Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
13. mai  2011



MAI
 





 


Jahedalt alanud lehekuu ilm hakkas nädalavahetusel soojenema ja temperatuur kerkis nädala keskel mõnelgi pool üle kahekümne kraadi. Vesi Emajões on langenud juba oma kolmveerand meetrit. Juba läinud reedel oli jälle vee alt väljas Atlantise-esine kaldatee ...

  


... ja kolmapäeval ka Dorpati-tagune. Veega toodud paks porikiht tundus küll veel üsna niiskena

  


Puud on jõudnud just selle kõige erksama värske rohelise värvini

  


„Aga meie vist sel kevadel omale lehti ei saagi ...”

  


Esmaspäeval puhkesid Tartus õide esimesed toomingad, ,,,


... eile pärastlõunal olid lahti ka mõned sireliõied. Õhtul saabus aga ammu oodatud haruldane külaline vihm, äike seltsiks

  

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Genoom 10, Tšernobõl 25, Gagarin 50, aatomituum 100, Tartu tähetorn 200

Et möödunud nädalalõpp tõi meile järjekordse „Teeme ära”, kirjutab ERM-i teadur-kuraator Vaike Reemann Horisondi mainumbris talgutöödest ja tööriistadest, alustades sellega ühtlasi uut sarja „Eesti asi”, mis ka edaspidi jõuab lugejani koostöös ERM-iga. Teaduse pehmema poole peal liigub ka keeleteadlane Ene Vainik, kes seletab, et me võime olla liigutatud, aga ka löödud, rabatud, põrutatud, muserdatud, me võime õnnest hõljuda, rõõmust karata, murest murduda, masendusse vajuda, olla rõhutud, endasse tõmbunud, kahtlustes rabeleda, teisisõnu – tunda emotsiooni tähendab kogeda või ette kujutada mingit liikumist.

Lisaks uurib Horisont, mis on viimasel kümnel aastal teada saadud inimese genoomist ja kuidas Ernest Rutherford sada aastat tagasi aatomituuma avastas. Mati Rahu seletab, mida on Eesti teadlastel öelda kakskümmend viis aastat tagasi Tšernobõli tööle viidud Eesti meeste tervise kohta, tänavuse aasta Jaapani maavärinale annavad omalt poolt selgituse geoloog Heidi Elisabet Soosalu ja laineteadlane Tarmo Soomere. Maaris Raudsepp ja Andu Rämmer pakuvad ülevaadet „Uued (bio)tehnoloogiad eurooplaste tavateadvuses: lootused ja hirmud”.

Üksainus küsimus 200-aastasest Tartu tähetornist on esitatud Tartu observatooriumi vanemteadurile Tõnu Viigile, intervjuu „Mürkidest, teadusest ja inimestest” on 2011. aastal teaduspreemiaga pärjatud keemilise ja bilooogilise füüsika instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi juhataja Anne Kahruga. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb kunstnik ja kirjanik Toomas Vint.

Juttu teeme ka kilekottidest, poolsajandi tagusest Juri Gagarini kosmoselennust, võimalusest, et füüsikud on avastanud uut tüüpi jõu, roosast, valgest ja mustast mürast jpm.

Horisont

 

 

    



EESTI UUDISEID





Viie aasta tagune fotomeenutus Looduse Omnibussi sõidust Käsmu: Jaan tavapärases tööhoos

 

Kumari looduskaitsepreemia pälvis Jaan Riis

9. mail avas keskkonnaminister Keit Pentus Eesti vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu. Nagu ikka, anti sel puhul üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia: koos looduskaitse kuldmärgiga sai selle loodusemees Jaan Riis. Preemia suurus on 2556 eurot.

Keegi pole viimasel kümmekonnal aastal Eestis korraldanud vist nii ulatuslikku loodusharidustööd kui geograafiharidusega Jaan Riis. Juba alates 1999. aastast toimuvad rahvusraamatukogus populaarsed loodusõhtud, 2001. aastast on enam-vähem igal nädalavahetusel inimesi Eesti põnevatesse paikadesse vedanud Looduse Omnibuss.

2001. aastast on Riis fotovõistluse „Looduse aasta foto” peakorraldaja. Tänavu võttis sellest osa juba 1850 looduse pildistajat üle 11 000 fotoga. Fotovõistluse parimatest töödest koostatakse rändnäitusi ja pannakse kokku „Loodusfoto aastaraamat”. Igal aastal antakse Jaan Riisi eestvõttel välja „Looduse kalendrit” ja kirjastatakse kogumikke, korraldatakse näitusi ning esinemisi.

Hõbedased looduskaitsemärgid anti samas Asta Tuustile, Ain Erikule, Lassi Karivalole, Kaja Lotmanile, Asko Lõhmusele ja Hendrik Relvele.



 
 

Tänavune looduskaitsekuu kannab motot „Loodus on lähedal” ja kavas on rohkelt loodusega seotud ettevõtmisi. Näiteks 21. mail korraldab keskkonnaamet üle-eestilise matkapäeva kaitsealadele. Rahvast kutsub loodusesse ka RMK.

Teavet looduskaitsekuu ja looduskaitsemärkide kohta saab aadressil http://www.envir.ee/1170116.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 
  
 


Sagadi mõis

 

Vihula valla mõisad edestasid Olustveret ja tuletorne

EASi turismiarenduskeskus kuulutas 6. mail Eesti avastamata aarete võistluse võitjaks Vihula valla kolm kaunist mõisat: Palmse, Sagadi ja Vihula. Teine koht läks Hiiumaa tuletornidele ning kolmandaks tuli Olustvere mõis.

Vihula mõisa tegevjuhi Tarmo Bachmanni sõnul on Lahemaa mõisate eeliseks lähedus: kõik kolm mõisat asuvad 15 kilomeetri raadiuses. „Lahemaal puhkamiseks soovitame kombineerida kõigi kolme mõisa külastust, sest iga mõis pakub ainulaadse elamuse. Sagadi on ideaalne looduspuhkuseks, Vihula mõis lõõgastumiseks ning Palmses saab nautida kultuurisündmusi,” selgitas Bachmann.

Lahemaa mõisatel on ühine konto Facebookis, www.facebook.com/lahemaamanors, kust saab infot puhkusevõimaluste kohta piirkonnas ning on võimalik jagada oma Lahemaa puhkusefotosid ja -muljeid. Kõigi fotode postitajate vahel loositakse mai lõpus välja luksuslik puhkusepakett.

Võistlus „Eesti avastamata aarded” on seotud Euroopa Komisjoni viis aastat tagasi algatatud projektiga „European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN), millest Eesti võtab osa neljandat aastat. Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli Võrtsjärve sihtasutus, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning 2008. aastal Viljandi linn. Igal aastal on võistlusel uus teema, tänavu „Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Kokku oli seekord üheksa kandidaati; neist viis valis turismiekspertidest koosnev komisjon poolfinaali: Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn; Tartu Jaani kvartal; Vihula valla kolm mõisat; Põlvamaa Mooste mõis ning Viljandimaa Olustvere mõis.

EAS/Uudistaja

 
  
 


Norra toel inventeeriti põhjalikult Eesti soid

 

Norra riigi osalusel paranes Eesti keskkond

Keskkonnaministeerium teatas 11. mail, et äsja on lõppenud üheksa suurt keskkonnaprojekti kogumaksumusega 5,3 miljonit eurot. Projektid hõlmasid Eesti looduskaitset, veemajandust, välisõhku ja taastuvenergeetikat ning neid rahastasid Norra, Island ja Liechtenstein Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide kaudu. Toetuse eesmärk on aidata vähendada riikidevahelisi sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kt. Allan Gromovi sõnul on „meil nüüd tänu projekti käigus loodud elurikkuse andmebaasile üksikasjalikum ülevaade oma loodusväärtustest; põhjalikud avamereuuringud võimaldavad korraldada Läänemere elupaikade tõhusamat kaitset; rekonstrueeritud Lihula katlamaja põletab nüüd ka heina, põhku, pilliroogu ja puidujäätmeid, mis omakorda vähendab õhusaastet”.

Abiraha toel valmis ka Ida-Virumaa põhjavee seiresüsteem ja korraldati sealsetel Natura hoiualadel elupaikade kaitset; lõpetati meie soode inventuur; uuriti kasvuhoonegaaside emissioone Eesti põllumajandusmaastikes; soetati AS Ecometali akude ümberkäitlemise tehasele uus tehnoloogia; täiustati AS Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjude tehnoloogiat, et seal saaks põletada tahkeid jäätmeid.

Norra ja EMP finantsmehhanismide esimene periood algas 2004. aastal, taotlusvoor kuulutati välja 2006. ja projektid hakkasid käivituma 2007. aastal. Eestile eraldati kahe finantsmehhanismi raames 32,7 miljonit eurot, millest keskkonnasektor sai 5,3 miljonit eurot.

Eile  peeti Tallinnas Mustpeade majas konverents, millega märgiti esimese toetusperioodi lõppu ja anti projektidest ülevaade.

Loe lähemalt Norra ja EMP finantsmehhanismist ja keskkonnaprojektidest aadressil http://www.envir..ee/994273.

Keskkonnaministeerium

 






UUDISTAJA UUDISTUSI

 

 

 


Linnurahva sünnipäevast

Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva tähistuse kõrgaeg oli läinud nädalavahetusel

  


Reede, 6. mai pärastlõunal, avati Eesti rahva muuseumi näitusemajas fuajees väike näitus, mis jääb avatuks jaanipäevani

  


Samas esitleti väikest juubelikogumikku, koostajaks Juhani Püttsepp

  


Põnevam osa näitusest on suure näituseruumi ühes nurgas, kus näeb kolme ajastu linnuvaatlejate varustust

  


Avamisel jagas selgitusi näituse koostaja Elle-Mari Talivee (lilledega)

  


7. mail oli pikk tööpäev Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esmalt peeti ühingu direktori Andres Kalamehe juhatusel aastakoosolek, ...

  


... mille pidulikumatel hetkedel valiti kaks uut auliiget: tartlane Mart-Olav Niklus, kes saab pildil auliikme tunniskirja, ning Matsalu linnumees Taivo Kastepõld, keda haigus kahjuks ei lasknud Tartusse tulla

  


Vaheajal paluti kohal olnud auliikmed fotograafide ette: (vasakult) Ruth Ling, Vilju Lilleleht, Eet Tuule, Olav Renno, Mart Niklus ja Linda Metsaorg



Lõunapaus oli parajalt pikk, nii et need, kel nägemata Tasku kaubandus- ja vabaajakeskuse teisel korrusel avatud Remo Savisaare fotonäitus „Imelised linnud”, said sedagi imetleda

  


Siis järgnes tõsine ja sisutihe, üheksa ettekandega konverents "Eesti linnud ajas ja ruumis", mille huvitavuse kohta on küllap parim tõestus asjaolu, et viimasegi ettekande ajaks polnud sajapealine kuulajaskond kuigivõrd kahanenud

  


Ja kõige visamad jäid ka õhtusele koosviibimisele, kus anti üle kingitusi (pildil EOÜ juhatuse esimees professor Peep Lassmann ja direktor Andres Kalamees) ning ...

  


... kuulati jutuajamiste ja slaidietenduse vahele mõnusat dässi

  


Pühapäeva põhiüritus oli EOÜ auliikme Olav Renno juhitud mälestus- ja linnulauluretk Raadi kalmistule  Foto: Andres Kalamees

  


Just sünnipäeva eel ilmus EOÜ linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 13. number: seekord 8-leheküljeline ning ikka rõõmsas värvitrükis ja sisukas. Meenutame, et koolid, looduskeskused, keskkonnaorganisatsioonid jt. saavad Tiirutajat EOÜ kontorist tasuta tellida.

  

 

 


TASUB OSALEDA





Ahhaa, Ahhaa-keskus on nüüd oma majas!

Läinud nädalavahetusel avatud teaduskeskuse Ahhaa uksed Tartus Sadama 1 on pühapäevast neljapäevani lahti kell 10–19 ning reedel ja laupäeval 10–20.

Keskuse täispilet maksab inimese kohta 12 eurot, õpilase ja üliõpilase pilet 9 ning grupipilet (rühmas vähemalt 15 inimest, ettetellimisel) 8 eurot. Koolieelikud saavad sisse tasuta, perepileti hind on 26 eurot.
Planetaariumietenduse eest tuleb juurde maksta 2 eurot, kui tullakse ainult planetaariumietendusele, siis on hind 4 eurot.

 
  
 



Tallinnas jätkuvad Norra nädalad,

mis kestavad kuni 24. maini. Ka sel aastal pakutakse laia valikut kontserte, näitusi, seminare, maitseelamusi ja muud põnevat. Ürituste peakorraldaja on Norra saatkond.

Vt. http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Norra-Nadalad-mais-2011/.

 
  
 

Ornitoloogiaühing teatas sel nädalal linnulauluõppe hommikutest ja õhtutest

Neid korraldatakse maist juuni alguseni EOÜ liikmete, sõprade ja partnerite abiga üle Eesti nii linnades kui ka väiksemates keskustes.

Kõik õpperetked on tasuta, neid toetab KIK. Linnuõppe toimumiskohad leiate EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

EOÜ ootab teateid neilt, kes on valmis aitama linnuretke korraldada, samuti juba toimuvatest linnukäikudest. „Linnud selgeks!” kutsub EOÜ oma ümmarguse sünnipäeva kevadel üles.

 
  
 

Näitus „Peipsi järve elu tuba”

on 10. maist avatud uues näituseruumis vahetult Peipsi järve ääres Jõgevamaal Kasepääl (Sõpruse 84). Üheskoos näitusega on Peipsi infopunkti ja Kasepää valla koostöös avatud turismiinfopunkt.

„Peipsi järve elu tuba” on püsinäitus, mis jagab Peipsi järve loodusoludega seotud teavet ja annab ülevaate Peipsi-äärsest eluolust. Näitus tutvustab Peipsi järves elavaid 34 liiki kalu, kelle kohta on tehtud mulaaid. Peipsi järve kujutab ja iseloomustab ligi 4 meetri pikkune ja 1,4 meetri laiune kolmemõõtmeline makett, millelt leiab suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud põnevat.

Näitus ja turismiinfopunkt on suvel lahti teisipäevast laupäevani kell 11–15.

 
  
 


Foto: Internet

 

Tallinna botaanikaaias

on kuni pühapäeva, 15. maini avatud säntpooliad ja kevadlillede näitus.

See värvikirev näitus, kus saab näha nii esimesi kevadisi õitsejaid – sibullilli kui ka põnevaid toataimi – säntpooliaid, keerdviljakuid, punahuuli, vasklehikuid ja urnõisi, on palmimajas lahti iga päev kell 11–18. Toimuvad konsultatsioonid säntpooliate hooldamise kohta, on võimalik kaasa osta haruldasi aafrika kannikeste sorte.

 
 
 


Käsmus tuleb linnulaulukontsert

5. juunil jätkuvad Eesti ornitoloogiaühingu sünnipäevaüritused Käsmus, kus linnulaulude kontserdil esinevad Bonzo, Luisa Värk ja teised tuntud lauljad, neid saadab Margus Kappeli ansambel. Laulude vahele räägivad lindudest Aleksei Turovski ja Peep Veedla.

Pärat kontserti toimuvad samas ka linnuretked.

Kontserdi korraldaja on linnumees Peep Veedla ja Viru Folk. Looduse Omnibuss viib huvilised Tallinnast bussiga kontserdile.

Vaata www.virufolk.ee/linnulaul.

 
  
 



Pühapäeval on Tallinna päev

Traditsiooniliselt 15. mail tähistatav Tallinna päev saab avalöögi uuendatud Vilde haljastu avamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal, järgnevad tegevus teaduskeskuses Ahhaa, kontserdid vanalinnas, kultuurikilomeetri avamine ja vabaõhukino. Tänavu on Tallinna päeva üritused tihedalt seotud kultuuripealinna programmiga. Vt. http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=92935.

 
  
 

Kas ja kuidas jõuab loodushoiu sõnum inimesteni

Sellisel teemal arutlevad 20. mail kell 14–18 Tartus looduseuurijate seltsi majas (Struve 2) loodushoiu, kommunikatsiooni, semiootika, psühholoogia, eetika, sotsioloogia ja reklaaminduse asjatundjad. Loodetavasti kooruvad sellest eri teadusvaldkondi ühendavast mõttevahetusest ideed ja arusaamad, mis aitavad kaasa elukeskkonna alalhoidlike väärtushinnangute levikule.

 

 


 


MAAILMAST

 

  



Ka Rootsi Post üllitas Struve-ploki

Eelmises Uudistajas kirjutasime Eesti Struve-plokist (vt. www.eestiloodus.ee/uudistaja376.html). Nüüd võime lisada, et Tartus silmapaistvaks teadlaseks sirgunud Friedrich Georg Wilhelm Struve meridiaanikaarele on ploki pühendanud ka Rootsi postitalitus. Plokis, mis ilmus 6. mail, on kaks 12-kroonist kolmnurkset marki, aga mitmeski mõttes on kaks plokki üllatavalt sarnased.

 
  
 


Foto: Catlin Arctic Survey

 

Polaarekspeditsioon jõudis lõpule

Aprillikuu Eesti Looduses (www.eestiloodus.ee/artikkel3803_3791.html) oli lühisõnum „Polaaruurijad trotsivad 40 miinuskraadi”, milles juttu 13. märtsil alanud Artika-ekspeditsioonist „Catlin Arctic Survey” Kanada kaug-Arktikasse, mille põhirühmas osalesid Tyler Fish USA-st, Adrian McCallum Austraaliast ning britid Ann Daniels ja Phil Coates.

5. mail teatati, et teadusmissioon on edukalt lõpetatud. Pika retke viimane etapp oli väga tõsine proovikivi, sest leida tuli lennukile maandumisrajaks sobiv sile ja piisavalt paksu jääga koht. Uurijate toiduvaru oli samas täiesti lõpukorral. Õnneks leiti just see, mis vaja.

Ränga välitööga kogutud andmed jää kiirelt muutuvatest omadustest annavad väärilise lisa ulatuslikumasse Catlini uurimisprogrammi.

Vt. lähemalt www.catlinarcticsurvey.com.





 

KOMMENTAAR





Kolmapäeva hommikul meenutasid eelmise pärastlõuna lipukesemerd veel vaid kirjad asfaldil

 

Markeerides minevikku

Kolmapäevane Postimees oli lausa esiküljele trükkinud pildi ja loo sellest, kuidas teisipäeval märgiti Tartus Ülejõel 15 000 sinise lipukese ja 40 liitri kohupiimavärviga ära kohad, kus kunagi on voolanud Emajõgi.

Mulle on väga südamelähedane, et mu sünnilinnas on ühel ja teisel moel püütud ajalugu jäädvustada. Idanaabri türanliku, mis sellest, et küllaltki haritud isevalitseja Peeter I tegevus pühkis ju ajaloolise Tartu 1708. aasta suvel maapinnalt, nii et ehkki üks Tartu endine linnapea on Peetrit nimetanud lausa oma iidoliks, ei kutsu oma linna armastav tartlane seda meest kunagi nimega Peeter Suur ... Nii pole meil maa peal peaaegu midagi keskaegset: ainult üks tugevasti ümber ehitatud kirik ning teise kiriku varemed.

Sestap pole ka teab mis kummaline, et mõnegi elupõlisegi tartlase jaoks on olnud üllatus kuulda kunagi linna ümbritsenud linnamüürist või Toomemäe bastionidest või ka sellest, et praeguse Narva tänava kohal voolas veel 18. sajandil Koolujõgi, Emajõe haru, ning seal, kus praegu paikneb Atlantis, oli Holmi saar. Olen seda teadmatust oma giiditöös korduvalt tõdema pidanud.

Kindlasti on neid teadmisi nüüd tublisti edendanud kesklinna renoveerimise käigus tehtud ajalugu meenutavad uuendused. Ots tehti lahti küll palju varem, eelmise sajandi teise poole alguses, kui tubli mees Johannes Maadla leidis jaksu ära märkida kunagised linnamüüri tornide ja väravate asukohad. Järg ajaloo kivisse jäädvustamisele tuli juba sel aastatuhandel Rüütli tänaval, kus on eri värvi kividega ära märgitud keskaegne hoonestusjoon. Mõne maja ja kaevu asukoht sai 2005. aastal ka Raekoja platsi sillutisse. Ja viimase, kõige põhjalikuma tööna saab nüüd Küüni tänavalt leida eri ajastute hoonestusjooni ja üksikmajade asukohti, jupikest linnamüüri ja kunagi siin voolanud jõekese sängi.

Ses mõttes on väga tore, et võeti ette ka teisipäevane Ülejõe-aktsioon. Paraku oli see uhke, aga väga ajutine tähistus täies ilus nähtav vaid ühe pärastlõuna ning selles mõttes on kurb, et nii suur töö võeti ette tööpäeval ja pealegi erilise eelreklaamita: hariv aspekt jäi seetõttu ilmselt kasinamaks, kui võinuks olla.

Toomas Jüriado

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012