UUDISTAJA
06. mai 2011
APRILLIST MAISSE
Raadio ilmateade lubas läinud laupäeval vihma. Tartus see ähvardus õnneks täide ei läinud: oli pigem üsna päikesepaisteline, sinisele taevakarjamaale mahtus kenasti ka pilti kaunistanud pilvelambakari. Paari päeva tagune suvesoe, tõsi, oli taandunud, aga kokkuvõttes oli päris mõnus ilm.
Sõpruse silla kandis oli hästi näha, kuidas vesi aina vähemaks ja rohelus aina suuremaks on saanud
1. mail seevastu oli ilm veel mitu kraadi külmem, lausa jahe. Sellest ei lasknud ennast aga sugugi segada tudengite kevadpäevalised – ka need, kelle lõbud seotud jääkülma Emajõega
„Ilmasammas” näitas veetasemeks 291 cm. Emajõe vesi on ligi veerand meetrit langenud, aga see ei tähenda mingil juhul veel uputuspäevade lõppu
Nädal tagasi, 24. aprillil veel päris kopsakas lumeküngas Vabadussilla servas ...
... oli end nädalaga üsna tühjaks nutnud
Käesolev nädal on olnud üsna külm; Tartus küll suhteliselt leebe ja kohati ka päikseline
Kuuvahetusel klõpsatud pilte näeb rohkem blogist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/05/rohetavast-kuuvahetusest.html.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Roheliste rattaretk viib sel aastal Saaremaale
Kas tead, kuidas elavad hülged ja millised on nende mured? Mis on Saaremaa silla plussid ja miinused? Millist mõju avaldavad tuulegeneraatorid inimeste tervisele? Neile ja paljudele teistele keskkonnaga seotud küsimustele saad vastuse 13.–15. mail roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Saaremaa?”. Kuulda ja näha saab palju muudki huvitavat ning nagu igal aastal, esinevad sellelgi retkel paljud toredad muusikud ja ansamblid.
Retkeliste meelt lahutavad Kihnu Poisid, Ska Faktor, Ivo Linna ja Antti Kammiste, Lindpriid, Villu Veski jt.
Võta talvekorterist ja sea korda oma jalgratas ning tule koos meiega Saaremaad avastama! Eelregistreerimine rattaretkele on juba alanud ning kestab 9. maini. Kus ja kuidas täpselt registreeruda, sellest saab ülevaate aadressilt www.rattaretked.ee.
Loodusajakiri
EESTI UUDISEID
Tartu ülikooli uus video kutsub avastama
TÜ-s on valmis saanud uus tutvustav video, mis kutsub noori TÜ-sse õppima. Eestikeelne video on saadaval nii eesti, inglise, vene kui ka soomekeelsete subtiitritega aadressil www.youtube.com/watch?v=V0UZjH8SqOs.
Neljaminutises videos avatakse vaatajale suured saavutused: Struve meridiaanikaar, Lotmani semiosfäär ja Marika Mikelsaare teadusrühma avastatud piimhappebakter ME-3. Keskkond, kus nende saavutusteni jõuti, on ainus Eesti ülikool maailma viie protsendi parimate seas – Tartu ülikool oma tipptasemel teaduse ning elava tudengieluga. Sel moel kutsub video noori ka ise avastama.
TÜ
Metsanädal on seekord Haapsalus
2. mail Haapsalus avatud ja juba 19. korda toimuv metsanädal kannab metsa-aastaga sama tunnuslauset: „Kohtume metsas!”
Meenutame, et tänavu jaanuaris tagastati Haapsalule umbes 250-hektarine metsamaa, mis kuulus linnale enne Teist maailmasõda. Seega on tänavune metsapealinna ka metsaomanik.
Metsanädala programmi saab uurida metsanädala korraldaja, Eesti metsaseltsi veebist aadressil www.metsainfo.ee. Näiteks laupäeval, 7. mail muutub Haapsalu Piiskopilinnuse hoov suureks metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd. Peetakse puutöölaata ja saab osaleda õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast”. Tavakohaselt istutab president Toomas-Hendrik Ilves metsanädala märgiks metsapealinna puu.
Hulk metsanädala üritusi on korraldatud ka mujal. 4. mail käisid välisriikide saatkondade esindajad koos keskkonnaminister Keit Pentusega Aegviidu lähedal metsa istutamas. Eesti loodusmuuseumis Tallinnas on aga homme kell 12–15 metsanädala perepäev.
Eesti metsaselts / Keskkonnaministeerium
Konstantin Tretjakov Foto: www.ut.ee
Konstantin Tretjakov sai Ustus Aguri stipendiumi
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) ning Eesti infotehnoloogia sihtasutus (EITSA) on välja andnud Ustus Aguri stipendiumi, mille suurus on 2000 eurot. Selle pälvis Tartu ülikooli informaatikadoktorant Konstantin Tretjakov, kes muu hulgas on pool aastat töötanud USA-s San Diego ülikoolis. Tretjakovi doktoritöö teema on „Masinõppe meetodid bioinformaatikas” ning stipendium läheb tema õpingute jätkamiseks TÜ-s. Peale doktorantuuriõpingute töötab Tretjakov TÜ arvutiteaduste instituudis teadurina ning õpetab ka ise tudengeid.
Igal kevadel väljastatav Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni erialal. Stipendiumiga tunnustatakse ühtlasi Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse. Stipendiumi eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning kandidaadi senist erialast tegevust.
Stipendiumi on antud alates 2003. aastast ning varem on selle pälvinud Ando Saabas, Maksim Jenihhin, Tarmo Robal, Tanel Alumäe, Ilja Tšahhirov, Marion Lepasaar, Jüri Reimand ja Dan Bogdanov.
TÜ
Nutitelefon aitab määrata konni
Eesti kahepaiksete välimääraja on jõudnud nutitelefonidesse.
Vt. www.ut.ee/ial5/k2n/2-paiksed/index.html.
Selle määraja abil saab tutvuda kõigi Eesti kahepaiksetega – käsitletud on 11 liiki. Sama määrajat võib kasutada ka naaberaladel, kuna lisatud on kolm sellist konna (lehekonn, välekonn ja punakõht-unk), keda seni pole Eestist leitud, kuid kes on teada näiteks Lätis, Leedus ja Rootsis. Liike saab määrata nii täiskasvanud isendite kui ka kulleste järgi. Lisatud on hulgaliselt värvifotosid, tunnuste jooniseid ning häälitsusi.
Määraja valmimist toetas LIFE+ projekt Dragonlife. Digiversioon on loodud TEEME projekti „Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu” raames.
TÜ
Pärnumaa inspektorid kõrvaldasid püügilt 90 salavõrku
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa inspektorid kõrvaldasid 28. aprillil Liivi lahest Kihnu ja Manilaiu ümbrusest 90 nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata nakkevõrku.
Tegemist oli Hiina päritolu võrkudega, enamik neist ka lubatust väiksema silmasuurusega. Võrkudes olnud elusad kalad lasti tagasi vette, eluvõimetud kalad, täpsemalt 62 kilo ahvenat, müüdi maha ning saadud tulu läheb riigituludesse. Püügilt kõrvaldatud püünised pannakse hoiule ja hävitatakse, kui nende omanik ettenähtud aja jooksul välja ei ilmu.
Selgusetu kuuluvusega nakkevõrgud on inspektorite jaoks probleem, millega tuleb alatasa tegeleda, sest salavõrke, eeskätt odavaid Hiina võrke, kipuvad püügile seadma nii harrastuspüüdjad kui ka kutselised kalurid.
Keskkonnainspektsioon
 
Eesti tänavused Euroopa margid
Struve ploki esmaümbrik
Uusi postimaksevahendeid
Aprillis lisandusid loodusmargisõprade albumeisse nii aasta linnu suitsupääsukese mark kui ka tänavused Euroopa margid. Viimaste puhul oli selle aasta teemaks valitud „Mets” ning Eesti markidel on põder ja palgivirn.
Kõik kolm marki on kujundanud Vladimir Taiger. 21. aprillil ilmunud pääsukesemargi nimiväärtus on 35 eurosenti, 28. aprillil välja antud Euroopa-markidel 58 eurosenti. Tavapäraselt trükiti esmaümbrikud, aasta linnu margiga ka maksikaart.
Kui pakub huvi, millised on teiste Euroopa riikide metsamargid, saab seda uurida ajaveebist http://europa-stamps.blogspot.com/.
Täna tuli aga käibele margiplokk „Struve geodeetiline kaar”, milles on kaks 58-eurosendist margi. Ploki on kujundanud Jaan Saar ja seda on trükitud 40 000 eksemplari.
Uudistaja / Eesti Post
Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu
4. mail kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtnute arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.
Metsaviktoriini eripära on see, et osaletakse klasside kaupa, ja ka auhinnad, loodusõppereisid RMK looduskeskustesse, on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi.
Kuni 6. klasside arvestuses tuli esimeseks Tõrva gümnaasiumi Vb klass ja teiseks Tallinna prantsuse lütseumi Va, kolmanda koha sai jällegi Tõrva gümnaasiumi Va klass. 6.–9. klasside arvestuses jagasid esikohta Olustvere põhikooli VII klass ja Raasiku põhikooli VI klass, kolmandaks tuli Tallinna prantsuse lütseumi VIIb. Gümnaasiumitaseme võitja oli sama mis eelmisel aastal: Võhma gümnaasiumi XI klass. Järgnesid sama kooli X klass ja Järvakandi gümnaasiumi X klass.
Väga tähtis osa on muidugi tublidel ja aktiivsetel õpetajatel, kes oskavad õpilaste arvutihuvi loodusõppe arenduseks ära kasutada ning otsivad internetist lisamaterjale ja -ülesandeid. Seetõttu tunnustab RMK ka paremate klasside juhendajaid-õpetajaid.
Tänavuaastase RMK metsaviktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda võrgupaigas www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin/metsaviktoriin-2011/kusimused-2011, täpse ülevaate tulemuste koondtabelist leiab aadressil www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin.
RMK
Ülevaade Hiiumaa linnustikust
Aivar Leito teatas sel nädalal linnuhuviliste arvutilistis, et Aivar ja Tiit Leito ülevaade „Hiiumaa linnustik” on nüüd kättesaadav EOÜ veebilehel aadressil www.eoy.ee/sites/default/files/Hiiumaa%20linnustik.pdf.
UUDISTAJA UUDISTUSI
Vahtraõiene Tartu künnivarese perspektiivist 4. mai õhtul
TASUB OSALEDA
Teiste seas kutsub 14. mail huvilisi külla ka Käsmu meremuuseum
Ehedad elamused Lahemaal
Lahemaa säästva loodusturismi koostöövõrgustiku ehedad peretalud ootavad järgmisel laupäeval, 14. mail peresid, koostööpartnereid ja teisi huvilisi taludesse avatud uste päevale.
Tosinkond talu ootab külalisi kell 10–16. Vt. täpsemalt www.ehedad.ee.
Ornitoloogiaühingu sünnipäevatähistus kogub hoogu
Nagu nädal tagasi juba teatasime, avatakse täna kell 15 ERM näitusemajas Tartus Kuperjanovi 9 näitus ning esitletakse juubeliraamatut, mille autor on Juhani Püttsepp, ning pühapäeval, 8. mail kell 10 algab mälestusringkäik Raadi kalmistul. EOÜ auliikme Olav Renno juhatusel käiakse ornitoloogide haudadel ja tutvutakse Raadi linnustikuga. Kogunetakse kalmistu peaväravas Kalmistu tänaval.
Peale selle on Tartus Tasku keskuse (Turu 2) teisel korrusel vaadata Remo Savisaare linnufotode näitus „Imelised linnud”. Näitus jääb üles 24. maini.
Palupõhja looduskool
Linnulaager Palupõhjas
Tartu keskkonnahariduskeskus, Eesti ornitoloogiaühing ja Palupõhja looduskool kutsuvad 13–18-aastasi loodushuvilisi 13.–15. mail linnulaagrisse Alam-Pedja looduskaitsealal.
Toimuvad loengud, praktiline väliõpe ning matkad kaitseala soodes, metsades ja jõgedel. Laagris saab osaleda tasuta. Korraldatud on toitlustus ja transport Tartu ja Palupõhja vahel ning kohapeal. Võib tulla ka oma sõidukiga. Ööbitakse looduskoolis madratsitel, võimalus on telkida. Kaasa tuleb võtta oma magamiskott või voodilinad/tekk. Laupäeval on saun.
Laagris osaleda soovijatel palume saata lühike enesetutvustus ja põhjendada laagris osalemise soovi (sh. kirjeldada oma linnuhuvi ja kogemust). Kiri tuleb saata hiljemalt 9. mail aadressil riho.kinks@eoy.ee.
Laagrisse on oodatud 15 noort.
Palupõhja linnulaagri korraldamist toetab KIK.
Hetk näituse avamiselt eile õhtupoolel: räägib suursaadik Lise Kleven Grevstad
Norra rannarahva lood
Tallinnas galeriis Aatrium (Harju 6) saab kuni 25. maini vaadata fotonäitust „Norra. Rannarahva lood”.
MTÜ Norra Sõbrad korraldas koostöös Norra saatkonnaga läinud aastal fotovõistluse, mis tõi eestlaste populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel, mille Norra nädala raames avas Norra suursaadik pr. Lise Kleven Grevstad, võib näha võistlusel esile tõstetud fotosid.
Loome koos Eilartiga ühe ilusa teose
Suur loodusemees Jaan Eilart käis 1980-ndatel ringi mõttega näidata Eesti maastikke kunstiteoste kaudu. Kahjuks see plaan tookord ei teostunud.
Nüüd üritavad Andres Eilart ja Aavo Kokk selle mõtte teoks teha ja koostada raamat, kus on sees 150 Eesti paika, mida on kunstnikud jäädvustanud. Teosed tahetakse võimalikult täpselt siduda maastikuga ning kirjutada iga paiga, kunstniku ja tema teose kohta lühikese loo.
Koostajad paluvad abi, et leida maale nendest Eesti paikadest, mille kohta ei ole veel pilte. Kunstnikud on käinud palju rannikul, saartel, Haanjas, Mulgimaal ja Otepääl, kuid vähem Kesk-Eestis, Pärnumaal, Alutagusel või Setumaal.
Lisage maale kas veebilehel www.maastikumaal.ee või kirjutage otse koostajaile andres.eilart@epl.ee ja aavokokk@uninet.ee.
Looduse Omnibuss
Linnuvaatlustorn Tartumaal Ilmatsalus
Tulekul on tornivaatlus
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab maikuu eelviimasel pühapäeval, 22. mail tornivaatluse. Ürituse eesmärk on pakkuda üldsusele võimalust külastada vaatlustorne nii, et nähtud sulelised ei jääks hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu määramata.
Eelmainitud päeval ootavad väljakuulutatud vaatlustornides huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Igas vaatlustornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.
Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni neljaliikmeliste rühmadena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni neli linnuvaatlejat, kes on valmis enda määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest.
Juhendajaid registreeritakse vaatlustornidesse 2.–20. maini; selle kohta leiab lisateavet EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Linnutorne külastada soovivad huvilised ei pea end enne registreerima. EOÜ linnuvaatluspäevi toetab KIK.
EOÜ
Oodatud on teadusloo ettekanded
Soome, Venemaa ja Eestis teadusloolased korraldavad 27. juunil Helsingis seminari „Sciences in Russia, Finland and the Baltics in the early 20th century”.
Ettekandehuvilistelt oodatakse 16. maini kuni 300-sõnalisi ettekande kokkuvõtteid ja lühi-CV-d, mis tuleb saata e-kirja manustena kas doc- või rtf-vormingus Johanna Liljale aadressil e.johanna.lilja@uta.fi. Otsus ettekandjate lõpliku valiku kohta tehakse 30. maiks.
MAAILMAST
Sellelt diagrammilt ilmneb, et maailma tervisehoiu organisatsiooni WHO soovitatud maksimaalsest hulgast inimese kohta aastas tarbivad küllastatud rasvu vähem vaid bulgaarlased ja eestlased. Üksikud segmendid näitavad vasakult alates taimsete, veise-, sea-, piima- ja muude loomsete rasvade hulka
Eurooplane sööb mõõdutundetult
Hollandi keskkonnahinnangute agentuur PBL avalikustas aprilli lõpul raporti, mis uurib, kui palju tarbib Euroopa Liidu kodanik liha, kala ja piimasaadusi.
Uuringust ilmnes, et kõiki neid toiduaineid süüakse tublisti rohkem kui pool sajandit tagasi ning kaks korda üle maailma keskmise. Sellest tuleneb hulk probleeme: üha laialdasem maakasutus, elurikkuse kadu, inimese enda terviseriskid. Kuna maailma elanikkond aina kasvab ja mitmete suurte väljaspool Euroopat asuvate riikide elujärg kiiresti paraneb, vajatakse tulevikus ka seal rohkem loomset toitu.
Ühe illustratsioonina tuuakse raportis välja põllumajandusmaa pind, mis kulub eri tüüpi valkude tootmiseks. Ühe kilogrammi teraviljaproteiini kohta on vaja 20 ruutmeetrit, kilo linnuliha ja piima jaoks 35, sealihale 60 ja veiselihale üle 100 ruutmeetri. Kaks kolmandikku EL põllumajandusmaast on loomakasvatuse käsutuses. Samal ajal oleneb Euroopa loomakasvatus suuresti sisseveetavast sojast, mille all on tohutud maa-alad Brasiilias ja Argentinas. Pealegi tekib loomakasvatuses umbes kümnendik Euroopa nn. kasvuhoonegaasidest.
Kalapüük on esmajoones ülepüügi tõttu rängalt mõjutanud merekeskkonda; kõigist senistest muudatustest hoolimata taastuvad kalavarud aeglaselt ja püüginumbrid vähenevad mitmes piirkonnas. Samas pole kuigi edukalt edenenud kalakasvatus.
Võimalikud lahendused saavad olla kahetised: eurooplased peavad kas revideerima oma söömisharjumusi või põhimõtteliselt muutma loomakasvatus- ja kalandussaaduste tootmist, nii et see oleks senisest kestlikum.
PBL
Populaarseima vaalalise Keiko mälestuseks
Kuulsa mõõkdelfiini, populaarse filmi „Free Willy” (1993) peategelase Keiko elu viimasest kümnest aastast jutustava dokumentaalfilmi „Keiko, kõnelemata lugu” veebileht on aadressil www.keikotheuntoldstory.com.
Väidetavasti on Keiko ainus vangistuses elanud mõõkdelfiin, kes on vabadusse tagasi saanud. Islandi lõunarannikusaare Heimaey vetes elanud Keiko oma liigikaaslastega siiski ei seltsinud ja jäi lootma inimestele, kuni kopsupõletik ta eluküünla 2003. aastal kustutas. Filmi olulisim osa on Keiko kahe hooldaja jutustused; nende põhjal saab iga vaataja ise otsustada, kas Keiko vabastamine oli edulugu või mitte.
PILDIKOMMENTAAR
Surm tärkamisajal
Jälle pean mõtlema surevatele suurtele puudele. Saed on viimastel päevadel oma võimu näidanud mõlema mu tööletuleku tee võimaliku marsruudi ääres
Pakkude järgi oli ühes kohas täiesti kindel, et tegu polnud haige puuga, teises võinuks selle üle vaielda. Aga ju oli raie põhjus pigem soov avada vaadet; ei söanda maavaldajatega vaielda
Küll teeb suure puu surm eriti haiget ajal, kui kased on juba hiirekõrvul ja vahtrad õitsevad. Ning võib-olla on mõni tsirk jõudnud juba puuõõnde või oksaharude vahele pesagi punuda
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
