pdf-vormingus SEI veebilehelt. Raamatu koostamist ja väljaandmist on rahastanud KIK.

SEI

 




TASUB OSALEDA


 

Otsitud: auhinnavääriline noor looduskaitsja

Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale võivad kandideerida kuni 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata e-aadressile elf@elfond.ee 20. jaanuariks.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb ürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. Auhind antakse välja ELF-i 20. sünnipäeval 1. veebruaril.

Lisa saab lugeda võrgupaigast http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind.

ELF

 

  

 


Perepäev Tallinna botaanikaaias

Tiheda koolivaheajaprogrammi lõpuüritusena on Talllinna botaanikaaias (TBA) homme, 8. jaanuaril, perepäev, kus saab koos Ahhaa teaduskeskuse töötajatega valmistada šokolaadi ning meisterdada linnumaju.

Uksed avatakse kell 11; 11.30 ja 13.30 algavad šokolaadi meisterdamise ja linnumaja ehituse töötoad, 12.30 on eesti- ja 14.30 venekeelne ekskursioon. Kell 14 loositakse perepileti ostnute vahel välja Tallinn City Tour perekomplektid.

TBA

 

  

 

Tarmo Niitla õpetab, et mõnigi vili sobib ka rütmipilliks.

  






Eksponaadinäiteid

 

Seemnenäitus TÜ botaanikaaias

Näitust „Seemned, viljad, jõulukaunistused” Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis saab vaadata kuni 9. jaanuarini iga päev kell 10–17.

Välja on pandud üle saja taimeliigi seemned, üle kahekümne eksootilise vilja, millest mitut (nt. ahvileivapuu ja hiiduba) saab ka oma käega katsuda. Võimalik on tutvuda viljade liigituspõhimõtete ning seemnete ja viljade levimisviisidega.

Näitusele pääseb botaanikaaia piletiga.

TKKHK

 

  

Alanud on tänavune keskkonnauurimuste võistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) on välja kuulutanud üleriigilise õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde võistluse, millel välja valitud tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO.

Võistlusel saavad osaleda 6.–12. klasside õpilased, igal tööl võib olla kuni kaks autorit ja selle teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga. Uurimistööle tuleb lisada eraldi lehel ühe lehekülje pikkune eestikeelne kokkuvõte, kus antakse ülevaade tööst, metoodikast, tulemustest ja järeldustest ning mis trükitakse ära konverentsi kogumikus. Kokkuvõte tuleb saata ka elektrooniliselt aadressil margit.sokk@teec.ee.

Keskkonnauurimus tuleb saata 1. märtsiks TKKHK-le. Võistlusele esitatud uurimistööde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 29. märtsil Tartus. Konverentsil hindab komisjon esitlust ja esinemisoskust, küsimustele vastamist ja töö sisukust. ürii valib välja kuni kaks paremat tööd, mis esindavad Eestit 18.–21. mail Türgis toimuval rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO (www.inepo.com).

30 konkursist osa võtvat õpilast saavad suvel osaleda Sagadi looduskooli kolmepäevases õppelaagris.

TKKHK

 

  

 


Looduse fond kogub lendoravate kaitseks annetusi

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 20. detsembril, et korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks. Seetõttu on väga oluline koguda infot.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELF-i vapiloom. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Vt. http://www.elfond.ee/lendoravale.

ELF

 

  

 


Orhideed Eestimaa looduses

Sellise nimetusega näitus on koostatud viimastel aastatel meie looduses tehtud fotodest, mille autorid on Eesti orhideekaitse klubi liikmed.

Näitus on üleval Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (TKKHK, Kompanii 10) kuni 14. jaanuarini. Näitust saab tasuta vaadata tööpäeviti kell 10–17. Kuna TKKHK saal on mitmeotstarbelises kasutuses, siis palutakse rühmakülastused enne registreerida telefonil 736 6120 või info@teec.ee.

TKKHK

 

  

 


Samblahuvilistele

Ilmunud on järjekordne „Samblasõber” (http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/Samblasober13.pdf) ja välja kuulutatud samblafotovõistlus.

Iga pildi juurde peab kuuluma samblaproov pildistamisaja ja -koha infoga. Pildid märksõnaga „samblapilt” tuleb saata 1. novembriks 2011 e-postile kai.vellak@ut.ee, proovid aga tuua Kai Vellaku nimele aadressil Tartu 51005, Lai 40, TÜ ÖMI botaanika osakond.

Ärge unustage pildi autori nime, sest kolm parimat saavad auhinna. Parimad fotod avaldatakse järgmises „Samblasõbra” numbris.

TÜ ÖMI 

  
 





Piparkoogiaeg on paraku taas ümber.




 
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012