Jahedalt alanud lehekuu ilm hakkas nädalavahetusel soojenema ja temperatuur kerkis nädala keskel mõnelgi pool üle kahekümne kraadi. Vesi Emajões on langenud juba oma kolmveerand meetrit. Juba läinud reedel oli jälle vee alt väljas Atlantise-esine kaldatee ...

... ja kolmapäeval ka Dorpati-tagune. Veega toodud paks porikiht tundus küll veel üsna niiskena

Puud on jõudnud just selle kõige erksama värske rohelise värvini

„Aga meie vist sel kevadel omale lehti ei saagi ...”

Esmaspäeval puhkesid Tartus õide esimesed toomingad, ,,,


... eile pärastlõunal olid lahti ka mõned sireliõied. Õhtul saabus aga ammu oodatud haruldane külaline vihm, äike seltsiks

Genoom 10, Tšernobõl 25, Gagarin 50, aatomituum 100, Tartu tähetorn 200

Et möödunud nädalalõpp tõi meile järjekordse „Teeme ära”, kirjutab ERM-i teadur-kuraator Vaike Reemann Horisondi mainumbris talgutöödest ja tööriistadest, alustades sellega ühtlasi uut sarja „Eesti asi”, mis ka edaspidi jõuab lugejani koostöös ERM-iga. Teaduse pehmema poole peal liigub ka keeleteadlane Ene Vainik, kes seletab, et me võime olla liigutatud, aga ka löödud, rabatud, põrutatud, muserdatud, me võime õnnest hõljuda, rõõmust karata, murest murduda, masendusse vajuda, olla rõhutud, endasse tõmbunud, kahtlustes rabeleda, teisisõnu – tunda emotsiooni tähendab kogeda või ette kujutada mingit liikumist.

Lisaks uurib Horisont, mis on viimasel kümnel aastal teada saadud inimese genoomist ja kuidas Ernest Rutherford sada aastat tagasi aatomituuma avastas. Mati Rahu seletab, mida on Eesti teadlastel öelda kakskümmend viis aastat tagasi Tšernobõli tööle viidud Eesti meeste tervise kohta, tänavuse aasta Jaapani maavärinale annavad omalt poolt selgituse geoloog Heidi Elisabet Soosalu ja laineteadlane Tarmo Soomere. Maaris Raudsepp ja Andu Rämmer pakuvad ülevaadet „Uued (bio)tehnoloogiad eurooplaste tavateadvuses: lootused ja hirmud”.

Üksainus küsimus 200-aastasest Tartu tähetornist on esitatud Tartu observatooriumi vanemteadurile Tõnu Viigile, intervjuu „Mürkidest, teadusest ja inimestest” on 2011. aastal teaduspreemiaga pärjatud keemilise ja bilooogilise füüsika instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi juhataja Anne Kahruga. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb kunstnik ja kirjanik Toomas Vint.

Juttu teeme ka kilekottidest, poolsajandi tagusest Juri Gagarini kosmoselennust, võimalusest, et füüsikud on avastanud uut tüüpi jõu, roosast, valgest ja mustast mürast jpm.

Horisont