UUDISTAJA I
13. juuli 2011
Saadame tänase Uudistaja kahes osas
JUULI
Kui eelmise, meeliülendanud laulupeo järgse esmaspäeva hommikul tööle vantsisin, torkas mulle üldises linnuvaikuses kõrva üksildane, väga särav ja helisev punarinna pärlireaveeretus. See tõi mu teadvusesse kurva mõtte, et laulupidu on selleks aastaks tõesti läbi – ka looduses. Terve sellesama päeva jooksul kuulsin Tähtveres veel vaid üht aariat, selle eest küll väga hoogsat ja fantaasiarohket: kusagil tihedas puuvõras kuulutas käosulase-isand, et tema armuaeg veel kestab.
Kodu ümber Annelinnas veel linnuvaikust pole; selle eest hoolitsevad enam-vähem ööpäev läbi hõbekajakad, kel nüüd rohkesti muret mürakate poegadega. Vahel ei suuda kajakad-jurakad summutada ka piiritajate piiritusi ja vahel surtsuvad veidi ka räästapääsukesed. Aga viimaseid on Annelinnas vähemalt Mõisavahe tänavas küll ilmselgelt napimalt kui varasematel aastatel.
Tänavusest pääsukesenappusest räägitakse ka rahvuslinnu suitsupääsukese puhul. Selle pesa on üks pääsupaar seadnud üsna ebaõnnestunud kohta: otse mu õe suvekodu ukse kohale. Jõudsime saabudes tükk aega arvata, et pesa on tühi. Aga kui lõpuks taipasime eemale kõndida, hakkas vanalinnupaar väga tihedalt pesa juurde sõeluma
Kui looduse audiomaailma „parim enne” on selleks aastaks möödas, siis visuaalmaailm õilmitseb uhkesti nii aias kui ka aasal
kunda rannas 2. juulil
Mulle tundub juba mõnda aega, et ilmaennustajad on eriti pidude aegu tavatsenud järgmiste päevade ilmapilte maalida eriti mustades värvides: halba oodates head leida on ju kindlasti parem kui vastupidi. Aga mine tea: kui vaadata telerist näiteks seda, mis on vahepeal juhtunud sugugi mitte nii kauges Taanis, siis võib-olla on ilmavana olnud meie suhtes lihtsalt ka tavatult heatahtlik.
Kuuldavasti on mõnel pool Eestiski näiteks maru eelmisest Uudistajast möödunud aja jooksul pahandust teinud, aga muidu on olnud ju igati tore suveilm, eriti tantsu- ja laulupeo päevil. Väike vihm ja pikne sobivad suvesse sama hästi. Vihmaga on olnud küll nii, et kui mõnes paigas on sadanud ehk piisavaltki, siis teisal võib-olla peaaegu üldse mitte.
Aga eile sai küllap suurem jagu Eestist ammu oodatud saju - ja kohati kaugelt rohkemgi! - kätte.
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
   
EESTI SÕNUMEID
Lõppes suurim veemajandusprojekt
1. juulil lõpetati pidulikult struktuurifondide programmperioodi 2004–2006 mahukaim veeprojekt „Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekt”. Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toel lõppenud projekti, mille tulemusena on 47 600 elanikul ligipääs ühisveevärgile ja kanalisatsioonile, oli kaasatud 28 omavalitsust Tartu-, Jõgeva-, Ida-Viru-, Põlva- ja Võrumaalt ning selle kogumaksumus oli ligi 65 miljonit eurot.
Projekti tulemusena ehitati ja uuendati umbes 240 km vee- ja 280 km kanalisatsioonitorustikke, rajati ja rekonstrueeriti 50 puurkaevu, 41 joogiveetöötlusjaama ning 32 reovee puhastamiseks vajalikku rajatist.
Projekti rahastusotsuse järgne investeeringute kogumaht oli algul 53,7 miljonit eurot, millest ÜF-i toetus hõlmas 45,5 miljonit eurot ehk 85%, 10,2 miljonit eurot ehk 10% oli kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete omaosalus ning Eesti riik kaasrahastas projekti kogusummas 8,3 miljonit eurot ehk 5% ulatuses. Projekti elluviimisel suurenes maksumus ehitushindade kallinemise tõttu 11 miljonit eurot, millest 90% kattis KIK-i kaudu Eesti riik ja 10% kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted.
Projekti viisid ellu kohalikele omavalitsustele kuuluvad regionaalsed vee-ettevõtted: aktsiaseltsid Emajõe Veevärk, Põlva Vesi ja Võru Vesi.
Keskkonnaministeerium
Foto: Wikimedia
Augustis on vähipüügikuu
1. juulist sai taotleda kalastuskaarte 1. augustist kuni 31. augustini kestvaks jõevähipüügiks kõikides maakondades: nii elektrooniliselt www.pilet.ee kaudu kui ka keskkonnaameti kohalikust kontorist.
Tänavu on jõevähipüük lubatud kõikides maakondades ehk lisanduvad Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakond, kus leidub piisava jõevähivaruga veekogusid. Püügivõimalusi on suurendatud, näiteks Saaremaal on kasutada lubatud püügivahendite piirarv 1000 eelmise aasta 500 asemel.
Et vältida vähikatku levikut, on vähipüük sel aastal keelatud Laugi peakraavis, Põduste jões, Riksu ojas ja Riksu lahes Saaremaal, Jägala jões ja selle lisajõgedes Harjumaal, Ahja jões ja Leevi jões Põlvamaal ning Mustjões Võru maakonnas. Ka on keelatud püüda jõevähke, kelle pikkus on otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata) alla 11 cm.
Täpsem info keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/1171863 ja http://www.envir.ee/1171851.
Keskkonnaministeerium
Foto: Aivar Aotäht
Uus raamat juhatab läbi Soomaa viie aastaaja
Juuni lõpus esitlesid ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses oma uut raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.
Raamat valmis Soomaa koostöökogu algatusel ning see tutvustab Soomaa rahvuspargi ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejateni fotograaf Elmo Riigi fotode ja päeviku vormis tekstide kaudu, mille on üles kirjutanud ajakirjanik Liisi Seil.
192-leheküljeline kõvade kaantega raamat räägib 2010. aastast, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite seiklusi nii maal, veel kui ka õhus, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Autorid on materjali kogumise ajal pidanud silmitsi seisma paljude ootamatustega ja elama läbi põnevaid hetki. Kuigi teoses leidub palju teavet rahvuspargi omapära ja objektide kohta, pakub see palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest.
Teos peaks olema saadaval nii Soomaa külastuskeskuses kui ka raamatupoodides. Seda saab tellida ka posti teel otse autoritelt e-aadressil liisi.seil@gmail.com.
Uudistaja
Tuttkarakaara Foto: Wikimedia / Dario Sanches
Karakaara väisas Eestit
Juuni lõpus jahmatas vaatlejaid „Lääne-Virumaal Kõrveküla bussipeatuse juures [---] maas üks veidra väljanägemisega röövlind”, kelle linnutundjad määrasid karakaaraks. Tegemist on Lõuna-Ameerikas elava liigiga, kes sai Eestisse sattuda küllap ainult kusagilt loomaaiast või linnupargist.
Margus Ots kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et „Lätis nähti tuttkarakaarat (Caracara plancus) Kolka neemel sel kevadel 3. aprillil põhja poole lendamas. Fotod leiab siit: http://www.latvijasputni.lv/lv/zinas/arhivs/53-aprilis.html.”
Tükk aega oli karakaara olnud jaanuaris-veebruaris paigal Rootsis Ölandil. Vt.
http://c3.anthus.nu/artspec.asp?artid=610 ja http://www.artportalen.se/birds/gallery.asp?page=1&view=list&kommentar=False&artid=991&rappomrid=&hasrated=false&rader=6&sort=rating.
Lindu pildistati ka Eestis: http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=2&pid=1839#top_display_media.
Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja
Lustiline jäätmekonteiner Pärnumaal Võidulas
Eesmärk on vältida ja vähendada jäätmete teket
7. juulil kiitis valitsus heaks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL uus jäätmedirektiiv, mis sätestab jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitluse eelistused. „Jäätmete käitlusel tuleb hakata maksimaalselt lähtuma elukaare hinnangust ehk põhimõttest muuta jäätmekäitluse mõju keskkonnale minimaalseks,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Seepärast ongi seadusemuudatuse põhisiht vältida ja vähendada jäätmete teket. Sellele järgnevad korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus (sh. energiakasutus ehk jäätmete põletamine ning pinnasetäiteks kasutamine). Kõige ebasoovitavam jäätmekäitlusviis on jäätmete ladestamine prügilatesse.
Eelnõu seab aastaks 2020 ka 50%-lise ringlussevõtu sihtarvu olmejäätmetega seotud materjaliliikidele, nagu paber, klaas, metallid ja plastid. Ehitus-lammutusjäätmete taaskasutuse kohustus on 70% nende jäätmete tekkest.
Keskkonnaministeerium
Keskkonnatasusid saab deklareerida e-keskkonnaameti kaudu
Keskkonnaamet avas e-teenuste portaali, kus esimese põhiteenusena saab koostada ja esitada keskkonnatasu deklaratsioone.
E-teenuste portaal asub aadressil https://eteenus.keskkonnaamet.ee. E-teenuste portaali kasutamiseks on vajalik ID-kaart ning tuleb sõlmida kasutusleping. Lepingu sõlmimine on ühekordne protseduur, mida saab mugavalt teha samas portaalis.
Deklaratsioone koostatakse ja esitatakse keskkonnaloa põhiselt. Iga deklaratsiooni (arvutuse) tüübi kohta on elektrooniline vorm, mis on eeltäidetud keskkonnaloa andmetega ja kehtivate keskkonnatasu määradega. Deklaratsiooni koostamisel tuleb sisestada vaid keskkonnakasutuse andmed ja elektrooniline vorm esitab automaatselt keskkonnatasu summa. Kui arvutus on koostatud, siis saab deklaratsiooni esitada „ühe nupuvajutusega”. Juba esitatud deklaratsioonid on edaspidi portaalis kättesaadavad ja vaadeldavad.
Kuivõrd e-keskkonnaametis pakutav keskkonnatasude deklareerimise teenus on alles loodud ja käivitatud, siis palutakse mõistvat suhtumist võimalike tehniliste tõrgete korral. Kui ilmneb tõrkeid, tuleb kindlasti teavitada kliendituge telefonil 662 5999 või meiliaadressil klienditugi@keskkonnaamet.ee
Teenuse loomist rahastas 1,44 miljoni krooni eest Euroopa Liidu regionaalarengu fond keskkonnatasude arvestamise ja haldamise automatiseerimise projekti raames.
Abi lepingute sõlmimisel ja keskkonnatasude deklareerimisel saab E–N kell 9–16 ja R kell 9–14.30 klienditoe telefonilt 662 5999 või e-postiga klienditugi@keskkonnaamet.ee.
Lähemalt saab keskkonnatasude deklareerimisest lugeda keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee (teaberiba „Muudatused keskkonnatasudes”).
Keskkonnaamet
Tartu ülikooli laekus 13 691 sisseastumisavaldust
8. juulil sai otsa aeg esitada sisseastumisavaldusi Tartu ülikooli. Kokku laekus 13 691 avaldust, neist 11 178 bakalaureuseõppesse, mis on peaaegu poole rohkem kui mullu. Magistriõppesse esitati 2048 ja doktoriõppesse 465 avaldust.
Kõige suurem konkurss on hispaania keele erialale, kus ühele õppekohale kandideerib 23,4 inimest. Järgnevad psühholoogia (16,9), füsioteraapia (13,5), õigusteadus (12,4), taani keel (11,7) ja inglise keel (10,7).
Keskmiselt 4,9 inimest tahab saada õpetajaks sotsiaal- ja haridusteaduskonnas ning 3,5 Narva kolledžis. Viimastel päevadel kerkisid konkursid loodusteaduslikes ainetes: loodus- ja tehnoloogiateaduskonna keskmine konkurss on 3,8 inimest kohale.
Sisseastumiseksamid ja välisüliõpilaskandidaatide õppetulemuste ümberhindamised toimuvad 12.–20. juulini ja sel ajal pingeread veel muutuvad. Vastuvõetute nimekirjad selguvad 22. juulil, aga ka need pole lõplikud, sest kandideerida sai kahele õppekavale. Kahele õppekavale sissesaanud peavad tegema oma lõpliku valiku 29. juuliks. Riigieelarvevälistele kohtadele vastuvõetutega sõlmitakse lepingud 25. juulist kuni 5. augustini.
TÜ
Uus põllumajanduspoliitika olgu Läänemere-hoidlik
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas, et maailma looduse fondi (WWF) Läänemere võrgustik esitas 1. juulil Euroopa Liidu eesistumise üle võtnud Poola presidendile Donald Tuskile pöördumise, millega rõhutatakse vajadust muuta EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) senisest keskkonnahoidlikumaks. ELF kui WWF-i partner ja Läänemere võrgustiku liige ühines pöördumisega.
Praegu on põllumajandusel oluline roll Läänemere eutrofeerumisel. Suur osa mineraalväetisena antavast lämmastikust ja fosforist jõuab varem või hiljem merekeskkonda, põhjustades vetikate ja ka kohati mürgiseid ühendeid vette eritavate sinivetikate (tsüaanobakterite) vohamist. Oma lisa annab halvasti käideldud sõnnik.
Suuremad saastajad on eelkõige vanad EL liikmesriigid, kus kasutatakse enim väetisi ja kus on ka suuremad põllumajandustoetused. Kuid liitumise järel on ka uutes liikmesriikides kasvanud nii toetused kui ka mineraalväetiste tarvitus ja põllumajandusreostus. WWF leiab, et ÜPP peab uuenema, toetamaks säästvat ja puhtamat põllumajandust.
ELF peab WWF-i partnerorganisatsioonina oluliseks rõhutada, et Eesti põllumajandusel on ka selge positiivne roll Läänemere rannikualade looduse elurikkuse kaitsel. Meie rannaniidud ja teised pärandkooslused vajavad säilimiseks karjatamist ja niitmist, seega on rannikualadel hädavajalik jätkata loomakasvatust. ELF leiab, et uuenev ÜPP peab toetama eelkõige just sellist loodushoidlikku põllumajandust, kus loodusväärtused on liha, piima, villa vm. toodangu loomulik kõrvalsaadus. Maksumaksja raha mingu loodussäästlikule põllumajandusele, mitte Läänemere saastamisele. Eesti põllumajanduse areng ei peaks lohisema vanade liikmesriikide vananenud mudelite sabas, vaid peaks olema Euroopa säästva põllumajanduse teenäitaja.
ELF
Jõgeva maavalitsuse ees olid lipud laupäeval pooles vardas. Sel päeval saadeti viimsele teekonnale maakonna ja Eesti suurmees ja suur mees Ants Paju.
Aastail 1984–1990 oli Paju ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja.
Uudistaja teisest osast leiate rubriigid „Tasu osaleda” ja „Maailmast” ning kommentaari; samuti kordame suvist mõistatust.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
