Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. august 2004


SÜNDMUS





Ajakiri Loodus reisib Savomaale

Augustikuu Loodus pühendab erileheküljed rattaretkele "Kuidas elad, tuhande järve maa?" mis viib 19.-21. augustini eesti ratturid Savomaale. Reisi marsruuti silmitsedes vajub suu lahti: kuidas on võimalik keset järve rattaga sõita? Savomaa näib kaardilt nagu üks suur üleujutatud ala väikeste kuivade saarekestega, punane rattaretke teekonda tähistav jutt vonkleb aga uljalt läbi selle järvistu. Matkajaid ootab ainulaadne võimalus kogeda tuhande järve maad ratta seljas.
Eripärast märkab reisiline Savos kindlasti veelgi: savolaste kohta öeldakse, et nad on nagu soome setud. Teistmoodi olemisega, teistmoodi keelega. Küsimus: paljud meist on näinud aktiivselt kätega vehkivat jutukat soomlast? Savolaste kultuuri ja maad tutvustav ülevaade Looduses kulub loodetavast ära ka neile lugejaile, kes rattaretkega ei liitu. Ehk kord omapäi matkates, Looduse kaart näpus, imetlete Savonlinna ja Vuoksenniska kirikut ja reisite Imatra kose juurde. Soome Turismiarendusbüroo ja ajakiri Looduse korraldatud Soome-retkede sarjast on see juba viies.
Augustikuu Loodusest võib lugeda ka muud: sipelgast, kes inimesele üsna sarnaselt oma elu korraldab: karjatab ja kasvatab teisi liike, sõdib ning hooldab ühiselt järglasi. Looduse nostalgianurgas on kahekümne aasta eest mere poolt kaldale uhutud esemed - välismaa prügi, mis tol ajal lausa varandusena näis.
Loodus annab ka nõu, kuidas joogiveega toimiva veega kempsu säästlikumaks. Marek Strandberg pajatab õhumüümise ärist.

Loodusajakiri







Soome rattaretk tähistab oma 5. sünnipäeva uue matkaga tuhande järve maale,
19.-22.08.2004


Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse võitnud Soome rattaretk tähistab tänavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvõttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tänavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande järve maa?". 4-päevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Järvede Soome südamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle järvede rohkesse ümbrusesse. Marsruudi äärde jäävad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimäel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna võimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huviväärsustele on garanteeritud ülivahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab, nii nagu eelmisigi, ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt müüb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee või Nordic Jet Line C-terminali kassast E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni täiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line kiirkatamaraanidel + ratta ülevedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga kolmel kämpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 õhtusööki, 3 hommikusööki)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-särk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse koduleheküljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus


Matk Käsmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupäeval, 28. augustil


Matkal teeme lähemat tutvust Euroopa kõige rändrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek läbi mere põlvist saati vees.
Käime Vana-Jüri neemel, Käsmu kivikülvil, saame tuttavaks poolsaare rändrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Käsmu kirikut ning Õnnekivihunnikut. Kaptenite küla Käsmu ajaloost saame aimu Käsmu Meremuuseumis.
Matka juhib Käsmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Läänemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast räägivad Tartu Ülikooli merebioloogid.
Lõunaks grill-lõhe Käsmu moodi ja tee või kohvi.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
. Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri




Horisondi teadusreis näitab Seto maad ja rahvast

Folklorist Andreas Kalkuni juhitav Horisondi teadusreis Setumaa paasapäevale tutvustab ka uhiuut Eesti Looduse Seto erinumbrit. Veel on vabu kohti.
Reis toimub 19.-20. augustil. Paasapäiv (19. august) ehk Issanda Muutmise püha on Obinitsa küla traditsiooniline "praasnik", milles on kaunilt ühendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse järel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mälestama ning pärast seda võib toimuda spontaanne või vähem spontaanne kirmask.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mõjutanud pühasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mõndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Igale osalisele tasuta uus Eesti Looduse Setomaa erinumber.
Väljasõit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna jõuame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees ka muuseumide pääsmed ja majutus Värskas 4-inimese toas.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Lähemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/teema10.html

Loodusajakiri




UUDISED

Angerjamaimud kasvavad hästi

10. augustil jätkub ettekasvatatud noorangerjate asustamine Eesti veekogudesse, seekord lastakse noorkalu Võrtsjärve. Vastupidiselt koha ja haugi asustamisega on noorangerjate asustamine osutunud suhteliselt tulemuslikuks. Nõnda on angerja kui liigi asustamine Eesti järvedesse olnud edukas ning seda soovitatakse teha ka edaspidi.

KM/Loodusajakiri




Kihnust leiti üliharuldane umbrohi

Käesoleval aastal jätkub Kihnu Väina Merepargi ning Tartu Ülikooli geobotaanikute koostöö Merepargi taimestiku uurimisel. Eesmärgiks on saada ülevaade Kihnu saare inimkaaslevatest taimedest ehk umbrohtudest. Sellise ebatavalise teema ideeks andis alust siinsete põldude mitmekesisus ning loodussõbralike põlluharimisviiside kasutamine. Juba esimestel päevdel leiti üliharuldaseks muutunud umbrohuliik - äiakas (Agrostemma githago). See kunagi suhteliselt tavaline põldudel kasvav lill on kaasajaks tõenäoliselt pea kogu Eestist kadunud. Oletada võib, et Kihnust leitud taimed on üldse ühed viimased allesjäänud.
Kuigi umbrohtusid peetakse tülikateks inimkaaslejateks, on paljud neist väga ilusad ning ka meie rahvakultuuris oma osa leidnud - kasvõi rukkilill, mis lausa rahvuslille staatuses. Kaasaegne intensiivpõllumajandus on osutunud saatuslikuks paljudele põllu-umbrohtudele. Sellega seoses tõstatub ka järjest tugevamalt küsimus nende kaitse või mittekaitse kohta.
Kihnu saarel säilinud umbrohtude mitmekesisus annab tunnistust siinse põllumajanduse pikkadest traditsioonidest ja keskkonnasõbralikkusest.

Kihnu Väina Merepark/Loodusajakiri


Uus kõre leiukoht Eestis

Pärnumaal Tõstamaa vallas Alu külas leidsid Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja Kihnu Väina Merepargi töötajad kõre ehk juttselg-kärnkonna asurkonna. Siiani ei olnud Põhja-Pärnumaalt teada ühtegi sisemaal asuvat kõre elukohta.
Kokku tuvastati üle kümne laulva isaslooma, mis on selle haruldase kahepaikse jaoks küllaltki suure asurkonna tunnuseks. See annab alust lootusele, et siiani võib veel leiduda selle haruldase kahepaikse looduskaitsele teadmata elukohti. Samal õhtul teise võimaliku kohana kontrollitud Kavaru rannaniitudelt kõret siiski ei leitud.
Rannikute kinnikasvamise tulemusena on veel pool sajandit tagasi tavaline kõre muutunud üheks haruldasemaks kahepaikseks. Kaasajal on tema peamised leiukohad koondunud vanadesse kruusakarjääridesse, kus on säilinud sigimiseks sobivate tingimustega veekogud ning talvituskohad.

Kihnu Väina Merepark/Loodusajakiri


Looduskaitselehmad suurendasid Kihnu veiste arvu veerandi võrra

Juunis toodi Kihnu saarele 9 mullikat, mille tulemusena suurenes veiste arv Kihnu saarel veerandi võrra. Loomad toodi saarele suveks SA Kihnu Väina Merepark ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ühisprojekti "10forNature" raames Linaküla-Sääreküla rannaniidule.
Nõnda loodetakse säilitada Kihnu saare looduse ühte pärlit - Linaküla-Sääreküla rannaniit. Siin pesitsevad mitmed ohustatud rannikulinnud nagu niidurüdi ja tutkas. Kariloomade arvu langus saarel on seadnud ohtu selle Pärnumaa jaoks olulise linnuala säilimise. Idee põhineb 2003. a suvel alguse saanud rendiloomade suvisel karjatamisel Kavaru ning Kastna rannaniitudel, kust saadi häid kogemusi Sel suvel karjatatakse Kihnu Väina Merepargis 49 rendilooma kokku kolmel rannaniidul. Koos "10forNature" projekti raames ostetud lihaveistega aitavad nad käesoleval aastal korrastada rohkem kui 70 hektarit rannaniite.

Kihnu Väina Merepark/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Miks siis angrjas tunneb end paremini kui koha ja haug, keda ju ka ometi asustatakse?

Peeter Prass, Keskkonnaministeeriumi Kalavarude osakonna spetsialist:

Angerja enesetunnet ei oska ma eriti kommenteerida. Võib arvata, et angerjas tunneb end hästi temale sobival veetemperatuuril ja piisava toiduhulga olemasolul. Nende ellujäävus veekogudes on teadlaste uuringute andmeil olnud klaasangerjana (keskmine kaal ca 0,3 gr) asustamisel alla kümnendiku, kuid ettekasvatatuna - keskmiselt üle 5 grammiseks - peaks nendest püügiküpseks jõudma üle kolmandiku asustatutest. See annab tuntava majandusliku efekti ehk see on rahaliselt tasuv.
Lihtsustatud tasuvusarvutuse kohaselt saab ühest alla 6 kroonisest asustatavast angerjast ca 5 aastaga poolekilone ca 60 kroonine angerjas ning arvestades tagasipüügi protsendiks kolmandiku asustatutest, võttes sealt maha "kaotsi läinud" - kuderändele suundunud või teistele kaladele toiduks läinud angerjate ning tema enda asustamishinna... jääb alles 42 krooni on tulu. Muidugi tulevad sellest summast maha ka püügi- ja müügikulud, kuid kokkuvõttes jääb kogu asi ikkagi tugevalt plusspoolele.

Harrastuspüüdjate jaoks asustamisel ei ole eeldatavasti vaja püütavaid kalakilosid lugeda, sest siin on põhiliseks tulemiks rõõm ja puhkus looduses viibimisest ja loodusega aktiivselt suhtlemisest, mis avaldub hiljem tööviljakuse kasvus ning ka inimeste sotsiaalse olukorra paranemises, mis on omakorda hindamatuks väärtuseks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kalastajad maksavad selle kalade asustamise harrastuspüügiõigust ostes ise kinni.

Koha ja haugi asustatakse meil samuti juba aastaid ning viimati toimunud uuringute tulemusel on selgunud, et nende asustamistulemused on sõltuvalt veekogust olnud väga erinevad. Väga headest tulemustest kuni täieliku hävimiseni.

Koha puhul on põhiraskuseks nende kasvatamine suve jooksul piisavalt suureks, et nad saaks süüa teiste kalade maime. Asustusveekogudes olevate toiduobjektideks olevate kalade maimud jõuavad vahel noorkohale sobivast mõõdust välja kasvada ning sobiva toiduta jäänud koha noorkalad talve jooksul hukkuvad.
Oluline on ka, et koha leiaks asustusveekogust omale sobiva kudeala, et ta saaks looduslikult kudeda ning samuti piisava hulga sobiva suurusega toiduobjektide olemasolu kohavastsetele. Asustatavad kohad peaksid olema pikkusega vähemalt üle 7 cm, parem kui üle 10 cm. Siis elavad nad suure tõenäosusega oma esimese - kõige raskema talve üle. Asustamisuuringud kinnitavad, et mitmesse järve asustatud koha kilogrammi kohta on tagasipüügiandmete kohaselt makstud ligi 200 krooni iga püütud kalakilo kohta peale.
Koha asustamine võib olla seega õigustatud vaid siis, kui asustamiskohas saab tekkida uus elujõuline populatsioon, mis end sel juhul pika aja jooksul ära tasuks, sest koha on hinnatud saak. Lihtsalt püügivõimaluste loomiseks pole tema asustamisel paraku suurt mõtet. Koha asustatakse tänavu vaid maakonna keskkonnateenistuste poolt üksikutel hästi läbikaalutud, juhtudel ning sellele järgneb hiljem ka nende ellujäävushinnang.

Harrastuspüügi korral aga kalakilosid tavaliselt ei loeta, vaid olulisemad on muud väärtused. Vt. angerja asustamise juures olevat teksti.

Haugi ellujäävusega enamasti niipalju probleeme pole. Haug on aga meie vetes üks levinuimaid kalaliike, kelle arvukus sõltub peaasjalikult kudemisaegsest veeseisust ning muidugi kudekohtade järelevalvest.

Haugi asustatakse praegu lisaks sinna, kus on liiga palju väheväärtuslikku prügikala ja haugile sobivad kudealad, kuid haugi sugukalu on mingil põhjusel alles jäänud liialt vähe. Viimatised madala veeseisuga aastad pole selle põhjustena mitte viimasel kohal. Tänavune riiklik haugi asustamismaht on 10 000 tk (30 000 EEK) ning hauge asustatakse riigi toel vaid mõnedesse Raplamaa paisjärvedesse.


KIIRKOMMENTAAR

Keegi ei hoolitse randade eest

Ega suvi taeva jää. Ja ei jäänudki. Tuli alla vihmaga ja sellele järgnenud leitsakuga. Rahvas kiirustas merede ja teiste vete äärde. Igal aastal tehakse seda ikka sõiduautodel. Kuid nagu muistsel ajal, mis autosid kümme kord vähem oli, ei pea vallad mikski ülesannet mererandu ka korrastada. Vähemasti kehtib see nõnda Keila valla kohta. Või ongi vallal eesmärk kõik mereäärsed täis ehitada, seejärel sulgeda ning ühtlasi kogu probleem likvideerida.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012