UUDISTAJA
10. juuni 2011
JUUNI
Eesti lipu päeval, 4. juunil Tartus
Raekoja platsil käisid rannavolle lahingud
Ülejõe pargis jätkus pärastlõunalgi rohkesti ostu-müügi-uudistushuvilisi igalaupäevasele täikale (mille korraldajad eelistavad küll sõna „kirbuturg”)
Turul kaubeldi kõige muu kõrval usinasti taimedega
Vastset rohelist turgu ilmestasid pärastlõunal aga veel vaid betoon-Pegasused
Anne kanali servas lehvis roheline lipp ja rannavalvuril oli, ...
... kellel silma peal hoida
Kui läinud nädalavahetusel oli veel suhteliselt mõõduka soojusega suveilm, siis sel nädalal on Eestis valitsenud tõeline südasuvine leitsak.
Selle aasta esimese kuumalaine kohta võib lugeda EMHI kodulehelt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=309.
Muu hulgas on seal kirjas, et 7. juunil mõõdeti Pakri (Paldiski) ilmajaamas „õhutemperatuuri maksimumiks 31,0 °C, Tallinn-Harkus, Viljandis ja Lääne-Nigulas 30,5 °C. Kõige jahedam oli Sõrves (maksimum „vaid”
19,6 °C).
Väinameres oli veetemperatuur 17 kuni 20 °C”. Kõige soojem oli vesi Pärnus – 21°, kõige jahedam Kundas – vaid 9°.
EESTI UUDISEID
Ökoloogiaajakiri esitleb linnu-uuringuid
Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) direktor Andres Kalamees teatas sel nädalal linnuhuviliste arvutilistis, et ilmunud on ökoloogiaajakirja Estonian Journal of Ecology (EJE) EOÜ 90. sünnipäevale pühendatud erinumber. Artiklid on alla laetavad võrgupaigast http://www.kirj.ee/18640.
Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja
Kaja Peterson, igapäevatöös säästva Eesti instituudi programmijuht
Kaja Peterson on säästva arengu komisjoni esimees
Kaja Peterson valiti Eesti keskkonnaorganisatsioonide koja (EKO) esindajana 6. juunil riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni (SAK) esimeheks. Aseesimeheks sai eelmine esimees, rektorite nõukogu esindaja Mait Klaassen.
SAK on 2009. aastal valitsuse korraldusega loodud komisjon, milles on esindatud 17 üle-eestilist ühendust. 2009–2011 valmisid SAK-i egiidi all „Inimvara raport” ja „Säästva transpordi raport”. 2011–2012 koostatakse rohelise majanduse ja säästva energiatarbimise raportid. SAK koosseis määratakse neljaks aastaks, esimehe ja aseesimehe volitused kestavad kaks aastat. SAK tegevust korraldab riigikantselei.
EKO
Verev lemmalts Foto: Toomas Hirse / Keskkonnaamet
Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmaltsa kohta
Keskkonnaamet tellib tänavu vereva lemmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava ja ootab teateid selle taime leiupaikade kohta üle Eesti. Kuigi Eestis on võõrliik verev lemmalts hulgaliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, võib ta lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades muutuda invasiivseks ja kodumaised liigid välja tõrjuda.
Verev lemmalts on samamoodi kui sugulasliik väikeseõiene lemmalts väga kiire levikuga ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse tõttu – kõrge kasv ja roosad õied – on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav, seetõttu on parim tõrjemeetod hoolikas väljarohimine. Taime käsitsi rohida on täiesti ohutu. Rohitud taimi ei tohi aga lihtsalt maapinnale või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.
Teateid vereva lemmaltsa kohta võib edastada nii keskkonnaameti regioonide kontaktandmetel (www.keskkonnamet.ee ) kui ka ameti üldmeili kaudu info@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
TASUB OSALEDA
Selle aasta looduseuurijate päev
on 2.–3. juulil Käsmus. Laupäeval on kavas ettekanded, milles juttu valdavalt Lahemaast, pühapäeval sõidetakse äsja neljakümneseks saanud rahvusparki ekskursioonile.
Ööbida ja süüa saab Lainela puhkekülas. Nii Tartust kui ka Tallinnast viib Käsmu buss. Osalustasu on Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) liikmetele 6,40, teistele 9,50 eurot (sisaldab transporti, ööbimist ja toitlustamist). Ennast tuleks registreerida LUS-i kodulehel ja osalustasu maksta hiljemalt 20. juuniks (MTÜ Eesti Looduseuurijate Selts, Swedbank a/a 221041179863, SEB a/a 10102000244000).
Foto eelmisest mõisamänguaastast: Pärsti
Taas algab külastusmäng „Unustatud mõisad”
Kolmkümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal avatud kuuel päeval, kell 10–18.40.
Miinimumprogrammina tehakse mõisates igal täistunnil giidiga jalutuskäik, lahti on näitused ja kohvikud. Peale selle korraldatakse koolide tugevust ja mõisate eripära rõhutavaid kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.
Esimene külastuspäev on homme, 11. juunil; järgmised 9.–10. ja 30. juulil ning 6.–7. augustil. Külastustasu on peredele 3,20, täiskasvanutele 1,60 ning õpilastele ja pensionäridele 0,90 eurot.
Vt. täpsemalt http://www.unustatudmoisad.ee/.
Eesti ornitoloogiaühingu lahtised suvepäevad
toimuvad sel aastal 9.–10. juulil Raplamaal Märjamaa vallas Valgu mõisas.
EOÜ ootab ettepanekuid ettekannete teemade, praktilise tegevuse, lõbustuste ja muu kohta. Eelistatud on ettepanekud, mis sisaldavad ka teostaja või eestvedaja nime ja nõusolekut.
ELF kuulutab välja talgureiside suvehooaja
ELF-i talgureiside suvehooaeg tuleb toimekam kui kunagi varem: juulis ja augustis on võimalus valida 16 talgu vahel ja lüüa kaasa looduskaitsetöödes.
Esimesed talgud algasid juba sel nädalal Setomaal Mustoja maastikukaitsealal liiviku taastamistöödega. Kõige tihedam talguhooaeg algab juulist, osaluseks tuleks ennast aga juba praegu kirja panna.
Talgud peetakse rahvusparkides ja looduskaitsealadel; sihtkohtade ja tööde eripära tõttu on talgurühmad väikesed, 12–15 inimest. Seetõttu saavad osaleda vaid registreerunud.
ELF on looduskaitselisi talgureise korraldanud juba üle kümne aasta.
Lähem info ja talgutele kirja panek www.talgud.ee.
12. juunil avatakse Tallinna kultuurikilomeetril
tänavuse Euroopa rohelise pealinna Hamburgi interaktiivne rändnäitus „Ideede rong”. Ainulaadne näitus tutvustab visioone ja projekte, kuidas muuta Euroopa linnu keskkonnahoidlikumaks. Hamburgi rändnäitus sõidab läbi 18 Euroopa linna, Riiast Tallinna saabuval ideede rongil saab käia kolmel päeval, 12.–14. juunil, Linnahalli ja Kultuurikatla vahel (Põhja pst. 33a) kell 10–19.
Vt. ka www.train-of-ideas.net.
Üks Toila gümnaasiumi võistkonna võistlusfotodest
Projekti „Baltic Sea Challenge – Cities for the Healthier Sea” meeskond
kutsub valima fotovõistluse „Läänemeri muutustes” publiku lemmikut.
Võistlus algas rahvusvahelisel veepäeval, 22. märtsil. Eesmärk on pöörata üldsuse tähelepanu Läänemere seisundile, mere muutustele ja merekeskkonna kaitse vajadusele. Viie nädala jooksul pildistasid Soome, Eesti ja Läti noored mõnda oma valitud kohta Läänemere rannikul või selle vesikonnas, jäädvustades merega seotud muutusi. Viiest pildist koosnevale fotosarjale lisati muutusi kirjeldav tekst.
Nüüd on kõik kutsutud pildisarju vaatama ja hindama võrgupaigas http://bsc.recestonia.ee. Töid saab hinnata 13. juuni südaööni.
Jõesuu puhkeala
Võrtsjärve III kala- ja käsitöölaat
on homme, 11. juunil Jõesuu puhkealal (Tartu–Viljandi maantee 40. kilomeetril) kell 11–17. Ürituse korraldab Võrtsjärve sihtasutus koostöös mittetulundusühinguga Võrtsjärve Kalanduspiirkond.
Laadal demonstreerivad oma oskusi puutöömeistrid; ise puutööd proovida või õnnekive maalida saavad ka laadalised. Kalaköögis antakse näpunäiteid, kuidas keeta väga hea kalasupp või koostada järveteemaline piknikukorv. Peetakse ka räimerookimise meistrivõistlused ning valmistatakse kõige suurem kiluvõileib.
Muidugi saab osta Võrtsjärve kala kõikvõimalikul kujul ja piirkonna käsitöömeistrite loomingut. Võimalik on sõita kalepurjekal Paula. Üritust rahastab Euroopa Kalandusfond.
Vt. lähemalt http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-kala-ja-kasitoolaat
Petseri klooster
Looduse Omnibuss sõidab juulis Venemaale
Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria asutuse ühisreis „Soome-ugri jäljed muistsel Venemaal” on kavas 5.–12. juulil.
Ekskursiooni marsruudil Tallinn–Petseri–Irboska–Novgorod–Tver–Kašin–Kaljazin–Uglitš–Mõškin–Martõnovo–Rostov–Pereslavl–Kostroma–Pljos–Vladimir–Tver–Tallinn juhendavad Jaak Prozes ja Ott Sandrak.
Reisi eesmärk on tutvustada Venemaa soomeugrilist algupära ja vanimat ajalugu nii maaliliste ja pühade looduskohtade kui ka vanade kindluste ja linnade näiteil.
Alanud on eelregisreerimine. Kuna viisade vormistamine võtab aega, tehakse vahekokkuvõtte 14. juunil. Hind on umbkaudu 400 eurot (sh. sõit, viisa, majutus hotellides, hommikusöögid, juhendamine, ekskursioonid, muuseumides käigud).
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Foto: Tallinna botaanikaaed
Lillehete ja sõnajalgade näitus Tallinna botaanikaaias
11.–19. juunil saab näitusel tutvuda lillehetega, mis on valmistatud käsitööna ehtsatest taimedest ja hõbedast. Näitusel on võimalik lillehteid ka osta.
Sõnajalgu, mille hiilgeajad jäävad küll kaugele möödanikku, kasvab tänapäeval maailmas ikkagi veel 9100 liiki 231 perekonnast. Näitus tutvustab parasvöötme, lähistroopilisi ja troopilisi sõnajalgu, samuti nende lähisugulasi raagraikaid, koldasid, selaginelle ja osje. Näitus valmib koostöös Promemoria OÜ-ga.
Fotomälestus Kurese külast 2005. aastast
Tartu keskkonnabuss sõidab Pärnumaale
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja Eestimaa looduse fond kutsuvad 11. juunil tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.
Kurese sumbküla asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on seitse kilomeetrit pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaik; teekonna pikkus – kolm kilomeetrit. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas juhib Urmas Vahur.Väljasõit 11. juunil kell 8 TKKHK eest (Kompanii 10), tagasi peaks jõudma kella 21 paiku. Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja KIK.
Fotovõistluse „Norra. Rannarahva lood” võidutöö noorte klassis: Karilin Tõnisoja „Õõvastav vaikus”
Fotonäitus „Norra. Rannarahva lood”,
mis oli mais Norra nädalate ajal vaadata Tallinnas galeriis Aatrium, on nüüd kuni 31. juulini avatud Viimsis rannarahva muuseumis.
Peale suurendatud auhinnafotode saab teleekraanilt vaadata kõiki konkursil osalenud pilte ning kuulata taustaks Norra muusikat.
MEELESPIDAMISEKS
Erametsakeskus: olge tulega ettevaatlikud!
Erametsakeskus meenutas 3. juuni pressiteates, et telkida ja lõket teha tohib vaid kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud.
Et tule levikut takistada, puhastatakse lõkke- või grillikoha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust ja muust põlevmaterjalist. Tule tegemisel tuleb jälgida tuule suunda ja tugevust, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile. Tuld võib teha vaid juhul, kui tuule kiirus jääb alla 5,4 m/s; ühemeetrise läbimõõduga lõkkeplats peab asuma vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
Erametsakeskus korraldab koostöös päästeametiga Euroopa Liidu rahastatava LIFE programmi raames sel aastal mitu koolitust metsatulekahjude ärahoidmise kohta. Vt. www.eramets.ee/life.
India trappi on teada veel vaid 250 isendit ...
Foto: Asad Rahmani / BirdLife
... turpiallast Icterus northropi aga vaid 180
Foto: C. Ward / BirdLife
Ohustatud linnuliigid: nii muret kui ka rõõmu
Linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International avalikustas selle aasta lindude punase nimekirja, rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN punase raamatu linnuleheküljed.
Jälle on põhjust kinnitada, et põhiline tegur, miks linnuliigid satuvad ohustatute hulka, on elupaikade kadu. Nii on nüüd kriitiliselt ohustatud liikide kategooriasse jõudnud india trapp (Ardeotis nigriceps), kunagi India ja Pakistani rohumaadel tavaline, meeter kõrge ja ligi 15 kilo kaaluv kureline, kelle arvukust hinnatakse nüüd umbes 250 isendile. Suurele linnule on alles jäänud veel väga napid ja pealegi killustatud elupaigad. Ka on teda hukutanud jaht ja muu inimtegevus.
BirdLife’i teadusdirektor Leon Bennun ja seirekoordinaator Stuart Butchart meenutavad aga, et linnud on ökosüsteemi seisundi indikaatorid: kui nemad tunnevad ennast halvasti, on vilets kogu elustiku olukord. Ja lõpuks jääme kaotajaiks ka meie ise, kuna kaovad meile vajalikud loodusrikkused.
Veel vähem on alles musta-kollasekirjalist kaunist Kariibi mere turpiallast Icterus northropi: ainult 180 isendit. Temale on saatuslikuks saanud pesitsuspuid kooskospalme hävitanud haigus, aga ka asjaolu, et liigi pesi on hakanud hõivama samasse sugukonda kuuluv pesitsusparasiit Molothrus bonariensis. Kokku on ohustatud linnuliike juba 1253 ehk 12 protsenti maailma linnuliikide üldarvust.
Samas võib rõõmuga tõdeda, et mõne liigi olukord on paranenud. Nii on kriitiliselt ohustatud liikide seast ohustatud liikide hulka kantud Uus-Meremaa Campelli saarele tagasi toodud campbelli piilpart Anas nesiotis – tänu ulatuslikule rotitõrjele ja vangistuses paljundamisele. Tänu kaitsemeetmetele – eluapaikade taastamisele ja jahikeelule – said aste vähem ohustatud kategooriasse ka Madeiral elav loorberituvi Columba trocaz ja Kanaaride liigid palma loorberituvi C. junoniae ja kanaari loorberituvi C. bollii.
Ja eks positiivne ole seegi, et ehkki ohustatud liikide nimekirja on aastaga lisandunud 13 tiivulist, võinuks see arv rohkete kaitsemeetmeteta olla hoopis suurem.
BirdLife International
E10- ja E5-besiini kulub enam-vähem võrdselt
Soome tehnikauuringute keskus VTT lükkas ümber laialt levinud arvamuse, et 95E10 bensiini kulub tublisti rohkem kui tema eelkäijat 95E või 98E5.
VTT teaduri Juhani Laurikko sõnul polegi usaldusväärselt võrreldavaid tulemusi niisama lihtne saada, kuna kütusekulu võib mõjutada hulk kontrollimatuid tegureid, ent laborikatsetes saab neid vältida. „Katsejäneseiks” võeti VTT enda töötajate kasutatud autod väljalaskeaastatega vahemikus 1999–2010; autosid juhtisid vilunud katsetajad. Kütust tangiti ühel ajal samast Otaniemi Neste Oil tanklast Espoos. Selgus, et 95E10-bensiini kulus 100 kilomeetrile keskmiselt 10,3, aga 95E5-t 10,23 liitrit. Seega kulus suurema etanoolisisaldusega kütust 0,7 protsenti rohkem; üksikkatsetes võis erinevus küündida ühe protsendini. Või teisisõnu: erinevust niisama hästi kui polnud.
VTT
KOMMENTAAR
Allikas: bristolfloatingharbour.org.uk
Linnusõda tulekul?
Linnuhuviliste arvutilistis on viimasel nädalal elavalt ja murelikult arutletud läinud nädala Maalehes ilmunud artikli „Jahimehed hakkavad linnukoibasid koguma” (http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/jahimehed-hakkavad-linnukoibasid-koguma.d?id=46657576) teemadel.
Mõned osundused sellest artiklist: „Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) jahipiirkondades suurulukeid küttima hakkavad jahimehed saavad kohustuse reguleerida ka teatud linnuliikide arvukust. [---] .. mittesöödavate lindude jahiks määrab RMK oma jahipiirkondades minimaalse küttimiskohustuse, kuna vabatahtlikult ei pruugi küttidel huvi olla neid piisavalt palju lasta. [---] Jutt käib vareslastest (ronk, künnivares, hallvares), kajakalistest (naeru-, kala-, hõbe-, merikajakas), hallhaigrust ja ka kormoranist. [---] Näiteks Väätsa jahipiirkonnas tuleb algava jahihooaja vältel küttida kokku vähemalt 27, Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas vähemalt 188 lindu.”
Edasi tsiteeritakse artiklis RMK jahinduse peaspetsialisti Kalev Männistet: „Jahimehed ise otsustavad, mis linnuliigiga mainitute seast nad oma kohustuse täidavad.” Et saaks kontrollida, kuidas määratud kohustust täidetakse, peavad jahimehed iga kütitud linnu parema koiva RMK-le ette näitama. Koivad loetakse üle ja hävitatakse. Kokku tuleb RMK kuues jahipiirkonnas algava jahihooaja vältel küttida mainitud lindusid arvukuse reguleerimise eesmärgil 348.
Ega pea vist eriti suur linnusõber olemagi, et märgata neis plaanides 50-ndate aastate hingust, mil näiteks raamatus „Eesti NSV linnud” on iga liigi juures märgitud, kas ta on kahjulik või kasulik või „ei oma majanduslikku tähtsust”. Keegi, tundub, oskab nüüd väga täpselt hinnata, et ülearu on just 348 „reguleerimist vajavat” lindu. Karta võib, et kui norm muidu täidetud ei saa, siis „reguleeritakse” ka neid, kes seda ei vaja; võib-olla vahel ka mõnd haruldust, näiteks must-toonekurge haigru pähe. Suhteliselt paljude jahimeeste väga kasinas linnutundmises ei ole juba ammu enam kahjuks mingit põhjust kahelda. Kas RMK ikka leiab piisavalt palju piisavalt teadjaid linnuvarbatundjaid? Ja kas valesti lastud linnu eest tuleb ka karistus?
Rohkem detailidesse ja nüanssidesse laskumata tuleb kurvalt tõdeda, et oleme järjekordselt üles näitamas võimetust enda ja teiste ajaloo jooksul tehtud vigadest õppida.
Toomas Jüriado
TOIMETAJALT
Paar juunikuist õitsejat
Nagu tänase Uudistaja päris mitmekesine „Tasub osaleda” rubriik kinnitab, jätkub sündmusi esialgu veel
küllaga. Siiski hakkab saabuma puhkuste aeg ja Uudistaja läheb peagi üle suvisele hõredamale ja ebaregulaarsele ilmumisrežiimile. Järgmise Uudistaja panen kokku vahetult enne pööripäevaaegseid pühi, ilmselt 22. juunil.
Varnja Peipsiääre vallas 8. juunil
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
