Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
29. aprill 2011




APRILL






Suurim uudis aprilli viimasest kümmepäevakust on kindlasti lausa suvesoe ilm. Foto on tehtud Tartu vana kaubamaja juures läinud pühapäeval, 24. aprillil kella 15 paiku

  


Muidugi on soe meelitanud pungad pakatama, lehekesed tärkama ja ...

  


... õied avanema. Tartus andis rohetusele hoogu ka ööl vastu neljapäeva sadanud väike vihm

  


Siiski ei saa jätta meenutamata kuu vägevaimat loodusemängu ehk suurvett. Suurim arv, mida Uudistajal Tartu detsembris püstitatud „ilmasambal” pildistada õnnestus, oli 314 cm üle vaatlusjaama nulli, mis püsis 20.–23. aprillil. Tartu Postimees kinnitas aga, et EMHI pani 21. aprilli õhtul kell 21 kirja kõrguse 315 cm. Meenutame, et mullu tõusis Emajõgi Tartus 331 cm-ni

  


Kesklinna servast Ihastesse kulgev kergliiklustee oli Sõpruse silla juures kui kaht vett lahutav tamm, ...

  


... juba päris Annelinna servast alates aga mitmes kohas pikalt vee all

  


Ihaste tee sõiduosale ulatus vesi siiski ainult ühes paigas, Ihaste põigu otsa juures, ning sealgi „ainult” telgjooneni. Nii et erinevalt eelmisest aastast polnud vaja liiklust sulgeda

  


Linnas sai esimese veeproovi kätte kaldakindlustuste ja -haljastuse uusim, alles mullu rajatud osa. Eks peagi näe, kui vastupidav on ehitajate töö olnud

  


N.-ö. vanad alad on kevadise vesise olustikuga juba harjunud

  


Aga kolmapäeval leidsin oma töökohatänava servast varjulisest hoovist lumehange, mil kõrgust oma kaks ja pool meetrit

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Roheliste rattaretk viib sel aastal Saaremaale

Kas tead, kuidas elavad hülged ja millised on nende mured? Mis on Saaremaa silla plussid ja miinused? Millist mõju avaldavad tuulegeneraatorid inimeste tervisele? Neile ja paljudele teistele keskkonnaga seotud küsimustele saad vastuse 13.–15. mail roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Saaremaa?”. Kuulda ja näha saab palju muudki huvitavat ning nagu igal aastal, esinevad sellelgi retkel paljud toredad muusikud ja ansamblid.
Retkeliste meelt lahutavad Kihnu Poisid, Ska Faktor, Ivo Linna ja Antti Kammiste, Lindpriid, Villu Veski jt.

Võta talvekorterist ja sea korda oma jalgratas ning tule koos meiega Saaremaad avastama! Eelregistreerimine rattaretkele on juba alanud ning kestab 9. maini. Kus ja kuidas täpselt registreeruda, sellest saab ülevaate aadressilt www.rattaretked.ee.

Loodusajakiri

 

 

    



UUDISTAJA  UUDISTUSI



 


Supilinna päevad, kümnes vaatus

 


Üks läinud nädalavahetuse tippsündmusi Tartus olid muidugi traditsioonilised Supilinna päevad, järjekorras juba kümnendad. Kõiki neid – välja arvatud päris esimesi – on korraldanud Supilinna selts. Ja neid esimesi ei korraldanud selts sel lihtsal põhjusel, et ta asutati just nimelt pärast esimesi päevi.

 


Mis on nende päevade juures vähemalt kõrvalt piilujale eriti vahva, on see, et ikka leitakse midagi uut. Algus oli tänavu harjumuspärane: kolmapäeval koristati Supilinna, neljapäeval jagati Raekoja platsil suppi. Aga reedel oli esimest korda „Avatud hoovide päev”.

 


Vaimustav idee, mis kindlasti lähendab naabreid üksteisele ning näitab mujalt tulnuile, milline on Supilinn tegelikult. Mõned pered ei pidanud paljuks uudistajaid lausa tuppagi lasta.

 


Üks laupäeva naelu oli mälestusmärgi avamine, mida peale hulga inimeste oli tunnistama tulnud ka mitukümmend igat mõõtu ja karva ... koera.

 


Sest mälestusmärk paigaldati Supilinna teenekale kutsale, aastail 2002–2007 truult kodumaja veelaual istunud Rikule, kelle elu lõppes koera kohta väga kõrges vanuses paraku autorataste all.

 


Armastatud veterankoerale pühendatud üritusest, kus ei puudunud ei koerte esindaja sõnavõtt (pildil), koerte buffee ega ka paraad mälestuskivi eest mööda, saab aadressil
http://www.youtube.com/watch?v=3-xX9tk3eBA vaadata videosalvestist.

 


Kohe selle järel tuli veel üks tore, ehkki hoopis traditsioonilisem üritus: tänavu parimaks tunnistatud maja ukse kõrvale naelutati selle tiitliga silt.

 


Parimaid maju on valitud aastast 2004, seekord pärjati Marja 1. Peale selle märgiti ära Herne 63, Kartuli 12 ja Piiri 1 elanike pingutused.

 


Pühapäeva sisustas tavapärane kontserdist, laadast ja muudest meelelahutustest kokku pandud platsipäev tavatult kõrge Emajõe servas. Ilm oli erakordselt soe ja ilus, mistõttu said kenasti teoks ka otseselt ilmast sõltuvad kavad.

 


Näiteks olid Kalev Koppel (jagab pildil selgitusi mikrofonimehele) ja Tambet Leenurm (seisab) valmis ehitanud väidetavasti Eesti suurima tõeliselt ja õigesti töötava päikesekella.

 


Siin on Kalev ise osutiks – ja tõsi ta on, et kell oli sel hetkel tõesti viis minutit üle poole kahe.

 


Kui hoog juba üleval, oli aeg öelda tervitusi. Selleks tulid koos Supilinna seltsi juhatuse esimehe Mart Hiobiga lavale seltsi liige president Toomas Hendrik Ilves ja Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Ühiselt anti üle tunnustuskirjad parima maja võistluse tublimatele, keda eespool juba loetlesime.

 


Kauplemislusti ja võimalusi jälgida esinejaid jagus mitmeks tunniks, ...

 


... huvilised said käia paadiretkel kas haabjatega või viikingipaadiga Emma.

 


Kas teate aga, mida sümboliseerivad Supilinna trikoloori värvid? Osundan Supilinna seltsi ikka Supilinna päevadeks ilmuva häälekandja Supilinna Tirin viimast, üheksandat numbrit: „Helepruun on Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed, küttepuud. Tumepruun on Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori ning roheline jällegi Emajõe vesi, aiamaad-tillid-petersellid.”

Tirinaid võib muide pdf-vormingus Supilinna veebist vaadata, aadress on http://www.supilinn.ee/supilinna-tirin.

 

Hoopis rohkem X Supilinna päevade pilte saate vaadata blogist aadressil http://toomasjuriado.blogspot.com/.

Uudistaja

  
  


Ebameeldiv järelmärkus ja palve

Kahjuks on kõige rõõmsa ja ilusa kõrval, mida X Supilinna päevad meile tõid, juhtunud ka ebameeldivat. Nimelt jäi pühapäevase platsifestivali ajal kaduma lava küljes olnud Supilinna lipp. Kadunud lipp on majalipu
suuruses trikoloor, mille värvid on helepruun, roheline ja tumepruun.
Lipp on Supilinna seltsile hindamatu väärtusega, sest tegemist on originaallipuga, st. esimese Supilinna lipuga, mille lipu idee autor Toomas Kalve esimesteks Supilinna päevadeks õmbles.
Pühapäevase platsifestivali ajal oli lipp lava küljes ning viimati nähti seda seal õhtul kell 22.57 (on ühel Rosta Akende kontserdi ajal tehtud fotol). Hiljem, kui lava ja telke kokku pakiti, lippu enam ei olnud.
Päevade korraldajad arvavad, et lipp on kaasa võetud pigem rumalusest kui pahatahtlikkusest ning tegija võib oma tegu nüüd häbeneda. Sestap annab Supilinna selts teada, et on „tänulik igasuguste vihjete eest, mis aitaks meile nii väärtusliku reliikvia tagasi saada. Omalt poolt lubame, et ei ole kurjad lipu kaasavõtja peale ning isegi kingime talle varastatud reliikvia asemele väikese Supilinna värvides laualipu. Palume kõigil Supilinna sõpradel info levitamisel kaasa aidata ning kõigil, kes lipu mahavõtmist või selle hilisemat teekonda nägid, anda sellest teada /.../ aadressil info@supilinn.ee või telefonil 5098623”.
Supilinna selts / Uudistaja


 
    


EESTI UUDISEID




EMHI tuleohutuskaardil muutub eriti suurt ohtu kajastav punane laik aina suuremaks

 

Maastikupõlenguteta oleks elu parem

Erametsakeskus (EMK) teatas 21. aprillil, et koostöös päästeametiga korraldatava projekti Life+ FFPE koosolekutel on selgunud, et pahatihti ei ole metsa- ega maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

Paljud inimesed ei tunne ei tuleohutuse seaduse ega muude tuleohutust reguleerivate seaduste ega määruste sisu. Tänavu teeb EMK metsatulekahjude kohta teavitustööd eri sihtrühmadele kuues Eesti maakonnas.

Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist tehtud keskkonnakahju eest.
Lõkketegemisnõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaksid tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ega naabrite vara. Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life.

Et EMHI andmeil oli Eestis alanud tuleohtlik aeg, määras päästeameti peadirektor selle alguseks kogu Eestis 22. aprilli. Looduses võib tuld teha ainult selleks ette nähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on tuletegemiseks ja grillimiseks soovitatav kasutada RMK lõkkekohti, mille asukohad leiab veebilehelt www.rmk.ee. Infot saab päästeala infotelefonilt 1524.

EMK / Päästeamet

 
  
 


Kaks võidupilti: Mariann Rea „Võimas kõu” võitis kategoorias „Inimene ja loodus”,   

 


Timo Looritsa „Kaunis kaktus” aga alajaotuses „Vormi mängud looduses”

 

Looduse aasta foto on teinud Sven Zaèek

Pühapäeval jagati Estonia kontserdisaalis Tantsivaid Hunte. Looduse Omnibussi, Eesti Energia ja Nordea Panga „Looduse aasta foto 2011” võistlusel lõi kaasa rekordarv fotograafe, 1850. Rein Marani juhitud üriil tuli kokku üle vaadata 11 325 fotot.

Aasta loodusfotograafi Suure Hundi auhinna pälvis tänavu Sven Zaèek, kes on varem samal võistlusel saanud mitu Tantsivat Hunti ja muidki auhindu, mitte aga grand prix’d. Auhinna tõi Svenile mullu kevadel helikopterilt Tartumaa udusest maastikust tehtud „Kevadkuldne hommik”.

Kokku tunnustati ürii määratud auhindadega ja eriauhindadega üle 150 foto. Tulemusi koos piltidega saab uurida Looduse Omnibussi kodulehelt http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169. Uudistajasse mahub üles tähendada eri võistlusklasside I auhinna saajad. Täiskasvanutest olid neiks Urmas Kärdi (loomaportreed), Oliver Ploomipuu (loomad tegutsemas), Andres Hendrikson (taimed ja seened), Sven Zaèek (maastikupildid), Mariann Rea (inimene ja loodus), Timo Loorits (vormi mängud looduses) ja Peeter Nahko (maailma loodus). Noortest said esikohaauhinna Marek Lillo (inimene ja loodus), Karl Ander Adami (loomapildid) ja Tambet Aru (maailma loodus) ning lastest Ester Liira (inimene ja loodus), Anete Mootse (nii loodus- kui ka loomapildid) ja Merit Kristin Kuus (maailma loodus).

Looduse Omnibuss / Uudistaja

  

 

 

 


TASUB OSALEDA






TÜ kutsub XII avatud suveülikooli

Tartu ülikooli suveülikool on tegutsenud alates 2000. aastast ja ootab õppima kõiki, kel soovi ja tahet ennast erialal täiendada, leida uusi ideid arendamaks töövaldkonda ja parandamaks töö tulemuslikkust või saada lisateadmisi huvipakkuvas valdkonnas. Mõnusas suvises meeleolus on peale teadmiste omandamise võimalik leida uusi tuttavaid ja koostööpartnereid ning jagada saadud kogemusi kolleegidega.

2011. aasta suveülikooli kursustele on avatud registreerumine õppeinfosüsteemis www.suveylikool.ee.
Kursuse läbinud saavad TÜ tunnistuse koos hinnetelehega. Kogutud ainepunkte on võimalik arvestada tasemeõppes.

 



Loodusõhtu „Jaapan ja maavärinad”
on 3. mail kell 18 Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10).
Esinevad seismoloog Heidi Soosalu TTÜ-st ja tuumaenergia asjatundja Enn Realo TÜ füüsika instituudist.

Osalemine on tasuta; loodusõhtut toetab KIK.

 

 
 


Tromsø linn Põhja-Norras

 

Kirjuta Põhjamaadest

Veel on paar päeva aega osaleda Põhja- ja Baltimaade koostöö ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse 20 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlusel eestikeelses Vikipeedias: viimane tähtaeg on 30. aprill.

Et hõlbustada teemavalikut, on loodud viis kategooriat. Iga kategooria parimat kirjutajat auhinnatakse 1000-eurose reisivautšeriga vabalt valitud sihtkohta Põhjamaades. Peale selle jagatakse tublimatele panustajatele mitmeid väiksemaid auhindu.

Vt. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia.

 

Tartu ülikool läheb Tallinna

Tartu ülikool on aprillis ja mais pakkunud Eesti eri regioonides oma eriala parimate asjatundjate tasuta loenguid, seminare ja töötubasid.

Juba on TÜ nädalad olnud Pärnus, Jõhvis ja Narvas ja Tallinnas. Üritustesarja lõpetab 2.–6. maini neljandat korda toimuv nädal „Tartu ülikool Tallinnas”. Tallinna nädalal tuleb juttu loomingust ja loovusest, õppimisest ja õpetamisest, personali arendamisest jm. Majandusseminaril „Haridus – edu pant või veskikivi tööturule sisenemisel” arutletakse selle üle, kas Eestis on liiga palju kõrgharidusega töötajaid ja milliseid inimesi võiks tööturg tegelikult täna ja homme vajada. 6. mail jõuab Tallinna väärikate ülikool. Vt. www.ut.ee/tallinn.

 


Kolkja vanausuliste muuseumis
 

Muuseumiööl avab uksed ligi 200 muuseumi ja mäluasutust

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Tänavu Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmi kuuluval muuseumiööl avavad Eesti muuseumid ja teised mäluasutused tasuta külastusteks oma uksed kell 18–23. Tallinnas sõidab muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö buss.

Osalejate muuseumiöö programmid leiab netilehelt oo.muuseum.ee.

 

 
 

Fotomälestus Looduse Omnibussi eelmise aasta retkest Narva kosele

 

Taas saab näha Narva jõe võimsust

Narva muuseum pakub koostöös osaühinguga Narva Gate võimalust näha oma silmaga kuulsaid Narva jugasid.

Tegemist on haruldase vaatemänguga, kuna viimase poolsajandi jooksul on  looduskaitsealuses Narva kanjonis paiknevad Narva joad „töötanud” vaid paar korda aastas ja juurdepääs neile on tänini piiratud.

Ekskursioonid on kaks korda päevas argipäeviti kell 12 ja 15, nädalavahetusel kell 12 ja 17. Rühmadel (alates 20 inimesest) on vaja ekskursiooni aeg kokku leppida. Laste pileti hind on 1 euro ja täiskasvanutel 2 eurot; kuni 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.

Kuna Kreenholmi territoorium asub piiritsoonis, siis tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument. Sellel korral algab ekskursioon Kreenholmi nn. uue värava juurest (Joala 23c). Registreeruda ekskursioonile saab aadressil info@narvamuuseum.ee või telefonil 359 9230.

Pühapäeval, 1. mail viib kose võimsust vaatama ka Looduse Omnibuss ning seda nii Tallinnast, Tartust kui ka Pärnust. Retkele on vajalik varem registreeruda.

Õhtul vaadatakse Jõhvi kontserdimajas fotovõistluse „Looduse aasta foto 2011” seitsetsada paremat pilti.

Bussid väljuvad rahvusraamatukogu eest Tallinnas, keskkonnahariduskeskuse eest Tartus ja Endla teatri juurest Pärnus kell 10, tagasi Tartus ollakse kell 22; Tallinnas ja Pärnus kell 22.30. Sõidu hind kõikjalt koos kose ja kontserdimaja piletitega täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele 15, õpilastele 10 eurot; koolieelikud saavad kaasa tasuta. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

 

 
 


Jätkuvad ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva üritused

6. mail avatakse ERM näitusemajas Tartus Kuperjanovi 9 näitus ning esitletakse juubeliraamatut, mille autor on Juhani Püttsepp.

7. mail peetakse Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents. Osavõtuks tuleb kindlasti registreeruda hiljemalt 1. maiks aadressil eoy@eoy.ee või telefonil 742 2195.

8. mail kell 10 algab mälestusringkäik Raadi kalmistul. EOÜ auliikme Olav Renno juhatusel käiakse ornitoloogide haudadel ja tutvutakse Raadi linnustikuga. Kogunetakse kalmistu peaväravas Kalmistu tänaval.

 


 

Tallinnas räägitakse karstist

Teisipäeval, 10. mail algusega kell 14 peetakse Tallinna ülikooli auditooriumis M-225 (Uus-Sadama 5, II korrus) Eesti geograafia seltsi avatud koosolek, mis keskendub karstialadele, täpsemalt Nabala piirkonnale.

Koosolekule on lubanud tulla esinema Enn Pirrus, kes räägib karstist üldiselt ja toob näiteks Nabala piirkonna; samuti Rein Perens, kes kõneleb Nabala piirkonna hüdrogeoloogiast. Esinejad on viidanud, et ettekannetes ei saa mööda vaadata ka Tuhala nõiakaevu temaatikast.
 


 
 

Koolinoorte südamed võitnud teaduslaager tuleb jälle

Ka tänavu suvel ootavad Tartu ülikool ja Eesti füüsika selts teadushuvilisi poisse ja tüdrukuid Kloogarannale teaduslaagrisse, mis seekord toimub kahes vahetuses.

Esimene vahetus (5.–7. klass) on 11.–17. juulil ning teine vahetus (8.–9. klass) 18.–24. juulil. Laagri töökeel on eesti keel. Lapsi toitlustatakse neli korda päevas ja majutatakse kuuekohalistes kämpingumajades. Teaduslaagri osalustasu on 100 eurot.

Osalemiseks tuleb registreeruda laagri kodulehel www.teaduslaager.ee; kehtib põhimõte „kes ees, see mees”, kuni kohad täituvad. Osalustasu saab tasuda ülekandega pärast seda, kui lapse osalemine laagris on meiliga kinnitatud. Teated saadetakse välja hiljemalt 15. maiks.

Laagri korraldamist toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond ja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond.

 


 

Alanud on registreerimine Võrtsjärve konverentsile

12. mail toimub konverents „Meie Võrtsjärv” (http://vortsjarv.ee/konverents).

Enne konverentsi on teemapäevad koolides ja valdades, kuhu saadetakse enne küsitluslehed Võrtsjärve kohta. Kokkuvõtted küsitlustest avalikustatakse 12. mai konverentsil. Küsitluslehte Võrtsjärvest võivad täita kõik huvilised.

Korraldatakse ka õpilaste joonistusvõistlus „Minu Võrtsjärv” ning meenevõistlus „Võrtsjärve suveniir 2011”.

Registreeruda saab aadressil http://vortsjarv.ee/konverents/registreeru/.

 

 

KOMMENTAAR




See on üks neid vaateid, millega ma kuidagi harjuda ei suuda: „minu ajal” olid siin kõikjal puud. Muide, pilt ei ole tehtud mitte südatalvel, vaid 31. märtsil. Nii et vaadake, millised muutused on looduses aset leidnud nelja nädalaga! Veel on Viljandis samal päeval tehtud pilte vaadata ajaveebiloost http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/03/martsilopupaeva-veedame-viljandis.html, kus on ka ülestunnistus, miks ma vanas kodulinnas käisin

 

Kahetsedes vanu puid

Ausõna, ma saan väga hästi aru, et vana park ei ole põlismets ja et seal tuleb vahel üsna julma hooldusraiet ja uuendusi teha. Ometi tunnen üsna sageli valusat tukset, kui see juhtub mõne mulle armsa kohaga.

Viljandi on mu lapseea ja koolipõlve linn. Ja sealsetes Lossimägedes olen ma veetnud lugematu hulga tunde: sportinud, putukaid jahtinud, linde määranud, lihtsalt jalutanud. Kuigi olen sellest linnast kaua ära olnud, tunnen seal mõneski kohas, et see on endiselt mu kodu.

Aga mõnigi paik on tundmatuseni muutunud – ja minu seisukohalt sugugi mitte alati paremuse poole. Ikka ja jälle tundub mulle, et mõni park või nõlv on liiga lagedaks raiutud, et mõni mulle ühel või teisel põhjusel ülimalt oluline puu on kadunud. Ja siis on tunne, et ma ei tahagi sinna enam minna.

Läinud nädalal kuulsin kunagist kolleegi Piret Risti Vikerraadios kõnelemas Lossimägede noorenduskuurist. Arvasin, et ehk kuulsin valesti, ja seepärast otsisin internetist välja 22. aprilli Sakala. Ei, vanad kõrvad polnud eksinud: sae ette on määratud jääma 573 puud. Mulle tundub see arv uskumatult, lausa mõrvarlikult suurena, ehkki saan aru, et tegemist on ju ka väga suure maa-alaga.

Taas kord mõtlen, et ju siis muutub jälle mõni paigake selliseks, et ta pole enam „minu”. Samas on ses Sakala artiklis selgitatud, kui põhjalikku eeltööd asjatundja on teinud, ja ma pean sundima ennast uskuma, et ju on kogu raie tõesti vajalik.

Loen lõiku: Kõige rohkem tundis ta rõõmu selle üle, et Kaevumäelt vaadates teisel pool rippsilda paiknev jalutajate ala saab korda. „Sealne Filosoofia allee on suurepärane park, kuid on seni kasutusest välja jäänud,” nentis ta. Nüüd peaks seegi inimestele avatumaks muutuma.” Tahan karjatada: inimesed, aga meie tegime ju seal sporti, pole see midagi „välja jäänud”. Ent siis saan äkitselt aru, et need jooksud ja granaadiviskeid ja mis kõik veel olid 50 aastat tagasi. Ja tegelikult pole ma seal väga ammu käinud, nii et ei tea sugugi, KUI vanaks sealsed jalakad jääda on võinud.

Ometi olen ma ilmselt väga ettevaatlik, kui näiteks aasta pärast taas lapsepõlvelinna satun.

Toomas Jüriado

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012