Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
8. aprill 2011




APRILL


 

foto

Hilinejale omasel rutakal kombel lõpuks tõesti saabunud kevad pakub lilleilu: Tartu botaanikaaias õitsevad krookused, ...

foto

... lumikellukesed ...

foto

... ja eriti uhked lumekupud.

foto

Kevade esimene liblikas ennustas kirjut suve...

foto

... järjekindel saagimine Toomemäel aga sootuks lagedamat vaadet.

foto

Kohati pole sulavetel enam kuhugi voolata.

foto

Lumevalgusega harjunud silmale on kevadööd hoopis uudsed - pimedad ja salapärased.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Tublisid looduskaitsjaid ootavad looduskaitsemärgid ja Kumari-nimeline looduskaitsepreemia

Keskkonnaministeerium kutsub tõstatama tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide väärilisi kandidaate.
„Eesti looduskaitset on läbi aegade kandnud isiksused, kel on olnud kindel nägemus looduskaitsest ning võime seda ellu viia. Nende tegevus on olnud nähtav ja see on mõjutanud Eesti looduskaitse arengut,“ ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Piret Palm.

Üheks väljapaistva looduskaitsetöö tunnustamise viisiks on läbi aegade olnud looduskaitsemärkide andmine. Eesti esimesed looduskaitsemärgid anti loodushoiu nõukogu otsusega välja 1940. aasta kevadel. Märgi saajate seast tuntumad olid Teodor Lippmaa, Andres Mathiesen, Gustav Vilbaste, Mihkel Härms, Peeter Päts ja Artur Toom.
Teise maailmasõja järel taastus looduskaitse riiklik korraldamine 1957. aastal, kui jõustus seadus „Eesti NSV looduse kaitsest“. Sama aasta novembrikuus anti välja ka esimesed uue kujundusega looduskaitsemärgid. Märgi esimeste saajate seas olid looduskaitsetegevuse taastajad Eerik Kumari, Endel Varep, Jaan Eilart, Herbert Viiding, Malev Margus ja teised.

Eesti taasiseseisvumisega katkenud looduskaitsemärkide andmise tava taaselustati 2010. aastal. Kunstnik Julia Maria Künnapi kujundatud looduskaitsemärk on tammelehe kujuline ning sellel on kolm järku.Noore looduskaitsja märk kujutab endast emailitud valgevasest valmistatud rohelist tammelehte. Seda järku võib omistada kuni 26. aastasele looduskaitsealases tegevuses ja loodushariduslikel konkurssidel silma paistnud noorele looduskaitsjale. Aastas antakse välja kuni 30 noore looduskaitsja märki.

Eesti looduskaitse kuld- ja hõbemärk kujutavad endast seest tühja väärismetallist tammelehe kontuuri, olles vääriliseks raamistuseks märgi kandjale ja tema looduskaitses tehtud tööle. Hõbemärki antakse aastas välja kuni viiele loodusväärtuste kaitsel, looduse uurimisel ja loodusalaste teadmiste levitamisel üleriigiliselt silma paistnud looduskaitsjale.

Kuldmärk antakse koos Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga pikaajalise väljapaistva looduskaitselise tegevuse eest. Kumari-nimelist looduskaitsepreemiat on keskkonnaministeerium ja tema eelkäija välja andnud juba alates 1989. aastast. Preemia suurus on 2560 eurot.

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide osas hiljemalt 15. aprilliks ning noore looduskaitsja märgi kandidaatide osas 25. aprilliks keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn.
Keskkonnaministeerium

 


 


RMK ootab 4000 õpilast metsa istutama

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) korraldab reedel, 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul näidatakse istutuspäevaga, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning antakse õpilastele isetegemise kogemus. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.

Päevakava sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat, osaliselt kompenseeritakse koolidele transport istutuskohta ja tagasi. Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu, lähemat infot selleks leiab võrgupaigast www.rmk.ee/teemad/metsakool.

Metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Teiste ettevõtmiste käigus mõõdetakse Aimlas metsa, parvetatakse Kablis palke ning uuritakse Roela käbikuivatis, kuidas käib käbide lüdimine ja seemnete tuulamine. Üle Eesti otsitakse kevade märke ning jagatakse teadmisi looduse ja seal liikumise kohta. Kõik loodusharidusprogrammid on osalejatele tasuta. Mullu jagas RMK metsatarkusi ligi 43000 inimesele, kellest valdav enamus olid kooli- ja lasteaialapsed.
RMK

 


 


Pakendikäitlejate tegevus läheb maksuameti luubi alla

Maksu- ja tolliamet alustas koos keskkonnainspektsiooniga pakendiettevõtete kontrollimist, et selgitada, kui hästi täidetakse pakendijäätmete taaskasutamise kohustust ning pakendiaktsiisi seadust.

Pakendiseaduse kohaselt peavad ettevõtjad kindlaksmääratud koguse pakendeid ja pakendijäätmeid kokku koguma, taaskasutama, selle üle arvestust pidama ning andmed riiklikule pakendiregistrile esitama. Ettevõtja võib need kohustused kirjaliku lepingu alusel üle anda ka akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile.

Maksu- ja tolliamet ning keskkonnainspektsioon analüüsisid kohalike äriühingute poolt kahel viimasel aastal tekitatud pakendijäätmete koguseid tegevusalade lõikes. Saadud keskmisi näitajaid võrreldi iga pakendiettevõtja poolt pakendiregistrile ja maksu- ja tolliametile esitatud andmetega. 119 ettevõtte puhul tekkis kahtlus, et nad ei ole pakendijäätmete taaskasutamise kohustust korrektselt täitnud.

Andmete täpsustamiseks saatis maksu- ja tolliamet ettevõtetele 6. aprillil märgukirja, milles palub üle kontrollida pakendiseaduse aruandekohustusega seonduvad andmed ning teha vajadusel vastavad parandused. Ühtlasi tuletatakse ettevõtetele meelde pakendiseaduses sätestatud nõudeid. Märgukirja eirajatele tehakse järelkontroll ning rikkujate suhtes kohaldatakse seadusega lubatud sunnivahendeid.
Keskkonnainspektsioon

 


 


Päästeamet õpetab võitlema metsatulekahjudega

Päästeamet alustab kevadsuvel koolitusi kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, et lihvida nende metsatulekahjude alaseid teadmisi ja oskusi.

Erametsakeskuse eestvedamisel korraldatavad koolitused rahastatakse Euroopa komisjoni LIFE+ programmi abiga. Projekti eesmärgiks on tõsta metsaomanike ja metsas liikujate teadlikkust metsatulekahjudest ning nende ärahoidmisest ning viia läbi õppused kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele. Teoreetilist ja praktilist osa sisaldavad koolitused annavad vajaliku teadmistebaasi alates tulekahjude ennetamisest kuni kustutustööde lõpetamiseni. 2011. aasta kevadel ja suvel on kavas koolitada kokku 150 kutselist ja vabatahtlikku päästjat Harjumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Põlvamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal.

Projekti ühe eestvedaja Kaimar Koemetsa sõnul koostatakse koolitustel tehtu põhjal õppematerjalid, mis tehakse aasta teises pooles kättesaadavaks kõigile huvilistele.
Erametsakeskus

 


 

foto

Emajõe üleujutus Kärevere silla juures möödunud aasta 15. aprillil. Sarnast suurvett on oodata ka tänavu.


Suurvee tipphetk võib saabuda nädala pärast

Tänavu algas kevadine suurvesi nädala jagu tavalisest hiljem - 1-2. aprillil. Tavaliselt jõuab veetase maksimumini kahe nädala jooksul alates suurveeperioodi algusest – käesoleval kevadel võiks see järelikult juhtuda 15-16. aprilli paiku.

Lumi ei ole veel lõpuni sulanud ning sulavete jõudmine suurematesse jõgedesse võtab aega. Eriti suur lumepaksus on Ida-Eestis (Jõhvis 41cm). Seni on kiireim veetõus olnud Pärnu jõe vesikonnas - Saarjõel, Navesti, Sauga ja Pärnu jõe Oore lõigus ning Lõuna-Eesti jõgedel - Piusal, Mustjõel, Õhnel ja Väike-Emajõel. Vesi oli neis jõgedes 7. aprilliks tõusnud üle kahe meetri. Kasari vesikonna jõgede veetõus lähenes siis poolteisele meetrile, rohkem kui meetri võrra oli veetase kerkinud ka Emajõe vesikonnas.

Eesti jõgedel on vesi küll kõrge, kuid ei ole esialgu võrreldav ajalooliste suurvetega. Kogu mõõtmisperioodi ajaloost (1867-2010) sarnaneb Emajõe Tartu piirkonnas tänavuse aasta suurvee tulek kõige enam 1951. aastaga. Kevadine suurvesi algas toona 4. aprillil, kestis 63 päeva ja suurveeperioodi tipp oli 19.-20. aprillil. Veetase kerkis 331 cm võrra. 2010. aasta suurveetipp oli sarnane, kuid jõudis meieni 16. aprillil.

Viimaste päevade soojad ilmad ja vihmasajud on veetõusu kiirendanud, mistõttu üleujutusohus olevate alade elanikel on viimane aeg oma vara kõrgematesse paikadesse toimetada. Tartu linnavalitsus hoiatas, et Emajõe kõrgvesi võib linna jaoks kriitilise 239cm piiri ületada juba nädalavahetuse jooksul.
EMHI

 


 

foto


Virumaale rajatakse KIKi toetusel kaks tuulikuparki

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juhatus kiitis heaks kaks tuuleenergeetika arendamise projekti, mille tulemusena ehitatakse tuulikupargid Ida- ja Lääne-Virumaale. Parkide rajamist toetatakse Hispaaniale müüdud saastekvootidest saadud tulust kokku ligi 12,4 miljoni euroga.

„Kokku püstitatakse üheksa tuulegeneraatorit, neist kolm Lääne-ja kuus Ida-Virumaale ning generaatorite eeldatav elektritoodang aastas on 45 246 MWh," selgitas energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja. Tuuleenergiale üleminek sellises mahus peaks Eesti energiavajaduste rahuldamiseks atmosfääri paisatava süsihappegaasi kogust vähendama 50 000 tonni võrra aastas. Vastavalt elektrituruseadusele antud investeeringutoetuste raames rajatud elektritootmisüksused taastuvenergia dotatsiooni ei saa.

OÜ Raisneri projekti kohaselt alustatakse Varja tuulikupargi ehitamist Ida-Virumaale Lüganuse valda. Rohelise investeerimisskeemi toel püstitatakse kuus kahemegavatise võimsusega tuulikut ning rajatakse vajalik taristu. Projektile eraldati 7,23 miljonit eurot ning tuulegeneraatorid peaksid olema töövalmis 2013. aasta alguseks. Lääne-Virumaale Viru-Nigula valda kerkib Oceanside OÜ projekti raames Ojaküla tuulikupark kolme 2,3 MW tuulikuga, ühtlasi rajatakse pargi toimimiseks vajalikud teed, elektrikaablid ning liitumispunktid. Veidi üle 5,13 miljoni euroga toetatav kompleks alustab elektri tootmist juba 2012. aasta alguses.
KIK



TASUB OSALEDA


 


Tartu keskkonnahariduse keskus tähistab üheksandat sünnipäeva

8. aprillil möödub üheksa aastat Tartu keskkonnahariduse keskuse asutamisest. Sünnipäeva puhul toimub Tartus mitmeid avatud loodusüritusi linnarahvale ja külalistele.

Neljapäeval, 7. aprillil oli Tartu loodusmaja õpilaste kevadine konverentsipäev, kus 1.-8. klassi lapsed pidasid oma esimesi ettekandeid loodusvaatlustest. Kõneldi lemmikloomadest, lihasööjatest taimedest, puude ja põõsaste ajatamiskatsetest ning vaatlustest Emajõel.8. aprillist kuu lõpuni on keskkonnahariduse keskuse saalis avatud näitus 2010. aasta loomafotovõistluse "Vereta jaht” parematest töödest. Näitust saab külastada tööpäeviti kell 10-17 Kompanii 10.

Laupäeval, 9. aprillil toimub juba seitsmendat aastat järjest kevadine perepäev Tartu ülikooli botaanikaaias - LinnaLinnuLaupäevak. Saab meisterdada pesakaste, õppida linnulaulu, vaadata pesakastide näitust ja mängida uhiuut lauamängu "Ilmatsalu linnuretk". LiLiLa toimub kell 11.30-15.00 TÜ botaanikaaias, Lai 38.

Järgmise nädala teisipäeval, 12. aprillil kell 18.00 on traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festivali filmiõhtu sünnipäeva puhul kõigile tasuta.

Lisaks sünnipäevanädala üritustele toimub aastaringselt palju põnevat, mis toob looduse linnainimesele lähemale ja kutsub kaasa mõtlema meie tegude tagajärgedele. Tartu keskkonnahariduse keskuses tegutsevad laste ja noorte huvikool Tartu loodusmaja, keskkonnainfopunkt, täiskasvanute koolituskeskus ja toimuvad lasteaedadele ja koolidele suunatud loodusõppeprogrammid.

Rohkem teavet Tartu keskkonnahariduse keskuse tegevusest leiab võrgupiagast www.teec.ee.
TKKHK

 


 


Loodusmuuseum kutsub linnuretkele Matsalu rahvusparki

Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab pühapäeval, 17. aprillil reisi Matsalu rahvuspargi linnupaikadesse. Külastatakse Keemu, Kloostri, Haeska linnutorne ja teisi soodsaid vaatluskohti, linnuretke juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.

Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest on 17.04 hommikul kell 7:00 ning tagasi jõutakse sama päeva õhtul kell 19. Kaasa tuleks võtta binokkel, söök-jook ning ilmale vastav riietus, soovitavalt kummikud. Üritus saab teoks keskkonnainvesteeringute keskuse toel, osalejatele on reis tasuta.

Registreeruda saab elektronposti aadressil loodusmuuseum@ut.ee.
TÜ loodusmuuseum



KOMMENTAAR


 


Säästlikkuse piir prügimajanduses - konteiner triiki täis?

Ühel hommikul paari päeva eest helistas mulle ema ja küsis mõnede mu vanade asjade kohta, kas ta võib need ära visata. Nimelt hakkas maakodus kätte jõudma prügiveopäev, aga konteiner oli alles üsna tühi. Ja kui maksma peab ühtmoodi, siis miks mitte ometi täie raha eest teenust ära kasutada?

Keskkonnaministeeriumi aprillikuu uudiskirjas kirjutab Peeter Eek päris teravalt sellest, miks kõigile ühe labidaga lajatavat korraldatud jäätmeveo süsteemi hädasti tarvis on. Soovitan seda lugeda: „Euroopalik jäätmekäitlus või kiusamise erivorm?”

Loo mõte on lihtne: kui inimene on oma õue peal seisva küllaldaselt suure konteineri tühjendamise eest maksnud, siis pole tal mingit motivatsiooni oma rämpsu metsa alla viia, kui aga prügi ära viimine on jäetud selle tekitaja vastutusse, siis hiilib paratamatult nii mõnigi vaga kodanik oma mustade kilekottidega põõsaste vahele.

Loomulikult ei saa keegi ka seda väita, et tal üldse prügi ei teki, küll aga võib seda tekkida väga vähe ning hulk sellest kuulub liikidesse, mida oleks mõistlik juba kodus eraldi sorteerida - eriti just puhtad või kergesti pestavad pakendijäätmed, pandipakenditest rääkimata. Kui aga õuel haigutab niigi peaaegu tühi konteiner, siis pole ka erilist motivatsiooni ennast sorteerimisega vaevata ning raisata aega nende äraviimiseks. Paraku tundub kodune eelsorteerimine olevat jäätmete hulga vähendamise eeltingimuseks. Kui inimene on sunnitud oma prügiga tegelema, siis saab ta teada, millest see koosneb ja kuidas oma tarbimisharjumusi muutes üht või teist kuhja vähendada. Kõige ühtekokku viskamine sellist kogemust ei anna ja määravaks jääb see, kas kasti kaas enne vedaja tulekut kinni käib või mitte. Ühe-kahe elanikuga majapidamise jaoks on 140-liitrine olmejäätmete konteiner nii suur, et iseenesest ei tekita stiimulit oma eluviise säästlikumaks muuta.

Korraldatud jäätmevedu oma praegusel kujul aitab küll ehk veidi ohjeldada metsaaluste prahitajaid, aga ideaalseks lahenduseks ei saa seda küll kuidagi pidada. Tahaks loota, et jäätmekäitluse korraldajad mõtlevad ka sellele, kuidas tulevikus eramajapidamistes tekkivat jäätmekogust selle äraveo maksumusega paremini vastavusse viia ning edendada prügi liigiti kogumist ka hajaasustusega piirkondades.
Ott Luuk





Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012