Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
04. veebruar 2011



VEEBRUAR



Ööl, mil eelmise Uudistaja teele saatsin, oli mitmel pool veel külm talveilm; päeval tõusis temperatuur paari kraadini alla nulli või lausa nullini. Nädalavahetusel läks paiguti sulale, paiguti tuiskas. Näiteks Otepääl jäi noorte suusatajate üleilmsel jõukatsumisel paaril hüppealal seetõttu võistlus pidamata. Ööl vastu esmaspäeva oli mõnel pool ikka veel sula, Kesk-Eestis aga ligi kakskümmend külmakraadi. Aga teisipäeval tulid plusskraadid juba kõikjale.

 


EMHI hommikused lumekaardid, erinevad mitte ainult kujunduselt: ...

  


... 28. jaanuar, ...

  


... 1. veebruaril ja ...

  


... 3. veebruaril

  


31. jaanuari hommikul oli Tartus nii päikest kui ka härmatist

  


1. veebruaril laiutas taas sula


 

Linnusõbra kõrvadel on juba kuulamisväärset. Linnuhuviliste postiloendis on mõnda aega liikunud sõnumid rasva-antsude sitsikleidi-laulust, üleeile ka musträsta aprillikõlalisest esitusest Tallinnas. Ise olen kuulnud ka paari õige kaunist laulutörtsu sinitihaselt ja puukoristajalt.

 



UUDISTAJA SOOVITAB


 



        

MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.

Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).

Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).

Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!

Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.







EESTI UUDISEID

 




Kristjan Haller

 

 

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 2. veebruaril alla otsusele, millega määras iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustusena 99 inimesele kodu- ja välismaal riiklikud autasud.

Mainime siin tunnustuse pälvinud loodus- ja teadusinimesi. Valgetähe III klassi teenetemärgi saab TTÜ professor, endine rektor Peep Sürje, IV klassi teenetemärgi TLÜ professor kirjandusteadlane Irina Belobrovtseva, TÜ teadusprorektor füüsik Kristjan Haller, TÜ professorid keeleteadlane Birute Klaas ja semiootik Peeter Torop, looduskaitsja Agu Leivits, Washingtoni ülikooli professor, TÜ audoktor neuroteadlane Jaak Panksepp, TLÜ emeriitprofessor pedagoogikateadlane Viive-Riina Ruus; V klassi teenetemärgi on pälvinud telesaate „Osoon” saatejuht Vladislav Korets, Matsalu filmifestivali vedaja Tiit Mesila ja Käsmu meremuuseumi asutaja Aarne Vaik.

President Ilves annab teenetemärgid kätte 23. veebruaril.

Presidendi kantselei / Uudistaja

  



Eesti transpordikorraldus ei ole kestlik

Võrgupaigast http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raport saab lugeda säästva arengu komisjoni jaanuaris esitletud säästva transpordi raportit ja selle lühikokkuvõtet.

Raporti siht on anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse praegustele suundumustele ning selle alusel võimekusele täita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi. Raport kinnitab, et praeguste suundumuste jätkudes ei arene Eesti transport ja liikuvus nüüdsest kestlikumaks. Nii on Eestis registreeritavad uued autod ühed Euroopa ebaökonoomseimad ning ühissõidukite piletihinnad on kasvanud kiiremini võrreldes sõiduautoga seotud kuludega.

Õnneks ei saa veel öelda, et Eesti on lootusetult autostunud, sestap on võimalused arendada säästvamat transporti küllalt head: meil on ühistranspordi osa igapäevases liikumises Euroopa keskmisest suurem ning Eesti linnades tehakse 2/3 käike kas jalgsi või ühissõidukiga.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat. Komisjonis on esindatud seitseteist valitsusvälist organisatsiooni.

Uudistaja

  



Õnnitlejate pikas reas oli esimene keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Muide, ka keskkonnaameti sünnipäev on 1. veebruaril, aga tema sai alles kaheseks

 

Sünnipäevalaps ELF

1. veebruari varaõhtul tuli hulk inimesi haridus- ja teadusministeeriumi saali, et tähistada Eestimaa loodus fondi (ELF) 20. sünnipäeva.

Fondi tänapäevast rääkis ELF-i juhatuse esimees Jüri-Ott Salm ja esitles kolleege, teisi „elfiine”. ELF-i asutamise eestvedajal ja esimesel juhil Rein Kuresool oli esitluseks kaasas kaheksa esimest lehte joonistuste sarjast „Ohustatud ja väljasurnud liigid”. Joonistusi saab edaspidi näha Eesti suurtes kaubanduskeskustes. Loodushelirõõmu tõi kohalolnuile oma salvestustega kaasa projekti „Kõrv loodusesse” algataja Veljo Runnel.

Kena tava on anda just ELF-i sünnipäeval kätte noore looduskaitsja auhind. Seitsmendaks laureaadiks sai keskkonnaameti looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd, keda autasustades tõsteti eriti esile rohket vabatahtlikuna tehtud looduskaitsetööd. Paraku polnud auhinnatseremoonial kohal ei Tammekändu ega ka auhinna nominenti, EMÜ noort seeneteadlast Indrek Selli.

Siis oli õnnitlejate kord. Häid sõnu laususid keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, haridusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, Tartu keskkonnahariduskeskuse juhataja Janika Ruusmaa, loodusuurijate seltsi president Tõnu Viik, Teet Jagomägi Emajõe lodjaseltsist jt.

Muidugi oli ELF-i pidulaud kaetud mahetoitudega. Kehakinnituse järel jätkus sünnipäev kultuurilise meelelahutusega: Genialistide klubis vaadati Ivar Põllu lavastust „Sisaliku tee”.

Vt. lisa toimetaja ajaveebist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/02/elf-on-bakalaureuseeas.html.

Uudistaja

  

 


Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik tutvustab rändnäitust „Turbakohver”

Oleme teel „Tagasi loodusesse”

28. jaanuari hommikul sai Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskus täis loodusharidusrahvast: lõppes kaks aastat väldanud Eesti-Läti ühisprojekt „Tagasi loodusesse”.

Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) juhataja Janika Ruusmaa tervitussõnade järel tegi projektist meeleoluka kokkuvõtte projektijuht Sille Talvet Gravitas Consuldist. Ta oli välja arvutanud, et projekti juures pidevalt tegutsenud 22 inimest töötas selle heaks kokku 25 000 tundi. Iga osalenud institutsioon – kolm Eestist ja kaks Lätist – valmistas ette kolm loodusõppeprogrammi, seega kokku 15; koostati 17 trüki- või videomaterjali ning korraldati 57 väljaspoole suunatud loodusharidusüritust. Kõigele sellele kulus 652 659 eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondilt Eesti-Läti programmi vahendusel, KIK-ilt ning Läti regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumilt. Talvet rõhutas väga tõhusat koostööd ning kahe aastaga tähelepanuväärselt kosunud lähedust kahe naaberrahva loodusharijate vahel.

Veel kuulati lõpuseminaril kaht ettekannet. Tartu ülikooli bioloogist ja kirjanikust semiootik Timo Maran rääkis loodusest aspektist, mis ilmselt enamiku osalejate jaoks oli uudne ja avastuslik, teemaks „Semiootikuna looduses”. Erika Klavina Kemeri rahvuspargist tutvustas aga loodusharidust Lätis ja peagi samuti 100-aastaseks saavat Läti looduskaitset.

Päeva teises pooles esitlesid projektis osalenud asutused – TKKHK, Peipsi koostöökeskus, keskkonnaamet ning Gauja rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon – praktilistes töötubades kahe aasta jooksul välja töötatud materjalide paremikku.

Kõik osalejad said mitmekesise kingitustekoti ning mälupulgal kõik projekti jooksul koostatud materjalid. Need on tasuta kättesaadvad ja allalaetavad projekti osalisasutuste kodulehtedelt. Seega võivad tehtud suurest tööst kasu lõigata kõik loodusharidushuvilised Eestis ja Lätis.

Vt. veel fotosid toimetaja ajaveebist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/01/suur-samm-edasi-teel-tagasi-loodusesse.html.

Uudistaja/TKKHK

  

 



Saaremaa ja Hiiumaa elanikele läks praamisõit odavamaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsusega hakkas alates 1. veebruarist Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliinidel kehtima uus hinnakiri, mille järgi muutub parvlaevasõit saarte elanikele ja kaubavedajatele odavamaks.

Saarte elanikud, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Saare või Hiiu maakond, saavad osta parvlaevadele soodusreisijapileti. Soodustuse suurus on 50 protsenti pileti tavahinnast. Sealjuures on võimalik osta sooduspiletit vaid ühel liinil – Saare maakonna elanikul Virtsu–Kuivastu liinil ja Hiiu maakonna elanikul Rohuküla–Heltermaa liinil.

Pensionäride ja (üli-)õpilaste sooduspileti hind muutub odavamaks, makstes 50 protsenti pileti tavahinnast. Liinibussidega reisijad saavad õiguse osta parvlaevadele sooduspileti olenemata rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

Muutunud on ka sõidukite üleveohinnad. Näiteks kehtib nüüd kõikidele veoautodele ühtne hind, mis on võrdne varasemate asjaomaste soodushindadega. Muudatuse eesmärk on elavdada saarte majandust ja soodustada kaupade vedu nii mandrilt saarele kui ka saarelt mandrile.

MKM

  

 


Fotomälestus eelmisest kevadest Emajõel

 

Kus on karta üleujutust

Keskkonnaministeeriumi algatusel on valminud üleujutusriskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad. Üleujutuste riskiturbe eesmärk on vähendada üleujutuste tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Üleujutusriskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, millest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.

Üleujutusriskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini meili teel: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu.

Keskkonnaministeerium

  

 

 


Keskkonnaamet korraldas ebaseaduslike jäätmete koristamist

Eelmisel aastal koristati keskkonnaameti korraldusel Eestis üheksa ebaseaduslikku jäätmete ladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Kokku koristati 1400 tonni ohtlikke jäätmeid ning 63 tonni tavajäätmeid, kokku umbes 40 kaubavagunitäit.

Suuremad prahikoristuspaigad asusid eelmisel aastal Põlvamaal Marimäel ja Moostes, Tartumaal Alatskivi ja Ülenurme vallas ning Virumaal Tapal. Valdavalt oli tegu ehitus- ja olmejäätmete, mööbli, sõidukite rehvide jmt. Suuremal hulgal ohtlikke jäätmeid leidus Jõhvis, Maardus ja Narvas.

Keskkonnaamet

  

 


Igavene üliõpilane Juulius TTÜ peahoone ees

 

TULE programmiga jätkab TTÜs õpinguid 37 tudengit

Kevadsemestril jätkab TULE („Tule uuesti, lõpeta edukalt”) programmiga Tallinna tehnikaülikoolis õpinguid 37 tudengit: bakalaureuseõppes 28, inseneriõppes 2 ja magistriõppes 7 üliõpilast. Kokku esitati üle 50 avalduse.

Kõige rohkem oli huvilisi infotehnoloogia teaduskonna erialadele.

Järgmine vastuvõtt TULE programmi on selle aasta suvel.

TTÜ

  

 

Aialinnuvaatluse esialgsed kokkuvõtted

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) talvisel aialinnuvaatlusel „Talv 2011” vaadeldi 29. ja 30. jaanuaril esialgsetel andmetel ligi 19 000 lindu 53 liigist.

Esmaspäeva keskpäevaks olid vaatlustulemused edastanud 615 linnusõpra; aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 540 paigas üle Eesti. Selline vaatluste hulk võimaldab edaspidi teha juba usaldusväärseid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane: ligi veerand vaadeldud lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kellele järgnesid koguarvult põldvarblane, leevike ja talvike. Paljude vaatlejate tähelepanekute järgi pärssisid lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluspäevil valitsenud plusskraadid, tugev tuul ja tuisk. Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv seetõttu märgatavalt väiksem, piirdudes 35 isendiga (mullu keskmiselt 43 isendit).

EOÜ ootab vaatlustulemusi kuni 10. veebruarini. Neid saab endiselt sisestada aialinnuvaatluse kodulehel http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või saata postiga koordinaatorile (EOÜ, Veski 4, Tartu 51005). Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud. Lõplik kokkuvõte valmib 20. veebruariks.

EOÜ

  

 

    


Paar margiuudist

Eesti filateeliahuvilised valisid ka mulluste markide seast oma lemmiku. Järjekordselt osutus selleks suure ülekaaluga aasta linnu mark: kunstnik Vladimir Taigeri postiminiatuur punaselg-õgijaga.

Järgnesid mõisate sarja mark Hiiumaa Suuremõisa kompleksiga ja faunasarjas ilmunud postimaksevahend lagritsaga. Neljas ja viies olid Euroopa margid ja kuues Tartu rahu väljaanne. Sama kindlalt, kui tuli esikohale aasta linnu postimaksevahend, jäi viimaseks veider mark, millega märgiti Tallinna saamist Euroopa kultuuripealinnaks.

Hiina sodiaagikalendri järgi langes uus aasta tänavu 3. veebruarile, kui algas jänese aasta. Eesti Post andis selgi puhul välja 58-eurosendise margi, mille on kujundanud Triin Heimann.

Uudistaja / Eesti Post

  

 


Portugali linn Guimarães on koos Sloveenia Mariboriga Euroopa kultuuripealinn aastal 2012
 

Vitsuti algatus leidis Brüsselis toetust

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek siduda Euroopa kultuuripealinnad koostöövõrgustikku on pälvinud Brüsseli kõrgete ametnike toetuse.

Euroopa Liidu regiooni komitee (CoR) president Mercedes Bresso hindab kõrgelt ideed tekitada sünergia kultuuripealinnade vahel ja kutsub selle elluviimiseks appi Euroopa vabatahtlikke. Bresso sõnul saab sel moel esile tõsta eri regioonide kultuurilise mitmekülgsuse ilu ning õppida üksteiselt.

Tallinna LV

 


 

PANIN TÄHELE






Sulailmaga ei sadanud Tartus mitte ainult purikaid ja lumelahmakaid ...

  


TASUB OSALEDA




9. veebruaril kell 17 toimub Tartus Baeri majas

(Veski 4) maaülikooli kolmapäevaõhtu, kus sel korral küsib Paavo Kaimre „Kas Eesti metsi raiutakse liialt?”.
Kuu igal teisel kolmapäeval aset leidvate kokkusaamiste eesmärk on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

  

 



Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) näidatakse taas

Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimad filme teisipäeval, 8. veebruaril kell 18.

Kavas on Saksamaa film „Koletis Badesees?” („A Monster in the Lake?”) ja Venemaa „Jahihooaeg” („Season of Hunt”).

Piletis maksavad üks ja kaks eurot, Tartu loodusmaja õpilastele tasuta.

  



MAAILMAST




Aidates metsi, aitame iseendid

24. jaanuaril sai ÜRO metsafoorumi aegu ametliku alguse rahvusvaheline metsa-aasta.
Linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International sellekohases pressiteates avaldab ühenduse tegevjuht Marco Lambertini siirast rõõmu, et „rambivalgus on suunatud planeedi kopsudele ja maailma elurikkuse põhiosa kodule”.

Lambertini rõhutab üksiti, kui olulised on metsad ka otseselt inimesele, aidates vähendada vaesust, tõrjuda kliimamuutusi ning jõuda kestliku arenguni. Maailmas hävitatakse igal aastal üle kümne miljoni hektari troopilisi vihmametsi. See on parasjagu niisama suur pind nagu mõne sugugi mitte tillukese riigi territoorium: näiteks Egiptus, Boliivia või Tansaania. Samas tempos jätkates võime jõuda olukorrani, kus aastasaja lõpuks on alles vaid üksikud vihmametsalapikesed.

BirdLife on omalt poolt hakanud viima ellu projekti Forests of Hope („Lootuse metsad”), mille siht on vältida loodusmetsade kadu või edendada nende taastamist kahekümnes paikkonnas aastani 2015 vähemalt viiel miljonil hektaril. Metsa-aastaks on BirLife kujundanud ka oma veebilehel uue metsaosa.

BirdLife

  

 



Elekter annab hoo postiveole

Sloveenia postitalitus Pošta Slovenije (P.S.) võttis kasutusele elektritranspordi: Ljubljana, Koperi ja Celje linnakeskmetes on postiveol nüüd ametis kolm elektriautot ja 38 -mootorratast.

P.S., riigi suurimal postivedajal on kasutuses 1010 autot ja 1500 mootorratast. 2009. aastal läbiti autodega aastas üle 26 miljoni, mootorratastega üle 14 miljoni kilomeetri ning kulutati kokku üle nelja miljoni liitri kütust. 2009. aastal alustati keskkonnahoidlikuma veoviisi katsetusi. Katsed on näidanud, et suuremate linnade keskosas oleks mõistlik kasutada elektrisõidukeid.

Nüüd on esimene samm astutud; autodeks hangiti 430-kilose kandevõimega veokid Piaggio Porter, millel on 11-kilovatine mootor. Ühe kaheksa tundi vältava laadimisega saab auto läbida 90 kilomeetrit kiirusega kuni 60 km/h. Nende parameetritega on auto linnaoludesse igati sobiv.

ELTIS

  

 

 


EL loomaaialoomad pole hästi peetud

2. veebruaril esitleti Brüsselis uuringut „The EU Zoo Inquiry”, mille siht oli selgitada, kui hästi on 20 EL riigis suudetud järgida Euroopa Komisjoni loomaaiadirektiivi (1999/22) nõudeid.

Uuringu tegi Pan-Euroopa loomakaitsekoalitsiooni ENDCAP nimel loomakaitsevabaühendus Born Free Foundation ja selle üksikasjalikud tulemused jõuavad lähiajal järk-järgult 2. veebruaril avanenud veebiküljele www.euzooinquiry.eu. Pooleteise aastaga inspekteeriti üle 200 loomaaia ja avastati, et enamikus neist on olulisi puudujääke, mistõttu uurijate hinnangul loomad kannatavad. Põhimõtteliselt peaksid riikide seadused olema viidud kooskõlla mainitud loomaaiadirektiiviga, aga siingi on olukord ideaalist kaugel.

EL-is on vähemalt 3500 litsentsiga loomaaeda ning veel sadu ametliku loata suuremaid ja väikemaid loomakollektsioone. Euroopa loomaaedade ja akvaariumide liitu EAZA kuulub loomaaedadest napilt kaheksa protsenti.

Born Free






JAANUAR-VEEBRUAR

 


Järg 21. jaanuari Uudistaja (
http://www.eestiloodus.ee/uudistaja362.html) erinevuste otsimisele:

  


Tartu Raekoja plats 19. jaanuaril ja ...

  


... 31. jaanuaril

  


Bussisõitja unistab: kestaks sula seekord nii kaua, et lootusetult koristamata Tartus kõnniteedel, eriti bussipeatuste ümbruses, tuleks välja paljas sillutis! Siis saaks taas ohutult bussile.

 

 



TOIMETAJALT



Foto: Ago Pärtelpoeg


Mingi osa Uudistaja tellijaid on kõige rohkem hinnanud nädalakirja pildirohkust. Viimasel ajal on fotosid mitmel põhjusel olnud vähem; näiteks ka tulles vastu neile tellijatele, kellel on aeglane internet. See-eest olen aga viimastel nädalatel pannud üsna palju pilte oma ajaveebi aadressil
http://toomasjuriado.blogspot.com/, millele olen paari loo puhul ka varem viidanud.

On üsna tõenäoline, et alates järgmise nädala keskpaigast ajaveeb mõnda aega ei täiene. Ja ka Uudistajat ma järgmisel nädalal ja võib-olla veel mõnda aega ei toimeta. Selle töö võtab üle kolleeg Ott Luuk, kellega tegime Uudistajat kahekesi kuni 2007. aasta suveni.

Hääd lugemist nüüd ja edaspidi!

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012