Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
2. aprill 2011




MÄRTS - APRILL


 

foto

Märtsi viimane nädal algas päikeseliste ilmadega, aga vinge tuul ja öine külm andsid mõista, nagu oleks tõeline kevad alles mägede taga.

foto

Vedela ja tahke faasi võitlus: õhtul näisid peale jäävat sulaveed...

foto

... järgmiseks hommikuks oli kõik aga jälle jäätunud.

foto

Linnaloodus hakkab välja sulama.

foto

Lume alt tuleb välja koerasõnnikust hullematki reostust: see õliseguse vee nire voolas Tartu Pauluse kiriku parkimisplatsi äärse lumekuhja alt.

foto

Kas tuleb lumerookimisel lõppu? Selles majapidamises ollakse halvemakski valmis.

foto

Tartu lillemüüjate valikus annavad räsitud ilmega nartsisside ja tulpide kõrval tooni päris kodumaised pajuoksad.

foto

Majaseina ääres on pea mullast välja pistnud esimene lumikelluke.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Linnalinnuvaatlusel osutus liigirikkaimaks Tallinn

Eelmise pühapäeva, 27. märtsi varahommikust kella üheni päeval olid linnuvaatlejate huviorbiidis meie linnalinnud.Juba 2002. aastast korraldatava ürituse eesmärgiks on juhtida tähelepanu meie linnakeskkonnas leiduvale elurikkusele ning rändlindude saabumisele.
Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli üle 60 osavõtja Mõisakülast Tallinnani - kokku 13 Eesti linnas ja kahes alevikus. Vaadeldi kahe-kuni viieliikmeliste võistkondadena ning arvesse läksid vaid linna administratiivpiirides kohatud sulelised.
Huvilised märkasid linde 86 liigist ehk kuraditosina võrra vähem kui mullu. Eelmisest aastast lühemad liiginimekirjad saadi peaaegu kõigis linnades, mida põhjustasid nii hiline kevad kui tuulisevõitu ilm vaatluspäeval. Kõigest hoolimata kohati mitmeid kevadekuulutajaid: raba- ja hallhanesid, kuldnokki, põldlõokesi, kiivitajaid ja metsvinte. Paigalindudest huvipakkuvamad olid laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna järel osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu 48 ja Kärdla 47 liigiga. Sisemaal linnadest oli tavapäraselt pikim nimekiri Tartul, kus pandi kirja 41 linnuliiki.
Linnadevaheline linnuvõistlus toimub igal kevadel märtsikuu viimasel pühapäeval ja seda korraldab Eesti ornitoloogiaühing.
EOÜ

 


 


ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja

Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).

Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25. - 27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.

ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.
ELF

 


 


Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380–390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfäär on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90% pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

 


 


Kätte on jõudnud olümpiaadide kõrghooaeg

Tartu ülikooli teaduskooli koordineerimisel peetakse sel kevadel üle-Eestilisi koolinoorte aineolümpiaade kahekümnes aines, neist kolmteist korraldab Tartu ülikool.

Olümpiaadide eesmärk on stimuleerida võimekate noorte ainealast arengut, anda neile võimalus oma teadmiste võrdlemiseks eakaaslaste omaga, ergutada õppetöö diferentseerimist koolides ning anda õpilastele võimalus kohtuda samade huvidega eakaaslastega üle terve Eesti. Loomulikult kuulub iga võistluse juurde oma võimete ja oskuste proovilepanek.

Oma teadustöös Eesti olümpiaadidest osavõtnuid uurinud TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul peavad õpilased olümpiaade oma ainealase arengu üheks olulisemaks stiimuliks. „Motivaatorina toimivad ka olümpiaadidel lahendamiseks pakutavad kooliülesannetest märksa keerukamad ja loovat lähenemist nõudvad ülesanded - noored hindavad sedalaadi intellektuaalset väljakutset kõrgelt. Boonuseks on parimatele tehtavad soodustused kõrgkoolidesse sisseastumisel, võimalus pääseda Eestit esindama rahvusvahelistel olümpiaadidel ja ka tippharidust väärtustavate firmade toel välja antavad stipendiumid, mille arv on viimastel aastatel järjest suurenenud,“ ütles Sepp.

Neljandat aastat järjest tunnustab Eesti parimaid ainetundjaid kirjastus Avita, kes on pannud välja stipendiumid tosina olümpiaadi kolmele parimale. Paljudes ainetes on toetajateks tulevikus vastava valdkonna spetsialiste vajavad firmad. Nii näiteks innustab noori matemaatikuid ja füüsikuid Swedbank, keemikuid AS Silmet, informaatikuid Skype.Olümpiaadide korraldamist rahastab haridus- ja teadusministeerium. TÜ korraldatavate olümpiaadide ¾üriides ja korralduskomisjonides on tegevad ülikooli õppejõud ja üliõpilased, kellest paljud on ka ise omal ajal olümpiaadidel osalenud. Viire Sepa hinnangul näevad teaduskonnad olümpiaade oma tulevaste parimate tudengite taimelavana.

Tänavused parimad ainetundjad on juba selgunud informaatikas, keemias, vene keeles, matemaatikas, rahvaluules ning usundiõpetuses. Olümpiaadide tulemuste protokollid, ülesanded ja lahendused ning muu info üleriigiliste ja rahvusvaheliste ainevõistluste leiab teaduskooli veebilehelt www.teaduskool.ut.ee/olymp, auhinnasaajate nimekirjad leheküljelt www.ut.ee/980893.




TASUB OSALEDA


 


Algas Lahemaa-teemaline maali- ja fotokonkurss

Keskkonnaamet kutsub osalema maali- ja fotokonkursil teemaga „Minu kodu on Lahemaa”. Võistlusega tähistatakse Lahemaa rahvuspargi 40. sünnipäeva. Tolleaegses kaitsealade süsteemis ainulaadse rahvuspargi moodustamine 1971. aastal on oluline teetähis Eesti looduskaitse ajaloos. Lahemaa rahvuspargi põhiline väärtus on maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus: kaitseala liidab mere ja maa, inimese, looduse ja kultuuri.

Konkursi tähtaeg on 15. mai. Eraldi hinnatakse laste (kuni 13-aastased), noorte (14-21-aastased) ja täiskasvanute töid. Parimatest maalidest ja fotodest avatakse maikuus Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses näitus, väljapaistvamaid tunnustatakse.

Fotod tuleb osalemiseks digitaalsel kujul laadida keskkonnaameti kodulehel aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/lahemaa40 asuvasse galeriisse. Fotod peavad olema JPG- või TIFF-failivormingus ning lühema külje pikkusega vähemalt 2000 pikslit. Maalide suuruse ja tehnika osas piiranguid ei ole. Maalid tuleb saata aadressil Palmse küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa või Kunderi 18, Rakvere.
Nii fotod kui maalid tuleb tähistada autori nime ja vanusega ning pealkirjaga.

Konkursi täpsemaid tingimusi loe keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=26905.
Keskkonnaamet

 


 


Riigimetsa majandamise keskus korraldab taas metsaviktoriini õpilastele.

Juba kümnendat aastat korraldab riigimetsa majandaja RMK koolilastele metsaviktoriini. „Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris metsa poole,“ rõõmustas võistluse korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40-aastaseks,“ lisas ta.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ ütles Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriini võrgulehele juba leitud vastused salvestada, vahepeal järgmisele ülesandele lahendust otsida ning varasemat tööd kaotamata võistluse keskkonda uuesti siseneda.

Parimad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Parimatele klassidele ja nende juhendajatele või õpetajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool maksimaalsest võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.

Metsaviktoriin ootab osalejaid 28.aprillini. Tulemused kuulutatakse välja metsanädalal, alates 4. maist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema võrgupaigas www.rmk.ee/viktoriin. Täiendavat teavet saab küsida elektronpostiaadressilt metsaviktoriin@rmk.ee.
RMK



KOMMENTAAR


 


Haridus kui võistlussport?

Viimaste aastate üks põhijooni teaduse populariseerimise ja loodushariduse vallas on võistluste rohkus. Igast Uudistajast jookseb läbi mõni teade lõppenud või algavast loomekonkursist ja viktoriinist ning võin kinnitada, et veel enam jääb neid igast numbrist ühel või teisel põhjusel välja. Teadustöö, linnuvaatlus, loodusetundmine - neid kõiki saab mõõta, järjestada ja auhinnata. Ühelt poolt teeb võistlusmoment üritused atraktiivsemaks, teiselt poolt aga lahendab huvitegevuse korraldajate ees seisva ebamugava küsimuse, kuidas jagada piiratud vahendeid, millest kõigile soovijatele ei jätku. Tuhandele loodushuvilisele mudilasele metsalaagrit korraldada ei saa, küll aga kolmekümnele “paremale”. Niisugune sõelumine on paratamatu, aga toob kaasa ohu, et sisulise tegevuse asemel võtab maad sport spordi pärast.

Ühed kõige tõsisemad noorte mõõduvõtmised on aineolümpiaadid. Gümnaasiumiastme vabariiklikel võistlustel lahendatavad ülesanded on sellised, mis nii mõnegi teise kursuse tudengi mõtlikult kukalt sügama jätaksid. Mina olin kooliajal üks neist, kellele kevadine olümpiaadihooaeg oli sõna otseses mõttes hooaeg oma tiitlivõistlustega, millele tippvormi ajastada. Vanas kirjutuslauas on mul siiamaani üks sahtel pungil diplomitest, meenetest, tänukirjadest, tulemuste tabelitest ja muust taolisest. Minu põhialaks kujunes bioloogia, aga aastate jooksul käisin ka geograafia-, füüsika-, keemia-, matemaatika-, ajaloo-, eesti ja inglise keele ning väga võimalik, et veel mõne muu ala olümpiaadidel, mille olen unustanud. Mul oli hea „pea” ja tahtmine õppida ning õpetajad saatsid mind igale poole. Üheksandas ja kümnendas klassis käisin pea igal nädalavahetusel mõnel võistlusel ja ei saa salata, et kui hästi läks, pakkus see mulle palju rõõmu. Kool tegi paremate tulemuste nimel ka hulga mööndusi, näiteks võisin olümpiaadiettevalmistusi teha tundide ajast ning võistluse-eelsel päeval sain varem koju või ei pidanud üldse kooli ilmuma. Kuid kõik polnud roosiline. Üsna pea läks raskeks igal nädalal uut eriala omandada. Materjali oli liiga palju ja terviku omandamise püüde asemel hakkasin lihvima kunsti, kuidas fragmentaarsetest teadmistest maksimaalset punktisummat välja võluda. Tulemused sellest ei halvenenud, küll aga huvi töö vastu. Liiatigi pole ma inimene, kes naudiks võistluse pinget. Mäletan, et Vanemuise ringauditooriumis bioloogiaolümpiaadi vabariikliku vooru tulemusi oodates nägin alati kurja vaeva, et judinaid maha suruda, isegi kui punktiskoore umbkaudu teadsin. Võistluse eelõhtul olin alati hirmsasti närvis, ei saanud magadagi - hirm läbikukkumise ees oli suur.

Mõistagi polnud ma ainuke omasugune. Bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus osalejate tuumik oli igal aastal laias laastus sama, teadsime kõik üksteist nime ja nägu pidi. Mõned neist kuuluvad tänaseni minu heade sõprade hulka. Tagasivaates on tol ajal omandatud kontaktid osutunud väärtuslikumaks kui kiiruga pähetuubitud teadmised, millest palju on ununenud ja teist samapalju tulnud ümber õppida. Paremikku jõudmise vaeva tasus ära ka võimalus osa võtta teaduskooli laagritest, kus valiti ja valmistati ette rahvusvahelise olümpiaadi võistkonda. Seal õpetati põnevaid asju, saime laboripraktikat, valitses sõbralik õhkkond. Aga kas kogu see lugu oli tingimata kõige mõistlikum viis, kuidas üht koolipoissi pikkamisi botaanika ja taimeökoloogia suunas nügida?

Võistluse tuhinas on nii osalejal, juhendajal kui korraldajatel kerge unustada, et ürituse tõeline eesmärk ei peitu tulemuste tabeli järjestuses, vaid selles, kui palju kasulikku keegi enda jaoks õppis. Ühiskond vajab arukaid, haritud kodanikke, kes hoolivad enda ümber toimuvast, mitte võitjaid ja kaotajaid.
Ott Luuk





Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012