|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
25. veebruar 2011
VEEBRUAR
Niisuguse värvidemänguga tõusis päike esmaspäeval Tammelinna kohale.
Õhtujaheduses trotsisid Kassitoomel külma vaid mõned üksikud liulaskjad.
Kraanatornist avanev vaade võib olla imeline, aga nii karmi talveilmaga on ehitusplatsil askeldajaid raske selle pärast kadestada.
Vabariigi aastapäeval lehvisid kõikjal lipud, aga tänavatele seda ilu vaatama ilmusid vähesed.
Minu korteri aknale ilmus pidupäevadekoor aga vaat et iseenesest.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Loodusesõbral värskem ilme
Loodusesõbra värskenenud näole lisaks oleme tänavu ajakirja rikastanud mitme uue rubriigiga. Kopsakamasse numbrisse mahub rahvuskivi sari, kus tutvustame Eesti kaitsealuseid kivistisi. Seda selleks, et lugeja teaks, milliseid fossiile koju ega välismaale viia ei tohi. Sest õigupoolest on haruldased kivistised – nagu käesolevas numbris jutuks olevad ürgsete merisiilikute ogalisi granaate meenutavad fossiilid – tihtilugu ohus eelkõige fanaatiliste kollektsionääride tõttu. Meie lugejad neid muidugi varastama ei läheks, aga ega me neid ei tunneks ära ka! Kaitsealuseid imetajaid teame peast ju kõik, nüüd on aeg lähemat tutvust teha kivististega.
Lisaks elutaloodusele saab uue rubriigi ajakirjas ka elusloodus. Sari „Kuidas saada loodusuurijaks?” viib meid autor Juhani Püttsepa eestvedamisel külla erinevatele eesti teadlastele ning lugeja ees laotub igas numbris ühe kodumaise loodusteadlase kujunemise lugu, sedapuhku Reet Laugaste tee vetikauurijaks. Siinkohal tahaks väga meenutada paari aasta tagust Saksamaa uuringut, kus selgitati välja põhjused, miks noored valivad oma erialaks mõne loodusteaduse aine. Uuringu tellijaks oli Saksa riik, kes muretses loodusteaduste populaarsuse languse pärast. Selgus, et enamasti on noorte valiku põhjuseks lapsepõlves vastava ala tõelise huvilisega kohtumine, olgu see siis õpetaja või lähedane inimene. Oluline on, leidis Saksa riik, et selline inimene kõnniks meil lapsepõlves üle elutee. Uuringu tulemusena organiseerisid sakslased projekti nimega Teadusrong, mille käigus sõidutati teadussaavutuste sisuga täidetud rongivaguneid 2009. aasta jooksul läbi kogu Saksamaa, kutsudes noori kohtuma nii loodusteaduste kui -teadlastega. Ajakirjas püüame sellist kohtumist luua trükiveergudel.
Meie ajakirja ülejäänud osas aga kohtute ikka tuttavate rubriikidega nagu Matkarada, Kalendaarium, Reisikiri, Raamaturott, Omal ajal, Loodusfoto, Loodus kodus, Loodusesõbrake ja lisaks muidugi ajakohaste artiklitega. Viimaste hulgast tõstaksime esile radokuu numbri kaanelugu, mis selgitab lugejale jäljeajamise ja jäljetundmise kunsti vahet.
Head taastutvumist!
Helen Arusoo, peatoimetaja
   
MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:
Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.
EESTI SÕNUMEID
2011. aasta orhidee on tõmmu käpp
Aasta orhidee valimisega juhib Eesti orhideekaitse klubi tähelepanu haruldastele käpaliseliikidele; nõnda loodetakse täpsustada nende levikut ja korraldada tõhusat kaitset. Selle aasta orhidee – tõmmu käpp (Orchis ustulata) – on nii Eestis kui ka mujal Euroopas üks ohustatumaid käpalisi. Hävingu äärele on ta viinud traditsiooniliste põllumajandusviiside kadumine, kuna see liik asustab vanu poollooduslikke rohumaid. Eestis kasvab tõmmu käpp niitudel, puisniitudel, kadastikes ja loometsades põhiliselt Saaremaal, Lääne- ja Põhja-Eestis, mis on ka liigi leviku põhjapiir.
Tõmmu käpa levila on viimase viiekümne aasta jooksul tunduvalt vähenenud, eriti Mandri-Eestis. Kuigi teise kategooria kaitstava liigina peaks vähemalt 50% tema populatsioonidest kasvama kaitsealadel, on see siiski probleemne, sest isendid on lühiealised ja märgatavad vaid õitseajal.
Tõmmu käpp on väike taim ja ka tema inimsiluetikujulised valged punasetäpilised õied on üsna pisikesed. Avanemata õiepungad on tumepurpurset värvi, millest on taim ka nime saanud. Ometi võib teda roheliste heinakõrte vahelt hästi leida, eriti kui silm on ühe taime juba tabanud. Tõmmu käpa seemned on oma sugukonnas ühed kõige väiksemad ja areng seemnest õitsva taimeni väga aeglane –umbes 16 aastat. Enamik taimi kaob paari aasta jooksul pärast esimest õitsemist või maa peale tulekut. Vaid üksikud taimed õitsevad igal aastal palju aastaid järjest.Eelmise aasta orhidee oli samuti teise kaitsekategooriasse kuuluv punane tolmpea (Cephalanthera rubra).
Eesti orhideekaitse klubi
Rannikualade veebirakendus näitamas infot Puhtulaiu kohta.
TÜ loodusmuuseumil on valminud rannikualade kaardirakendus
Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.
TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele. „Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.
Eesti ranniku kaardirakendus asub võrgupaigas eestirannik.ut.ee"
TÜ
Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt
Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD „Estonian Forestry 2011” , mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.
Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev „Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.
Plaati „Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.
Keskkonnateabe keskus
Käsiraamat värsketele ja tulevastele üliõpilastele
Sihtasutuse Archimedes avaldatud „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat” aitab uutel üliõpilastel omandada ja arendada oskusi ning teadmisi, mida neilt kõrgkoolis eeldatakse.
„Tudengi käsiraamatu” tõlkimise eesti keelde algatasid Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgustiku liikmed. Raamatu esmane sihtrühm on tulevased ja praegused tudengid, kuid selles leidub kasulikku ka õppejõududele ja nõustajatele.
Väljaanne käsitleb õpingute kavandamist, akadeemilist kirjaoskust, kordamist ja eksamiteks valmistumist, õppetöö vorme, lõputöid ning esitab sagedamini noori õppureid kimbutavate probleemide praktilisi lahendusi. Inglise keelest tõlgitud raamatus toodud näiteid, juhiseid ja viiteid on võimalikult palju kohandatud Eesti oludele.
Raamat jõuab kõikidesse Eesti keskkoolidesse, gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ning piirkondlikesse nõustamiskeskustesse.
SA Archimedes
TASUB OSALEDA
Esmaspäev on Baeri päev
Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus. Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.
Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded „Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860–1910” (Marina Loskutova) ja „Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).
EMÜ
ELF korraldab rahvusvahelise sookonverentsi
Eestimaa looduse fond (ELF) kutsub osalema rahvusvahelisel konverentsil „Mires and Wilderness " („Sood kui põlisloodus”), mis peetakse 18.–20. aprillil Tartus. Sooteadlased ja spetsialistid ning huvilised saavad konverentsil arutleda soode kaitse ja majandamise üle ning vahetada riikide vahel informatsiooni ja jagada kogemusi.
Konverentsil on vaatluse all soode kaitse, majandamine ja taastamine, lähtudes põlislooduse kontseptsioonist, Ramsari konventsioon, soode ja põlislooduse kaitse arengukavad ning hilju ellu viidud märgalaprojektide tulemused ja kogemused. Konverentsi korraldavad ELF ja keskkonnamet projekti „Estonian Mires Inventory completion for maintaining biodiversity” raames. Projekti välitööde käigus inventeeriti aastatel 2009–2010 üle 13 000 sooala; kogutud andmete põhjal antakse eri tüüpi sooalade kohta looduskaitseline hinnang.
Osalejatele korraldatakse väljasõidud Emajõe luhale ning Soomaale, ettekannetega esinevad nii oma- kui välismaised soouurijad ja keskkonnaametnikud. Konverentsi keel on inglise keel, tagatakse inglise-eesti-inglise sünkroontõlge. Registreeruda palutakse hiljemalt 30. märtsiks 2011. Täpse kava, info restreerumise kohta ja stendiettekannete tingimused leiate ELFi kodulehelt aadressil www.elfond.ee/et/teemad/raba/rahvusvaheline-konverents-mires-and-wilderness
ELF
PANIN TÄHELE
Eesti riigi sünnipäeva ei jätnud ära märkimata ka otsingumootor Google. Vanemaid Google'i pühadelogosid saab näha aadressil www.google.com/logos/
MAAILMAST
Rajamisjärgus turbaraba Pärnu-Jaagupi ligidal. Kuhu läheb siit võetav turvas ja millise hinna eest?
Briti looduskaitsjad nõuavad kasvuturba maksustamist
Võitluses süsihappegaasi emissioonide vähendamise nimel on turbal oma osa nii pluss- kui miinuspoolel. Ühest küljest viib looduslikus seisundis märgaladel moodustuv turvas süsihappegaasi pidevalt ringlusest välja, teisest küljest aga vabaneb süsihappegaas avatud maardlatest turba lagunemisel väga kiiresti ja suurel hulgal
.Suurbritannias on hinnatud, et ainuüksi aednike poolt kasutatava kasvuturba kaevandamine põhjustab aastas sama suure hulga kasvuhoonegaaside lendumist atmosfääri kui 300 000 autot ning toob saastemaksudena ühiskonnale üle 30 miljoni naela kahju, mis aga praegu turba müügihinnas ei väljendu.
Ühendkuningriigi valitsus on on seadnud eesmärgiks järgmise kahe aastakümne jooksul aianduses turba kasutamisest loobuda, kuid riigi looduskaitsjate arvates on sellest vähe. Kuningliku linnukaitseühingu (RSPB) eestvedamisel ärgitavad nad valitsust juba märtsis kehtestatava eelarvega turbatooted maksustada, nii et potipõllumehele sobilik keskmine kasvuturbakott hakkaks maksma umbes 1 naela võrra rohkem. Plaanile on õla alla pannud ka mõned kohalikud kompostitootjad, kelle loodussõbralikud, aga kallimad tooted praegu turbaga konkureerida ei suuda. RSPB hinnangul vähendaks turbamaksu kehtestamine koormust kaevandamisaladele ning laekuvat tulu tuleks suunata märgalade taastamistöödesse.
Lõviosa Suurbritannias müüdavast aiaturbast kaevandatakse Iirimaal ja Baltimaades, nii et päris ükskõikseks ei tohiks sealsed arengud turbamüügi reguleerimises jätta ka meid.
RSPB
Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
