Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
21. jaanuar 2011



JAANUAR




Meid eelmisest Uudistajast lahutava nädala ilma sobiks iseloomustada libisemisena ühest mõnusalt külmast talveilmast teise samasugusesse. Kusjuures libisemist on siin mõeldud nii otsesõnu, kui üldse saab: esmaspäevast alates on murtud rohkesti luid-liikmeid, lõhutud hulk autosid, paraku kaotatud isegi elusid. Kui aga ilmajaama endesõnad ka selleks nädalavahetuseks täide lähevad, peaks Otepää suur suusasõit sujuma ikka päris-, mitte veesuuskadel.

  


15.01: tõeline kaunis talveilm

  


17.01: ohutuim kõnnitee on sõiduteel

  


19.01: sula on pannud vahepeal ligi veerandsada sentimeetrit langenud Emajõe taas tugevasti tõusma. Keskmine selle aastaaja veeseis on alla meetri

  


20.01 Veel lisasentimeetreid

  


Aga hommikune üldpilt on ööga taas valgeks saanud

 

Läinud aasta ilma kohta leiab naeruhimuline huviline lahedat lugemist EMHI kodulehelt võrgupaigast http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1402; kirjutajaks muidugi Ain Kallis.

 



UUDISTAJA SOOVITAB






Eesti Loodus: seened, loodusemehed ja teised

Miks ühe puujuurtel elutseva tagasihoidliku olevuse suguelund gurmaane juba sadu aastaid arust ära on ajanud, sellele Eesti Looduse veebruarinumber kindlat vastust ei anna. Kuid aimu saab: trühvlid ongi kohastunud loomi lõhna abil lõunalauda meelitama, muidu ei saaks seen levida. Tundub, et seekord saame teada peaaegu kõik, mis nende salapäraste olendite kohta üldse teada on. Trühvleid kasvab Eestiski, tõsi, pisikesi ja mitte kuigi maitsvaid liike. Kultusmugulatele sekundeerib uues Eesti Looduse numbris vähe tuntud, kuid üpris levinud puuseen täpptaelik, ajakirja postrilt leiab seekord seenebändi.

Seente kõrval laotab oma tegevuse ja mõtteilma üksipulgi lugeja ette veel hulk Eesti looduse vaieldamatuid suurkujusid: meie looduskaitse isa Jaan Eilart, histoloogiaprofessor Julius Tehver, Nigula kaitseala juht Arno Kukk, metsa- ja taimemees Harjo Sandur ning keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus. Teada saab ka, miks on vaja rannaniite, kuidas eristada kärpi ja nirki, millistest lettidest peaks turist kaarega mööda käima, kes hoiab Eesti puude kasvukiiruse rekordit, millest päästab meid eksootiline lapatšotee, mida otsida Eesti lõunapiirilt, miks tuleb linnades hoolega silmas pidada rebaseid ja palju muud.

Eesti Loodus







EESTI SÕNUMEID

 


 

 


Väikeste asjade ilu paistab vaid suurenduses: Heiti Pavese foto müürlooga tolmukast

 

Eesti geeniteadlase foto National Geographicus

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel teatas Loodusajakirjale, et Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi vanemteaduri Heiti Pavese foto on suurelt avaldatud ajakirjas National Geographic.

Tegemist on rahvusvahelisel mikrofotograafia võistlusel Nikon Small World võidu toonud fotoga hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) tolmukast, mida on suurendatud 20 korda. See on esimene taim, mille genoomi struktuur aastal 2000 täielikult kindlaks tehti.

Uudistaja

 

 

 Üle kolme miljoni euro keskkonnahariduse edendamiseks

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas Euroopa Liidu sotsiaalfondi (ESF) kaasrahastatava programmi „Keskkonnahariduse arendamine”.

Selle programmi tegevuste seas on olulisim pakkuda täienduskoolitust nii formaalharidussüsteemi õpetajatele ja õppejõududele kui ka mujal keskkonnaharidust jagavatele spetsialistidele.

Õpetajatele ja õppejõududele korraldatavate koolituste eesmärk on toetada keskkonnaga seotud teemade lõimimist õppeprotsessi, nii nagu näevad ette riiklikud õppekavad. Samuti tehakse õpetajatele internetis kättesaadavaks sellekohased metoodilised abimaterjalid. Koolivälise keskkonnahariduse spetsialistide täienduskoolituste siht on ühtlustada ja muuta paremaks sellise keskkonnahariduse kvaliteeti kogu Eestis.

Programmi raames arendatakse keskkonnahariduse koostöövõrgustikku, et riiklikel õppekavadel põhinev ja kooliväline keskkonnaharidus toetaks teineteist ning keskkonnahariduse areng Eestis oleks süsteemne ja kestlik.

Programmi lõpp on planeeritud 2015. aasta augustisse. Programmi elluviija volitused andis minister keskkonnaametile ning selle rahaline maht on 3 195 582 eurot, millest 85% tuleb ESF-ilt.

Keskkonnaministeerium

 

 

 

Mereäärne roheline nurgake tulevases metsapealinnas Haapsalus

 

Tulevane metsapealinn Haapsalu sai endale Valgevälja metsa

14. jaanuaril anti Haapsalule üle 250-hektarine Valgevälja mets, mis kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda.

Pärast taasiseseisvumist on mets olnud reformimata riigimaa. Mets on mitmekesise väärtusega: seal on nii unikaalseid kanakulli pesitsuspaiku, majandusmetsa kui ka metsaosa, mis sobib hästi puhkealaks.

Metsa üleandmisel kuulutati Haapsalu ka tänavuseks metsapealinnaks; see tiitel antakse Haapsalule üle mais, metsanädalal. Metsapealinna on Eestis valitud alates 2004. aastast.

Keskkonnaministeerium

 

 

Kuku raadio jätkab keskkonnasaatega

Eelmisest laupäevast, 15. jaanuarist on Kuku raadios taas keskkonnasaade: saatesari „Ilmaparandaja”.

Saate toimetaja on Kadri Valner, kaasa löövad Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn. Saade on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav Kuku raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee.

Sarja toetab KIK.

Ilmaparandaja

 

 




TASUB OSALEDA



 

Kohtume metsas

ÜRO on kuulutanud 2011. aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mille eesmärk on parandada elanikkonna teadlikkust säästlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide kestlikust majandamisest.
Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Aasta tunnuslause on „Kohtume metsas!”.

Eestis avatakse metsa-aasta pidulikult 23. jaanuaril Estonia kontserdisaalis muusikaliste ja pildiliste etteastetega „Eesti metsa lugulaul”.

Kõikide sündmustega saab tutvuda aadressil www.metsainfo.ee.

Keskkonnaamet

 

 

Fotokonverentsil esineb BBC aasta loodusfotograaf

12. veebruaril peetakse Tallinnas Olümpia hotelli konverentsikeskuses Eesti esimene harrastajatele mõeldud fotokonverents „Klõps”, kus esineb tuntud kohalike piltnike kõrval BBC ja Euroopa aasta loodusfotograaf 2010 Roy Mangersnes.

Üritusel osalevad peale maailmakuulsa Norra fotograafi Eesti uue põlvkonna tuntuimad looduspiltnikud Kaupo Kikkas, Sven Zaèek, Aivar Pihelgas ning tuntud pressifotograaf Raigo Pajula. Heategevusliku ürituse avab harrastusfotograaf Evelin Ilves.

Kiirematel konverentsile registreerujatel on võimalik www.klõps.eu kodulehele enne saata oma fotodest portfoolio, mida analüüsib kohapeal tasuta 20 minuti jooksul vastava valdkonna spetsialist. Programmi lõpetab fotograafide ümarlaud, kus arutletakse eriala tuleviku üle: kas video asendab 2020. aastaks meedias pildikunsti.

Laupäeval, 12. veebruaril kell 10–17 Radisson Blu Hotel Olümpias toimuva konverentsi pilet maksab kümme eurot ning Tartu, Pärnu ja Jõhvi huvilisi viib ja toob viieeurose lisatasu eest eribuss. Kogu konverentsi osalemistasu läheb Tallinna lastehaigla toetusfondi kaudu onkoloogiaosakonnale fotoaparaatide ostmiseks ja haigete laste fotoringi algatamiseks.

Lisainfo konverentsi kohta aadressil www.klõps.eu.

Tallinna lastehaigla toetusfond

 

 

 


Taas tuleb talvine aialinnuvaatlus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnusõpru 29. ja 30. jaanuaril osalema talvisel aialinnuvaatlusel „TALV 2011”.

Aialinnuvaatlusel on lihtne osaleda, sellele kulub vaid üks tund. Aias või pargis tuleb leida hea nähtavusega vaatluskoht, mis soovitatavalt asub lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning panna mainitud kuupäevadel ühe tunni jooksul kirja kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul ka kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse sidus-ankeeti http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või interneti puudumisel saata postiga EOÜ-sse (Veski 4, Tartu 51005).

Mullu esimest korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur: oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane: jälgitud lindude koguarvust peaaegu veerand olid rasvatihased, neid nähti 95% vaatluskohtades.

Mitmel pool Euroopas on talvine aialinnuvaatlus osutunud samuti väga populaarseks ürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra. Soomes korraldatakse samalaadset üritust Pihabongaus juba kuuendat aastat ning 2010. aastal osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Täpsemad juhised talvise aialinnuvaatluse ja andmete edastamise kohta leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Talvist aialinnuvaatlust toetab KIK.

EOÜ

 

 

KURSUSI, KOOLITUSI JA MUID ÜRITUSI TALLINNAS ...
 

Looduse Omnibussil on homme, 22. jaanuaril

kavas retk Tallinnast lumisesse Pariisi: Neeruti mägedesse ja Pariisi suusakeskusesse. Saab suusatada, kelgutada, jalutada, mootorsaaniga sõita, saunas käia ja kohvikus telerist suusavõistlust vaadata. Suusad-kelgud ja saunalinad kaasa.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest 9.30 ja on tagasi Tallinnas 19. Hind täiskasvanutele 12, õpilastele 6 eurot; mootorsaan ja suusalaenutus mõistliku lisatasu eest. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

  



Rohelisel ajal on galeriikohvikumaja selline

 

Ajakirja Tarkade Klubi järjekordne teaduskohvik

ootab huvilisi teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 galeriikohvikus Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas).

Mis olid 21. sajandi esimese kümnendi suurimad avastused, läbimurded ja muutused teaduse rindel? Sellele on pühendatud nii äsja ilmunud Tarkade Klubi erinumber kui ka jaanuarikuu teaduskohvik. Oma mõtteid jagavad füüsik Jaak Kikas ja teadusajakirjanik Tiit Kändler.

Üritus on tasuta. Info ja eelmiste teaduskohvikute materjalid leiab aadressilt www.t-klubi.ee.

  


... TARTUS JA TARTUMAAL ...

 

25. jaanuaril algusega kell 18

on Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) taas linal Matsalu 8. loodusfilmide festivali valikfilmid. Näha saab Tallinna loomaaia eriauhinna pälvinud Saksamaa filmi „Bama ja kadunud gorillad”, Eestimaa rohelistelt auhinna saanud Venemaa filmi „Kamtšatka – lõhemaa” ning Norra filmi „Fjord”, mis sai Lääne maakonna eriauhinna.

Pilet maksab täiskasvanuile kaks eurot, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele üks euro.

   



Eden Project, innovaatiline botaanikaed Cornwallis

 

26. jaanuaril kell 17.30

algab Tartu Annelinna raamatukogus (Kaunase pst. 23) reisimuljete õhtu, kus tuleb juttu Suurbritannias Cornwallis asuvast imepärasest botaanikaaiast Eden Project. Peale fotode saab näha katkendeid Edeni sünniloost vändatud videofilmist. Sissepääs tasuta.

  


TÜ loodusmuuseum korraldab viktoriini „Eesti linnud”

See toimub 3. märtsil kell 13 Tartu ülikooli zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46).

Täpne info viktoriini kohta on loodusmuuseumi kodulehel http://natmuseum.ut.ee/linnuviktoriin. Osalema on oodatud 6.–9. klassi õpilased, kuni kolmeliikmelised võistkonnad. Võisteldakse kahes vanuserühmas: 6.–7. ja 8.–9. klass. Registreerimine linnuviktoriinile veljo.runnel@ut.ee, info: Veljo Runnel (520 6108) ja Külli Kalamees (5342 5101). Registreeruda tuleks esimesel võimalusel, hiljemalt 23. veebruaril.

Märtsis toimub samas kolmepäevane linnukoolitus õpetajatele ja juhendajatele: kaks päeva (24.–25.03) zooloogiamuuseumis ja üks päev (26.04) väliõpet.

Täpne info linnulaulu õppeprogrammide ja õpetajate koolituste kohta http://natmuseum.ut.ee/linnuope.

Koolitused ja õppeprogrammid on tasuta, neid toetab KIK.

   




Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus

kutsub kõiki koole ja lasteaedu osalema VVV matkamängus. Kõikidele osalejatele on kingituseks loodusraamat ja 15 parimale matkajale auhinnamatk VVV radadel koos transpordi kompensatsiooniga 76,69 eurot.

Kuidas matkamängus osaleda ning kuidas registreerida, saad teada matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/90/. Matkamängul saab osaleda kuni 31. märtsini.



Tartu keskkonnahariduskeskuses saab ennast kirja panna

„Õuesõppe looduskursusele II”. See on kaheksa õppepäeva vältav loodusõppe koolitus, mis toimub kolmes osas Tartus, Järvseljal ja Luual 11.–13. veebruaril, 22.–23. märtsil ning 28.–30. aprillil.

Koolituse käigus tutvutakse loodusõppe meetoditega, planeeritakse õuesõppe tunni kava. Lõputöö on õuesõppe tunni kava ja töölehe koostamine, mis valmib aprillikuu koolituseks. Kursusel osalejad saavad oma kursusekaaslaste lõputööd elektrooniliselt.

Koolituse osalustasu 40,26 eurot sisaldab nii majutust kui ka toitlustust, arve saadetakse registreerunutele. Registreerumistähtaeg on 1. veebruar 2011.

Registreerumine ja info: Margit Sokk (margit.sokk@teec.ee), koolitusinfo: kylli.kalamees@teec.ee või 534 2510.

Koolitust toetab KIK.

   


... NING MUJAL

 



2. veebruaril tähistatakse Kihelkonna rahvamajas

Vilsandi rahvuspargis rahvusvahelist märgalade päeva, külas on riigikogu liikmed Mart Jüssi ja Aleksei Lotman. Info ja registreerumine 454 6880 ja kadri.kullapere@rmk.ee.

  

 

 

 




MAAILMAST




Ta liigub siiski! Soodne hetk Londonit ümbritseval ringteel

 

Londonlane tahab järjest vähem autoga sõita

Suur-Londoni liiklust korraldav munitsipaalamet Transport for London (TfL) on avaldanud kolmanda aastaülevaate „Travel in London”, millest selgub, et nõudlus ühistranspordi järele on tõusuteel. 2009. aasta jooksul kasvas nende londonlaste hulk, kes lähevad tööle jala, jalgratta või ühissõidukiga, 7% võrra.
Teisisõnu: autosõitude hulk vähenes umbes miljoni võrra ning muidugi oli ka ummikuid mõneti vähem.

Igast sajast kuningriigi pealinna elanikust käib 41 nüüd tööl ühissõidukiga. Linnasiseste sõitjate arv on Londonis võrreldes 2000. aastaga suurenenud 8%, liiklustihedus aga 6% harvenenud, samal ajal kui Suurbritannia teedel tervikuna on liiklus sajandihakuga võrreldes 8% tihedam. Londonlased eelistavad üha enam ühistransporti selle usaldusväärsuse ning pidevalt pikenenud liinide tõttu.

TfL

 
  
 


Üks kannatanud linnuliik oli trupiallane Agelaius phoeniceus Foto: Audubon’s Society

 

Lindude massiline hukk Ameerikas on selge seletuseta

 

Kui vana-aastaõhtul täheldati tuhandete lindude surma Louisianas, siis uue aasta esimestel päevadel tuli samalaadne teade Arkansasest.

Auduboni seltsi linnukaitsejuhi Greg Butcheri sõnul võis hulgihuku põhjus olla nälg, tormid, taimemürgid, kokkupõrge inimloodud rajatistega või inimeste häiriv mõju. Arvatakse, et tegemist ei ole millegi üldisema, vaid kohalike üksikjuhtumitega. Hukkunud linnud kuuluvad liikidesse, mille isendid moodustavad talvel suuri ööbimisparvesid: trupiallased Agelaius phoeniceus, Molothrus ater ja Quiscalus quiscula ning kuldnokk. Linnukogumite suurus võib küündida mõnekümnest tuhandest paarikümne miljonini.

Asjatundjate kinnitusel ei tohiks need seigad olla suur oht kõnealuste liikide asurkondadele; vähemalt kindlasti mitte nii suur oht, kui on elupaikade kadu, kliimamuutused, energeetikaarendused ja võõrliikide sissetung. Tähelepanuta ei või hulgihukke kummatigi jätta.

Audubon

 
  
 



Keskkondlasi ei rahulda EL emissiooniotsus

Euroopa Liidu keskkonnaministrid langetasid detsembris otsuse piirata väikeveoautode ja -kaubikute süsinikdioksiidiheidet.

Saksa keskkonnaministeeriumi andmetel annavad kuni 3,5-tonnised autod umbes 6% liikluse põhjustatud CO2-heitest. Kui praegu tohib selline auto iga kilomeetri kohta õhku paisata kuni 200 grammi süsihappegaasi, siis aastaks 2020 peaks see vähenema 147 grammini, mis vastab umbes 5,6 liitrile diislikütuse kulule ühe kilomeetri kohta.

Saksamaa keskkonnaministeerium ülistab seda piirarvu kui suurt saavutust, kuid keskkonnakaitsjad meenutavad pigem, et Euroopa Komisjoni (EC) esialgne ettepanek oli 135 grammi. Nõnda olevat tegemist Saksamaa ülitugeva autolobi võiduga EC üle. Euroopa keskkonnavolinik Connie Hedegaard peab otsust siiski oluliseks sammuks edasi.

Uus määrus tõstab tublisti väikeveoautode hinda. Tootjad, kelle autod lubatud heitepiiresse ei mahu, peavad iga liigse CO2-grammi eest tasuma 95 eurot. Kontrollarvuna peaks väikeveoautode heide aastaks 2014 vähenema 175 g/km. Praegu on selline norm kehtestatud sõiduautodele: tänavu ei tohi CO2-heide olla üle 130 g/km.

Deutsche Welle



 



JAANUAR


Mitu erinevust leiate?

Tartu Raekoja plats ...

  


... esmaspäeva, 17. jaanuari ja ...

  


... ja kolmapäeva, 19. jaanuari hommikul


 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012