Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
11. märts 2011




MÄRTS


 

foto

Nädalalõpu päikeseküllased ilmad tõid naeratuse näole.

foto

Pühapäeva, 6. märtsi pärastlõunal ilmus maaülikooli herbaariumi akna taha selline kevadekuulutaja.

foto

Õhtupäike Toomemäel.

foto

Nagu inimesed, nii ka tööriistad: lumekoristamisest väsinud.


foto

Reedel said läbi Tartu raeplatsil seisnud jääskulptuuri "Eurojänes" päevad.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

foto



Kas alles kevadtalv või juba varakevad?

Kas märtsikuu Horisont on veel talvine number või juba kevadine? Selgub, et aastaaegu võib määratleda mitmeti: märtsi peetakse kevadkuuks, kuid pööripäevade järgi rehkendades oleme alles talves. Aastaaegu võib veel määrata sünoptiliste protsesside või siis hoopis looduse või ilmastiku sesoonsete muutuste kaudu. Klimatoloogilisi aastaaegu ei ole aga üldsegi mitte neli, vaid hoopis kaheksa: kevadtalv, varakevad, kevad, suvi, sügis, hilissügis, eeltalv, talv. Igal juhul on käes paras aeg, et Jüri Kamenik tõmbaks võrdlusjooni kahe viimase talve vahele.

Põhjalikumalt kirjutavad uues numbris Andres Veske ja Ken Kalling eugeenikast, tõdedes seejuures, et mõnigi tänapäeva sisuliselt eugeeniline suundumus on võimeline indiviidi elukvaliteeti positiivselt mõjutama. Andres Siirde annab ülevaate põlevkivienergeetikast, mis päris kindlasti mõjutab meie kõigi elu. Indrek Rohtmets selgitab, kes on „Hüljatud sugulased” ja mida on talle tähendanud pilguvahetus gorillaga. Keeleveerus liigume „Tundest taipamiseni”. Koos Toomas Tiiveliga käime ära maailma suurimal, kalleimal ja külastajarohkeimal üritusel – EXPO-l. Tiit Kändler kirjutab Marie Curie’st, kes 1911. aastal võitis polooniumi ja raadiumi eraldamise eest Nobeli keemiapreemia, mis ongi ajendanud tänavu keemia-aastat tähistama. Keemiku sõna keemia-aastal ütleb Tartu ülikooli radiosüsinikulabori juhataja Arvi Liiva. Arhiividokumente, mis sisaldavad vihjeid Tallinna tislermeistrite kunagise leiutustegevuse kohta, on uurinud ajaloolane Liivi Aarma.
Küsimusi esitab Horisont sedakorda arheoloog Valter Langile, keemik Jaan Leisile ja disainer Helje Eelmale. Pärimistele vastavad ka kaks tublit olümpiaadivõistlejat: Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Uku-Laur Tali ning Tallinna Tõnismäe reaalkooli õpilane Aleksandr Šved. Oleg Košik püüab aga jälile jõuda, miks „Olümpiaadilapsed teevad ilma orienteerumises”.
Varasemast teistsuguse ilme saanud raamatulehekülgedel kirjutavad Mart Laar, Marek Tamm, Krista Kodres ja Valter Lang. Lisaks traditsioonilisele raamatuülevaatele ja lugemiselamusele pakume ka lugemisnoppeid ning uut rubriiki „Raamat, milleta ma oma eriala ette ei kujuta”.
Horisont

        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Eesti metsaselts annab taas metsanduse elutööpreemia

22. märtsini saab teha ettepanekuid metsanduse elutööpreemia saajate kohta. Elutööpreemiaga tänatakse silmapaistvaid metsandustöötajaid, kes on edendanud Eesti metsandust.Tänavu on metsanduse elutööpreemia suurus 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaate saab esitada igaüks: lühikese põhjendusega kiri kandidaadi sobivuse kohta tuleb saata e-posti teel metsaselts@metsaselts.ee või tavapostiga Eesti metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Preemia saaja otsustab Eesti metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvirühmad, ning preemia antakse saajale 15. aprillil Tartus peetaval metsanduse visioonikonverentsil. Varem on metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlased Ivar Etverk (2007), Artur Nilson (2008) ja Malev Margus (2010) ning metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009).
Eesti metsaselts

 


 

foto

Kruusakarjäär endise Raadi sõjaväelennuvälja ligidal.


Eesti sai ehitusmaavarade arengukava

10. märtsil kiitis vabariigi valitsus heaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.

Ehitusmaavarade arengukava on strateegiline dokument, mille eesmärk on määratleda riigi huvi ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ning kasutamisega seotud vastuolud ja probleemid, kindlustades järjepideva varustatuse nimetatud ehitustoormega. Riigi huvi väljendub selles, et tagada tarbijate, eelkõige riigi ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

Arengukava pöörab erilist tähelepanu nõuetele, mis vähendavad kaevandamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. „Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbruskonda vähe häirivalt ning rikutud maa tuleb kiiresti korrastada,” loetles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Arengukava määrab kindlaks, et maavarade kaevandamise lubasid andes peab arvestama kohalike omavalitsuste arvamust ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena. „Kaevandamisloa andmisele peavad eelnema väga põhjalikud uuringud ja keskkonnamõju hindamine,” rõhutas Tamkivi. „Näiteks Nabalas on kavas lisaks arendajate algatatud keskkonnamõju hindamisele korraldada aastatel 2011–2013 ka riigipoolne täiendav keskkonna-alane uurimistöö. Nende töödega selgitatakse välja karstinähtuste levik maardlas ja selle piirkonnas ning antakse täiendav hinnang maavarade kaevandamise võimalikkusele.”

Uus mõiste on arengukavas varustuskindluse tagamine. Varustuskindluse pidev arvestus ja analüüs aitavad prognoosida, kui kauaks kaevandamiseks antud ehitusmaavarasid jätkub ja kus tuleks uusi maardlaid avada.

Varem ei ole Eestis ehitusmaavarade üleriigilist arengukava koostatud. Seega on esimest korda süsteemselt analüüsitud kogu kaevandamise ja kasutamisega seotut, arvestades seejuures looduslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. „Eesti on üks esimesi Euroopa Liidu liikmesriike, kus selle teemaga nii tõsiselt tegeldakse,” ütles Tamkivi.

Vaata lisa keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/ehitusmaavarad.
Keskkonnaministeerium

 


 


LIFE+ programmist saab küsida toetust loodushoiuprojektidele

Taas on alanud LIFE+ programmi keskkonnaprojektide rahastamise üle-euroopaline taotlusvoor. Programmi eesmärk on tõhustada nii otsest looduskaitsetegevust kui ka keskkonnapoliitika väljatöötamist ja rakendamist.

„LIFE+ programmist kaasrahastatakse näiteks selliseid projekte, mis hõlmavad kliimamuutusi, vett, õhku, mulda, linnakeskkonda, müra, kemikaale, keskkonda ja tervist, loodusvarasid, jäätmeid, metsi,” ütles keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Annika Varik. Oodatud on projektid, mis sisaldavad uuenduslikke katse- ja demonstratsioonitegevusi ning keskkonnateavitust. Taotlusi võivad esitada mittetulundusühingud, omavalitsused, riigiasutused ja äriühingud.

Projektitaotlused tuleb keskkonnaministeeriumile esitada hiljemalt selle aasta 18. juuliks. Programmi tutvustamiseks korraldab Euroopa Komisjon keskkonnaministeeriumis teisipäeval, 16. märtsil teabepäeva; teave registreerumise ja lisainfo küsimise kohta leiate võrgupaigast www.envir.ee/1161895.

1992. aastal alanud LIFE programmist on Eesti toetusi saanud 17 projekti tarbeks kogusummas üle 8,9 miljoni euro (üle 140 miljoni krooni). LIFE+ on LIFE programmi jätk aastatel 2007–2013. Siiani on LIFE+ programmist Eestis kaasrahastatud kuus ettevõtmist kokku 4,1 miljonit euroga. Toetuste abil vähendatakse ohtlikke aineid Läänemeres, taastatakse Alam-Pedja vanajõgesid ja nende elustikku ning korraldatakse suure rabakiili ja mudakonna kaitset, tehakse metsatulekahjude tõrjetöid ning tõhustatakse keskkonnaseiret.

„Euroopa Komisjon on Eestit tunnustanud kui edukat LIFE+ projektide rakendajat,” ütles Varik. „Näiteks jõudis Eesti oma projektidega 2009. aastal lõppenud paremate üle-euroopaliste projektide hulka. Meid tunnustati harivesiliku kaitse korraldamise eest Läänemere-äärsetes riikides ning must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamise eest Eestis.”
Keskkonnateabe keskus

 


 


Saksa keskkonnafond toetab noorteadlaste keskkonnauuringuid

Saksa keskkonnafond (Deutsche Bundesstiftung Umwelt, DBU) jagab stipendiume edukatele noorteadlastele enesetäienduseks Saksamaal. Stipendiumi eesmärk on tõsta Kesk- ja Ida-Euroopa teadlaste kutsealast taset ja aidata lahendada keskkonna- ning looduskaitseprobleeme.

Kuueks kuuks kuni aastaks määratav stipendium võimaldab töötada Saksamaa ülikoolides, uurimisasutustes, ettevõtetes või vabaühendustes, kusjuures töö peab kaasa aitama mõne keskkonna- või looduskaitseprobleemi lahendamisele Eestis. Stipendiumi saab taotleda kuni 30-aastane teadlane, kelle ülikooli lõpetamisest pole möödunud üle kolme aasta. Taotleja peab olema Eesti kodanik ja tal peab olema alaline elukoht Eestis. Toetust ei saa need, kes kavatsevad doktoritööd kirjutada ja kaitsta Saksamaal.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada:
  • vormikohane avaldus;
  • üksikasjalik töö kirjeldus kuni kolmel leheküljel;
  • elulookirjeldus;
  • sooritatud eksamite loetelu koos hinnetega;
  • soovituskiri;
  • tõend keeleoskuse kohta (saksa keelt võib omandama hakata ka taotlemise käigus või pärast positiivse otsuse saamist).

  • Dokumendid võivad olla vormistatud inglise keeles, kuid diplomite ja tõendite sisu tuleb tõlkida saksa keelde.

    Eestis vahendab programmi sihtasutus REC Estonia – Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse Eesti esindus. Ankeedi ja stipendiumi taotlemise täpse juhendi leiab kodulehelt www.recestonia.ee/DBU/.Taotluste esitamise tähtaeg on 15. juuni, tulemused selguvad septembris 2011.
    SA REC Estonia



    TASUB OSALEDA


     


    Rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades”

    Esimest korda peetakse rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades”, mis on mõeldud 12–18-aastastele noortele. Viisteist looduskallakuga üldhariduskooli võistlevad edasipääsu eest rahvusvahelisse vooru, mis toimub Poolas.

    Võistluse eesmärk on suurendada noorte teadlikkust Euroopa metsadest, jätkusuutlikust metsaarengust ja looduse mitmekesisusest, arendada eri rahvusest noorte koostööd ning anda neile võimalus ise näha metsi puudutavaid probleeme ja otsida neile lahendusi.

    Veebruari lõpus Viinis peetud võistluse korralduskonverentsil kinnitati Eesti ametlikult võistlustel osalevate riikide nimekirja ning loositi igale riigile välja viktoriiniküsimused. Eesti osalemine nii konverentsil kui ka võistlusel sai sooja vastuvõtu osaliseks. Korralduskoosolekul kinnitati võistluse rahvusvahelise vooru komisjoni liikmed. Eestist kuulub komisjoni Juta Jago, kes on ühtlasi riigisisese võistluse projektijuht.
    Et valida välja Eestit Euroopa tasemel esindav kool ja selle võistkond, korraldab Eesti metsaselts riigisisese vooru 19. aprillil. Osaleda saab viisteist kooli, igaüks kuue kolmeliikmelise võistkonnaga. Koolide valikul saab otsustavaks looduskallakuga klasside olemasolu ning osalemissoovist teatamise kiirus. Igas võistkonnas peab olema vähemalt üks inglise keelt valdav liige. Parim meeskond pääseb edasi võistluse rahvusvahelisse vooru Poolas, kus kogu tegevus toimub inglise keeles. Võistlus korraldatakse viktoriini vormis ning koosneb viiekümnest küsimusest nelja valikvastusega iga küsimuse kohta. Osalejatelt eeldatakse teadmisi Euroopa riikide metsanduse ja looduse kohta. Kõigis valitud koolides peetakse võistlus samal päeval ning selle korraldavad Eesti metsaseltsi esindajad.

    Teavet viktoriini rahvusvahelise ja riikliku vooru reeglite kohta leiab kodulehelt www.ypef.eu. Samast saab lugeda ka ingliskeelseid (lähiajal ka eestikeelseid) materjale, mis annavad viktoriiniks vajalikke teadmisi, ning võistlusel osalevate riikide ja korraldavate organisatsioonide nimekirja. Võistlusele registreerumiseks tuleb 11. aprilliks saata osalemissoov kooli kontaktandmete ja osalevate meeskondade arvuga e-posti aadressile jutajago@gmail.com.
    Eesti metsaselts

     


     




    Loodusfilmiõhtu Tartu keskkonnahariduskeskuses

    Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10) saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid teoseid. 15. märtsil näidatakse kahte filmi. Austria reissööride Jörg Daniel Hisseni ja Heinz Legeri film „Püha Helena mägi” („Mount St. Helens”) räägib samanimelise vulkaani purskest 1980. aastal ning elu taastumisest katastroofist jäänud tühermaal. Teine film, „Amazonase tulnukad” („Aliens of the Amazon”, reissöör Quincy Russell), tutvustab küürtirtlasi – kummaliste kehavormidega arvukat, aga vähe uuritud putukarühma.

    Üritus algab kell 18.00. Pääse maksab kaks eurot, sooduspilet õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele üks euro; Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.
    TKKHK

     


     




    Orhideenäitus on Tallinnas lahti 15. märtsini

    Tallinna botaanikaaia orhideenäitust, mis esialgse, 18. veebruari Uudistajas avaldatud kava kohaselt pidi lõppema möödunud pühapäeval, saab külastajate suure huvi tõttu vaadata kuni teisipäeva, 15. märtsini. Botaanikaaias eksponeeritakse nii looduslikke troopiliste orhideede liike kui ka lillekasvatajate aretustööna ilmavalgust näinud sorte. Näituse ajal annavad kogenud spetsialistid hüva nõu, kuidas orhideesid kodus kasvatada.
    Tallinna botaanikaaed



    KOMMENTAAR


     





    Viimastel nädalatel kinnitatud metsanduse ja ehitusmaavarade riiklikud arengukavad on algusest peale saanud vastakate reaktsioonide osaliseks. Ühest küljest on selge, et üheselt riigi huve ja keskkonnapoliitika alusjooni väljendavaid dokumente on vaja nii looduskaitsjate kui loodusvarade kasutamisest huvitatud investorite seisukohalt. Pikemas perspektiivis tuleb kõigile kasuks stabiilsus ja läbipaistvus. Teisest küljest on vastseid arengukavasid kohe hakatud kritiseerima: need olevat majandushuvide poole kallutatud, alusuuringud pole olnud pädevad või on kellegi arvamus ära kuulamata jäetud. Juba kogutakse allkirju, et riigikogu metsanduse arengukava tagasi võtaks (vt petitsioon.ee/eesti-metsa-kaitseks/), ehitusmaavarade kava aga pahandab Nabala karstiala kaitsjaid: sealsed paevarud ei tohiks nende meelest üldse maavarana registrisse kantud olla, kuna kaevandamine pole seal ilma keskkonnanõudeid jämedalt rikkumata võimalik.

    Ometi pole tegu mingite kuluaarides sepitsetud saladokumentidega. Mõlemal juhul on arengukavade eelnõud olnud üldsusele kättesaadavad ning on olnud võimalus arutelu tekitamiseks, avaliku arvamuse kaudu otsustajate survestamiseks. Miks siis ikkagi nördinult rusikatega vehitakse, kui tegu on tehtud? Kas ei anna riigi ametkonnad kõigile huvigruppidele tõesti võrdseid võimalusi arutelus osalemiseks või ei suudeta võimalusi õigel ajal ära kasutada? Kerge on leida appiruttajaid, kui on ette näidata juba sündinud ülekohus, konstruktiivseid ideid välja pakkuda ja neid läbi suruda pole paraku sugugi nii lihtne.

    Mõtlemisainet on praeguses olukorras mõlemale. Valitsusasutused peavad mõistma, et iga korraga, kui adekvaatseid põhjendusi andmata kellegi arvamusest üle sõidetakse, kaotavad nad usaldust. Kui riigikontroll on öelnud, et metsanduse arengukavas toodud prognoosid ei põhine usaldusväärsetel andmetel, siis mina kui kodanik tahaksin teada, miks keskkonnaministeerium ja riigikogulased siiski neidsamu numbreid meie riigi tulevikku planeerides kasutavad. Teisest küljest võib küsida, kus olid arengukava praegused vastased siis, kui dokument polnud veel kinnitatud ja oleks ehk saanud asja parandada? Riigikontrolli hinnang RMK tegevusele põhjustas juba sügisel hulga meediakära. Seda, et metsanduse arengukava jaoks tehakse prognoosid sisuliselt sama auditi poolt viletsaks hinnatud andmestiku põhjal, polnud saladus - dokumendi eelnõu oli keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt avalikult kättesaadav.

    Oletame, et reisite läbi tundmatu kõrbe. Keegi kohalik ütleb teile, et eeslite tarvis tuleb kaasa võtta lähkritäis vett ja kõik läheb hästi, teine aga kinnitab, et te niiviisi enne järgmisse oaasi jõudmist tingimata kõngete ning peaksite varuma palju rohkem vett. Kas usaldaksite esimest nõuandjat küsimata, kas ta on kõnealuses oaasis üldse käinud? Ja teisiti - kas on kasu janusena luidete vahel sajatamisest, kui te pole enne karavani lahkumist vaevunud endale vajalikku veekogust välja kaubelda?
    Ott Luuk

    Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
    Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012