UUDISTAJA
01. juuli 2011
JAANIKUU
Ilm oli võidupühal ja jaaniõhtul keskeltläbi ilmselt mõneti parem, kui ennustajad hirmutasid. Telerist sain näha, et Kaitseliit sai Tartus paradeerida lausa kuivas ilmas. Ka minu asupaigas Aegviidus ei sadanud 23. juunil peaaegu üldse, aga ...
... tuul oli sedavõrd tugev, et ainsad leegid, mida sel jaaniõhtul nägin, lõõmasid grillis
Jahe ja tuulisevõitu oli ka jaanipäeval, aga väikese tule tegime õhtul siiski üles. Ja järgmisel päeval, laupäeval, tulid ka lubatud vägevad vihmahood, raheterad tugevduseks sees
Siiski oli mu seekordse Aegviidu-retke säravaim elamus 22. juuni õhtul, mil käisin perenaise lahkel loal pildistamas naabri-Maimu tõeliselt uhket pojengiaeda (vt. pildilisa blogist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/pojengiparadiis-charlottenhofis.html)
Paar pilti Tallinna linnuelust
Minu paar sammu Endla-Sõpruse puiestee ristmikul sellele juba hanemõõtu hõbekajakapojale lähemale põhjustasid hääleka pahameelepuhangu mitte ainult „linnukese” vanemate, vaid vist kõigi ümbruskonna hõbekajakate nokkadest
Kuldnokk ja tema vingerdav priske vorst
Kalasadama luigepaar on lastetu ja nii on aega igale kai servas seisatavale inimesele juurde ujuda: „Ehk saaks saia?”
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
   
UUDISTAJA UUDISTUSI I -- KOOS SOOJA SOOVITUSEGA
Aiad Tornide väljakul koguvad ilu
27. mai Uudistajas (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja379.html) andsime teada samal õhtul avatud III Tallinna lillefestivalist.
Minu esimene visiit aedade vahele sai teoks 25. juunil; kindlasti tahan käike juulis ja augustis korrata, sest tegemist on ju pidevalt muutuvate ja arenevate elusate ilulapikestega. Esimese kuu lõpuks on mõnegi aia ilupotentsiaal pigem aimatav selgitusstendilt kui oma silmaga nähtav: olulisemad taimed alles sirguvad.
Seekordse festivali aedade teemad on „Rannaküla aed” ja „Rahvusmustrid” ning kokku on neid loodud 31. Eksponente on koguni üheksast riigist: peale Eesti Venemaalt (Moskva), Soomest (Helsingi ja Turu), Leedust (Vilnius), Lätist (Riia), Itaaliast (Firenze), Saksamaalt (Kiel ja Schwerin), Hollandist (Groningen) ja Hiinast (Peking). Lisan paar näidet; kõigist aedadest saate põgusa ettekujutuse blogist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/aiad-tornide-valjakul-koguvad-ilu.html.
Eesti maaülikooli tudengite (juhendaja Ele Vool) rahvusmustriaed on saanud inspiratsiooni Oskar Lutsu loomingust: „Kaks maailma ühes „Kevade” loos”
Hiinlaste „Soojuse ja magusa kodu” esitleb Hiina sõlmi ja laternaid
Küllap suurim üllataja, hollandlaste aed „Vili, jalgratas ja aeg” hakkab oma nime õigustama siis, kui märtsis-aprillis külvatud suvinisu pikemaks sirgub. Miks on aias aga jalgratas ja ekraan? Seda tuleb ise uurida
Mõnes aias tohib ka astuda ja koguni istuda. Just selline on Kieli „Suur punane sohva merelinna aias”. Kas just peab sinna peale ronima, on küllap iga vaataja enda otsustada. Lillefestivali aedu üldse vaatamata jätta oleks aga ilmselge viga!
EESTI SÕNUMEID
Läänesaarte veeprojekt tõi puhta joogivee 26 000 inimesele
29. juunil toimus Kuressaares Ühtekuuluvusfondi Läänesaarte veemajandusprojekti pidulik lõpuüritus, kus allkirjastati ka Eesti vee-ettevõtjate liidu (EVEL) ja keskkonnaministeeriumi vaheline vaba tahte leping.
Läänesaarte veemajandusprojekt jagunes kaheks: Saare ja Hiiu maakonna alamprojektiks. Esimeses osales 14, teises 3 omavalitsust. Projekti tulemusena ehitati ja uuendati kahes maakonnas 88 km veetorustikku, 87 km kanalisatsioonitorustikku, 100 kanalisatsioonipumplat, 29 joogivee puurkaevu ning 27 reoveepuhastit. Tänu projektile on 22 000 Saaremaa elanikul ja rohkem kui 4000 Hiiumaa elanikul võimalus liituda ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga, et tarbida tervisele ohutut puhast joogivett. Keskkonda juhitav heitvesi puhastatakse nõuete järgi ja see ei reosta Läänemerd.
Projekti kogumaksumusest, 29,2 miljonit eurost, kandis Ühtekuuluvusfond 17,2 miljonit eurot. Eesti riigi panus oli 9,3 miljonit ja kohalike omavalitsuste osa 2,9 miljonit eurot. Projekti elluviijad olid kohalikele omavalitsustele kuuluvad regionaalsed vee-ettevõtted AS Kuressaare Veevärk ja AS Kärdla Veevärk.
Keskkonnaministeeriumi ja Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) vaba tahte lepingu eesmärk on tugevdada ministeeriumi ja vee-ettevõtete partnerlust ning aidata seeläbi tagada kvaliteetne joogivesi ja puhas keskkond. Vaba tahte leping hõlmab muu hulgas regulaarset infovahetust ning koostööd veemajandust puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. EVEL võtab endale ühtlasi kohustuse ergutada oma liikmeid täiustama kvaliteedisüsteeme, rakendama parimaid tehnoloogiaid ning edendama keskkonnateadlikku mõtteviisi.
Keskkonnaministeerium
Tartu ülikool jätkab tõusu maailma juhtivate teadusülikoolide edetabelites
Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis „QS World University Rankings” asub Tartu ülikool eluteadustes (life sciences – bioloogia, meditsiin, psühholoogia) üle 15 000 ülikooli seas 301.−350. kohal. ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasis kuulub ülikool kuues valdkonnas 1% maailma mõjukamate institutsioonide hulka, tänavu jõudis TÜ sinna esimest korda ka geoteadustes.
Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri arvates võib ülikooli renomeele eluteadustes kaasa aidata näiteks TÜ Eesti geenivaramu kuulsus, aga ka meie psühholoogide, arstide, molekulaarbioloogide esindatus mainekates erialaühingutes. QS Ranking’u üldedetabelis asub TÜ juba 2009. aastast alates 551.–600. kohal.
Sel aastal on tegijad esimest korda toonud esile viie valdkonna tippülikoolid: parimaid on hinnatud humanitaarteadustes, loodusteadustes, inseneri- ja IT-valdkonnas, sotsiaalteadustes ning eluteadustes.
ESI (Essential Science Indicators) andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Varem on TÜ institutsioonina oma valdkonna 1% parimate hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses, keskkonnateadustes ja ökoloogias, üldises sotsiaalteaduses ning materjaliteaduses.
TÜ
Kahjuks liigagi tüüpiline pilt Eesti rannametsades
Meeldetuletused looduses liikujatele ja puhkajatele
Keskkonnainspektsioon tuletas eile üllitatud pressiteates kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.
Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõiduga veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega kohas, kus see ei ole lubatud.
Enne loodusesse sõitmist, eriti kui sõidetakse oma kodukohast kaugemale, tasub pisut valmistuda ning järele uurida, kas ja millised keskkonnakaitsepiirangud konkreetsel veekogul või alal kehtivad.
Kasulikku teavet saab:
kaitsealade piirid – maa-ameti geoportaal http://geoportaal.maaamet.ee/
kaitsealade kaitse-eeskirjad – Riigi Teataja https:// www.riigiteataja.ee
looduses liikumine – keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/1691
looduses puhkamise võimalused – RMK koduleht http://rmk.ee
Liikumispiiranguga alasid ja kaitstavaid alasid saab näha ka võrgupaigast http://loodusvaatlused.eelis.ee.
Keskkonnainspektsioon
Pandipakendite eest saab rohkem raha tagasi
Tänasest, 1. juulist jõustub keskkonnaministri määrus, mis suurendab pandipakendi eest makstavat tagatisraha.
Kuni pooleliitrine ühekorra plastpakend (tähistatud A-tähega) hakkab maksma neli eurosenti; ühekorra klaaspakend (D-täht), metallpakend (C-täht) ja plastpakend (B-täht), mille maht on üle 0,5 liitri, ning korduskasutuse klaaspakend ja plastpakend (D-täht) kaheksa senti.
Senine pandipakendite tagatisraha suurus (pant) on kehtinud kuus aastat ehk alates pandipakendisüsteemi asutamisest 2005. aastal. Selle ajaga on aga suurenenud taaskasutuse sihtarv 60%-ni ja aktsiisivabastust tagav taaskasutuse määr 75%-ni. Selleks, et tarbijad tooksid võimalikult palju joogipakendeid tagasi, tegi pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamisega tegelev taaskasutusorganisatsioon OÜ Eesti Pandipakend keskkonnaministeeriumile ettepaneku panti suurendada.
Võrdluseks: meie lähinaabril Soomel on metallist joogipakendi tagatisraha määr 15 eurosenti, plastist joogipakendi tagatisraha suuruse järgi 10–40 senti ning klaasist joogipakendil 10 või 40 senti.
Tagatisraha määra suurenemine ei too kaasa hinnatõusu, kuna tarbija saab selle täies ulatuses tagasi, kui ta pakendi tagastab. Juhul, kui tal on kogunenud varasema hinnaga pandipakendeid, saab ta ka nende eest alates 1. juulist raha tagasi uue määra järgi.
Keskkonnaministeerium
Esimene kaelusega hunt Baltikumis
Keskkonnateabe keskuse (KTK) teatel õnnestus ulukite uuringute raames 18. juunil varustada GPS-kaelusega esimene hunt Baltimaades.
Noore emahundi märgistas KTK ulukiseireosakonna kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargi lõunaservas. Kaelus saadab pidevalt VHF raadiosignaale ning suundantenniga vastuvõtja abil saab määrata tema asukohti. Peale selle salvestab kaeluses olev GPS seade iga kahe tunni tagant looma geograafilise asendi, salvestatud andmeid saab alla laadida samuti raadioside kaudu.
Sellelaadseid uuringuid on tehtud lähiriikidest Soomes ja Poolas. Raadiotelemeetriliste meetoditega on KTK ulukiseireosakond varem jälginud ilveseid, metskitsi ja metssigu. Uuringud annavad informatsiooni loomade territooriumi suuruse, elupaigakasutuse ja toitumise kohta. KTK ulukite uuringuid toetab KIK.
KTK
Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel
Eesti erametsaliit kutsus 27. juunil kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.
„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11.05.2010. Vaatamata sellele, et eelnimetatud protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011–2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,” ütleb Eesti erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.
„Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,” lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.”
Lisateavet saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.
Erametsaliit
Jahiulukite seisund aastal 2011
Jahiulukite seire andmetel on suurenenud punahirve ja põdra arvukus, metssea ja kähriku arvukus on endiselt suur. Järsemat langustendentsi näitab metskitse ning laugemat jäneste ja ilvese arvukus.
Keskkonnateabe keskuse (KTK) jahiulukite seire aasta koondaruandes antakse eri seireparameetrite analüüsi põhjal hinnang kõikide ulukimetajate populatsioonide seisundis toimunud muutustele ning jagatakse jahimeestele küttimissoovitusi alanud jahihooajaks, säilitamaks asurkondade elujõulisus ja liikidevaheline tasakaal. Aruanne tervikuna on kättesaadav aadressil:
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf
KTK
IN MEMORIAM
28. juunil lahkus ajakirjanik ja poliitik, rahva-, kõne- ja spordimees Ants Paju.
Aastail 1984–1990 oli Paju ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja.
Foto: Internet
UUDISTAJA UUDISTUSI II -- KOOS TUNGIVA SOOVITUSEGA
TTÜ muuseum jagab ülirohkelt putukatarkusi
Eelmises Uudistajas http://www.eestiloodus.ee/uudistaja382.html andsime teada 20. juunil TTÜ muuseumi galeriis avatud näitusest „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!”.
27. juunil vaatasin näituse üle ja võin kinnitada: muuseum, mis teenis kohe galerii esimese näitusega „Vulkaan – looja ja hävitaja” mullu Muuseumiroti auhinna, on taas hakkama saanud millegi tõeliselt suurepärasega.
Näituse annotatsiooni kinnitusel on „näituse vundamendiks [---] entomoloog Allan Selini arvukas putukakollektsioon”. Seda liigi- ja vormirohkuse pidu saab hakata imetlema juba TTÜ raamatukogu fuajees, näitusesaali ukse taga
Suurema osa elust vaid klassikalisi muuseume ja näitusi näinud inimene saab järjekordselt imetleda, kuidas interaktiivne tänapäev lubab tillukesel pinnal välja tuua lausa lõputu hulga teadmisi. Kõrgkooli muuseumile omaselt ei jäeta põhjalikult valgustamata ka seda, mida on putukad õpetanud inimestele ja nende helgeimale osale ehk teadlaseile
Teavet pakuvad ka traditsioonilisemad stendid. Suurelt ekraanilt saab vaadata meie tuntuima putukapildistaja Urmas Tartese fotosid. Kas huvituda ka videost ja filmidest, see jäägu iga huvilise enda otsustada
Näitus on lahti kuni 31. maini 2012 ja mina soovitan vähegi loodushuvilisel inimesel küll teekond siiruviirulisse kangasse mähitud majja aadressil Akadeemia tee 1 / Ehitajate tee 7 kindlasti taas ette võtta.
Sissepääsuraha muide ei küsita, pidage aga silmas, et näitus on lahti vaid tööpäeviti.
(Vt. ka http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/ulipohjalik-retk-putukamaailma.html).
TASUB OSALEDA
Arvutijoonistuste võistluse „Elurikkus” näitus
on Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis Kompanii 10. Kõiki EENeti ja TTÜ geoloogia instituudi korraldatud võistlusel osalenud töid saab vaadata võrgupaigas http://joonistaja.eenet.ee/; näitusel on väljas tööde paremik.
Tasuta näitus on lahti augusti lõpuni esmaspäevast reedeni kell 10–17.
Alanud on järjekordne üleeuroopaline müra vähendamise võistlus,
milles oodatakse kuni 2. septembrini osalema projekte/algatusi selle kohta, kuidas vähendada müra ja suurendada inimeste teadlikkust müra tervisemõjudest.
Võistluse on algatanud Euroopa keskkonnaagentuur koos Euroopa müravähendamise ühinguga (European Noise Abatement Society). Osalustaotlused tuleb saata kuni 2. septembrini inglise keeles e-aadressile europeansoundscapeaward@eea.europa.eu ja koopia keskkonnaministeeriumisse aadressile reet.pruul@envir.ee.
Esitatavad projektid, algatused ja muud ettevõtmised peavad olema teostatud enne 1. augustit 2011. Võistluse tulemused avaldatakse oktoobris ja auhinnatseremoonia toimub 8. novembril Londonis.
Vt. www.eea.europa.eu/themes/noise/the-european-soundscape-award.
Urmas Vahur
Looduse Omnibuss sõidab taluretkele
Tallinnast 2. juulil lähtuv reis viib Põhja-Pärnumaale Kuresele ja Pikavere külla.
Oma talu ja Kurese maastikukaitseala näitab peremees Urmas Vahur. Kui Kurese on loodushoiutalu, siis Pikavere küla Sepa talu on mahetalu. Perenaine Nele Tamm tutvustab oma küla ja talu ning pakub piima, kohupiima ja jogurtit. Retkel tutvustatakse ELF-i lõbusa nimega projekti Demo Farm, mis ühendab meid Lätiga. Päev on pikk, kaasa tuleks võtta süüa-juua. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 ja jõuab tagasi Tallinna kell 20. Sõidu hind on täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
UUDISTAJA UUDISTUSI III -- KOOS KÕHKLEMATU SOOVITUSEGA
Kultuurikilomeetrile tasub minna küll
Tallinnas tehtavate tegude üle on viimaseil aastail olnud kahetsusväärselt rohkesti põhjust kahelda. Võib-olla seetõttu on pigem kriitiline olnud suhtumine ka mai keskel avatud nn. Kultuurikilomeetrisse.
Miks mina pärast 26. juuni läbikõndi seda punaka purusillutisega teed pigem kiidan, sellest võib saada üsna põhjaliku ülevaate fotorohketest blogipostitustest http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/kaks-tundi-kahekilomeetrisel.html ja http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/06/kaks-tundi-kahekilomeetrisel_29.html. Aga lühidalt öeldes: pealinna nurgataguseid teid halvasti valdav provintslane sai kena ülevaate nii merelinna räämas rannaaladest kui ka seal asuvatest põnevatest või veidratest paikadest.
Viimaste hulka arvan küllap parimate taaskasutuse ideede propageerimise kavatsustega kokku seatud nn. Ökosaare
Õõvastav ja samas õpetlik oli luusida Patarei endises vanglas. Pildil poomisruum
Õige pea saab piirkonna üheks tõmbenumbriks tasapisi ellu ärkavate angaaride ja rohkete laevadega Lennusadam
Kui tahta need ja kõik muudki huviväärsed kohad üle vaadata, tuleks Kultuurikilomeetrile varuda vähemalt kolm tundi.
Ohustatud chathami pagualbatross (Diomedea eremita)
Foto: Alan Tate / theworldrearest.com / BirdLife
Uus-Meremaa merelinnukaitsepoliitika on praguline
Poolsada merelinnubioloogi saatsid märgukirja Uus-Meremaa kalandusministrile Phil Heatleyle, kinnitades, et saareriigi kalanduses lubatavaks peetav merelindude kaaspüügitase ei ole kestlik, vaid tingib mitme linnuliigi asurkonna edasise allakäigu.
Uus-Meremaa on merelindudele tähtsaim riik. Siin pesitseb neid 84 liiki ehk üle veerandi maailmas tuntutest ning paljud neist sigivadki ainult Uus-Meremaa piirkonnas. 23 mainitud liikidest on IUCN-i hukuohus lindude loendis. Nii pesitseb Uus-Meremaal rohkem kui kusagil mujal ohustatuima linnuperekonna, albatrosside liike. Ka oluline hulk maailma tormipääsu-, kormorani- ja pingviiniliikidest, sealhulgas ohustatutest, elutseb Uus-Meremaal ja satub seal nagu albatrossidki sageli kalapüünistesse. Näiteks viis kuuest Uus-Meremaa pingviiniliigist on väheneva arvukusega.
Seepärast leiavadki pöördumise autorid, et praegu Uus-Meremaal lubatavaks peetav 22 000 – 40 000 merelinnu, sealhulgas hukuohus liikide isendi kaaspüük aastas ei saa olla aktsepteeritav ja kiirendab liikide väljasuremist. Sestap tuleb kalapüük linnukaitsenõuete järgi ümber korraldada.
BirdLife
SUVINE MÕISTATUS
Kus asuvad need kaks pühakoda ja mis on neil ühist?
Vastuseid ootame aadressil toomas1307@hot.ee kuni juulikuu lõpuni. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna: Looduse raamatukogu vast ilmunud esimese väljaande, Ann Marveti koostatud „Aasta puud I”.
Järgmine Uudistaja on plaanis välja anda kolmapäeval, 13. juulil.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
