Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
26. märts 2011




MÄRTS


 

foto

Sulailmadega jäid Tamme staadioni liuvälja pingid asjata väsinud uisutajaid ootama.

foto

Niisuguse porimülka tekitasid hoolimatud autojuhid Vanemuise parkla ja Kitsa tänava vahele, kus senimaani on vaid kõnnitee olnud.

foto

Kolmapäeval valitsesid kõikjal poriloigud.

foto

Punuvad pesa: künnivaresed Emajõe ääres.

foto

Hoolimata hooldamatusest on kalamehed ja jalutajad jõeäärse raja juba kasutusse võtnud.

foto

Vastuvoolu sõudmine pole naljaasi: Emajõgi on kevadiselt tormakaks muutunud.

foto

Värskelt nuditud puud Lossi tänava ääres.

foto

Reedeks oli talv tagasi tulnud: lumemöll hommikul Tammelinnas...

foto

... ja õhtul Tähtveres.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

foto



Eesti Mets keskendub metsa-aastale

ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 61/193 on 2011. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. See ongi tänavuse Eesti Metsa kevadnumbri põhiteema. Avaloos selgitab Erik Kosenkranius peamiselt globaalse, aga põgusalt ka Eesti metsapoliitika sõlmküsimusi. Mari-Liis Kitter annab ülevaate suurejoonelisest programmist, mida RMK kavatseb Eestis metsa-aasta puhul üldsusele pakkuda. Metsa-aastaga on seotud ka uudisterubriigis toodud sõnumid Eestis metsanduse huvirühmade ümarlauast ning New Yorgis peetud ÜRO üheksandast metsandusfoorumist.

Uues ajakirjanumbris saavad sõna metsanduse huvirühmade esindajad. Udo Timm kirjutab ohustatud liikidest metsas, Ain Alvela metsatööstuse tähtsast rollist Eesti väljatoomisel majanduskriisist, erametsaomanik Kalju Mängli oma muredest raiete pärast.
Mitu kirjutist on metsandusloolistel teemadel. Toivo Meikar annab ülevaate metsaülemate seisusest ajaloo vältel, Heino Kasesalu on võtnud vaatluse alla 90. aastapäeva tähistava Järvselja õppe- ja katsemetskonna, Triin Kusmin käsitleb metsanduslikku pärandkultuuri Põhja-Eestis, Läänemaal ja Saaremaal. Pille Rõivas tutvustab värvikat ja väsimatut metsameest Kaupo Ilmetit, kes tänavu tähistab oma 80 aasta juubelit. Jüri Pere meenutab oma isa, legendaarset loodusfotograafi Paul Peret, kelle sünnist möödus 100 aastat. Matkasõbrale peaks huvi pakkuma Ain Eriku kirjutis loodusmälestistest ja ajaloolistest vaatamisväärsustest vana postitee ääres praegusel Tartu–Võru maanteelõigul Tilleoru kandis.
Eesti Mets

 


 

        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Tartu ülikool panustab 6,1 miljonit eurot teaduse tippkeskuste arendamisse

Tartu ülikool on otsustanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet turgutada suurte investeeringutega arengufondist. Kahekümne kolme ettepaneku seast valiti välja kolm suure rahvusvahelise potentsiaaliga arendusprojekti, mille elluviimiseks eraldatakse TÜ arengufondist aastatel 2011-2015 kokku kuni 6,1 miljonit eurot. Samalaadne praktika on levinud paljudes USA ja Euroopa tippkõrgkoolides, ent Eestis aga selline ülikooli rahasüst valitud projektidele esmakordne.

Toetuste abil rajatakse Tartu ülikooli juurde Euroopa Liidu ja Vene uuringute keskus, siirdegenoomika keskus ning haigusmudelite keskus.

Valitud projektid annavad lootust arendada Tartu ülikoolis välja tipptasemel ja rahvusvahelises konkurentsis selgelt eristuva nišiga valdkonnad, neil on potentsiaali kujuneda tõmbekeskuseks nii õppuritele kui ka teadlastele. Kõik rahastuse saanud arenduskeskused on globaalse haardega, ühendades Eesti tippteadlasi rahvusvaheliste projektide elluviimiseks. Rektor Alar Karise sõnul on TÜ arengufondi eesmärk anda võimalus realiseerida ülikooli läbimurdevaldkondi ning välja valitud projektidele pannakse suuri lootusi. Arendusprojektide elluviimist toetatakse fondist kuni viie aasta jooksul. Teise tegevusaasta lõpus annab esialgsetele tulemustele hinnangu peagi loodav ülikooli senat, mille alusel otsustatakse, kas jätkatakse rahastamist.

Euroopa Liidu ja Vene uuringute tippkeskus hakkab koondama eri valdkondade juhtteadlasi ja eksperte, et uurida süvitsi Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni suhteid ning vastasmõjusid. Keskust finantseeritakse ligi 1,6 miljoni euroga ning selle tegevjuhina asub ametisse TÜ riigiteaduste instituudi vanemteadur Piret Ehin.

3,5 miljoni euro suuruse toetuse saanud siirdegenoomika keskus ühendab TÜ kolme teaduse tippkeskuse (genoomika, arvutiteadus ja siirdemeditsiin) jõud, et luua TÜ Eesti geenivaramu alusel uus andmebaas geneetilise informatsiooni ülekandumise kohta ühest põlvkonnast teise; andmebaas aitab paremini mõista inimese isiksuse olemust ja haigestumise põhjusi. Pärilike haiguste markerite väljaselgitamine võimaldab tulevikus arstidel lihtsamini terviserikkeid avastada ning neid varem ravima hakata. Samuti võimaldab andmebaas inimestel oma elu (tervisekäitumine, kutsevalik) üle teadlikumalt otsustada. Keskuse tegevusesse kaasatakse ka isiksusepsühholoogiaga tegelevad teadlased eesotsas professor Jüri Allikuga, arenduskeskust hakkab juhtima professor Ursel Soomets.

Põhjamaade piirkonnas unikaalne haigusmudelite ja kuvamise keskus hakkab baseeruma riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse taristul ning selle eemärk on arendada rotil põhinevaid transgeenseid haigusmudeleid ning kuvamistehnoloogiaid, pakkumaks teadlastele ja biotehnoloogia sektorile uusi võimalusi uurida neurodegeneratiivseid haigusi ning ravimiarenduse mooduseid. Professor Allen Kaasiku juhitava keskuse rajamiseks eraldatakse arengufondist miljon eurot.

 


 

foto



RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks lisalepinguid maakasutuse kohta 12 maakonnas 92 maaüksusel kogupindalaga 720 hektarit.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastikke piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” ütles RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.Taastamistöödega luuakse eeldused ala majandamiseks poolloodusliku rohumaana, taastamise järel tuleb ala hooldada niitmise või karjatamise teel. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik keskkonnaametilt taotleda taastamistoetust, hooldamistoetust tuleb küsida PRIA-st. Toetuste abil on praeguseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit pärandkooslusi.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavad alad, mille vastu tunnevad konkreetset huvi naaberalade hooldajad, antakse kasutusse pärast läbirääkimisi, võttes aluseks pakkumised. Lepinguteni tahetakse sellistel aladel jõuda hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille tarvitusse võtmiseks ei ole teadaolevaid soovijaid, antakse kasutusse valikpakkumiste teel. Valikpakkumiste kuulutused ilmuvad peale „Ametlike Teadaannete” ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Viimased lepingud soovib RMK sõlmida hiljemalt 1. maiks 2011.
RMK

 


 


Tartu ülikool tänas olümpiaadidel osalenuid ja nende juhendajaid

Kolmapäeval, 23. märtsil tunnustas Tartu ülikool piduliku üritusega TÜ teaduskoolis ettevalmistuse saanud ja möödunud aastal rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt Eestit esindanud õpilasi. Kokku toodi 2010. aastal koju 33 medalit.

Tänuüritusele kutsuti ligi poolsada rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpilast koos juhendajatega. Neist õpilastest 17 osalesid rohkem kui ühe aine võistkonnas. Kokku esindati Eestit 16 rahvusvahelisel ainevõistlusel, kus pälviti neli kuld-, seitse hõbe- ja kakskümmend kaks pronksmedalit. Mullu võttis rahvusvahelistest olümpiaadidest osa 94 Eesti kooliõpilast.

TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul komplekteeriti rahvusvahelistel võistlustel Eestit esindanud võistkonnad valikvõistluste põhjal, millest kutsuti osa võtma vabariiklikel olümpiaadidel ja õppeaasta jooksul teaduskooli korraldatud lahtistel võistlustel parimaid tulemusi saavutanud õpilased.„Noorte headele tulemustele on vundamendi ladunud kindlasti nende aineõpetajad, kuid ilma suure iseseisva tööta ja täiendava õpetuseta rahvusvahelistel olümpiaadidel silmapaistvate saavutusteni ei jõua. Võistkondade ettevalmistamisel osalesid ülikooli õppejõud ning koolipõlves ise rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud üliõpilased, kes on jätkamas oma haridusteed kas TÜs või välismaa ülikoolides,” ütles Sepp. Veel lisas ta, et eelmisel aastal võistkondades osalenud abiturientidest jätkavad Tartus oma õpinguid kuus, Cambridge’i ülikoolis kaks ja Bristoli ning Edinburghi ülikoolis kummaski üks õpilane.

Biomeedikumis toimunud tänuüritusel tervitas osalejaid TÜ teadusprorektor Kristjan Haller. Ettekannetega esinesid arstiteaduskonna teadusprodekaan, füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, arstiteaduskonna tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor Ken Kalling ning omal ajal rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel kõrgeid kohti võitnud praegune TÜ keemiadoktorant Vladislav Ivaništšev. Ühtlasi said noored uudistada Biomeedikumi laboreid.

Rahvusvahelistel võistlustel auhinnatud õpilaste nimestikku saab vaadata võrgupaigas www.teaduskool.ut.ee/medalistid.

 


 


Keskkonnainspektsioon nõuab Liiva kalmistu prügimäe likvideerimist

Keskkonnainspektsioon saatis möödunud reedel Tallinna linnavalitsusele ettekirjutuse, mille järgi tuleb linnal koristada temale kuuluvalt Liiva kalmistult umbes 28 000 kuupmeetrit ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid.
Surnuaia keskel asuvale ligikaudu hektari suurusele platsile on aastate jooksul kogunenud haljastusjäätmetest, küünlatopsidest, kanistritest, hauaümbrise tükkidest, ehitusprahist, vanadest rehvidest ja olmejäätmetest koosnev prügimägi.

Keskkonnainspektsioon selgitas välja, et Tallinna keskkonnaameti hallatav asutus Tallinna Kalmistud on toonud Liiva kalmistul asuvale platsile lisaks kohapeal tekkinud jäätmetele ka teiste kalmistute jäätmeid. Aerofotode võrdlus näitas, et jäätmete all oleva platsi mõõtmed on aastatel 2000 kuni 2008 suurenenud kolm korda.
Katmata pinnasega alale ebaseaduslikult ladestatud jäätmed ohustavad põhjavett. Seaduse järgi lasub platsi koristamise kohustus maaomanikul ehk Tallinna linnavalitsusel. Jäätmete kogust arvestades andis inspektsioon linnale ettekirjutuse täitmiseks aega kaks aastat. Jäätmed peavad olema Liiva kalmistult kõrvaldatud 18. märtsiks 2013.
Keskkonnainspektsioon

 


 


Eesti teadlased saavad Lundi sünkrotronis oma kiirekanali

Rootsis, Lundi lähedal asuvas rahvusvahelises sünkrotronkiirguse keskuses MAX-LAB valmib 2015. aastaks Eesti oma kiirekanal.
TÜ füüsika instituudi direktori Marco Kirmi sõnul avab kiirendi valmimine meie teadlastele täiesti uued võimalused sünkrotronkiirguse kasutamiseks teadustöös. „Esiteks avab oma kiirekanali valmimine meile juurdepääsu Lundis asuva keskuse teistele sünkrotronidele ja suurendab kindlasti Eesti nähtavust maailma tippteadlaste hulgas. Samuti on loodav taristu oluline praktikabaas meie noorteadlastele ja kraadiõppuritele, kes hakkavat uut aparatuuri seadistama ja sellel katseid tegema,“ ütles Kirm.

Füüsika instituudi röntgenspekrtoskoopia labori juhataja Arvo Kikas selgitas, et sünkrotronid on tänapäeval kõige suurema intensiivsusega kiirgusallikad ultraviolett- ja röntgenkiirguse valdkonnas, paljusid olulisi teadusuuringuid saabki teha ainult sünkrotronkiirguse abil. „Oma kiirekanali abil saaksid meie teadlased enda käsutusse äärmiselt võimsa ja kaasaegse uurimisvahendi,“ lisas ta. Kikase sõnul hakkavad TÜ teadlased kiirekanalil uurima eelkõige uute materjalide omadusi. „Hea näide sünkrotronkiirguse abil tehtud katsetest on vedelkristallmonitoride võidukäik. Sünkrotronkiirguse kaasabil tehti oluline samm tehnoloogia arengus ja tulemusena on LCD-tüüpi arvutimonitorid ning telerid pea täielikult meie majapidamistest välja tõrjunud märksa suuremad ja kohmakamad kineskoopseadmed,“ lisas ta. Sünkrotronkiirgus leiab lisaks materjaliteadusele kasutust bioloogias ja meditsiinis, aga ka vanade käsikirjade ja kunstiteoste uurimisel.

Kiirekanali projekteerimine algab professor Ergo Nõmmiste eestvedamisel juba sel aastal ning esialgsete hinnagute kohaselt kujuneb selle maksumuseks ca 4,2 miljonit eurot, mis kaetakse suurem osas Euroopa liidu struktuurifondide abil.

 


 


Metsanduse elutööpreemia saab Piit Kohava

Metsanduse huvigruppe ühendava Eesti metsaseltsi volikogu valis kolmapäeval, 23. märtsil neile esitatud kandidaatide hulgast 2011. aasta metsanduse elutööpreemia saaja. 3195 euro (50 000 krooni) suurune preemia otsustati anda kauaaegsele metsandustöötajale Priit Kohavale.

Priit Kohava on ligi 50 aastat pühendanud Eesti metsade uurimisele, kirjeldamisele ja metsandustöötajate koolitamisele. Ta on töötanud metsakorraldajana ja õpetanud Jõgeva metsamajanduse tehnikumis (praeguse Luua metsanduskooli eelkäija). 1971. aastast alates hakkas Kohava tegelema looduskaitseobjektide inventeerimise ja planeerimisega, tema esimeseks suureks tööks sel alal oli loodava Lahemaa rahvuspargi loodusväärtuste põhjalik kirjeldamine.

1990. aastatest peale tegeleb Priit Kohava proovialade rajamisega nii metsakorraldajate metsahindamise iga-kevadiseks treeninguks kui erinevate rakenduslike uuringute tarbeks. Proovitükkide kordusmõõtmine pikema perioodi jooksul annab suurepärase materjali puistute kasvukäigu uurimiseks.

Rootsi metsateadlaste eeskuju järgides oli Kohava üks peamisi statistilise metsainventeerimise meetodi juurutajaid Eestis. 1996. aastal alustati katsetöödega Hiiumaal, mõned aastad hiljem jõuti üleriigilise regulaarse ja süstemaatilise inventeerimiseni. Nüüdseks juba kümme aastat kestnud inventuur on andnud märksa selgema ja täpsema ülevaate Eesti metsadest ja metsavarude muutumisest.

Metsanduse elutööpreemia antakse üle 15. aprillil Tartus toimuval metsanduse visioonikonverentsil „Jagatud visioon 2020“.
Eesti metsaselts

 


 


Maaülikooli teadlane pälvis Jaapani ökoloogiaühingu tunnustuse

Jaapani ökoloogiaühing (Ecological Society of Japan) valis oma 58. konverentsil ajakirjas Ecological Research 2010. aastal ilmunud 110 artikli hulgast üheks kolmest parimast Eesti maaülikooli professori Ülo Niinemetsa artikli "A review of light interception in plant stands from leaf to canopy in different plant functional types and in species with varying shade tolerance". Niinemetsa artikkel on äratanud suurt vastukaja ja on aastail 2010-2011 üks selle ajakirja enim allalaetud artiklitest.

Artikkel annab ülevaate valguse püüdmise mehhanismidest erinevatel taimede eluvormidel ja erineva varjutaluvusega liikidel. Artiklis kirjeldatakse esmakordselt tugevat seost lehtede eluea ja taimede lehepinnaindeksi vahel ökosüsteemides üle maailma ning antakse seletus erinevate eluvormide ning erineva vanusega puude valgusepüüdmise ja produktiivsuse varieeruvusele.
Eesti maaülikool



TASUB OSALEDA


 


Tartus kõneldakse zoosemiootikast

Tartu ülikooli semiootika osakond ja Eesti semiootika selts korraldavad 4.-8. aprillil Tartus rahvusvahelise konverentsi „Zoosemiootika ja loomade representatsioonid“. Ürituse kestel peetakse Tartu ülikooli raamatukogus üle kuuekümne akadeemilise ettekande, korraldatakse ümarlauad zoosemiootika tulevikust, loomaaedadest kui semiootilisest keskkonnast ja ökokriitika vaatest loomadele. Plenaarettekannetega esinevad maailma üks juhtivaid biosemiootikuid Jesper Hoffmeyer Taanist, postkolonialismi teoreetik Graham Huggan Suurbritanniast, kognitiivetoloogia üks rajajaid Colin Allen ning fenomenoloog, muusik ja linnulaulu uurija David Rothenberg Ameerika Ühendriikidest.

Zoosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb loomade keskkonnasuhete ja kommunikatsiooni märgiliste aspektidega, inimkeele ja -kultuuri bioloogiliste eeldustega ning loomade kujutamisega eri kultuurivaldkondades. Zoosemiootika on perspektiivne teadusharu inimese ja loomade vaheliste suhete uurimisel, samuti selliste nähtuste ja keskkondade kirjeldamisel, kus pole võimalik eristada kultuurilist ja bioloogilist alget. Zoosemiootikal on Tartuga eriline seos, sest just Tartu ülikooli semiootika osakond on selle teadusvaldkonna ühe rajaja Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukogu hoidjaks.

Konverentsiga paralleelselt toimub doktorikooli intensiivseminar „Loomad, kultuur, keskkond“. Konverentsi raames korraldab Tallinna loomaaed Tartu ülikooli raamatukogus loomaskulptuuride näituse. Kõik huvilised on oodatud konverentsiettekandeid kuulama. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Lähemat teavet leiab konverentsi võrgupaigast www.ut.ee/SOSE/conference/2011_zoosemiotics/index.html.




MAAILMAST


 


Tristan da Cunha saareelanikud on hädas õlireostusega

Ühendkuningriigile kuuluv Tristan da Cunha saarerühm on üks maailma kõrvalisemaid paiku. Keset Atlandi ookeani lõunaosa avarusi paikneva arhipelaagi samanimelisel peasaarel on üksainus küla, kus aastaringselt elab vähem kui 300 inimest. Saartel puudub lennuväli ning laevaühendus Kaplinna ja teiste suurte sadamatega on hõre, nii et peamiselt krabipüügist ja põllupidamisest elatuvad saareelanikud peavad oma muredega enamasti ise toime tulema.

Eelmise nädala kolmapäeval, 16. märtsil sõitis peasaarest veidi lõuna pool asuva Nightingale’i saare juures madalikule Malta lipu all sõitev kaubalaev MS Oliva. 225 meetri pikkune kaubalaev oli sojaubade lastiga teel Brasiiliast Singapuri. Kreeklasest kapten ja filipiini päritolu 21-liikmeline meeskond päästeti kohaliku kalalaeva ja parajasti läheduses viibinud kruiisilaeva abiga, lootusetult kinni jäänud alus aga jäi tuulte meeltevalda.

Enne Kaplinnast tellitud võimsa puksiiri Smit Amandla kohalejõudmist murdus MS Oliva kere tugevas lainetuses pooleks ning suurem osa veetud sojaubadest ning pardal olnud 1500 tonnist kütusest sattus merre. Kolmapäeval saabunud päästelaeva ekspertidel jäigi vaid nentida, et vrakki enam karidelt päästa ei õnnestu ning nende põhitööks jääb reostuse koristamine. Tristan da Cunha saarestik on koduks ohustatud kaljupingviinidele (Eudyptes chrysocome) ning mitmetele teistele merelindudele. Kõigist kaljupingviinidest pesitseb Tristan da Cunha saarestikus umbes 40 protsenti. Pärast MS Oliva lagunemist Nightingale’i saarel maabunud kohalikud looduskaitsjad leidsid nii rannale uhutud naftat kui ka õliga määrdunud linde. Esialgsel hinnangul võib reostuse tõttu kannatada saada kuni 10 000 pingviini. Neist tuhatkond oli reedeks juba toimetatud peasaarele, Smit Amandla pardal saabunud ekspertide hoole alla, kes alustasid lindude pesemist. Paraku pole saarerahval piisavalt sobivaid pesuvahendeid, järgmise abilaeva saabumine aga võib võtta üle nädala.

Lisaks naftareostusele pelgavad looduskaitsjad, et uppuvalt laevalt võis seni puutumatule väikesaarele sattuda rotte, kes võiksid merelindude kolooniates hävitustööd teha. Kohe pärast õnnetust pandi üles hulgaliselt söödastatud lõkse, et randa pääsenud närilistele kiire lõpp teha. Kohalikud muretsevad ka oma kalavarude pärast: pole teada, millist mõju võib mereloomade toiduahelale avaldada suure hulga toitainete lisandumine sojaubade näol.

Õnnetuse kogu ulatust pole seni veel võimalik hinnata, sest pole teada, kui kaugele õlilaik ulatub. Ohus võivad olla ka UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Inaccessible'i ja Gough' väikesaared.
BirdLife International/tristandc.com





Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012