Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
16. aprill 2011




APRILL


 

foto

Varajasemate aialillede õitsemine on nüüdseks täies hoos.

foto

Metsa all oli nädala keskel lumi kohati veel paks ning rabamättadki pole päris lahti sulanud.

foto

See sagrine nutt kuulub tupp-villpeale - ühele varasemale õitsejale kodumaistest rohttaimedest.

foto

Veekogude ümbruses võib kogu päeva näha saabuvate ja taas lahkuvate haneliste parvi.

foto

See kuldnokaisand alustas oma laulu musträstalt laenatud viisijupiga.

foto

Päikesesoe katus on linavästrikule hea jahimaa, aga ei paku varjepaiku: peab silmas pidama, et ei ähvardaks oht ülalt.

foto

Tartu kihab kevadel jalgratturitest, aga jalgrattateed on mitmel pool väsinud olemisega või puuduvad sootuks.

foto

Emajõe tänava kaldapealne oli reedel päris pikalt Emajõe-alune.

foto

Eksootilisemat õieilu Tartu botaanikaaiast: harilik koerahammas...

foto

... ja võrkiirised loojuva õhtupäikeses.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

foto



Jürikuu Eesti Loodus on pühendatud ornitoloogiaühingu juubelile

Eesti Looduse aprillinumber tutvustab Eesti ornitoloogiaühingu, meie ühe mõjukama keskkonnaalase mittetulundusühingu ajalugu seoses tema asutamisega 1921. aasta mai algul loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsioonina, kuid ka linde ning lindude uurimist ja kaitset üldisemalt. Põhilugu on suitsupääsukesest, kes on valitud selle aasta linnuks – tutvustame suitsupääsukese rändeteid ja elu-olu, lisaks ka vanarahva arvamusi ja endeid meie rahvuslinnust. Käsitlemist leiab ka aasta linnu markide traditsioon.

Pikemad artiklid tutvustavad kesktalviste veelindude loendust: tegemist on ühe kestvama ja laialdast linnuhuviliste toetust leidnud ettevõtmisega Eestis. Selle käigus kogutud tulemusi saab edukalt kasutada lindude uurimises ja kaitses. Linnukaitsega on seotud ka Laidu saare kaitseala kirjeldus – see pisike saar Saaremaa süvasadama lähedal ongi kaitse alla võetud eeskätt linnustiku väärtustest lähtuvalt.

Aprillinumbri intervjuu on kajakate uurija Kalev Rattistega. Tema ja ta eelkäijate töö tulemusena on jälgitud Kakrarahu kalakajakaid juba pool sajandit, selle käigus on kogunenud ainulaadne andmestik kalakajaka pesitsusbioloogiast, käitumisest ja paljust muust linnuteaduses ainulaadsest.
Põhjalikult lahatakse seekord lindude, eriti linnupesade pildistamise poolt ja vastuargumente: sõna saavad tuntud loodusfotograafid Villu Anvelt, Margus Muts, Jaanus Järva, Remo Savisaar. Pesavaatluste teema lõpetab aga ülevaade pesakaartidest ja nende tähtsusest linnu-uuringutes.
Lindude kõrvale on mahtunud ka tavapärased rubriigid, millele lisaks saab teada mürgistest kevadseenest kevadkogritsast ning toredast toidutaimest, aasta puust jalakast.
Eesti Loodus

 


 



foto



Loodusesõber kutsub Saaremaale

Ajakiri Loodusesõber rändab käesolevas numbris kevadise Roheliste Rattaretke võtmepaikadesse Kaali järve kraatrite, robirohu leiukohtade ning Salme muinaslaeva juurde.
Kõige pikem peatuse teeme aga Muhu silla ehk püsiühenduse teemal, mida avalikkus ka “Saaremaa silla” nime all tunneb. Esiti arutleme, miks plaanitavat saarte-mandri ühendust “Saaremaa sillaks” kutsutakse, kuigi tegu on sõsarsaarele ehitatava ühendusega. Ning uurime, kui mitu protsenti saarlasi 2010 aasta sügise seisuga igapäevasest praamiühendusest vajab.

Uude koalitsioonileppesse juba kolmas kord sissearvatud projekt on dialoogiküps nii poolt- kui vastuargumentide osas, kuna kõigil vaidlejatel on viidata mõnele viimase aja uurimusele. Aga milline uuring annab parima pildi asjast? Küsime viigritelt, kes soojadel talvedel Läänemeres muud poegimispaika ei tunne kui Suure väina jääl.
Et lumistelt talveteemadest mahlakuusse pääseda, mõõdame ajakirjas ka kevadtuulte jõudu, arutame koos TTÜ energeetikutega, mitu korda peaksime enne mõõtma, kui ühe tuuliku Eestimaale püsti paneme. Poolt- ja vastuargumente esitades jõuame üllatavale järeldusele: tuugenid ei tasugi (loodusele) hetkel ära.
Ajakiri annab kogu rattaretke paikadest ja väitlusõhtutest põhjaliku ülevaate. Etteruttavalt kinnitame, et kevadisel matkal on, millest rõõmu tunda!
Helen Arusoo,
Loodusesõbra toimetaja

 


 



        



MTÜ Loodusajakiri tegutseb kümnendat aastat. Juubeliaastal me hinda ei tõsta, vaid vastupidi, sama raha eest saate rohkem sisu: kõik meie ajakirjad – nii Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont kui ka Eesti Mets on varasemast mahukamad ning tellijat ootab mitu kingitust. Näiteks:

Telli Loodusesõber enne 9. maid ja osale roheliste rattaretkel soodushinnaga 30 eurot.
Telli Eesti Loodus ja saad koos juuninumbriga raamatu „Aasta puud ” (tellija võit 6,49 eurot).
Telli Loodusesõber ja saad aasta lõpus Aare Baumeri raamatu köögifüüsikast (tellija võit 6,49 eurot).
Tellides kogu paketi ajakirju, saad mitu kinki korraga!
Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel. 610 4105.






EESTI SÕNUMEID


 



Riigimetsades algas raierahu

15. aprillist alates kehtib riigimetsades kaks kuud kevadsuvine raierahu. Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks mõeldud vaikusperioodil alustatakse ühtasi metsaistutusega – tänavu pannakse riigimetsa kasvama 13 miljonit puud.

Ka varasematel aastatel on raierahu algus jäänud aprilli keskpaika. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul aitab raietegevuse paarikuine peatamine lisaks pesitsevatele lindudele kaitsta metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut. RMK kutsub kõiki erametsaomanikke samuti looduse eluringi austama ning raietööde pausiga liituma.

Raierahuga samal ajal saab hoo sisse igakevadine metsauuendamise hooaeg. Sel ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse ja külvatakse puid, puhastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elektriliinide kaitsetsoonides. “Riigimetsa säästlik ja kestlik uuendusraiete maht järgneval kümnendil on 8400-8600 hektarit aastas,“ ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg. “Tagamaks raielankide taasmetsastamise on metsauuendustööde proportsioonid järgmised: 70% raielankidest uuendame männi külvi ja istutusega, kuuse- ja kasetaimede istutusega; 20%-l lankidest teeme maapinna ettevalmistamist loodusliku kase ja haava kasvamise soodustamiseks ja 10% lankidest jätame väga märgades kasvukohtades looduslikule uuenemisele,“ selgitas Timberg.

Tänavu istutatakse riigimetsas rekordilised 13 miljonit puud - võrreldes mullusega kolm miljonit taime rohkem. Pea poole tänavustest istikutest moodustavad kuused (6,1 miljonit taime). Männitaimede hulk suureneb mulluselt 3,6 miljonilt 5,7-le, istutamisele minevate kaskede arv jääb samale tasemele (0,6 miljonit taime). Lisaks pannakse riigimetsa kasvama 10 000 tamme ja veidi ka sangleppi.
Kevadtöödeks palkab RMK taimlatesse abiks umbes 200 hooajatöölist, kelle ülesandeks saab taimede pakkimine, koolitamine ja rohimine. Metsauuendustöödele palgatakse tänavu ajutiselt juurde 1100 inimest.
RMK

 


 


Looduse aasta foto 2011 võistlustööd Internetis

Eesti suurimale loodusfotovõistlusele laekus tänavu 11325 pilti kokku 1850 autorilt. ®ürii on praeguseks oma valiku teinud ja nüüd saab iga huviline konkursile esitatud töid sirvida võrgupaigas laf.looduseomnibuss.ee/index.php/Looduse-Aasta-Foto-2011/.

Pildid on välja pandud korraldajatepoolse eelvalikuta ja sorteeritud vaid võistluse kategooriate kaupa, sestap on kõigi tööde läbivaatamine üsna lootusetu, kuid üldisest tasemest võib siiski aimu saada ja küllap jääb silma ka mõni eriline tabamus.
Võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Estonia kontserdisaalis, pärast seda ka Looduse Omnibussi kodulehel.
Looduse Omnibuss

 


 

foto

Rohukonnad kruusateel Väätsa vallas läinud aasta 14. aprillil.


Ettevaatust, konnad teel!

Keskkonnaamet manitseb autojuhte ettevaatlikult liiklema ja konnarohketel teelõikudel kiirust vähendama, sest kahepaiksete kevadränne on Lõuna-Eestis juba alanud ja soodsate ilmade jätkumisel jõuab ka Põhja-Eestisse.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi sõnul algab konnade kevadine ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse siis, kui õhutemperatuur püsib öösel üle nulli ja päevasooja on vähemalt 10 kraadi. "Eriti soodustab rännet niiske ilm. Kui sellised tingimused kevadel käes on, alustavad ka väga paljud raba- ja rohukonnad ning harilikud kärnkonnad massilist liikumist veekogude poole," ütles Talvi.

Teelõikudel, kus nähakse palju konni, on soovitav kiirust aeglustada. Autojuhtidele ei tee see erilist tüli, sest konnade rändeteed üle maanteede pole tavaliselt laiemad kui paarkümmend meetrit ning massränne kestab vaid nädalapäevad. Eriti tähelepanelikud peavad autojuhid olema soojal ja vihmasel ajal veekogude läheduses, sest rändeteedega ristuvatel maanteedel võib ainuüksi mõne tunni jooksul hukkuda tuhandeidkonni.

Kahepaiksed on väga elupaigatruud loomad ning kudema naasevad reeglina sinna, kus ise oma elu alustasid. Eelmistel kevadetel on kõige rohkem teateid konnadest tulnud Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkondadest.

Allaaetud konni tulevad maanteedele sööma vareslased, rebased ja mitmed teised loomad, kes omakorda võivad autorataste all hukka saada või põhjustada liiklusohtlikke olukordi.
Keskkonnaamet

 


 


Avatud on uus linnuvaatluste andmebaas

14. aprillist on kõigile linnusõpradele kasutamiseks ja oma vaatluste talletamiseks avatud Tartu ülikooli loodusmuuseumi juures arendatava eElurikkuse andmebaasi linnustiku osa. See avaneb aadressilt elurikkus.ut.ee viite „Vaatlused” kaudu.Uutel kasutajatel tuleb oma liitumissoovist teada anda aadressil info@elurikkus.ut.ee. Praeguse seisuga on andmebaasis juba ligi 55 000 teistest andmebaasidest ületoodud ja arendamise käigus sisestatud vaatlust.

Linnuvaatlejad on aastaid puudust tundnud ühtsest vaatluste andmebaasist,mis ka nõudlikumaid huvilisi rahuldaks. Oma vaatlusi on jooksvalt sisestatuderinevatesse andmebaasidesse ja kodulehtedele ning kõiki nende allikate koos kasutamine on keerukas. Möödunud aastal otsustasid Eesti ornitoloogiaühing ja bongarite klubi Estbirding ära kasutada TÜ loodusmuuseumi juures arendatava eElurikkuse platvormi võimalusi ning asusid selle juurde looma linnuvaatluste moodulit.

eElurikkus on veebiväljund andmebaasidele, mis koguvad teavet Eesti elurikkuse kohta. See koondab ühisele PlutoF andmebaasiplatformile üles ehitatud taksonoomia, ökoloogia, fülogeneetika, looduskaitse ja muude alade andmebaase, mille omanikeks võivad olla üksikisikud, töörühmad või asutused. Olemasolevate töörühmade kohta saab lugeda aadressilt elurikkus.ut.ee/plutof.php?lang=est&wg=1.

Loomulikult ei tähenda uue vaatlusandmete kogumise koha avamine seda, et kõik seni kasutuses olnud lahendused tuleks sulgeda, küll aga tasub kaaluda eraldi andmebaasi pidamise mõttekust. Oluline on luua võimalused käibel olevate andmebaaside omavaheliseks suhtluseks ja erinevaid allikaid hõlmavate päringute tegemiseks.

Seni enim kasutatud Kabli linnujaama andmebaas suletakse avalikuks kasutamiseks. Suur osa selle baasi andmetest on juba tänaseks eElurikkusesse üle tõstetud. Seni tekstifailidena andmeid üles riputanud veebilehtedel on nüüd võimalus avaldada hoopis viide eElurikkuse otsingu tulemustele (nt ühe maakonna vaatlused). Uude andmebaasi sisestatud andmete omanikuks jääb ikka vaatleja või tema töörühm, loodusmuuseum pakub vaid süsteemi kasutamise võimalust.
TÜ loodusmuuseum

 


 


Riigimetsa vargused on vähenenud kümnekordselt

Taasiseseisvumise-järgse Eesti metsandussektori häbiplekiks olnud metsavarguste ulatus on tänaseks drastiliselt vähenenud, kuid hõlptulu ihalejaid leidub nüüdki.

Viimase aastakümnega on metsavargused riigimetsas vähenenud umbes kümme korda, kinnitas RMK Viljandimaa metsaülem Elor Ilmet. "Puudub turg varastatud materjalile,” toob ta välja põhipõhjuse. Arenenud on ühiskond ning head tööd teevad keskkonnainspektsioon ning maksu- ja tolliamet.

Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juht Alar Soo kiitis inimeste kasvanud julgust varguskahtlustest teada anda. Keskkonnainspektsiooni valvenumbrile 1313 võib ööpäevaringselt helistada mistahes keskkonnareostuse ja keskkonnaalase õigusrikkumise kahtluse korral.

Sagedamini viivad vargad ära ülestöötatud ja teepervele kuhjatud metsamaterjal, ent leidub ka neid, kes ei pea paljuks töömehed palgata, metsatehnikaga sobivale langile sõita ning raietöö algusest lõpuni ise ära teha. "10 tihumeetrit paari tunniga,” hindas Elor Ilmet sellise välktöö kiirust. "Kunagi oli kombeks ka see, et langetati paremad puud otse tee äärest, korjati kokku ja viidi ära.”

2010. aastal varastati riigimetsadest 2000 tihumeetrit metsamaterjali ära teepervelt ning ebaseaduslikult raiuti veel 1700 tihumeetrit puitu. "Palki võetakse varasemast harvem, rohkem kuiva küttepuud,” iseloomustas RMK metsaülem kurikaelte tänaseid eelistusi.
RMK



TASUB OSALEDA


 


Eesti ornitoloogiaühing 90

Eesti ornitoloogiaühing asutati 1. mail 1921 ning tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva. Aasta jooksul toimub terve rida sündmusi, millest enamusel on oodatud osalema kõik huvilised.

Järgmisel nädalavahetusel, 23. ja 24. aprillil toimub traditsiooniline lihavõtte-linnuvaatlus. Alates 1998. aastast igal kevadel korraldatud ettevõtmise eesmärk ei ole teaduse tarvis andmeid koguda, vaid innustada ühel nädalavahetusel linde vaatlema võimalikult suur hulk inimesi. Linnuvaatlusel osalemine on imelihtne – tuleb vaid nende kahe päeva jooksul kohatud linnuliigid kirja panna ning püüda ligikaudselt hinnata ka nende arvu. Kaasalöömine ei eelda suurepärast määramisoskust - piisab kõige tavalisemate suleliste tundmisest. Samuti pole oluline linnuretke kestvus ning koht – linde võib kirja panna nii koduaias igapäevaste toimetuste kõrvalt kui spetsiaalselt ettevõetud linnuretkelt. Kindlasti peaks loodusesõber edastama tulemused üksnes nende linnuliikide kohta, mille määrangutes ta on kindel.

Võimalik on osaleda ka EOÜ ja kohalike linnuklubide poolt korraldatud retkedel, mille kohta avaldatakse täpsem info järgmise nädala alguses EOÜ kodulehel http://www.eoy.ee. Esmased kokkuvõtted lihavõtte linnuvaatlusest tehakse juba paar päeva hiljem, mistõttu palume võimalusel oma vaatlustulemused ornitoloogiaühingule edastada hiljemalt 25. aprillil. Lõplikud kokkuvõtted tehakse mai alguseks.

foto

21. aprillil annab Eesti Post välja traditsioonilise aasta linnu postmargi, maksikaardi, ümbriku ja eritempli. Postmargi ja lisad on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger.

foto

7. mail ootab ornitoloogiaühing huvilisi oma 90. sünnipäevale pühendatud linnukonverentsile. Üritus toimub Tartus, Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2). Konverentsi kava leiate siit: www.eoy.ee/node/339. Osalemissoovist paluvad korraldajad teada anda hiljemalt 2. mail e-postiga eoy@eoy.ee või telefonil 742 2195.

EOÜ juubeliaasta sündmuste täieliku ja täieneva kava leiate EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/juubel.
EOÜ



TOIMETAJALT


 

foto

Lihavõttepühade nädalal peab Uudistaja väikese puhkepausi ning jürikuu viimasel nädalal võtab uudiskirja toimetamise jälle üle Toomas Jüriado. Tänan omaltpoolt lugejaid ja kaasamõtlejaid ning soovin kõigile ilusaid munadepühi!
Ott Luuk





Toimetanud ja pildistanud Ott Luuk
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ottluuk@gmail.com




28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012