Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. veebruar 2011




VEEBRUAR


 

foto
Aina külmemaks: nädala temperatuurigraafik TÜ füüsika instituudi e-ilmajaamast. Ööl vastu reedet oli külma veidi üle 26 kraadi.

foto
Külma käes puhusid aurupilvi nii suuremad kui väiksemad olendid.

foto
Igal hommikul ilmus puudele uhke härmatis.

foto
Väiksematel tänavatel on jäised rööpad nii sügavad, et neid käiakse raske tehnikaga maha hööveldamas.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

foto



Eesti Loodus veebruaris: Eestimaa looduse fond 20

Eesti Looduse veebruarinumber tutvustab meie ühe mõjukaima keskkonnaühenduse, Eestimaa looduse fondi (ELF) kahtkümmet tegevusaastat. Avaloo autor Ivar Tamm väidab, et vahel peab ELF vastama küsimusele: millega te tegelete? Tore, et tuntakse huvi, ent kui vastata: oleme looduse kaitsmisega tegelev kodanikeühendus, siis jääb sageli mulje, et sellest ei saadud ikkagi aru, kuigi viisakad inimesed rohkem ei päri.
ELFi tegevust ja saavutusi ning eesmärke saab uuest Eesti Loodusest lugeda mitme nurga alt. Olulisel kohal on ELFi tegevuses vabatahtlike ühendamine nii naftareostuse tõrjel kui ka näiteks pärandkoosluste taastamistalgutel. ELF oli 1990. aastatel Eestis esimesi, kes hakkas tegelema suurkiskjate, hüljeste, lendorava, merealade, Eesti põlistõugude ning põlismetsade uurimise ja kaitsega. ELFi tegevuse tulemusena on rajatud näiteks Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspark.

Oluline märksõna on „keskkonnahoidlik põllumajandus” ning üldse laiemalt „roheline majandus”, mida intervjuus käsitlevad Kristjan Piirimäe ja vestlusringis ELFi nõukogu esimees Rainer Nõlvak ning Jüri-Ott Salm, Ivar Tamm ja Eerik Leibak. Numbris tutvustatakse ELFi noore looduskaitsja auhinna laureaate, kelleks sel aastal sai ornitoloog Indrek Tammekänd.
Eesti Loodus

        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Valminud on karuputke võõrliikide ohjamiskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas karuputke võõrliikide ohjamiskava, mille alusel korraldatakse Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) tõrjet kuni 2015. aastani.Dokument annab põhjaliku ülevaate invasiivsete karuputke liikide bioloogiast, päritolust ning senisest tõrjetööst. Kava lisas on toodud juhendid, kuidas tõrjuda putke tõhusalt ja töötegijale ohutult ning seirata taimede levikut. Esitatud on järgmise viie aasta oodatavad töömahud ja kulude prognoos kuni 2020. aastani.

„Karuputke tõrje algas 2005. aastal tagasihoidliku 235 ha tõrjumisega, see pindala on aasta-aastalt suurenenud nii suurema tõrjevõimekuse kui ka uute avastatud kolooniate tõttu,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Möödunud aastal tõrjuti karuputkekolooniaid kokku 1173 hektaril, milleks kulus 4,8 miljonit krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Tänavu on plaanis kuulutada välja kaheaastane hange karuputke tõrje tegemiseks ligi 1500 hektaril.

Karuputke võõrliigid hõivavad edukalt uusi alasid ning kasvavad tihedate kolooniatena, tõrjudes kodumaised taimed välja. „Hoolimata suurtest tõrjetöödest pole karuputkest veel Eestis lahti saadud,” sõnas Linnamägi, täpsustades, et võõrliik on visa, sest karuputke seemnepank mullas säilib idanemisvõimelisena kuni seitse aastat. Tihedas karuputkekoloonias võib mullas olla 12 000 seemet ruutmeetril. „Selleks, et kolooniast lahti saada, tuleb tõrjuda seitsme aasta jooksul kõik sealt tärkavad taimed, ning igaks juhuks veel järgnevatel aastatel kontrollimas käia,” märkis ta. Keskmisel taimel valmib sügiseks 20 000 seemet, kuid rekordtaimedel üle 100 000 seemne. Nii on üheainsa taime seemnete valmimine ja varisemine koloonias suur tagasilöök tõrjetöös.Karuputke ohjamiskavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi võõrliikide võrguküljel: http://wwww.envir.ee/95541
Keskkonnaministeerium

 


 


foto

Riigi teaduspreemiate laureaadid on selgunud

Valitsus kinnitas 17. veebruari istungil tänavused riigi teaduspreemiate saajad. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Eesti teaduse tippude hulgas palju lugupeetud inimesi, kes on oma elu pühendanud oluliste asjade üle juurdlemisele, kahtlemisele ja katsetamisele ning püsivusega palju saavutanud. „Seekordsed teaduspreemiate saajad moodustavad selleaastase valiku sellistest tähelepanuväärsetest mõtlejatest. Olen kindel, et sammudega, mida riik astub noortele teadlastele nende karjääri alguse lihtsamaks tegemisel – kõrghariduse kvaliteedi tõstmisel ja doktorantide täiendaval toetamisel – kindlustame me praegustele tippudele ka järelkasvu,” ütles Lukas.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati preemiad (38 347 eurot) Vladimir Hitnjakovile ja Ülo Lillele.

Riiklikud preemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (19 174 eurot) jagati valdkondade kaupa järgmistele teadlastele:
  • täppisteadused – Gennadi Vainikko uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia – Peep Palumaa uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias” eest;
  • tehnikateadused – Mart Min teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused” eest;
  • arstiteadus – Eduard Maron uurimuste tsükli „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid” eest;
  • geo- ja bioteadused – Anne Kahru uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid” eest;
  • põllumajandusteadused – Asko Lõhmus uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine” eest;
  • sotsiaalteadused – Tiit Tammaru uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis” eest;
  • humanitaarteadused – Valter Lang uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg” eest.
  • 47 934 euro suurune riigi preemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava silmapaistva avastuse eest jäeti välja andmata, kuna vastavaid ettepanekuid ei laekunud.
    Haridus- ja teadusministeerium

     


     


    Keskkonnaprojektideks küsiti raha üle 42 miljoni euro eest

    Teisipäeval, 15. veebruaril keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) lõppenud keskkonnaprogrammi taotlusvooru laekus 863 taotlust toetussoovidega kokku üle 42 miljoni euro eest. Esimest korda esitati taotlusi elektroonilise infosüsteemi KIKAS kaudu.

    „Laekunud taotluste arv on võrreldes eelmise aasta esimese taotlusvooruga kasvanud ning see näitab, et tagasi on tulnud taotlejad, kes vahepealsetel aegadel majanduslikel põhjustel taotlemisest on loobunud,” sõnas keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. Kõige kõrgem taotlusaktiivsus oli keskkonnaprogrammis 2006, kui aasta jooksul toimunud kolme vooru laekus 2813 ja rahuldati 1467 taotlust.

    Sel nädalal lõppenud taotlusvooru esitati kõige rohkem keskkonnateadlikkuse (255) ja veemajanduse (99) projekte; veemajanduse valdkonna toetussoov on ühtlasi kõige suurem (18,5 miljonit eurot).KIK kontrollib, kas taotlused vastavad toetuste andmist reguleerivale määrusele ning annab seejärel taotlused üle hindamiseks keskkonnaministeeriumi töörühmadele. Maakondlike taotluste hindamist korraldab keskkonnateadlikkuse korral KIK ning muudel juhtudel keskkonnaamet.Otsused projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu suve alguseks.
    KIK

     


     


    RMK ootab rakendusuuringute rahastamise projektitaotlusi

    Toetamaks Eesti metsade säästlikku majandamist asjakohaste rakendusuuringutega, kuulutab riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teadusnõukogu välja projektikonkursi, kuhu oodatakse taotlusi järgmisel neljal aastal tehtavate temaatiliste rakendusuuringute kohta.Rakendusuuringute rahastamiseks nimetatud perioodi jooksul eraldatakse 766 940 eurot ehk 12 miljonit krooni.Teadlaste, uurimisrühmade ja RMK esindajate välja pakutud teemade seast valiti hiljutisel teadusnõukogu koosolekul välja 12 prioriteetsemat.„Iga uurimisteema taga on reaalne väljakutse, mis vajab lahendamist. Loodame siin Eesti teadusasutuste abile,” kommenteeris valikut RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. „Kindel soov on, et rakendusuuringute tulemused jõuavad ka praktikasse ning aitavad Eesti metsi paremini kaitsta ja majandada.”Eelseisva taotlusvooru prioriteetsed uurimisteemad on järgmised:
  • pEesti tingimustesse sobivate mahuvalemite leidmine kasvava metsa ja metsamaterjali mahu mõõtmiseks;
  • pkaugseire rakendamine metsade inventeerimisel;
  • pmajanduslikult oluliste lehtpuupuistute kasvukäik, produktsioonivõime, majandamine;
  • pmetoodika väljatöötamine, hindamaks metsamajandamise mõju maastikele (sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised aspektid);
  • pmetsa kasvuomaduste parandamine selektsiooni teel;
  • pmajandus- ja looduslike metsade häiringute võrdlev analüüs muutuva kliima tingimustes ja sobivate metsakaitseabinõude väljatöötamine, et parandada majandatud metsade häiringukindlust;
  • pmetsakasvatustöö efektiivsuse hindamise metoodika;
  • pmetsise kaitse tulemuslikkuse hindamine ning alternatiivsete kaitsemeetmete leidmine;
  • ppiiranguvööndi metsade võimalikud kaitsekorraldusmeetmed ja majandusmudelid;
  • praidmete ja kändude varumise keskkonnamõjude hindamine ja kogumistehnoloogiate võimalikud rakendused;
  • prangelt kaitstavate metsade ja vääriselupaikade võrgustiku ökoloogiline funktsionaalsus;
  • puuendusraieviiside sobivuse võrdlev analüüs eri metsatüüpides.


  • Projektitaotlusi võtab RMK teadusnõukogu vastu elektroonilisel kujul 16. veebruarist 10. aprillini 2011. Täpsemat teavet uurimisteemade kohta ja taotluste esitamise vormid leiate aadressilt www.rmk.ee/meist/teadustegevus. Taotlusi hindava nõukogu liikmed on Asko Lõhmus (TÜ looduskaitsebioloogia töörühm), Krista Lõhmus (TÜ ökofüsioloogia õppetool), Kalev Sepp (EMÜ maastikukorralduse ja loodushoiu osakond), Ülo Mander (TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool), Kalev Jõgiste (EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabioloogia osakond) ja Hardi Tullus (EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakond). Akadeemiliste ekspertide kõrval kuulub teadusnõukogusse kaks RMK esindajat.
    RMK

     


     


    Tallinna ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

    14. veebruaril valis ülikooli senati liikmetest, professoritest, juhtteaduritest, kuratooriumi liikmetest ning üliõpilaste esindajatest koosnev valimiskogu järgmiseks Tallinna ülikooli rektoriks Tiit Landi. Koha võtab ta Rein Raualt üle 15. mail. Rektori ametiaeg kestab viis aastat.

    Esimeses valimisvoorus rektorit ei valitud, kuna ükski kandidaat ei saanud üle 50% valimiskogu häältest. Teises voorus hääletas 97 kohalviibijast Tiit Landi poolt 52 ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget. Valimised korraldati salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

    Tallinna ülikool

    TASUB OSALEDA


     


    Loodusfilmiõhtu Tartu keskkonnahariduskeskuses

    Teisipäeval, 22. veebruaril näidatakse Tartu keskkonnahariduskeskuse (Kompanii 10) saalis taas 8. Matsalu loodusfilmide festivali parimaid palu. Vabariigi peatse aastapäeva puhul linastuvad sedapuhku vaid kodumaist päritolu filmid.
    Rezissöör Vassili Sarana 45-minutine film „Reis Leena lättele” räägib Venemaa suurima jõe ülemjooksu unikaalsest ja rangelt kaitstud loodusest. Matsalu festivalil sai teos Lihula gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.
    Looduse Omnibussi eriauhinna pälvinud Madis Veskimäe „Haigrupäevad” uurib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljaspool seda, samuti linnu suhteid inimesega.

    foto
    Kuldnokad. Kaader animafilmist "Hallõgija"


    Lõbusamat tooni annab filmiõhtule „Hallõgija” – Chintis Lundgreni lühike joonisfilm hallõgija, käo ja muude lindude jaburatest elukommetest. Ka see film sai festivalil eriauhinna Lihula gümnaasiumi ökoklassilt.
    Üritus algab 18.00. Pilet maksab kaks eurot. Õpilased, üliõpilased ja pensionärid saavad sisse poole odavamalt, Tartu loodusmaja õpilased aga sootuks tasuta.
    TKKHK

     


     


    Orhideenädal Tallinna botaanikaaias

    26. veebruarist 6. märtsini on lillesõbrad oodatud Tallinna botaanikaaeda käpaliste näitusele. Eksponeeritakse nii looduslikku päritolu orhideesid kui ka inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sorte.

    Peale tuttavate kuukingade on väljas lai valik teisi troopilisi liike: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised, sealhulgas tõelisi haruldusi. Näituse ajal annavad asjatundjad hüva nõu, kuidas orhideesid kodus kasvatada, ning nädalavahetustel toimub palmimajas ka taimede müük.
    Tallinna botaanikaaed

     


     




    Topised ja kõdu loodusmuuseumis

    Teisipäeval, 22. veebruaril räägivad Eesti loodusmuuseumis (Tallinn, Lai 29A) taksidermist Pelle Nugis ja zooloog Tiit Hunt probleemidest looduse konserveerimisel, esimestest topistest kuni tänapäevase taksidermiani, kadunud loomaliikidest ja loodusmuuseumide keerulistest ülesannetest. Foto- ja videomaterjali toel saab aimu sellest, kuidas valmib nüüdisaegne topis. Loeng „Topis” algab kell 18.00 ja on kõigile huvilistele tasuta.

    Samas saab tutvuda loodusmuuseumi näitusega „Kõdu”.Surm on vältimatu osa kõikide olendite elust ja sellele järgnev lagunemine hädavajalik etapp elusaine ringes. Mis juhtub pärast surma? Kuidas surnud olendid kaovad? Näitus „Kõdu” siseneb lagunemise ja lagundajate varjatud, ühtaegu tavalisse ja kummalisse, elust kihavasse maailma, jälgides surnud metslooma, puu ja lehtede lagunemist.

    Huvilised saavad tellida näitust tutvustava muuseumitunni (641 1739, 641 1740, tiiu@loodusmuuseum.ee). Näitus jääb avatuks 17. aprillini.
    Eesti loodusmuuseum

    MAAILMAST


     


    Kongo DV otsib põllumajandusteadlasi

    Kongo Demokraatlik Vabariik (endine Zaire) on loodusvarade poolest rikas maa. Peale riigi ida- ja lõunaosas leiduvate mitmesuguste maavarade on Kongo DV-l tohutu hulk haritavat maad ning hästi säilinud metsalaamad.

    Üheksakümnendate keskpaigast peale on aga riiki laastanud sõjad ja rahutused ning praegu kannatab 70% Kongo DV elanikest alatoitluse all. Kuidas riigi põllumajandust elustada, nii et rahvas saaks toidetud ja tulevasi põlvkondi ootaks ees parem elu? Riigi teadusuuringute ministeeriumi endise peasekretäri Gustave Tuka sõnul saab areng alata vaid uuringutest, aga põllumajanduse edendamisega tegelevaid teadlasi on pärast sõdu jäänud vaid käputäis. Ta toob võrdluseks Nigeeria, kus väidetavalt töötab põllumajanduse vallas üle 1200 täiskohaga uurija.

    2006. aastast saati on Euroopa Liit ja rahvusvaheline põllumajandusorganisatsioon FAO investeerinud ligi kaheksa miljonit eurot, et Kongo DV-s metsandus- ja põllumajandusuuringutele elu sisse puhuda. Abiprogrammi toel töötab nüüd 24 uurijat välja kohalikele põllukultuuridele optimaalseid ja säästlikke maaviljelusvõtteid, veel 48 kaitsevad metsaökosüsteeme ja parandavad metsas elavate inimeste eluolu. Kõik nad on doktorandid ja magistrandid, kellest peab saama Kongo DV teaduselu tulevane tuumik. FAO ja Euroopa Liidu projektijuhtide arvates on teadlaste koolitamise ja hädavajalike uurimisasutuste varustamisega saavutatud esmased eesmärgid, aga küsimus, kas kohalik valitsus on suuteline rajatud institutsioone käigus hoidma ja nende töö tulemusi rakendama, jääb siiski lahtiseks.
    FAO

    KOMMENTAAR


     

    foto
    Kui kõrgeks maksab raiemahtusid upitada?


    Puude taga on raiesmik

    Sel nädalal võttis riigikogu vastu uue, 2020. aastani ulatuva metsanduse arengukava, mille ilmselt kõige tähelepanuväärsem joon on optimaalse raiemahu märgatav suurendamine. Kui palju tõtt on riigikontrolli hoiatuses, et seniste andmete põhjal ei tohiks sellist puiduvarude kasvamist järeldada, ei hakka ma spekuleerima. Küll aga häirib mind uut kava toetavate poliitikute jutt sellest, kuidas metsamaa pindala on esimese vabariigi ajaga võrreldes üha kasvanud – nende meelest läheb looduskaitse seisukohast nii justkui kõik paremaks.

    Paraku ei mõelda palju selle peale, et need juurde kasvanud metsad on ökoloogilises mõttes noored. Pärast 1945. aastat laienenud metsaaladest ei ole põlismetsaliikidele esialgu suuremat kasu. Pigem on need noored metsad elurikkuse seisukohalt viletsamad kui traditsioonilise põllumajandusega seotud poollooduslikud kooslused, mille peale nad on kasvanud.

    Tõsi, Eestis on tänuväärselt suur hulk metsa kaitse alla võetud. Lisaks traditsioonilistele looduskaitsealadele aitavad metsa hoida vääriselupaigad ja kaitstavate liikide püsielupaigad. Mis siis muret? Vanade metsade elukad püsigu kaitsealal! Paraku aga on kaitstud elupaigad sageli liiga pisikesed, et haruldase liigi populatsiooni üleval pidada: kaitsealasid ju lõputult paisutada ei saa. Haruldus võib oma turvalises metsasopis mõne juhusliku õnnetuse tõttu välja surra või inbriidingu tõttu kiratsema jääda. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et majandusmetsad jätaksid kaitstavatele olenditele vähemalt mingisuguse šansi ühest kaitstud elupaigasaarekesest teise jõuda - kas siis värsket verd tooma või väljasurnud populatsiooni taasasutama.

    Raiete intensiivistamine ja sellest tulenev majandusmetsade „igavene noorus” isoleerivad säilinud vana metsa laike üksteisest ning seavad neist sõltuvad liigid ohtu. Tuleb mõista, et mõnedele olenditele ei kõlba elada metsas, mis iga 80 aasta tagant lagedaks raiutakse, olgu seda siis kui palju tahes.
    Ott Luuk

    Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
    Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012