UUDISTAJA II
13. juuli  2011



Saadame tänase Uudistaja kahes osas.

 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

---

       



 


TASUB OSALEDA

---

    

 

Ökofestival „Rohelisem elu” tutvustab Eesti metsade rikkust

15.–20. augustil Põlvamaal kuuendat aastat toimuv ökofestival on seekord pühendatud Eesti metsale. Festivalinädala jooksul korraldatakse hulk õpitubasid ja retki, kus õpitakse tundma nii metsade rolli looduslike elupaikadena kui ka mitmesuguste metsasaaduste kasutamist.

Ökofestivali perepäeval, 20. augustil on kõik oodatud Põlva talurahvamuuseumisse Karilatsis. Peetakse suurt loodustoodete laata, kus põhirõhk on omamaise toodangu müügil. Kavas on ka potipõllunduse seminar, saab osaleda metsaretkedel, proovida keskkonnahoidlikke liikumisvahendeid jpm. Kultuurilist meelelahutust pakuvad ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Registreerimine Ökofestivali õpitubadesse ja retkedele algas 1. juulist veebilehel www.ecofest.ee, kust leiab ka informatsiooni festivali programmi kohta.

Ökofestivalile oodatakse eelkõige inimesi, kes tunnevad huvi, kuidas säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemiviise igapäevaelus rakendada. Eelmisel aastal osales Ökofestivalil umbes 6000 inimest.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koostöös Põlva maavalitsuse ja Põlvamaa omavalitsuste liiduga, kaasa aitab keskkonnateenistus. Festivali toetab KIK.

www.polvamaa.ee

 

---

 

 

Tee kasutatud mobiiliga keskkonna- ja loomasõbralik tegu!

Juuni keskpaigas käivitas Eesti loomakaitse selts (ELS) koostöös osaühinguga Mobiiliringlus pikaajalise kampaania, milles kutsutakse osalema kõiki Eesti kodanikke, ettevõtteid ja organisatsioone.

Ühest küljest tahetakse kokku koguda kodudes ja kontorites kasutuna seisma jäänud mobiiltelefonid ning suunata need taaskasutusse ja ümbertöötlusesse. Teiselt poolt püütakse suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seotud probleemidele ja annetatakse kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.

ELS püüab kokku koguda kasutult seisma jäänud – ka katkised – mobiiltelefonid, millest saadud tulu kasutatakse loomade abistamiseks. Täpsem info merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Vt. http://www.loomakaitse.ee/?q=node/919.

ELS

 

---

 

Vaade Kaibaldi liivikule 250 meetri kõrguselt  Foto: Tiit Leito

 

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk kavas on alati ka loodusretk Tiit Leitoga. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.

„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,” kirjeldab koha eripära Leito ise.

Retk kestab neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit. Buss väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb enne registreeruda telefonil 525 9525.

 

---

Puuinfo kutsub osalema välkkiirel puitarhitektuuri võistlusel
Puuinfo koostöös Eesti metsa- ja puidutööstuse liiduga (EMPL) on kuulutanud välja puitarhitektuuri välkvõistluse, mille tulemusena püstitatakse Tallinna südalinna IT rakendusega puitinstallatsioon.
Kõik käib kiirelt: registreerunutele saadetakse 20. juulil kell 10 lähteülesanne ning oma ideekavandi esitamiseks on aega täpselt 24 tundi. Registreerida tuleb hiljemalt 17. juulil e-aadressil puitarhitektuur24t@gmail.com. Võistlus on avatud kõigile; peaauhinna väärtusega 2000 eurot on välja pannud Eesti Kultuurkapital. Auväärt žüriil on aega tulemusi välja selgitada samuti ööpäev: tulemused kuulutatakse välja 22. juulil kell 10. Ideekavand viiakse ellu ühe nädalaga.
EMPL
 

---

 

 

30. juulil algab Võrtsjärve XII rattamatk Võrumaale

2000. aastal alguse saanud rattamatkast on kujunenud üks Võrtsjärve sihtasutuse populaarsemaid suveüritusi. Käidud on ka järvest kaugemal, 2004. aastal näiteks koguni Lätis, Burtnieki järve ääres. Aastate jooksul on osavõtjaid olnud kokku umbes 1400: matka kohta 120–160 osavõtjat. V rattamatkal osales ka rahvusvaheline seltskond Saksamaalt.

Võrtsjärve XII rattamatka kohta, mis viib Võrumaa kuplite ja järvede vahele, leiab infot võrgupaigast http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-teated/vortsjarve-xii-jalgrattamatk-tere-vorumaa-30-juuli-31-juuli-2011.

 

---

10. juulil kell 12 avatakse Elistvere loomapargis
Luua metsanduskooli metsa-aasta fotonäitus „Meil on elu keset metsa”.
Näitus koosneb Luua metsanduskoolis metsandusliku hariduse omandanud looduspiltnike Jüri Pere, Rivo Tarumi, Tarmo Mikussaare, Aivar Pihelgase, Jaak Neljandiku ja Mehis Maipuu piltidest, millele on lisatud metsakasvatuse õpetaja Veiko Belialsi ja õpilaste kooli loodusfotovõistlustele esitatud fotosid. Näitust toetab KIK.
10.–31. juulil on näitus Elistvere loomapargis, 1.–21. augustil Sagadi metsamuuseumis, 21. augustist 4. septembrini fototurismi keskuses Moostes, 4.–18. septembril Matsalu loodusfilmide festivalil Lihulas, oktoobris Valga kultuurimajas,   novembris Tartu kaubamajas, detsembris Eesti loodusmuuseumis Tallinnas ning tuleva aasta jaanuaris Tapa linnaraamatukogus.
 

 

Tartu keskkonnahariduskeskus viib Pokumaale

laupäeval 16. juulil, eriti oodatud on pered. Pokukojas saab näha Edgar Valteri loomingut ja meisterdada
pokusid. Pokumaa muinasjuturadadel õpitakse tundma paigale iseloomulikke taimi ja puid.

Väljasõit on kell 10 TKKHK eest Kompanii 10, tagasi Tartus ollakse kella 16 paiku.

Registreerimine kuni 14. juulini telefonil 736 6120 või info@teec.ee. Osalustasu täiskasvanule 3,20 eurot saab tasuda bussis, lastele on sõit tasuta. Hinna sees on ka lõunasöök. Keskkonnabussi ekskursioone toetab KIK.

Palupõhja looduskool kutsub kalastuslaagrisse

Looduskaitseühing „Kotkas” ja Eesti loodushoiu keskus korraldavad kaks looduslaagrit 12–18-aastastele loodus- ja kalastushuvilistele Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhja looduskoolis: 28.–30. juulil ja 2.–4. augustil.

28.–30. juulil tegeldakse kalapüügi eri vormidega ning tutvutakse Emajõe elustiku, Emajõe vanajõgede ja Natura 2000 looduskaitse põhimõtetega. Teises laagris 2.–4. augustini tehakse ka talgutöid: lüüakse kaasa Emajõe kudealade parandamisel. Töö on jõukohane ka nooremaile osalejaile.

Laagrid toimuvad Euroopa Liidu Life+ 2007 projekti „Happyfish” raames ning on osalejatele tasuta. Laagrisse registreerimiseks tuleb saata sooviavaldus ning kontaktid aadressile tiina@kotkas.ee. Kui laagrites osalejate rühmad on komplekteeritud, saadetakse laagri kohta lisainfot.

Küsimused ja lisainfo: tiina@kotkas.ee, 521 3338; robert@kotkas.ee, 503 9996.

Foto: TBA

Tallinna botaanikaaias on 16.–17. juulil roosipäevad

Maailmas on kirjeldatud üle kahekümne viie tuhande roosisordi. Nende seas on liike ja sorte, kes on püsinud sadu, isegi tuhandeid aastaid ja pannud aluse tuhandetele uutele sortidele ja sordirühmadele. Valge, damaskuse, sajalehine, hiina, kollane ja äädikakibuvits ning paljud teised on andnud ainet nii legendidele kui ka roosiaretusele.

Näitus on rosaariumis lahti kell 11–19.

Botaanikaaeda saab bussidega nr. 34A ja 38, Kloostrimetsa peatus.

Need toiduks mõeldud põldvarblased on konfiskeeritud Hollandis

Foto: Hans Peeters / BirdLife

 

Linnutapp on üle-euroopaline probleem

6.–8. juulil peeti Küprosel Larnacas Euroopa konverents lindude ebaseadusliku tapmise kohta. Esitleti andmeid lindude seadusvastase tapmise ja püügi kohta, mille on kogunud BirdLife’i liikmesorganisatsioonid 38 riigist.

Raportit saab uurida võrgupaigast http://www.birdlife.org/community/wp-content/uploads/2011/07/Report_IKB_FINAL.pdf.

Vastupidi ülelevinud arvamusele pole linnutapp ja -püük sugugi ainult Vahemere maade probleem. Raportist selgub, et vaid üksikutes maades on õnnestunud see küllalt laialt levinud pahe peatada või seda vähemalt piirata. Kaks peamist linnutapu põhjust on majanduslikud: ühelt poolt näevad maaomanikud lindudes toidukonkurente, teisalt püütakse teenida illegaalse kaubandusega. Linde tapetakse veel trofeedeks, aga ka lihtsalt ignorantsusest või „nalja pärast”. Sellise tegevuse ohvrite nimistus on üle 80 range kaitse all oleva liigi.

BirdLife’i Euroopa linnukaitsejuhi Boris Barovi sõnul on linnutapjad eemaletõukavalt leidlikud: tiivulisi tulistatakse, püütakse võrkude ja liimipulkadega; vahel on neid koguni immutatud mürgiga ning pandud välja peibutuseks ja tapavahendiks teistele lindudele.

On muidugi kõnekas, et konverents peeti Küprosel. Oleme palju kuulnud linnukaitseprobleemidest Maltal; tegelikult pole Küprosel olukord kuigivõrd parem. Väidetavasti oli just 2010. aasta Küprosel kurva linnupüügirekordi aasta; kokku tapetakse saarel umbes 2,4 miljonit sulelist aastas. Nüüd üritati konverentsi võõrustades näidata, et riigivõimul on vähemalt valmisolek piirkonna reputatsioonile halvasti mõjuvat tegevust piirata.

Eestile on raportis vähe etteheiteid: märgitakse vaid kormoranide ebaseaduslikku tapmist „mõnedel saartel või piirkondades, ilmselt kalurite poolt”.

BirdLife

---

 

Merikarud Kaap Kruisi neemel Namiibia Luukererannikul
Foto: Wikimedia

 

Loomakaitsjad protestivad veresauna vastu Namiibias

Loomakaitseühendus IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 1. juulil, et taas on alanud 15. novembrini kestvad tapatalgud Aafrikas Namiibia ranniku hülgekoloonias, kus eluga peab hüvasti jätma 80 000 aafrika merikaru (Arctocephalus pusillus) poega ja 6000 isaslooma.

Veel suurem hülgetapp on maailmas ametlikult lubatud vaid Kanadas, kus tänavu võinuks jahimeeste saagiks langeda lausa 400 000 looma. Reaalselt suudeti tappa siiski „ainult” 38 000 loivakandjat.

IFAW Lõuna-Aafrika haru direktori Jason Bell-Leaski sõnul pole Namiibia merikarujahil mingit teaduslikku ega muud õigustust: see on tema sõnul lihtsalt „rannaala veresaun”.

Kui Kanadas lubatakse loomakaitsjatel jahti jälgida, siis Namiibia valitsus on lausa paranoikuna valvas, et keegi kõrvaline jahti ei näeks. Seda pildistada üritanud fotograafe on isegi arreteeritud. Ju siis on, mida varjata, sest kui täiskasvanud loomi tapetakse püssiga, siis pojad lihtsalt notitakse surnuks. Kaubanduslikult pole ettevõtmine ilmselt kuigi edukas, sest hülgenahkade hinnad aina langevad kogu maailmas ja paljud riigid on hülgetoodetega kauplemise üldse keelanud.

Kui merikaru poegi notitakse nende nahkade pärast, siis isashülged peavad, nagu mitmed teisedki loomad, eluga hüvasti jätma Kaug-Ida rahvameditsiini tõttu: merikaru suguorganeid müüakse seal kui sugukihu tõstvat vahendit.

IFAW/Uudistaja

 

---

   

Foto: Andy Hay / RSPB-images.org

 

Kas uus ühtne põllumajanduspoliitika kaotab oma parima osa

BirdLife Europe avaldas juuni lõpul tõsist muret Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ettepaneku üle vähendada suuremal või vähemal määral ühtse põllumajanduspoliitika CAP teise samba, maaelu arengu eelarvet. Selle hulka kuuluvad ka väljamaksed põllumeestele, kes osalevad looduskaitseskeemides.

Looduskaitsjate kinnitusel seaks see ohtu parima, kõige rohkem tuleviku suunatud osa kogu Euroopa põllumajanduspoliitikast ning tooks suuri lisariske niigi ohustatud põllumajandusmaade linnustikule.

Aga kahtlemata oleks selline areng äärmiselt halb ka kõige haavatavamale osale Euroopa põllupidajaist, kuna just arengurahade toel saaksid väikefarmid seada oma tootmise kooskõlla hügieeninõuetega, arendada turundust, osaleda orgaanilises sertimises, mitmekesistada oma tegevust ja suurendada sissetulekuid turismi- või puhkemajandust arendades jne.

BirdLife

 

---

   

Vahemere kajakas 
Foto: Thanos Kastritis / HOS

 

Vahemere kajaka kiire allakäik

Vahemere kajaka (Larus audouinii) pesitsusasurkond Kreekas on viimase kümnendi jooksul ehmatava hooga kahanenud: kui 90ndate aastate lõpus hinnati paaride arvukuseks 750–900, siis mullu vaid 350–500. Sestap pole üllatav, et Kreeka ornitoloogiaühingul HOS on käsil LIFE-Nature projekt, mille üks osi on kindlaks teha just seda liiki ohustavad põhitegurid ning püüda tema pesitsusolusid tähtsamates kolooniates parandada.

Üks Egeuse mere olulisemaid liike pesitseb mõne- kuni mõnekümne paaristes kolooniates inimasustuseta väikesaartel. Viimase kümnendiga on vähenenud nii pesitsuskolooniate arv kui ka suurus.

Üldjoontes on teada, et vahemere kajakat ohustab kalade ülepüük ehk toiduvarude nappus, konkurents teiste liikidega, surm kalapüünistes ning röövloomade, näiteks rottide mõju; siiski ei saa veel öelda, et kogu pilt oleks juba küllaldaselt selge, tõhustamaks tulemuslikult selle kauni linnu kaitset.

HOS / Uudistaja

 

KOMMENTAAR

---

Võidula võidud

Läinud nädalavahetusel sai taas osaleda külastusmängus „Unustatud mõisad”. Tänu kolleegile giid Herjele ja tema autole võisin seegi kord kaasa lüüa; tegime suhteliselt pika sõidu.

Minu põhiline soov oli ometi kord ära näha kuulus Pärnu jõe kaldal asuv Laupa kool, mis piltidelt on jätnud tõelise palee mulje. Kõik nii oligi: paari aasta tagune ümberehitus on hoone ehk veel uhkemakski muutnud. Sattusin seal juhuse läbi tõlgiks Türi-Allikult kanuuga lähtunud tallinlasele Vladimirile, keda imepärane hoone kaldale meelitas ja kes alul sugugi uskuda ei tahtnud, et väikeses Eesti maakohas võiksid lapsed sellises lossis koolis käia.

Aga kui Laupa puhul oli kõik mulle ootuspärane, siis mahtus sellesse päeva ka paar tõelist üllatuspärlit, millest suurim oli kindlasti esimene, Pärnumaal Vändra lähedal asuv Võidula. Mõis ise on üsna tagasihoidlik kahekorruseline puumaja, millel lihtsalt mõned huvitavad detailid. Hoopis sügavamat muljet avaldas see ind, millega vaid 66 elanikuga (sedagi koos hajakülaga; külakeskmes elavat neist napilt pooled) külakese rahvas on oma ajalugu uurinud ja väärtustanud. Nii on kõikide vanade mõisa- ja klaasivabriku hoonete asukohad – ka siis, kui hoonest endast enam midagi alles pole – tähistatud viitadega; peahoones on tore näitus, trükitud on väike sisukas voldik.

Ja nii palju, kui Käru jõe ääres asuvat asulat vaadata jõudsime, jättis see puhta, kena ja heakorrastatud mulje. Meile giidiks olnud raamatukoguhoidja ja külaelu korraldaja Lea ütleb hea sõna „Unustatud mõisate” mängu kohta ning kinnitab, et neli aastat, mis selles kaasa löödud, on küla väljanägemisele väga soodsalt mõjunud: inimesed teavad, et neid tullakse vaatama ja püüavad oma aiad-õued kenasti korras hoida. Kui kas või üksainus küla on sel moel kenamaks muutunud, on ju seitsmendat aasta kestev mäng tervikuna tõelise kiituse ära teeninud.

Aga kõigile, kes järgmiste mängukordade ajal, 30. juulil ja 6.–7. augustil, Laupale lähevad, soovitan tungivalt käia ka tillukeses ja võib-olla tähelepandamatus Võidulas, olgu selleks pealegi vaja teha suurelt maanteelt neljakilomeetrine tolmune kõrvalepõige.

Vt. Võidulas tehtud pilte blogist http://toomasjuriado.blogspot.com/2011/07/unustatud-moisad-2011-vaatus-2-pilt-1.html.

Toomas Jüriado

---

Kordame eelmises Uudistajas avaldatud fotomõistatust. Ilmselt pole see lihtsate killast, sest vastuseid on seni saabunud vähe.

Kus asuvad need kaks pühakoda ja mis on neil ühist?

Vastuseid ootame aadressil toomas1307@hot.ee kuni juulikuu lõpuni. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna: Looduse raamatukogu vast ilmunud esimese väljaande, Ann Marveti koostatud „Aasta puud I”.

 

---

 

---

   

Järgmise Uudistaja ilmumispäevaks on esialgu kavandatud 26. juuli.

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee