|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
18. märts 2011
MÄRTS
Jääpurikad püsivad visalt katuseräästas ka pärast läinud nädalavahetuse sulailmu.
Paljudel katustel on jalakäijate ja autoomanike hirmuks ikka veel varisemisohtlikku lund ja jääd.
Tänavaäärtes annavad tooni määrdunud lumevallid. Pildil on näha Paide kiriku ees lömitavat sopakuhjatist.
Kui linnas hakkavad siin-seal kõnniteed puhtaks saama, siis põldude vahel annavad suurema liikumisvabaduse suusad.
Lahtise vee ligidal võib miinuskraadidega näha kauneid jääkristalle.
Päikesepoolses metsaservas on pajudel juba tibusid.
Ragiseval lumekoorikul liikuv uudistaja loomi-linde naljalt ei kohta, märke nende tegevusest on aga hulgaliselt.
Kaitseks lumelt peegelduva ereda valguse eest on looduses liikudes mõistlik kanda päikeseprille.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse märtsinumber: aasta puu ja üleujutused
Tänavuse aasta puu jalakas ja tema lähisugulane künnapuu on kaks väga sarnast lehtpuud, kes on Eestis suhteliselt vähe levinud. Märtsinumbri põhiloos tutvustab Elmar Kaar jalakametsade levikut kodumaal, mõlema liigi eristustunnuseid ja vorme. Seenevana aga kirjeldab vaevu märgatavat seent jalakate koorerõmedes – jalaka-tubaknahkist, keda teadusele kirjeldati uue liigina alles kuus aastat tagasi.
Pikemas artiklis saab lugeda mullusest suurveest ja selle kaardistamisest Soomaal ning Alam-Pedjal. Paljuaastased vaatlustulemused näitavad, et lumerohked pakaselised talved ja ka suurvesi käivad sageli paarikaupa, nii et aastad on sageli siiski vennad. Numbrist saab lugeda ka möödunud aasta ilma erakordsusest paljuaastaste vaatluste kontekstis.
Märtsinumbrist leiab muudki huvitavat: pakendijäätmete sortimise edendamisest, loomade isikuomadustest ja looma iseloomu uurimisest, Nagoyas peetud elurikkuse konventsiooni konverentsist, naadist kui toidutaimest, suurnokast ja kopraga koos elamisest, Saaremaa kivististest New Yorgi loodusmuuseumis ning väikeveekogude loomastiku inventeerimisest. Intervjuu on riigi teaduspreemia saanud linnageograafi Tiit Tammaruga. Postril on aga Heiti Pavese foto müürlooga tolmukast, mis on pälvinud esimese auhinna rahvusvahelisel 35. mikrofotograafia võistlusel „Nikon Small World 2009” ja ilmunud tänavu jaanuaris ka National Geographicus.
Eesti Loodus
   
MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:
Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.
EESTI SÕNUMEID
Keskkonnaamet hoiatab mesinikke talveunest ärkavate karude eest
Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada mesilaid, mida tasub rünnakute eest kaitsta. Keskkonnaamet soovitab mesinikel kahjustuste vältimiseks ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega. Peale selle võib elektrikarjust kombineerida tugeva, vähemalt poolteise meetri kõrguse võrkaiaga ja kasutada visuaalseid, akustilisi või keemilisi peleteid.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus”,” ütles Talvi.
2010. aastal tekitasid karud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, lõhkudes kokku 76 mesitaru. Kuivõrd karusid elab kogu Eesti mandriosas, siis tegid nad ühtviisi kahju üle mandri. Kõige rohkem oli rüüstamisjuhte Harju- ja Raplamaal. Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro eest. Karukahjude hüvitamisel võetakse omavastutuse määra hindamisel arvesse, milliseid võtteid on rakendatud rüüste vastu. Keskkonnamet hüvitab ka kahjustuste vältimiseks tehtud asjakohased kulutused.
Keskkonnaamet
Fotograaf Kumari laiul kõret pildistamas: kas siitki sündis võistlustöö?
Loodusfotovõistlus muutub üha populaarsemaks
Eesti suurimal fotovõistlusel „Looduse aasta foto” osalejate arv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Tänavu esitasid oma tööd 1850 autorit – 450 võrra rohkem kui mullu. Kas on lisandunud oskuslikke harrastajaid või peibutavad inimesi kopsakas auhinnafond ja osalejatele soodsad reeglid, peab selguma piltide hindamise käigus.
Võistlustööde paremiku valib välja ¾ürii Rein Marani juhatusel ning võitjad kuulutatakse välja veidi enam kui kuu aja pärast, 24. aprillil Estonia kontserdisaalis. Võistluse lõpuõhtuks peaks valmima ka uus loodusfoto aastaraamat.
Looduse Omnibuss
Kopra söögilaud Hauginiidu oja ääres Väätsa vallas Järvamaal, pildistatud kolmapäeval, 16. märtsil.
RMK loodab koprakahjustusi kontrolli all hoida küttimislubadega
Tänavune lumerohke talv lubab kevadist suurvett, mis võib luua soodsad tingimused kobraste sigimiseks. Et suuremaid kahjustusi ära hoida, hakkas riigimetsa majandamise keskus (RMK) oma jahipiirkondades väljastama väikeulukite küttimislube.
„Koprad on juba aktiivseks muutunud, hetkel peaks käima nende jooksuaeg ja pesast lahkuvad üle-eelmise aasta pojad, et iseseisvat pesitsuskohta leida,” ütles RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. „Tagamaks kobraste arvukuse vähendamist kuivendussüsteemide ja madalate kallastega ojade äärest, loome alanud kevadjahi hooajal jahimeestele koprajahi võimaluse RMK jahipiirkondades.”
RMK hallatavas jahipiirkonnas saab riigimaal väikeuluki küttimisloa kehtivusajaga 15. aprillini 2011 osta viie euro eest. Loa taotlemisel tuleb täpsustada jahikoht (kuivendussüsteem, oja, järv vms.). Kui jahipidamiseks kohti napib, väljastatakse ühte paika mitu väikeuluki küttimisluba. Jahieeskirja järgi on väikeulukeid lubatud küttida loa alusel – peale kopra ka rebast, kährikut ja varest.RMK jahipiirkonnas saab maaomanikust jahimees oma valduste piires taotleda väikeuluki küttimisloa tasuta. Jahiloale kantakse jahipidamiskohana katastriüksuse number. Tasuta küttimisloa saab ka jahimees, kellele taotleb luba antud kinnistu omanik.
RMK
Tartu ülikooli ökoloogid pakkusid välja tumeda elurikkuse mõiste
Kosmoloogiateooriates räägitakse tumeainest - mateeriast, mida meil pole võimalik otseselt tajuda ega mõõta, kuid mis sellegipoolest moodustab suure osa universumist. Tumeaine tõeline olemus pole siiani selge, aga teooriate püstitamise seisukohalt võime seda võtta kui traagelniiti, mis seob nähtava mateeria uurimisel tehtud järeldused tervikuks.
Tartu ülikooli teadlaste Meelis Pärteli, Martin Zobeli ja Robert Szava-Kovatsi arvates on sellisest puuduvast lülist põhjust rääkida ka elurikkuse teoorias. Ajakirja Trends in Ecology and Evolution märtsinumbris avaldatud artiklis kirjutavad nad tumedast liigirikkusest (inglise keeles dark diversity) - liikidest, kes võiksid uuritavas koosluses elada, kuid on millegipärast sealt puudu. Praktikas puutuvad looduskaitsjad selle nähtusega sageli kokku: tähtsam säilinud liigirikkusest võib olla see, miks haruldased liigid on välja surnud.
Uurimisala liikide koguarvu kindlaksmääramine on põhimõtteliselt küllaltki lihtne, kuigi tähendab sageli tülikaid välitöid. Piiratud mõõtmetega proovilapp pole aga peaaegu kunagi liikidega küllastatud - ühel või teisel põhjusel pole sinna mahtunud või jõudnud sisse rännata kõik antud kooslusetüübile ja geograafilisele regioonile iseloomulikud olendid. Traditsiooniliselt ongi “puudujate” probleemi käsitletud piirkondliku liigirikkuse kaudu: proovilapi andmeid võrreldakse kõigi ümbritsevas regioonis leiduvate liikide hulgaga. Sellel lähenemisel on aga tõsine viga: piirkondlik liigirikkus hõlmab erinevate koosluste liike, millest mõned ei suudaks parimagi tahtmise korral uurimisalal elada. Nii annab võrdlus piirkondliku liigirikkusega uurimisalast moonutatud ettekujutuse.
Tumeda liigirikkuse hindamisel võetakse arvesse ainult neid liike, kes uuritavas koosluses elada võiksid. Näiteks teame, et vaadeldava piirkonna salumetsades kasvab tavaliselt sinilill. Kui uurime rabasaarel asuvat salumetsalaiku ja selgub, et seal sinilill puudub, siis on sinilill osa selle koosluse tumedast liigirikkusest. Ühtlasi näitab see, et elutingimused rabasaarel pole nii head kui mõnes esinduslikumas salumetsas. Kui aga võrdleme rabasaare elustikku ümbritseva regiooni liigirikkusega, siis lisanduvad puuduvate liikide hulka veel jõhvikas, sookail ja kanarbik. See pole paraku kuigi sisukas nimistu, kuna jõhvikat, sookailu ja kanarbikku pole mõtet ei uuritavast ega teistest salumetsadest otsida.
Kõrge tumeda liigirikkuse hinnang võib olla märgiks lokaalsetest väljasuremistest, aga see näitab ka ökosüsteemi taastamispotentsiaali. Tumeda liigirikkuse hulka kuuluvad olendid on need, kes kahjustatud elupaiga seisundi paranemise korral sinna tagasi kolida võivad.
Novaator/Trends in Ecology and Evolution
TASUB OSALEDA
Hakk on üks tavalisematest linnalindudest.
Märtsi viimasel pühapäeval vaadeldakse linnalinde
Pühapäeval, 27. märtsil peetakse igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90 aasta juubelit tähistav Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ). Traditsioon sai alguse 2002. aastal, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba kuueteistkümnes Eesti linnas.
Võistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua kahe- kuni viieliikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas linnuretkele minna. Nagu ka ürituse nimi viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda on vaadeldud linnapiiridest lahkumata.
Võistluse eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui rikas on tegelikult linnade elustik. Teiste hulgas on ürituste käigus linnades nähtud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.
Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.
EOÜ
Meteoroloogiapäeval on tähelepanu keskmes kliimamuutused
Kolmapäeval, 23. märtsil tähistavad maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle 189 liikmesriiki maailma meteoroloogiapäeva. 2011. aasta tähtpäeva teema on „Kliima sinu jaoks”.
WMO teatas hiljuti, et 2010. aasta oli üks kõige soojemaid aastaid 1998. ja 2005. aasta kõrval, mis tõendab pikaajalist kliima soojenemise tendentsi. Viimase aastakümne jooksul on globaalne keskmine temperatuur ületanud peaaegu poole kraadi võrra 1961.–1990. aastate keskmist, olles ühtlasi kümneaastase perioodi suurim näitaja alates instrumentaalsete ilmavaatluste algusest.
Tänavu korraldavad Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) ja Eesti veeühing konverentsi, et koos tähistada maailma meteoroloogiapäeva (23. märts) ja maailma veepäeva (22. märts). Ühisüritus nimega „Kliima ja vesi” toimub 23. märtsil EMHI ruumides Tallinnas Toompuiestee 24 algusega kell 10.00. Arvukate ettekannetega päevakava on välja pandud võrgupaigas www.emhi.ee/?ide=26,887,1418.Registreeruda saab telefonil 666 0901 või e-posti teel: emhi@emhi.ee
EMHI
KOMMENTAAR
Kauge katastroofi kaja
Jaapani võimsast maavärinast ja sellele järgnenud tsunamist on nüüdseks möödunud terve nädal. Purustuste, hukkunute ja kannatanute aina kasvav hulk, mida uudistekanalid meile iga mõne tunni tagant teatavad, on tavainimesele hoomamatu. Kuid moodne ajakirjandus on püsimatu ja sensatsiooninäljas - paari päevaga pöördus tähelepanu üldistelt päästetöödelt Fukushima tuumajaamale. Kahjuks tuleb tõdeda, et olukorra sisuka analüüsi asemel on võimust võtnud spekulatsioonid ja härdameelsed heietused inimese võimetusest loodusjõude taltsutada. Äratatakse möödunud tuumaõnnetustega seotud hirme, sest õudus müüb.
Olen viimastel päevadel jälginud Jaapani inglisekeelsetest uudisekanalitest tulevaid teateid Fukushima jaama seisukorrast. Nende allikate teated on lihtsad, lühikesed ja lakoonilised ning ei sisalda kuigi detailset infot. Näib ilmne, et olukorda stabiliseerida üritavatel päästemeeskondadel pole lihtsalt rohkem õnnestunud kindlaks teha. Nendesamade infokübemetega peab piirduma kogu maailma press, kas otse või üksteisele viidates. Mida pikemaks kasvab selles telefonimängus osalejate jada, seda väiksemaks jääb algupärase teabe osakaal uudisloos võrreldes spekulatsioonidega. Suurbritannia või USA väljaandeid lugedes jääb mulje, et totaalne häving on sammukese kaugusel, Jaapani algallikatest võib järeldada vaid seda, et reaktorite täpne seisukord pole teada ja katsed olukorda kontrolli alla saada jätkuvad.
Fukushima sündmustest ohutus kauguses viibides on meil luksus rahulikult oodata õnnetuse lõpplahendust ja asjaolude selginemist ning teha siis järeldused oma tuleviku energiamajanduse kohta. Erinevalt tsunamiohvrite abistamisest, kellele saab heategevusorganisatsioonide kaudu annetusi saata, pole kauge välisriigi tavakodanikul tuumareaktorite jahutamiseks suurt midagi ette võtta. Üldise tuumapaanika õhutamine enne faktide selgumist mõjub kohatu katsena jaapanlaste õnnetuse arvel endale tähelepanu võita. Lisaks on see lausa ohtlik. Tahaks loota, et Postimehe teatel Tallinnas joodipreparaate varunud kiiritusehirmus kodanikud pole mittevajalike arstimitega oma tervist rikkunud.
Ott Luuk
Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
