UUDISTAJA II
14. jaanuar 2011
TASUB OSALEDA
Keskkonnaamet pakub talviseid õppeprogramme
Keskkonnaamet alustas esmaspäevast, 10. jaanuarist talviste õppeprogrammidega, mis pakuvad võimalusi uurida lähemalt talvist ja lumist loodust või hoopis koguda soojas toas keskkonna- ja looduskaitsetarkusi.
Valida saab üle 70 ürituse seast, mis on toeks riiklikele õppekavadele. Täpsema info leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee. Talviseid õppeprogramme saab tellida märtsi lõpuni.
Üritusi korraldavad keskkonnahariduse spetsialistid, kes tulevad ise koolidesse ja lasteaedadesse või ootavad õpilasi keskkonnaameti looduskeskustes. Osalus on tasuta, kuid koolil on vaja leida raha sõiduks looduskeskusesse või matkarajale. Siiski on keskkonnaametil võimalik kompenseerida KIK toel igas maakonnas teatud arv koolide ja lasteaedade bussisõite 127,82 euro eest asutuse kohta. Täpsemat infot saab oma maakonna keskkonnahariduse spetsialistilt.
Keskkonnaameti keskkonnaharidustegevusega saab tutvuda kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10721.
Keskkonnaamet
Sel nädalavahetusel, 15.–16. jaanuaril on rahvusvahelise kesktalvise veelinnuloenduse kesksed päevad. Vt. lähemalt www.eoy.ee.
Näitus „Kõdu”
on 16. detsembrist kuni 27. veebruarini avatud Eesti loodusmuuseumis.
Surmast rääkimist tavaliselt välditakse ning surmale järgnev lagunemine kulgeb enamasti meie silme eest varjatult, märkamatult. Ometi on surm vältimatu osa kõikide olendite elust ja sellele järgnev lagunemine hädavajalik etapp elusaine ringes.
Näitus siseneb lagunemise ja lagundajate varjatud, ühtaegu tavalisse ja kummalisse, elust kihavasse maailma, jälgides surnud metslooma, puu ja lehtede lagunemist.
Mõnele näituse vaatajale võivad näituse eksponaadid mõjuda ebameeldivalt.
http://loodusmuuseum.dyndns.org
Keskkonnaamet kutsub koole kodukoha veekogusid uurima
Keskkonnaamet kutsub kõigi maakondade üldhariduskoolide õpetajaid ja 8.–12. klassi õpilasi osalema uurimusõppe projektis „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused”.
Uurimusõppe projekti eesmärk on uurida koolilähedase veekogu (jõgi, järv) seisundit ning veekogu rolli inimasustuse kujunemisel minevikus, olevikus ja tulevikus. Projekt kestab üle aasta: tänavu veebruarist kuni aprillini 2012.
Projektis saab osaleda kolm kooli igast maakonnast, kokku 45 kooli. Osalemiseks ootab keskkonnaamet koolilt kuni ühe A4 lehekülje pikkust motivatsioonikirja, kus on põhjendatud oma soovi, märgitud veekogu, mida soovitakse uurida, ning see, millistes keskkonna- või teiste valdkondade projektides on kool varem osalenud. Kooli osalussoovi kinnitab direktor vabas vormis. Motivatsioonikirja ja direktori kinnituskirja oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks e-posti aadressil Reet.Kristian@keskkonnaamet.ee. Osalejad selguvad motivatsioonikirjade põhjal hiljemalt 15. veebruariks.
Projekti rahastab KIK.
Vt. täpsemalt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16685.
Keskkonnaamet
Looduse Omnibussi aasta avaretk
viib pühapäeval, 16. jaanuaril nii Tallinnast kui ka Tartust Lahemaale.
Tänavu 40-aastaseks saava Eesti esimese rahvuspargi loomisest räägib teejuht Anne Kurepalu, kelle seltsis üritatakse matkata Eesti põhjatippu Purekari neemele. Päev lõpeb kontserdiga Pallase maalide keskel Viinistul: „Valgre legendi” esitavad Tõnu Raadik ja Henn Rebane.
Tallinnast väljub buss rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi Tallinnas kell 19), Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 (tagasi kell 20.) Sõidu hind koos kontserdiga on mõlemast lähtekohast täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele 10, õpilastele 5 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Foto: Nordkalk
Loodusõhtu „Orhideed sinu maja taga”
toimub 19. jaanuaril algusega kell 18 Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10).
Esineb Toomas Hirse, kellelt saab teada, mida orhideed endast kujutavad, miks orhideed on ohustatud ja kuidas neid kaitsta, kuidas elavad orhideed Tartu linnas ja Tartumaal. Osalus on kõigile huvilistele tasuta, õhtut toetab KIK.
Samas on kuni 28. jaanuarini tööpäeviti 10–17 lahti fotonäitus „Orhideed Eestimaa looduses”.
Keskkonnainfopunkt
MARMONI-seminar Tallinnas
Esmaspäeval, 17. jaanauril kell 14 algab keskkonnaministeeriumi suures saalis (I korrus, Narva mnt. 7a) Balti keskkonnafoorumi (BEF) infopäev, millel tutvustatakse LIFE+ bioloogilise mitmekesisuse projekt „Mere bioloogilise mitmekesisuse seire ja loodusväärtuste seisundi hindamise uuenduslikud lahendused Läänemeres“ ehk MARMONI.
Tutvustatakse projekti, räägitakse merestrateegia raamdirektiivist ning eluslooduse mitmekesisuse seire alamprogrammist mere aspektis.
Osalusest tuleks teatada juba täna Merle Kurisele (merle.kuris@bef.ee; 659 7029 või 5620 3864).
BEF
MAAILMAST
Kriitiliselt ohustatud ronikärnkonnaliik Eleutherodactylus thorectes.
Eleutherodactylus amadeus, ingliskeelse nimetusega Mozart’s Frog (Mozarti konn), keda viimati oli nähtud 1991. aastal.
Haruldaste konnade elupaiga mitte just optimismi sisendav vaade: viimane meenutus Macaya biosfäärikaitseala puhvertsooni kunagisest metsast Hotte’i mägedes.
Fotod: Robin Moore / iLCP / CI
Palju kannatanud Haiti uhkus
Kui Haitist kõneldakse praegu jälle väga palju, siis esmajoones on põhjuseks mullu 12. jaanuaril aset leidnud katastroofiline maavärin ja selle tagajärjed niigi vaesel ja keerulisest ajaloost räsitud maal.
Looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) raporteeris 11. jaanuaril millestki hoopis rõõmustavamast, mis annab haitilastele tõelise põhjuse oma riigi üle uhkust tunda: teadlastel õnnestus taasavastada lausa kuus endeemset kahepaikseliiki, keda polnud keegi ligi kaks aastakümmet näinud.
CI ja IUCN-i amfiibiuurijate rühma ühisekspeditsioon läks Robin Moore’i juhatusel ennekõike otsima juba veerand sajandit kadunud Selle’i mägede kärnkonnaliiki Eleutherodactylus glanduliferoides ning hindama Haiti ülejäänud 48 põlise amfiibiliigi seisundit. Mainitud haruldus jäi küll leidmata, see-eest võivad teadlased rõõmsalt kinnitada, et ehkki nii Edela-Haiti Hotte’i kui ka Kagu-Haiti Selle’i mägede loodus tundub äärmiselt räsituna, suudab seal hulk liike ikka veel toime tulla.
Haiti põlismetsast on alles vaid kaks protsenti ja seda võib nimetada riigi tohutu loodusväärtuse viimaseks varalaekaks. Hotte’i mäestikku on peetud maailma suurima kaitseväärtusega aladest tähtsuselt kolmandaks, kuna seal on kodu koguni 15 endeemsel kahepaikseliigil.
Enamasti on levinud arvamus, et Haitiga on lood lootusetult halvad ja päästa pole seal enam midagi, ent CI ekspeditsioon suutis lisada suuresti lootust. Kaheksa Lõuna-Haitil veedetud päeva jooksul leiti 49 liigist üles koguni 25, nende seas kuus liigirohke ronikärnkonna Eleutherodactylus perekonna liiki, keda pole kohatud juba 1991. aastast.
Samas on ütlematagi selge, kui oluline on veel säilinud loodusoaase alles hoida ja võimaluse korral taastada. Kindlasti on siin vaja üleilmset abi.
CI/Uudistaja
KOMMENTAARITA
Suvel 2006 on kirjutatud (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1804&c_tpl=1012):
„Tartu Ülikooli botaanikaaed avas reedel kolm uut energiasäästlikku ja kontrollitud kasvutingimustega troopikakasvuhoonet.
..
12-meetri kõrgused uued kasvuhooned on väga energiasäästlikud ning varustatud Baltimaade moodsaima tehnikaga. Arvutisüsteem reguleerib iseseisvalt valgus-, niiskus- ja soojusrežiimi. Energiasäästlikkusele aitab kaasa ka kasvuhooneid kattev neljakihiline plastkate, mis on vähendanud küttekulusid ligi kaks korda.
..
Uus troopikamaja hinnati Tartus 2005. aasta parimaks rekonstrueeritud ehitiseks.”
Kasvuhoone portree talvel 2010/11:
PANIN TÄHELE
Jõuluaeg on kahjuks läbi, ...
... aga jõululodi veel jõuluehtes
Taarapunkt või prügila: uusaastaöö jätk Emajõe jääl
Inimesed, olge valvsad!
Meie siin Tallinnas oleme paksemad (eeskujulikult puhas Tehnika tänav), ...
... kui teie seal Tartus (ka üldse mitte pahasti roogitud Veski tänav)
Täiesti vargakindel garaaž
Pagana lumi: jälle pole sõnumid läbi tulnud!
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|