UUDISTAJA II
26. juuli 2011
Saadame tänase Uudistaja kahes osas.
UUDISTAJA UUDISTUSI I: HANSAPÄEVAD TARTUS (järg)
Hansapäevade aegu avastasin ka, et Küllike Jaama ja Urmas Viigi varem Tallinnas näidatud „Luige Hummer” on maandunud nüüd Tartu kaubamajja.
Vt. lähemalt http://www.kultuur.info/syndmus/urmas-viigi-autoriprojekt-luige-hummer-16350/. Ses infonupus on aga viga sees: muidugi polnud tegemist post-, vaid heategevusmarkidega
Hoopis erilise värvi andis seekordsetele hansapäevadel aga muidugi tohutut mõõtu rahvusvaheline folkloorifestival, mille nime olen kuulnud kokku loetavat vähemalt kolme moodi – Europeade. Mõni pilt ka sellest:
TASUB OSALEDA
Jalgratas peab tõusma ausse ka Ida-Euroopas
Kesk- ja Ida-Euroopas on jalgratturite osakaal linnatranspordis võrdlemisi väike. Inimesed eelistavad endiselt peamise liiklusvahendina autot. Rahvusvahelise projekti „Jalgrattasõidu osakaalu suurendamine linnatraspordis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide väikese ning keskmise suurusega linnades aastaks 2020 (mobile2020)” eesmärk on aidata kohalikel huvirühmadel innustada linnaelanikke auto asemel kasutama igapäevase liiklusvahendina jalgratast ning suurendada jalgrattasõidu osakaalu üldises linnatranspordis 20%-ni aastaks 2020.
Selleks teavitatakse projekti raames huvirühmi (sh. kohalikke omavalitsusi), kelle ülesanne on edendada ning toetada rattasõidu arengut. Üks oluline siht on juhtida linnaplaneerijate tähelepanu planeerimise rollile kergliikluse arengus.
Sel eesmärgil korraldatakse projekti käigus seminare, koolitusi ja õppekäike, koostatakse taustmaterjale ning viiakse kokku valdkonna huvirühmad.
Projekt kestab kolme aasta jooksul 11 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis ning Saksamaal ja Hollandis. Eesti koordineerib projekti tegevusi Balti keskkonnafoorum.
Juhul, kui soovite projekti kohta lisainformatsiooni või selles osaleda, võtke ühendust Eesti tegevuste koordinaatori Sandra Oisaluga (sandra.oisalu@bef.ee või 659 7027).
Eesti looduskaitse seltsi üleriigiline kokkutulek
30. ja 31. juulil Läänemaal on metsa-aasta teemadel maailmas ja Eestis ning pärandkultuuri osast metsade säästvas majandamises.
Kokkutulek avatakse 30. juuli keskpäeval Kullamaal, järgnevad ettekanded. Räägivad vallavanem Jüri Ott, keskkonnaameti regiooni juhataja Kaja Lotman, Andres Talijärv ja Marku Lamp keskkonnaministeeriumist ning Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
Pärastlõunal istutatakse puu ning tutvutakse Kullamaa kiriku, keskkooli haljastuse, arboreetumi ja koduloomuuseumiga. Õhtul arutakse kerkivaid ja lahenevaid keskkonnaprobleeme vestlusringis, mida juhivad Kristiina Ojuland ja Andres Talijärv.
Järgneb väitlus „Kas RMK näitab metsade jätkusuutliku majandamise eeskuju?” ja lõkkeõhtu koduloolise vestluse ja koorikontserdiga.
31. juulil suundutakse ringreisile Läänemaa õpetlikesse paikadesse, kõnelevad Lembitu Tarang ja Kulno Rehkalt. Kokkutulek kestab kella 14-ni.
Viimsi valda rannarahva festivalile
viib laupäeval 30. juulil Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) keskkonnabuss. Teel Tartust Pringi külla kõneleb Arvo Tuvikene kaladest ja kalandusest. Giidi juhendusel käiakse Viimsi vabaõhumuuseumis ja rannarahva muuseumis.
Väljasõit TKKHK eest (Kompanii 10) 30. juulil kell 8, tagasi jõutakse kella 21 paiku. Registreerimine kuni 28. juulini telefonil 736 6120 või info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis. Sõitu toetab KIK
Saksa bioloogi ja filosoofi Andreas Weberi
raamatu „Kõik me tunneme“ esitlus on kolmapäeval, 27. juulil kell 16 Apollo raamatupoes Solarise keskuses. Esitlusel kõneleb raamatu autor Andreas Weber, teda küsitlevad teiste seas Kalevi Kull ja Marek Strandberg. Raamat ilmub kirjastuse Varrak sarjas „Roheline Raamat“.
UUDISTAJA UUDISTUSI I: TAAS LILLEFESTIVALIL
Tallinna lillefestivalil käisin esimest korda pärast jaanipäeva. Läinud nädalal kordasin oma käiku – ja mõlemal korral pildistasin kõiki aedu.
Just selle viimase käigu eel sattusin ühe noore ajaloolasega Tornide väljaku lillepillerkaarist rääkima. Noormees kinnitas, et talle meeldisid eelmiste aastate aiad rohkem. Jään temaga vägagi nõusse, eriti pärast seda teist käiku. Üks asi, et ilmselgelt on palavus ka mõnele eksponaadile liiga teinud. Aga olulisem on see, et kuu ajaga toimunud muutusi oli märgata hoopis napimalt kui eelmistel festivalidel. Sellise läbi suve vältava lilleürituse üks oluline aspekt võiks aga olla just muutused ja areng.
Helsinglaste lillelained hülge ümber on lopsakamad kui juunis
Tublisti on kosunud saarlaste golfiväljaku-ehitusmaterjalide lao õisoad ning ...
... eriti põllumajandusmuuseumi pärandaia põllulilled ja -viljad
Osaühingu Kadrin Kaasik ja Pojad Haljastus „... väike maja ootamas on Sind...” ümber on puhkenud õied
Turulaste lõkked on löönud kirkamalt lõkendama
Märksa värvilisemad ja lillesemad on ka vabaõhumuuseumi „Rannarahva rajad”
Kenasti kõrsub Tallinna botaanikaaia nisupõld, ...
... Hollandi Groningeni põld seevastu on poolest saadik lausa ikaldunud
Üks vastupidine näide ka: maaülikooli eesti-saksa aed oli madalamate taimede aegu ehk ilusam ja mõistetavam
Vägev on olnud ka Eesti maastikuarhitektuuri üliõpilaste seltsi „Mere koorma” lillede kasv, aga vähemalt mina nägin seda aeda kirjelduse põhjal oma vaimusilmas tublisti teistsugusena
Kurta ei tohi Liivi Aedade vana kaluri sibulate kasvu üle
Küllap interpreteerib mõni teine külastaja nähtut hoopis teisiti, igal juhul on oma silm siingi kuningas.
Foto: Sascha Regmann / Project Blue Sea
Mis saab Euroopa kalandusest
Suured keskkonnaorganisatsioonid on kiitnud Euroopa kalandusvoliniku kreeklanna Maria Damanaki ja Euroopa komisjoni ettepanekuid uue EL ühtse kalanduspoliitika (CFP) kohta, aga leidnud neis ka hulga puudujääke.
Nii ei suuda need luua raamistikku, vahendeid ja kindlust piirata ilmselgelt liiga suurt kalalaevastikku ning tagada tõeline nihe ökoloogiliselt kestliku kalanduse suunas. CFP ei tohi enam soodustada püüki, mis ületab kalade või mis tahes mereelukate hulgaga lubatavaid piire. Teadlaste seisukohti pole endiselt küllaldaselt arvesse võetud; kalapüüki ei saa aga teisiti muuta ökosüsteemipõhiseks.
Merd ei tohi vaadelda kui kalade tootmisüksust, CFP aluseks peab olema hoopis üldisem keskkonnast lähtuv arusaam. Tasub meenutada, et praegu peetakse 72% Euroopa kalaasurkondadest üleekspluateerituiks.
Läinud nädalal avalikustas oma suhtumise CFP-sse ka Eesti roheline liikumine pealkirja all „Euroopa Liidu kalanduspoliitika reform rannakalureid ei kaitse” (vt. http://www.roheline.ee/)
Uudistaja
KOMMENTAAR
Folkloorifestivali Europeade aegu Tartus pildile klõpsatud ühe Soome rahvamuusikakollektiivi tagalas tegutseb häirimatult Eesti panditaarakäitleja
No ei taha taara avitada!
Palun alandlikult vabandust, kui mulle on valesti meelde jäänud, et vist mais meie panditaara tagastusautomaatide külge tekkinud lasteabinupud on „esileedi” järjekordne väljamõeldis. Panditaara hinnatõusu tekitajat mäletan küll, sest toimetasin ise seda uudisnuppu nii Uudistaja kui ka ajakirja tarvis.
Ja ütlen praegu kindlalt ja veendunult, et ühtviisi jaburad või mõttetud on mõlemad ideed. Esmalt tuleks vaadata, kuidas panditaara tagastus muutuks – no mis hää sõna see „tarbijasõbralik” nüüd siis on! – ütlen pigem mõistuspäraseks.
Mis seal salata: tean päris palju majanduslikult kindlustatud inimesi, kes ennast selle jamaga ei viitsi vaevata. Ja ma mõistan neid. Mina ise olen selline kohusetruu putukas, kes kogub suhteliselt vähesel hulgal tekkiva taara siiski kokku ja üritab seda aeg-ajalt ka ära viia. Pole ehk tähtis, kas ma automaadi juurde pääsnuna ka lapseabinuppu vajutan või mitte. Küsimus on siiski esmajoones selles, KUI sageli ma automaadi juurde pääsen. Ja kui ei pääse, siis mida ma edasi teen.
No ei anna ma oma taarat sellele värisev-võbisevale jõugule, kes sellistel puhkudel peaaegu alati taaraautomaadi järjekordselt suletud ukse taga parvleb; isegi ei tea täpselt, miks ei anna. Aga ei anna, vaid viskan joogikestad taarakonteinerisse, kui see ehk jälle üle ei aja. Kui ajab, siis viskan olmejäätmete konteinerisse – ja rikun reegleid. Ja taaratagastuse protsent aina väheneb. Aga ma ei ole nõus ennast selles patus süüdi tunnistama. Pigem küsin, mis pagana asi see siiski on, et nii pikkade aastate jooksul ei suuda meie suured kaubandusketid tagada tagastusautomaatide häireteta tööd – harjutusperiood on olnud ju küllalt pikk. Ju pole riik suutnud piisavalt piitsa anda, mis muud.
Toomas Jüriado
SUVINE MÕISTATUS
Kordame kahes eelmises Uudistajas avaldatud fotomõistatust. Oleme saanud päris mitu täiesti täpset vastust, aga ootame veel lisa.
Kus asuvad need kaks pühakoda ja mis on neil ühist?
Vastuseid ootame aadressil toomas1307@hot.ee kuni juulikuu lõpuni. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna: Looduse raamatukogu vast ilmunud esimese väljaande, Ann Marveti koostatud „Aasta puud I”.
Mõni hansapäevil püütud kõrvalmotiiv lõpetuseks:
Täikalt: Eesti teisekäekaup pälvib külaliste tähelepanu
Pai sajatuhandendale tartlasele
Suudlevad tudengid jagavad kuumal päeval jahutust nii lastele ...
... kui ka koertele
Järgmise Uudistaja püüame teie arvutitesse saata reedel, 5. augustil.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
