Kristjan Haller

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2. veebruaril alla otsusele, millega määras iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustusena 99 inimesele kodu- ja välismaal riiklikud autasud.

Mainime siin tunnustuse pälvinud loodus- ja teadusinimesi. Valgetähe III klassi teenetemärgi saab TTÜ professor, endine rektor Peep Sürje, IV klassi teenetemärgi TLÜ professor kirjandusteadlane Irina Belobrovtseva, TÜ teadusprorektor füüsik Kristjan Haller, TÜ professorid keeleteadlane Birute Klaas ja semiootik Peeter Torop, looduskaitsja Agu Leivits, Washingtoni ülikooli professor, TÜ audoktor neuroteadlane Jaak Panksepp, TLÜ emeriitprofessor pedagoogikateadlane Viive-Riina Ruus; V klassi teenetemärgi on pälvinud telesaate „Osoon” saatejuht Vladislav Koržets, Matsalu filmifestivali vedaja Tiit Mesila ja Käsmu meremuuseumi asutaja Aarne Vaik.

President Ilves annab teenetemärgid kätte 23. veebruaril.

Presidendi kantselei / Uudistaja

Võrgupaigast http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raport saab lugeda säästva arengu komisjoni jaanuaris esitletud säästva transpordi raportit ja selle lühikokkuvõtet.

Raporti siht on anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse praegustele suundumustele ning selle alusel võimekusele täita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi. Raport kinnitab, et praeguste suundumuste jätkudes ei arene Eesti transport ja liikuvus nüüdsest kestlikumaks. Nii on Eestis registreeritavad uued autod ühed Euroopa ebaökonoomseimad ning ühissõidukite piletihinnad on kasvanud kiiremini võrreldes sõiduautoga seotud kuludega.

Õnneks ei saa veel öelda, et Eesti on lootusetult autostunud, sestap on võimalused arendada säästvamat transporti küllalt head: meil on ühistranspordi osa igapäevases liikumises Euroopa keskmisest suurem ning Eesti linnades tehakse 2/3 käike kas jalgsi või ühissõidukiga.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjonis on esindatud seitseteist valitsusvälist organisatsiooni.

Uudistaja

Sünnipäevalaps ELF

1. veebruari varaõhtul tuli hulk inimesi haridus- ja teadusministeeriumi saali, et tähistada Eestimaa loodus fondi (ELF) 20. sünnipäeva.

Fondi tänapäevast rääkis ELF-i juhatuse esimees Jüri-Ott Salm ja esitles kolleege, teisi „elfiine”. ELF-i asutamise eestvedajal ja esimesel juhil Rein Kuresool oli esitluseks kaasas kaheksa esimest lehte joonistuste sarjast „Ohustatud ja väljasurnud liigid”. Joonistusi saab edaspidi näha Eesti suurtes kaubanduskeskustes. Loodushelirõõmu tõi kohalolnuile oma salvestustega kaasa projekti „Kõrv loodusesse” algataja Veljo Runnel.

Kena tava on anda just ELF-i sünnipäeval kätte noore looduskaitsja auhind. Seitsmendaks laureaadiks sai keskkonnaameti looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd, keda autasustades tõsteti eriti esile rohket vabatahtlikuna tehtud looduskaitsetööd. Paraku polnud auhinnatseremoonial kohal ei Tammekändu ega ka auhinna nominenti, EMÜ noort seeneteadlast Indrek Selli.

Siis oli õnnitlejate kord. Häid sõnu laususid keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, haridusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, Tartu keskkonnahariduskeskuse juhataja Janika Ruusmaa, loodusuurijate seltsi president Tõnu Viik, Teet Jagomägi Emajõe lodjaseltsist jt.

Muidugi oli ELF-i pidulaud kaetud mahetoitudega. Kehakinnituse järel jätkus sünnipäev kultuurilise meelelahutusega: Genialistide klubis vaadati Ivar Põllu lavastust „Sisaliku tee”.

Uudistaja

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik tutvustab rändnäitust „Turbakohver”

28. jaanuari hommikul sai Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskus täis loodusharidusrahvast: lõppes kaks aastat väldanud Eesti-Läti ühisprojekt „Tagasi loodusesse”.

Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) juhataja Janika Ruusmaa tervitussõnade järel tegi projektist meeleoluka kokkuvõtte projektijuht Sille Talvet Gravitas Consuldist. Ta oli välja arvutanud, et projekti juures pidevalt tegutsenud 22 inimest töötas selle heaks kokku 25 000 tundi. Iga osalenud institutsioon – kolm Eestist ja kaks Lätist – valmistas ette kolm loodusõppeprogrammi, seega kokku 15; koostati 17 trüki- või videomaterjali ning korraldati 57 väljaspoole suunatud loodusharidusüritust. Kõigele sellele kulus 652 659 eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondilt Eesti-Läti programmi vahendusel, KIK-ilt ning Läti regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumilt. Talvet rõhutas väga tõhusat koostööd ning kahe aastaga tähelepanuväärselt kosunud lähedust kahe naaberrahva loodusharijate vahel.

Veel kuulati lõpuseminaril kaht ettekannet. Tartu ülikooli bioloogist ja kirjanikust semiootik Timo Maran rääkis loodusest aspektist, mis ilmselt enamiku osalejate jaoks oli uudne ja avastuslik, teemaks „Semiootikuna looduses”. Erika Klavina Kemeri rahvuspargist tutvustas aga loodusharidust Lätis ja peagi samuti 100-aastaseks saavat Läti looduskaitset.

Päeva teises pooles esitlesid projektis osalenud asutused – TKKHK, Peipsi koostöökeskus, keskkonnaamet ning Gauja rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon – praktilistes töötubades kahe aasta jooksul välja töötatud materjalide paremikku.

Kõik osalejad said mitmekesise kingitustekoti ning mälupulgal kõik projekti jooksul koostatud materjalid. Need on tasuta kättesaadvad ja allalaetavad projekti osalisasutuste kodulehtedelt. Seega võivad tehtud suurest tööst kasu lõigata kõik loodusharidushuvilised Eestis ja Lätis.

Uudistaja/TKKHK

Saaremaa ja Hiiumaa elanikele läks praamisõit odavamaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsusega hakkas alates 1. veebruarist Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliinidel kehtima uus hinnakiri, mille järgi muutub parvlaevasõit saarte elanikele ja kaubavedajatele odavamaks.

Saarte elanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Saare või Hiiu maakond, saavad osta parvlaevadele soodusreisijapileti. Soodustuse suurus on 50 protsenti pileti tavahinnast. Sealjuures on võimalik osta sooduspiletit vaid ühel liinil – Saare maakonna elanikul Virtsu–Kuivastu liinil ja Hiiu maakonna elanikul Rohuküla–Heltermaa liinil.

Pensionäride ja (üli-)õpilaste sooduspileti hind muutub odavamaks, makstes 50 protsenti pileti tavahinnast. Liinibussidega reisijad saavad õiguse osta parvlaevadele sooduspileti olenemata rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

Muutunud on ka sõidukite üleveohinnad. Näiteks kehtib nüüd kõikidele veoautodele ühtne hind, mis on võrdne varasemate asjaomaste soodushindadega. Muudatuse eesmärk on elavdada saarte majandust ja soodustada kaupade vedu nii mandrilt saarele kui ka saarelt mandrile.

MKM

Fotomälestus eelmisest kevadest Emajõel

Kus on karta üleujutust

Keskkonnaministeeriumi algatusel on valminud üleujutusriskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad. Üleujutuste riskiturbe eesmärk on vähendada üleujutuste tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Üleujutusriskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, millest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.

Üleujutusriskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini meili teel: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu.

Keskkonnaministeerium

 

Keskkonnaamet korraldas ebaseaduslike jäätmete koristamist

Eelmisel aastal koristati keskkonnaameti korraldusel Eestis üheksa ebaseaduslikku jäätmete ladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Kokku koristati 1400 tonni ohtlikke jäätmeid ning 63 tonni tavajäätmeid, kokku umbes 40 kaubavagunitäit.

Suuremad prahikoristuspaigad asusid eelmisel aastal Põlvamaal Marimäel ja Moostes, Tartumaal Alatskivi ja Ülenurme vallas ning Virumaal Tapal. Valdavalt oli tegu ehitus- ja olmejäätmete, mööbli, sõidukite rehvide jmt. Suuremal hulgal ohtlikke jäätmeid leidus Jõhvis, Maardus ja Narvas.

Keskkonnaamet

Igavene üliõpilane Juulius TTÜ peahoone ees

TULE programmiga jätkab TTÜs õpinguid 37 tudengit

Kevadsemestril jätkab TULE („Tule uuesti, lõpeta edukalt”) programmiga Tallinna tehnikaülikoolis õpinguid 37 tudengit: bakalaureuseõppes 28, inseneriõppes 2 ja magistriõppes 7 üliõpilast. Kokku esitati üle 50 avalduse.

Kõige rohkem oli huvilisi infotehnoloogia teaduskonna erialadele.

Järgmine vastuvõtt TULE programmi on selle aasta suvel.

TTÜ

Aialinnuvaatluse esialgsed kokkuvõtted

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) talvisel aialinnuvaatlusel „Talv 2011” vaadeldi 29. ja 30. jaanuaril esialgsetel andmetel ligi 19 000 lindu 53 liigist.

Esmaspäeva keskpäevaks olid vaatlustulemused edastanud 615 linnusõpra; aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 540 paigas üle Eesti. Selline vaatluste hulk võimaldab edaspidi teha juba usaldusväärseid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane: ligi veerand vaadeldud lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kellele järgnesid koguarvult põldvarblane, leevike ja talvike. Paljude vaatlejate tähelepanekute järgi pärssisid lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluspäevil valitsenud plusskraadid, tugev tuul ja tuisk. Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv seetõttu märgatavalt väiksem, piirdudes 35 isendiga (mullu keskmiselt 43 isendit).

EOÜ ootab vaatlustulemusi kuni 10. veebruarini. Neid saab endiselt sisestada aialinnuvaatluse kodulehel http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või saata postiga koordinaatorile (EOÜ, Veski 4, Tartu 51005). Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud. Lõplik kokkuvõte valmib 20. veebruariks.

EOÜ

    

Paar margiuudist

Eesti filateeliahuvilised valisid ka mulluste markide seast oma lemmiku. Järjekordselt osutus selleks suure ülekaaluga aasta linnu mark: kunstnik Vladimir Taigeri postiminiatuur punaselg-õgijaga.

Järgnesid mõisate sarja mark Hiiumaa Suuremõisa kompleksiga ja faunasarjas ilmunud postimaksevahend lagritsaga. Neljas ja viies olid Euroopa margid ja kuues Tartu rahu väljaanne. Sama kindlalt, kui tuli esikohale aasta linnu postimaksevahend, jäi viimaseks veider mark, millega märgiti Tallinna saamist Euroopa kultuuripealinnaks.

Hiina sodiaagikalendri järgi langes uus aasta tänavu 3. veebruarile, kui algas jänese aasta. Eesti Post andis selgi puhul välja 58-eurosendise margi, mille on kujundanud Triin Heimann.

Uudistaja / Eesti Post

Portugali linn Guimarães on koos Sloveenia Mariboriga Euroopa kultuuripealinn aastal 2012
 

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek siduda Euroopa kultuuripealinnad koostöövõrgustikku on pälvinud Brüsseli kõrgete ametnike toetuse.

Euroopa Liidu regiooni komitee (CoR) president Mercedes Bresso hindab kõrgelt ideed tekitada sünergia kultuuripealinnade vahel ja kutsub selle elluviimiseks appi Euroopa vabatahtlikke. Bresso sõnul saab sel moel esile tõsta eri regioonide kultuurilise mitmekülgsuse ilu ning õppida üksteiselt.

Tallinna LV