Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. august 2004


SNDMUS





Ajakiri Loodus reisib Savomaale

Augustikuu Loodus phendab erilehekljed rattaretkele "Kuidas elad, tuhande jrve maa?" mis viib 19.-21. augustini eesti ratturid Savomaale. Reisi marsruuti silmitsedes vajub suu lahti: kuidas on vimalik keset jrve rattaga sita? Savomaa nib kaardilt nagu ks suur leujutatud ala vikeste kuivade saarekestega, punane rattaretke teekonda thistav jutt vonkleb aga uljalt lbi selle jrvistu. Matkajaid ootab ainulaadne vimalus kogeda tuhande jrve maad ratta seljas.
Eriprast mrkab reisiline Savos kindlasti veelgi: savolaste kohta eldakse, et nad on nagu soome setud. Teistmoodi olemisega, teistmoodi keelega. Ksimus: paljud meist on ninud aktiivselt ktega vehkivat jutukat soomlast? Savolaste kultuuri ja maad tutvustav levaade Looduses kulub loodetavast ra ka neile lugejaile, kes rattaretkega ei liitu. Ehk kord omapi matkates, Looduse kaart npus, imetlete Savonlinna ja Vuoksenniska kirikut ja reisite Imatra kose juurde. Soome Turismiarendusbroo ja ajakiri Looduse korraldatud Soome-retkede sarjast on see juba viies.
Augustikuu Loodusest vib lugeda ka muud: sipelgast, kes inimesele sna sarnaselt oma elu korraldab: karjatab ja kasvatab teisi liike, sdib ning hooldab hiselt jrglasi. Looduse nostalgianurgas on kahekmne aasta eest mere poolt kaldale uhutud esemed - vlismaa prgi, mis tol ajal lausa varandusena nis.
Loodus annab ka nu, kuidas joogiveega toimiva veega kempsu sstlikumaks. Marek Strandberg pajatab hummise rist.

Loodusajakiri







Soome rattaretk thistab oma 5. snnipeva uue matkaga tuhande jrve maale,
19.-22.08.2004


Eesti jalgrattamatkajate ja loodusehuviliste hulgas suure populaarsuse vitnud Soome rattaretk thistab tnavu suvel oma minijuubelit, 19.-22. augustil toimub Soome Turismiarenduskeskuse ja ajakirja Loodus eestvttel juba 5. "Kuidas elad, Soome?" rattaretk. Tnavuse retke deviisiks on "Kuidas elad, tuhande jrve maa?". 4-pevane rattamatk viib 800 Eesti ratturit otse Jrvede Soome sdamesse, Ida-Soome - Savonlinna ja selle jrvede rohkesse mbrusesse. Marsruudi rde jvad Imatra kuulus kosk, Punkaharju hingematvad vaated, Lusto metsamuuseum, Retretti kunstimuuseum ja ainult rattaretkelistele korraldatav kontsert Retretti kontserdisaalis, maailma suurim puukirik Kerimel ja Savonlinna ooperifestivalide korraldamispaik - Olavinlinna vimas kindlus. Lisaks kaunile marsruudile ja paljudele huvivrsustele on garanteeritud livahva reisiseltskond!
Rattaretke kajastab, nii nagu eelmisigi, ajakiri Loodus.

Traditsiooniliselt mb rattapakette ja korraldab retkeliste transporti Tallinna ja Helsingi vahel laevafirma Nordic Jet Line. Broneerimine: tel 6 137 000, rattaretk@njl.ee vi Nordic Jet Line C-terminali kassast E-L 7-19.30, P 9-21.30.

Soome rattaretke pakett maksab sel aastal 2865 krooni tiskasvanutele ja 2600 krooni alla 12-aastastele lastele.

Rattapaketi hinnas sisaldub:
- edasi-tagasi laevapiletid Nordic Jet Line kiirkatamaraanidel + ratta levedu
- edasi-tagasi rongipiletid Helsingi-Imatra + ratta transportimine rongis
- majutus oma telgiga kolmel kmpinguplatsil
- toitlustus retke ajal (3 htuski, 3 hommikuski)
- tehno- ja esmaabi rajal
- reisikindlustus
- rattaretkelise T-srk
- retke kaart ja marsruudikirjeldus
- pakivedu
- muuseumide piletid (Retretti, Lusto, Olavinlinna) ja kultuuriprogramm

Veel on vabu kohti! Kiirustage siiski!
Uuri rattaretke kohta lisa ka Soome Turismiarenduskeskuse kodulehekljelt http://www.visitfinland.com/ee.

Loodusajakiri/Soome Turismiarenduskeskus


Matk Ksmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupeval, 28. augustil


Matkal teeme lhemat tutvust Euroopa kige rndrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek lbi mere plvist saati vees.
Kime Vana-Jri neemel, Ksmu kiviklvil, saame tuttavaks poolsaare rndrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Ksmu kirikut ning nnekivihunnikut. Kaptenite kla Ksmu ajaloost saame aimu Ksmu Meremuuseumis.
Matka juhib Ksmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Lnemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast rgivad Tartu likooli merebioloogid.
Lunaks grill-lhe Ksmu moodi ja tee vi kohvi.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
. Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri




Horisondi teadusreis nitab Seto maad ja rahvast

Folklorist Andreas Kalkuni juhitav Horisondi teadusreis Setumaa paasapevale tutvustab ka uhiuut Eesti Looduse Seto erinumbrit. Veel on vabu kohti.
Reis toimub 19.-20. augustil. Paasapiv (19. august) ehk Issanda Muutmise pha on Obinitsa kla traditsiooniline "praasnik", milles on kaunilt hendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse jrel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mlestama ning prast seda vib toimuda spontaanne vi vhem spontaanne kirmask.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mjutanud phasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Igale osalisele tasuta uus Eesti Looduse Setomaa erinumber.
Vljasit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna juame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees ka muuseumide psmed ja majutus Vrskas 4-inimese toas.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Lhemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/teema10.html

Loodusajakiri




UUDISED

Angerjamaimud kasvavad hsti

10. augustil jtkub ettekasvatatud noorangerjate asustamine Eesti veekogudesse, seekord lastakse noorkalu Vrtsjrve. Vastupidiselt koha ja haugi asustamisega on noorangerjate asustamine osutunud suhteliselt tulemuslikuks. Nnda on angerja kui liigi asustamine Eesti jrvedesse olnud edukas ning seda soovitatakse teha ka edaspidi.

KM/Loodusajakiri




Kihnust leiti liharuldane umbrohi

Kesoleval aastal jtkub Kihnu Vina Merepargi ning Tartu likooli geobotaanikute koost Merepargi taimestiku uurimisel. Eesmrgiks on saada levaade Kihnu saare inimkaaslevatest taimedest ehk umbrohtudest. Sellise ebatavalise teema ideeks andis alust siinsete pldude mitmekesisus ning loodussbralike plluharimisviiside kasutamine. Juba esimestel pevdel leiti liharuldaseks muutunud umbrohuliik - iakas (Agrostemma githago). See kunagi suhteliselt tavaline pldudel kasvav lill on kaasajaks tenoliselt pea kogu Eestist kadunud. Oletada vib, et Kihnust leitud taimed on ldse hed viimased allesjnud.
Kuigi umbrohtusid peetakse tlikateks inimkaaslejateks, on paljud neist vga ilusad ning ka meie rahvakultuuris oma osa leidnud - kasvi rukkilill, mis lausa rahvuslille staatuses. Kaasaegne intensiivpllumajandus on osutunud saatuslikuks paljudele pllu-umbrohtudele. Sellega seoses tstatub ka jrjest tugevamalt ksimus nende kaitse vi mittekaitse kohta.
Kihnu saarel silinud umbrohtude mitmekesisus annab tunnistust siinse pllumajanduse pikkadest traditsioonidest ja keskkonnasbralikkusest.

Kihnu Vina Merepark/Loodusajakiri


Uus kre leiukoht Eestis

Prnumaal Tstamaa vallas Alu klas leidsid Prnumaa Keskkonnateenistuse ja Kihnu Vina Merepargi ttajad kre ehk juttselg-krnkonna asurkonna. Siiani ei olnud Phja-Prnumaalt teada htegi sisemaal asuvat kre elukohta.
Kokku tuvastati le kmne laulva isaslooma, mis on selle haruldase kahepaikse jaoks kllaltki suure asurkonna tunnuseks. See annab alust lootusele, et siiani vib veel leiduda selle haruldase kahepaikse looduskaitsele teadmata elukohti. Samal htul teise vimaliku kohana kontrollitud Kavaru rannaniitudelt kret siiski ei leitud.
Rannikute kinnikasvamise tulemusena on veel pool sajandit tagasi tavaline kre muutunud heks haruldasemaks kahepaikseks. Kaasajal on tema peamised leiukohad koondunud vanadesse kruusakarjridesse, kus on silinud sigimiseks sobivate tingimustega veekogud ning talvituskohad.

Kihnu Vina Merepark/Loodusajakiri


Looduskaitselehmad suurendasid Kihnu veiste arvu veerandi vrra

Juunis toodi Kihnu saarele 9 mullikat, mille tulemusena suurenes veiste arv Kihnu saarel veerandi vrra. Loomad toodi saarele suveks SA Kihnu Vina Merepark ja Prandkoosluste Kaitse hingu hisprojekti "10forNature" raames Linakla-Srekla rannaniidule.
Nnda loodetakse silitada Kihnu saare looduse hte prlit - Linakla-Srekla rannaniit. Siin pesitsevad mitmed ohustatud rannikulinnud nagu niidurdi ja tutkas. Kariloomade arvu langus saarel on seadnud ohtu selle Prnumaa jaoks olulise linnuala silimise. Idee phineb 2003. a suvel alguse saanud rendiloomade suvisel karjatamisel Kavaru ning Kastna rannaniitudel, kust saadi hid kogemusi Sel suvel karjatatakse Kihnu Vina Merepargis 49 rendilooma kokku kolmel rannaniidul. Koos "10forNature" projekti raames ostetud lihaveistega aitavad nad kesoleval aastal korrastada rohkem kui 70 hektarit rannaniite.

Kihnu Vina Merepark/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Miks siis angrjas tunneb end paremini kui koha ja haug, keda ju ka ometi asustatakse?

Peeter Prass, Keskkonnaministeeriumi Kalavarude osakonna spetsialist:

Angerja enesetunnet ei oska ma eriti kommenteerida. Vib arvata, et angerjas tunneb end hsti temale sobival veetemperatuuril ja piisava toiduhulga olemasolul. Nende ellujvus veekogudes on teadlaste uuringute andmeil olnud klaasangerjana (keskmine kaal ca 0,3 gr) asustamisel alla kmnendiku, kuid ettekasvatatuna - keskmiselt le 5 grammiseks - peaks nendest pgikpseks judma le kolmandiku asustatutest. See annab tuntava majandusliku efekti ehk see on rahaliselt tasuv.
Lihtsustatud tasuvusarvutuse kohaselt saab hest alla 6 kroonisest asustatavast angerjast ca 5 aastaga poolekilone ca 60 kroonine angerjas ning arvestades tagasipgi protsendiks kolmandiku asustatutest, vttes sealt maha "kaotsi linud" - kuderndele suundunud vi teistele kaladele toiduks linud angerjate ning tema enda asustamishinna... jb alles 42 krooni on tulu. Muidugi tulevad sellest summast maha ka pgi- ja mgikulud, kuid kokkuvttes jb kogu asi ikkagi tugevalt plusspoolele.

Harrastuspdjate jaoks asustamisel ei ole eeldatavasti vaja ptavaid kalakilosid lugeda, sest siin on philiseks tulemiks rm ja puhkus looduses viibimisest ja loodusega aktiivselt suhtlemisest, mis avaldub hiljem tviljakuse kasvus ning ka inimeste sotsiaalse olukorra paranemises, mis on omakorda hindamatuks vrtuseks. Vhethtis pole ka asjaolu, et kalastajad maksavad selle kalade asustamise harrastuspgiigust ostes ise kinni.

Koha ja haugi asustatakse meil samuti juba aastaid ning viimati toimunud uuringute tulemusel on selgunud, et nende asustamistulemused on sltuvalt veekogust olnud vga erinevad. Vga headest tulemustest kuni tieliku hvimiseni.

Koha puhul on phiraskuseks nende kasvatamine suve jooksul piisavalt suureks, et nad saaks sa teiste kalade maime. Asustusveekogudes olevate toiduobjektideks olevate kalade maimud juavad vahel noorkohale sobivast mdust vlja kasvada ning sobiva toiduta jnud koha noorkalad talve jooksul hukkuvad.
Oluline on ka, et koha leiaks asustusveekogust omale sobiva kudeala, et ta saaks looduslikult kudeda ning samuti piisava hulga sobiva suurusega toiduobjektide olemasolu kohavastsetele. Asustatavad kohad peaksid olema pikkusega vhemalt le 7 cm, parem kui le 10 cm. Siis elavad nad suure tenosusega oma esimese - kige raskema talve le. Asustamisuuringud kinnitavad, et mitmesse jrve asustatud koha kilogrammi kohta on tagasipgiandmete kohaselt makstud ligi 200 krooni iga ptud kalakilo kohta peale.
Koha asustamine vib olla seega igustatud vaid siis, kui asustamiskohas saab tekkida uus elujuline populatsioon, mis end sel juhul pika aja jooksul ra tasuks, sest koha on hinnatud saak. Lihtsalt pgivimaluste loomiseks pole tema asustamisel paraku suurt mtet. Koha asustatakse tnavu vaid maakonna keskkonnateenistuste poolt ksikutel hsti lbikaalutud, juhtudel ning sellele jrgneb hiljem ka nende ellujvushinnang.

Harrastuspgi korral aga kalakilosid tavaliselt ei loeta, vaid olulisemad on muud vrtused. Vt. angerja asustamise juures olevat teksti.

Haugi ellujvusega enamasti niipalju probleeme pole. Haug on aga meie vetes ks levinuimaid kalaliike, kelle arvukus sltub peaasjalikult kudemisaegsest veeseisust ning muidugi kudekohtade jrelevalvest.

Haugi asustatakse praegu lisaks sinna, kus on liiga palju vhevrtuslikku prgikala ja haugile sobivad kudealad, kuid haugi sugukalu on mingil phjusel alles jnud liialt vhe. Viimatised madala veeseisuga aastad pole selle phjustena mitte viimasel kohal. Tnavune riiklik haugi asustamismaht on 10 000 tk (30 000 EEK) ning hauge asustatakse riigi toel vaid mnedesse Raplamaa paisjrvedesse.


KIIRKOMMENTAAR

Keegi ei hoolitse randade eest

Ega suvi taeva j. Ja ei jnudki. Tuli alla vihmaga ja sellele jrgnenud leitsakuga. Rahvas kiirustas merede ja teiste vete rde. Igal aastal tehakse seda ikka siduautodel. Kuid nagu muistsel ajal, mis autosid kmme kord vhem oli, ei pea vallad mikski lesannet mererandu ka korrastada. Vhemasti kehtib see nnda Keila valla kohta. Vi ongi vallal eesmrk kik merersed tis ehitada, seejrel sulgeda ning htlasi kogu probleem likvideerida.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012