UUDISTAJA I
14. jaanuar 2011
JAANUAR
Talvine tsüklonirägastik on ilmaennustajate töö väga raskeks teinud: mõnigi ennustus on vahel ka viltu läinud. Läinud nädalalõpu sula ja kohe järgnenud külm käis aga küll üpris täpselt sünoptikute pakutud radasid mööda.
Sulaeelne lumeseis:
EMHI lumekaart 7. jaanuari hommikul kell 8
8. jaanuar: päev enne sula Tallinnas
Peatunud vool
Läheb vist soojemaks!
Autotu talveliikleja kahjurõõm Kristiines: autodel nigelam ...
... kui kõndijail!
Tallinnaski on moes peeglitega hanged
9. jaanuar, selle talve (või selle lumeaja) esimese sula päev, ikka Tallinnas:
Kündjad veevagudel
Kust laenata kummikuid?
Kas selle hooaja rekordpurikas?
Hea võimalus talguteks
11. jaanuar, taas Tartus
On, mida rookida, ja ...
... on, mille abil rookida
Siin jäime paraku tööga hiljaks
Mina tahan ka alla!
Aitäh, et hoiatate! Aga ma, ausõna, ei oska lennata. Ja sõiduteel on ohtlik
12. jaanuar
Suurema sula järgne lumeseis: EMHI lumekaart 12. jaanuari hommikul kell 8
Lumekuhjad on tõesti madaldunud ...
... ja vesi tõusnud, ...
... nii et rumalasti rajatud Kroonuaia silla jalakäigutunnelis on juba vesi
Emajõe veetaseme näit ilmapostil 5. jaanuari, ...
... 12. jaanuari ja ...
... ja 13. jaanuari hommikul
Jalakäijal ei maksa liiga pikka sammu võtta: libe!
13. jaanuar
EMHI lumekaart kell 8: jälle on lisasentimeetreid
(Udu-) ja –härmatisehommik
Sulaga kadunud valge teekate on tagasi
Ajaliselt viimane seekord klõpsatud foto: taas sajab valget (ja märga)...
UUDISTAJA SOOVITAB
Mustmiljoni euro küsimus ja teised samasugused
2011. aasta tähendab Horisondi jaoks 45. aastakäiku. Peale selle valmistab toimetusele erilist rõõmu asjaolu, et nagu kõik MTÜ Loodusajakiri väljaanded, ilmub ka Horisont tänavu märksa mahukamana kui mullu. Sisu poolest hoiame aga endiselt seda joont, et anname teaduse asjadest kirjutamiseks sõna peamiselt teadlastele endile.
Nii saabki seekordses numbris võimaluse iseenda ja oma kolleegide töid-tegemisi tutvustada Tallinna tehnikaülikooli professor Mart Min. TTÜ teadlaste panust euromüntide ehtsuse tuvastamise meetodite arendamisse on professor Mart Min tutvustanud juba 2010. aasta Horisondi neljandas numbris (http://www.horisont.ee/node/1460). Nüüd on teemaks tänapäevased südamerütmurid ja nende arendamine. Just aasta alguses tuli ka teade, et TTÜ leiutis, millega saab kiiresti ja lihtsalt tuvastada euromüntide ehtsust ning diagnoosida tervisehäireid, on saanud senise Eesti ja Ühendriikide patendi kõrvale ka Euroopa patendi.
TTÜ mäeinstituudi professor Enno Reinsalu on vaatluse alla võtnud „Meie põlevkivi”, millega Horisont alustab põhjalikumat ülevaadet energeetika teemadest. Sama instituudi doktorant Veiko Karu selgitab aga, kuidas saab olla nii, et isegi „Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas”.
Arheoloogiamälestiste kaitsja Ants Kraudi ülevaade „Vaenatud vägilased ja koolnud kaunitarid” võtab kokku möödunud arheoloogia-aasta, mille tulemuste kohta ta kirjutab: arheoloogilised avastused poleks liialdatud hinnang.
Indrek Rohtmets tutvustab „Seenekasvatajate tsivilisatsiooni”, mis on vanem kui inimeste oma. Demograaf Allan Puur selgitab aga, miks hulk rändega seotud stereotüüpseid arvamusi tegelikult ei kehti. Et 2011. aastal teevad NASA kosmosesüstikud Discovery, Endeavour ja Atlantis oma viimase lennu, mõtiskleb Mart Noorma teemal „Kosmosesüstikute ajastu lõpp – helge tuleviku algus?”.
„Üksainus küsimus” käib Wikileaksi ja diplomaatiliste dokumentide kohta ning on esitatud ajaloodoktor Heino Arumäele. „Mustmiljoni euro küsimus …” puudutab inimese vananemise saladusi: sellega seotut käsitleb intervjuu psühholoog René Mõttusega. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ajaloolane ja poliitik Mart Laar. „Olümpiaadi” rubriigis ajame juttu rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kullavõitja, Cambridge’i ülikooli üliõpilase Gleb Širokiga.
Uues sarjas „Ilmapiir” selgitab Jüri Kamenik, miks talvelgi mõnikord müristab, ja miks me seda eriti tähele ei pane!
Nuputamist pakuvad endistviisi „Enigma” ja ristsõna.
Horisont
EESTI UUDISEID
Kuidas vulkaan sai rotiks
Kultuuriministeeriumi ja muuseuminõukogu välja antud parima näituseprojekti auhinna „Aasta muuseumirott 2010” pälvis Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) muuseumi näitus „Vulkaan – looja ja hävitaja”.
TTÜ muuseumi direktor Liia Rebane tänas Eesti muuseuminõukogu tunnustuse eest ning ütles aitäh näituse töörühma liikmetele Tarmo Kiiplile, Heidi Soosalule, Ursula Toomile ja Ave Tarvasele ning kujundajatele Mari Kurismaale ja Mari Kaljustele, samuti kõigile institutsioonidele ja erakollektsionääridele ning õpetajaskonnale, kes aitasid kaasa näituse ja sellega kaasnevate pedagoogiliste programmide loomisele.
Näitus on valminud koostöös TTÜ geoloogia instituudi, TTÜ mäeinstituudi, Eesti geoloogiakeskuse, TÜ geoloogiamuuseumi, Eesti loodusmuuseumi, Islandi ülikooli geoteaduste instituudi ning erakollektsionääride Enn Käissi, Kaarel Orviku ja Mati Stroomiga.
Näitust saab vaadata kuni 31. märtsini.
TTÜ
ETV alustab teadusvõistlusega „Rakett 69”
15. jaanuaril kell 19.35 alustab ETV ekraanil 16-osaline teadusvõistlussaade „Rakett 69”.
Saates võistlevad 12 noort andekat teadlasehakatist 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel. See on võistlus, kus tuleb olla tugev meeskonnatöös, samal ajal seista iseenda eest, sest stipendiumi saab võita vaid üks. 16 saate jooksul tuleb kolme professori (nende rollis on Erik Puura, Aigar Vaigu, Rein Kuresoo, Andres Juur jt.) valvsa silma all lahendada tõsist nutikust nõudvaid põnevaid ülesandeid populaarteaduse, päris teaduse, leiutamise, loogika ja huumori piirimailt.
Ühtaegu teleekraanil jooksva võistlussaatega leiab „Rakett 69” koduleheküljelt www.rakett69.ee ka humoorika ja kokkuvõtliku veebisaate.
Võistlejaid ja professoreid abistavad, ühendavad ja vahendavad saatejuhtidena Jüri Muttika ja Marta Piigli. Saadet rahastab Euroopa sotsiaalfond sihtasutuse Archimedes TeaMe programmi kaudu; saadet toodab koos rahvusringhäälinguga osaühing Vesilind.
Vesilind
Selle papliallee kohal võib rippuda kirves
Tartus on taas karta alleesõda
Eesti roheline liikumine (ERL) ja Supilinna selts saatsid 7. jaanuaril Tartu linnavalitsusele pöördumise, mis on ajendatud murest Kroonuaia silla ja lodjakoja vahelise papliallee pärast.
Pöördujate sõnul on nimelt selgunud, et uuringuid tellimata ja „avalikkust kaasamata tahetakse allee kogu pikkuses 5-meetristeks köntideks saagida. Võib-olla on see põhjendatud, võib-olla mitte. Sellises küsimuses ei peaks tegutsema ilma puude seisundit uurimata ja kohalikke informeerimata”.
Vt. pöördumise teksti http://www.roheline.ee/files/planeering/papliallee.pdf.
ERL
Keskkonnaministeeriumi uudised jälle veebis kokku kogutud
Ilmunud on keskkonnaministeeriumi selle aasta esimene e-uudiskiri (nr. 5, jaanuar 2011), mille leiate aadressilt http://www.envir.ee/1154865.
Seekordses uudiskirjas leiate ülevaate tänavu jaanuarist jõustunud seadusandlikest muudatustest; ühtlasi on tutvustatud keskkonnahoidlikke riigihankeid; kirjutatakse vee- ja kanalisatsiooniprojektidest; jätkatakse mõttevahetust uue jahiseaduse eelnõu üle jne.
Keskkonnaministeeriumi kõik e-uudiskirjad asuvad aadressil http://www.envir.ee/1128931.
Keskkonnaministeerium
Raadio 2-s tulevad saated „Härra Mannast”
Uudistajagi (vt. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/uudistaja342.html) on kirjutanud sellest, kuidas mullu 8. oktoobril esitleti Tartus raamatut „Üks ja ainus härra „Manna””, mis kõneleb legendaarse anatoomiaõppejõu ja seeneteadlase Valter Pärtelpoja (1900–1971) elust ja tööst.
Nüüd teatas raamatu koostaja Ago Pärtelpoeg rõõmsast uudisest „Hillar Palametsalt, kes on otsustanud Valter Pärtelpojast kokku panna lausa kolmeosalise raadiosaatetsükli. See on eetris alates 15. jaanuarist kolmel järjestikusel laupäeval kell 9.05 hommikul Raadio 2-s. Lisan käesoleva kirja juurde ka koopia eelmise aasta lõpul Eesti kõige ilusama käekirjaga meheks tunnistatud hr. Palametsa vastavast kirjast”.
Uudistaja
Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima linnarebaseid
Ajendatuna rebaste järjest suurenevast tungist linnadesse teevad TÜ teadlased 2011. aasta jooksul uurimuse „Punarebased Eesti linnades ja nendega seotud võimalike probleemide kaardistamine”. Kõigil, kes on näinud linnas rebaseid, palutakse sellest teada anda internetiaadressil http://www.eformular.com/usaarma/linnarebane1.html.
Uuringu eestvedaja, TÜ zooloogiaosakonna vanemteaduri Urmas Saarma sõnul on punarebaste arvukus nii Eestis kui ka mujal Euroopas märkimisväärselt suurenenud eduka marutõvevastase vaktsineerimise tõttu. „Enne massilise vaktsineerimise alustamist esines marutaudi kõige rohkem 2003. aastal, kus tuvastati kokku 813 juhtu, neist 315 moodustasid just rebased. 2005. aastal käivitas veterinaar- ja toiduamet aga eduka vaktsineerimiskampaania, mille tulemusel on marutaudi esinemissagedus langenud õige madalale. Viimased marutaudis rebased, kokku kolm, registreeriti 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal, Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses,” ütles Saarma.
Urmas Saarma hinnangul pole rebased linnades uus nähtus: „Suurbritannias on neid registreeritud juba 1930. aastatest. Šveitsis elab rebaseid enamikus suurlinnades, neid esineb ka Oslos, Århusis, Stuttgardis, kui tuua vaid mõned näited Euroopast. Viimaste aastate jooksul on ka Eestis üha sagenenud juhud, kus rebast on nähtud toimetamas mõnes pargis, koduõuel või tänaval.”
Uuring kestab terve aasta ja lõpptulemustest võib lugeda ajakirjandusest ning TÜ zooloogiaosakonna kodulehelt. Vahekokkuvõte küsitluse tulemustest tehakse 2011. aasta maikuus.
TÜ
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
