Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
05. august  2011



JUULIST AUGUSTISSE



 

 


Laupäevale iseloomulik taevas. Tartus sadas siiski üsna vähe; sellest, kui hull oli asi Tallinnas, andis siia kaugele märku näiteks see, kui Eesti Raadio pühapäeva varahommikul vakka jäi ja siis oma eestikeelse programmiga Tartusse kolis

  


Vihma pole meil tõesti kuigi palju sadanud ja Emajõgi oli laupäevaks laskunud 86 sentimeetrini üle mõõdujaama nulli. Meenutame, et 21. aprillil oli veetase 315 cm.

  


Tabloole on täiendusena kinnitatud nooleke senise rekordveetasemega: 1867. aasta 6. mail mõõdetud 373 cm üle jaama nulli

 

Nädalavahetuse paduvihmad

EMHI teatas 1. augustil, et viimaste päevade sadudega tuli mõnel pool ööpäeva jooksul alla rekordiliselt palju vihmavett.

Tallinn-Harku ilmajaamas mõõdeti 30. juulil sajusummaks 81,4 mm. Viimase poole sajandi jooksul polnud nii suurt ööpäevast sajusummat varem registreeritud, siiani oli ööpäeva suurim sademete hulk olnud 2004. aasta 29. juulil (78,3 mm).

Tiirikoja ilmajaamas mõõdeti 30. juulil ööpäevaseks sademete hulgaks 73,1 mm. Ka see oli vaatluspaiga rekord: senine suurim hulk (59,3 mm) pärines 1987. aasta 7. augustist.

Pikaajalise keskmisega võrreldes suhteliselt kõige rohkem vihma sadas Kundas: 29.–31. juulil kokku 90,8 mm (32,6 + 49,8 + 8,4), mis on aastate 1971–2000 põhjal arvutatud juuli sademenormiga (70 mm) võrreldes 130 protsenti.

Ööpäeva sademete hulga rekord Eestis kuulub Metskülale Saaremaal ja on pärit 1972. aasta 4. juulist, kui mõõdeti 148 mm sademeid.

Vt. täpsemalt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=314.

EMHI/Loodusajakiri

 

Sünoptik Ele Pedassaare 29. juuli Postimehe ilmaennustus oli tabavalt pealkirjastatud: „Ilm justkui lahinguväljal”. Suuresti erinenud temperatuuriga õhumasside piirialadel käis üle Eesti tugevaid vihma- ja rahehooge, ägedaid äikeseid ning puid murdnud ja katuseid pillutanud maruiile. Samas võis isegi läbi Eesti sõites olla pidevalt „rahupiirkonnas”, kus äärmisel juhul sadas vaid veidi vihma. Nii et järjekordselt näitas Eesti oma „klimaatilist suurust”.
Heinakuu väga ägeda lõpu järel saabus lõikuskuu leebe, aga troopilise palavusega juba harjuda jõudnud eestlase jaoks lausa tavatult jahedana.
 

 

Veel mõni pilditäheldus Tartust läinud nädalavahetusel:

  


Alates 30. juulist on Lai tänav kahesuunaline. Ametliku põhjendusena selleks, et kesklinna liiklust hajutada, pigem aga tahetakse nõnda anda suurem mõte Tartu uusimale ja mõttetuimale autosillale.

Supilinlase muidugi rõõmustavad – Kroonuaia tänaval nüüd ehk rahulikum –, Laia tänava rahvas ja muinsuskaitsjad vist mitte eriti

  


Kassitoomele kergitati reedel orkestripüüne, kust pühapäeval rõõmustas linnarahvast tasuta kontserdiga Vanemuise orkester. Mulle tõi see meelde Kaarel Irdi, Vana Hirmsa omaaegsed kemplused linnaga: esimese vaimusilmas sobis vana karjäär pigem vabaõhuteatriks, linn ihaldas sellist haljastust, nagu sinna lõpuks ka rajati

 

 


Osundus Regio „näoraamatust”: „Teatame rõõmuga, et oleme valmis saanud Streetview Eesti mõõtmistööd. Autod on parklas ja meeskond puhkamas. Andmed sadade terabaitidega saadetud teele Google poole.”

Uuri lähemalt näit. www.regio.ee/streetview.

 


 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB





Loodusesõber poeb tiiki

Põimukuu teema on vana talutiik, kust vanasti ammutati sauna tarvis vett ja joodeti loomi. See pole tõenäoliselt sama tiik, mida olete näinud moodsa maakodu hoovis. Tavaliselt on seal nimelt kalad sees, aga vanas talu veesilmas polnud mingeid kalu, sest talumees teadis: kalad teevad tiigi sogaseks ja neil olgu elupaik eraldi. Joomiseks ja pesemiseks mõeldud tiike on aga vähe järele jäänud, ehkki nüüd tõstavad looduseuurijad esile fakti, et just vana talutiik on olnud see koht, kus õilmitseb tõsine elurikkus: siit leiab tiigikonna, kes mujal elada ei taha, ning leiab mudakonna kulleseid ja rabakiile, kes mujal Lääne-Euroopas harulduseks muutunud. Kalatiik on vana talutiigi kõrval vaene, ja mille poolest täpselt, sellest annab ülevaate meie ajakirjas hea kahepaiksete tundja Riinu Rannap.

Vees solistame ajakirja veergudel veel: uurime, kust ilmus välja selle sajandi esimene lõhekaani leid, ning miks ujuvad valgepõsk-lagled Saaremaa laidudelt Papisaare sadamasse. Teeme ka ringkäigu Pakri poolsaarel, kus leidub suveks sobilikke matkaradu kivisõpradele. Loendame koos ornitoloog Mati Kosega suitsupääsukese pesakohti ning uurime, kuidas kasvatada jäälilli soojal aastaajal.

Helen Arusoo,

Loodusesõbra peatoimetaja


 
     


            
EESTI SÕNUMEID



 

   
  

Tartu ülikooli astus rekordarv edukalt olümpiaadidel osalejaid

TÜ teatas 1. augustil, et tänavuste vastuvõetute hulgas on rekordiliselt suurenenud riiklikel või rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt esinenute arv: mulluse 92-ga võrreldes võeti nüüd vastu 134 olümpiaadil tunnustatud kandidaati.

Vastuvõetute seas on 475 gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanut, 23 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Populaarseimateks valikuteks medalistide seas osutusid arstiteadus, õigusteadus ja bioloogia.

Magistriõppesse vastuvõetute hulgas püsib bakalaureuseastme cum laude lõpetanute arv stabiilselt 30 piiril: sel aastal 31, möödunul 30.

Kokku esitati sel aastal bakalaureuseõppesse 4400 avaldust rohkem kui mullu, vastu võeti aga 1970 kandidaati vähem, nii on konkurss ühele kohale varasemast tihedam.

TÜ-le laekus tänavu 13 691 sisseastumisavaldust, neist 11 178 bakalaureuseõppesse, mis on peaaegu poole rohkem kui mullu. Magistriõppesse laekus 2048 ja doktoriõppesse 465 avaldust.

Vastu võeti 3781 kandidaati, neist bakalaureuseõppesse 2499, magistriõppesse 1029 ja doktorantuuri 253. Kõige suurem konkurss oli hispaania keele erialale, kus ühele õppekohale kandideeris 23,4 inimest. Järgnesid psühholoogia (16,9), füsioteraapia (13,5), õigusteadus (12,4), taani keel (11,7) ja inglise keel (10,7). Avalduste arvu poolest olid kõige populaarsemad erialad õigusteadus 1032, arstiteadus 562 ja majandusteadus 509 avaldusega.


 
  
 


Dekoratiivne võõrliik: kanada kuldvits

 

Jäänud on viimane kuu võõrliikide ülesmärkimiseks

Keskkonnateabe keskuse (KTK) 2. augusti pressiteade meenutas, et veel augusti lõpuni on võimalik teha võõrliikide leiukohtade sissekandeid loodusvaatluste andmebaasi http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Kõik vaatlejad, kes on võõrliigi vaatluse andmebaasi sisestanud hiljemalt 1. septembriks, osalevad loosimisel, millega selgitatakse välja kolm võitjat. Välja pannakse kolm väikest auhinda: Loodusajakirjade nelja väljaande aastatellimus 2012. aastaks, Matkaspordi kinkekaart 150 euro väärtuses, andmebaasi logoga seljakott ja raamat võõrliikide kohta.

Loodusvaatluste andmebaasi abil kogutakse võõrliikide vaatlusi selleks, et saada loodushuviliste kaasabil teavet võõrliikide leiupaikade kohta: hiljem saab seda infot kasutada looduskaitse eesmärgil.

Vt. täpsemalt KTK kodulehelt www.keskkonnainfo.ee aktuaalsete teemade alt.

KTK

 
  
 



Tallinnas elab haruldusi

Säästva Eesti instituut (SEI) kinnitas 25. juulil, et valminud on ülevaade Tallinna faunast aastatel 1980–2010. Selgus, et viimase kolmekümne aasta jooksul on Tallinnas endale elupaiga või rändepeatuskoha leidnud üle 130 kaitsealuse loomaliigi.

30 aasta jooksul on Tallinnas registreeritud ligi 1400 loomaliiki selgroogsete, tolmeldajate, kiililiste ja teatud mardikaliste rühmadest; neist ligi kümnendik (133 liiki) on Eestis kaitse alla võetud. Näiteks elutsevad Tallinnas tänini I kaitsekategooria liikidest nii kõre kui ka väikepistrik. Samas ei leidu kaitsealuseid liike Tallinnas lausaliselt, vaid sagedamini linna suuremates looduslikes piirkondades, nagu Paljassaare hoiuala, Astangu looduskompleks ja Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala.

Kaitsealuste liikide kõrval tuleb jälgida ka tavaliste linnaliikide, nagu näiteks koduvarblase seisundit, sest muutused linnaelu ja inimestega harjunud loomade arvukuses annavad esimesena märku tõsisematest probleemidest linnakeskkonna kvaliteedis.

SEI väljaanne nr. 17 „Andmeid Tallinna faunast aastatest 1980–2010” (http://www.seit.ee/failid/824.pdf) valmis ühe osana KIKi rahastatud projektist „Tallinna fauna seisund aastatel 1980–2010”.

Vt. täpsemalt http://www.seit.ee/index.php?act=show&id=70&m=14&l=1.

SEI

 
  
 

Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870.

Natura 2000 erametsamaa toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.

Taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on suurenenud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varem oma võimalustest teadlikud, ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud.

Otsused teeb Erametsakeskus hiljemalt tuleva aasta 30. aprilliks; toetuste väljamaksed teeb PRIA kuni kahe kuu jooksul pärast otsuse langetamist, hiljemalt 30. juuniks.

SA Erametsakeskus

 
 



 


UUDISTAJA UUDISTUSI 

 


Läänemaa-viivud

Uudistaja toimetaja käis läinud nädalal kolme sõiduautoga rännanud seltskonnas Loode-Eestis.

 


Põgusalt üle vaadatud mõisatest on kõige uhkem kindlasti Vihterpalu

  


Rohkesti huvitavat ja häid nõuandeid saime kuulda RMK Nõva looduskeskuses

  


Just sealt kuuldu juhatas meid matkama Perakülla Vana- ja Uuejõele

  


Põõsaspea poolsaarel keskendus huvi esmajoones kivimürakatele

  


Hoolimata palavast ilmast oli kuulsas Roosta rannas päevitajaid ja suplejaid üsna hõredalt (ja Peraküla veel suurepärasem rand veelgi inimtühjem)

  


Noarootsi Katariina kirikut saime hilise kellaaja tõttu kaeda vaid väljast

  


Salajõe neelu- ja tõusuaugud ning tühi jõesäng ergutasid fantaasiat: küll siin võib kevaditi põnev olla!

  


Kahe päeva tõsiseima vihma ajaks jõudsime just Kadarpiku külla, Ants Laikmaa muuseumi katuse alla

  


Haapsalus nõudsid seltskonna vanaemad muidugi käiku Iloni imedemaale: et oleks teada, kuhu lastelastega tulla

Rohkem Loode-Eesti-reisi pilte vt. http://toomasjuriado.blogspot.com.

  


 



TASUB OSALEDA



  

Sagadi mõis ootab puupäevadele,

mis toimuvad 6. ja 7. augustil kell 11–17 RMK Sagadi metsakeskuses juba kaheksandat korda. Avatud on muuseumid ja näitused; õpitubades, meisterdamisplatsidel, õpperadadel ja härrastemajas tutvustatakse huvilistele metsa, puude ja puiduga seotut. Põnevat tasuta tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele.

Vt. täpsemalt http://www.rmk.ee/press/uudised/uudised-2011/sagadi-mois-ootab-puupaevadele.

 

 

 


Vanemuise 46, TÜ loodusmuuseumi kodu

 

TÜ loodusmuuseumi putukate huvipäev

on pühapäeval 7. augustil. Väljasõit õpperetkele on kell 11 Vanemuise 46 eest Tartus, tagasi jõutakse hiljemalt kell 18. Vihma korral toimub huvipäev zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46). Tasuta huvipäeva juhendavad Mati Martin ja Aivo Tamm. TÜ huvipäevi toetab KIK.

Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076 (administraator, kolmapäevast pühapäevani loodusmuuseumi lahtioleku aegadel kell 10–16).

 

 

 

VVV sihtasutuse 2011. aasta matkasarja kolmas matk,

jalgsimatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal on 13. augustil algusega kell 11.

Kogunemine 10.45 Elva-Hellenurme tee Vitipalu kruusakarjääri ristis, sealt sõidetakse autodega koos edasi. Marsruut jääb Nõo valda Tartumaal. Enne tuleb registreerida: triinu@vvvs.ee või telefonil 525 4172. Vt. täpsemalt: www.vvvs.ee.

Tasuta üritust toetab KIK.

  
    

 

 


MAAILMAST 

 




Maailm upub elektroonikajäätmetesse

Foto: Care2

 

Ameerikal on viimane aeg hoolitseda oma e-rämpsu eest

Ameerika Ühendriigid tekitavad aastas kolm miljonit tonni elektroonikajäätmeid. Rohkem suudab vaid Hiina, kus teatavasti lõpeb suure osa tööstusriikides välja visatud arvutite tee.

Ameerika keskkonnakaitse agentuur EPA on nüüd koostanud valitsusasutustele soovitused, mis peaksid olema eeskujuks teistele arvutikasutajatele. Nii leitakse, et kohe on vaja luua üldine läbipaistev poliitika, mis maksimeeriks taaskasutust, koostaks reeglid salvestatud teabe kustutamise kohta ja kindlustaks, et valitsusasutuste raalid hangitakse vaid taaskasutussertifikaadiga tarnijailt. Tootjaid tuleks igal moel ergutada laiendama toodete tagasivõtu programme. Samas oleks vaja luua kindlustunne neile, kellele valituse kasutatud arvutid edasi müüakse või jagatakse, et nemadki saaksid lõpuks vanatehnikast soodsalt lahti. Riigiasutuste arvutite liikumist tuleb seirata terve käitus jooksul ning muuta selle seire tulemused avalikuks. Kindlasti on vaja nõuda, et riik ratifitseeriks ohtlike jäätmete piiriülest liikumist ja ladestamist reguleeriva Baseli konventsiooni.

Care2

 
  
 


Foto: Andy Tinkham / treehugger.com

 

Sulav Arktika jää mürgitab maailma

Neist hirmudest, kuidas üha kiiremini sulav Arktika jää kord maailma uputab, oleme lugenud aastaid. Nüüd lisandub veel üks: pikkade saastehooleta aastakümnete jooksul on jää sidunud hulgaliselt keskkonnamürke, mis nüüd taas atmosfääri jõuavad.

Raskesti lagunevad halogeenorgaanilised ühendid, mida on tohututes hulkades kasutatud pestitsiididena, ringlevad looduses ka aastakümneid pärast nende kasutuse üleüldist keeldu. Seejuures on mürgid sattunud ka kohtadesse, kus neid pole iialgi pruugitud.

Paratamatult on suur hulk ohtlikke aineid jõudnud lõpuks külmadesse piirkondadesse, kus jää on nad vangistanud ja takistanud nende edasist levikut. Nüüd kinnitavad aga Kanada, Norra ja Hiina uurijad, et klooritud polütsüklilisi ühendeid tuleb keskkonda Arktikast aina juurde. Atmosfääri tsirkulatsioon hoolitseb omakorda selle eest, et mürgid jõuavad põhjast maakera teistesse piirkondadesse.

treehugger.com

 
  
 


Foto: dynamosquito/Care2

 

Kas vetikad põhjustasid metssigade surma?

Loode-Prantsusmaalt Bretagne’i rannikul asuvast Morieux’st, üsna Côtes-d’Armôri turismipaikade lähedalt, leiti 32 surnud metssiga. Arvatakse, et surma põhjustasid vetikad, mille vohamises süüdistatakse omakorda kohalikke loomakasvatajaid, kes ei pea piiri mineraalväetiste kasutuses. Igatahes on neid vetikaid selles piirkonnas hulganisti kaldale uhutud.

Tegemist on söödavate Ulva-perekonna rohevetikatega, mida kulinaarid kutsuvad eesti keeles vahel ka „merekapsaks” või koguni päris eksitavalt „merikapsaks”. Kaldale heidetud vetikad hakkavad lagunema ja haisema; tekib mädamunalõhnaga vesiniksulfiid, mida leiti ka surnud metssigade korjustest.

Metssigade seni salapäraseks jäänud huku tõttu meenutatakse paari varasemat juhtu. Nii suri paar aastat tagasi Bretagne'i Hillioni rannikul vetikatel libastunud hobune, temal ratsutanud ja arvatavasti väävelvesiniku mõjul minestanud kohalik veterinaar õnnetus aga üle noatera päästa. Uuritakse ka juhtumit 2009. aastast, mil suri roiskuvaid vetikaid veoautol vedanud mees.

Juhtum sai hoogu ajalehe Le Monde esileheartiklist. Selles süüdistati riigi valitsust, kes põllumeeste lobi mõjul alahindab vetikate ohtlikkust. Riigi president Nicolas Sarkozy omakorda pahandas kriitikutega, nimetades neid keskkonnafundamentalistideks.

Care2

 

 

 


KOMMENTAAR




Ainus ehitis Emajõe kaldal pärast Tartut ja enne Luunja silda: Kaagvere mõisa lagunev teenijatemaja



Viimane märk hääbunud jõeriigist on üksikud viidad, mõni neist üsna viltu vajunud

 

Jõeriik ootab endiselt kuningat

Hiljuti oli mul üle mitme aja asja sõita laevaga mööda Emajõge: üks seltskond kutsus mind oma veereisile giidiks. Rääkisin ülevoolu sõidul kuni Kvissentalini, siis pöörasime otsa ringi ja seltskond arutas allavoolu sõidul kuni Luunja sillani oma probleeme. Ja taas ülesvoolu, Luunjast kesklinna kulgedes, oli uuesti minu kord juttu puhuda.

Nii oli mul vahepeal pikalt aega pilte klõpsida ja kaldaid uurida – ja mu meel läks üsna kähku üsna kurvaks. Sest mu viimasest sellisest sõidust möödunud kuue aastaga on positiivses mõttes kahetsusväärselt vähe muutunud. Jah, on tekkinud uhkeldav Kvissentali elamurajoon ja ehk veel uhkem Siili tänava hoonestus. Ehkki neist vähemalt esimese puhul on minu arvates endiselt probleeme ranna- ja kaldakaitse seadusega. Õige pisut on pilt viisakamaks muutunud kesklinnas, kuigi ka siin on tekkinud teatavaid uusi küsitavusi.

Aga sama Kvissentali vastas jõe paremkaldal on suure aplombiga rajatud Jänese matkarajast alles vaid riismed. Ning Peipsi poole liikudes pole pärast Siili tänavat õigupoolest enam üldse midagi vaadata: ainult veidi Ihaste ja Luunja maju ning paar lagunevat mälestust Kaagvere mõisast. Muidu on aina võsa. Noh, Luunjast edasi oleks veel Kavastu meierei ja ikka elevust tekitav parv ning Emajõe Suursoo kaitseala keskus ehk Kantsi kõrts. Ja jõe suudmes eksootiline Praaga.

Millalgi 1990ndatel algatati hoogsalt Emajõe Jõeriigi projekt, idee andjaiks ja toetajateks sõbrad Uppsalast, kust läbi voolav Fyrise jõgi on tõesti kenasti linna ja lääni teenima ja kaunistama pandud. Leian isegi vastava sihtasutuse veebilehe (http://www.riverland.ee), mis kuulutab: „Sihtasutus Emajõe Jõeriik loodi 2005. a. sügisel. Sihtasutus tegeleb aktiivselt Emajõe kui veetee arendamise probleemide ning Tartu-Pihkva vahelise laevaliikluse taaskäivitamise küsimustega. Samuti on tegeletud keskkonnaalaste projektidega. Emajõe Jõeriigi visiooniks on täielikult välja arendatud Emajõe Jõeriik, toimiv jõeliiklus ning eelnevat toetav vajalik turismi tugiinfrastruktuur.” Aga viimased uudised sel veebilehel on aastaist 2007 ja 2008 ...

Vist ainus, mis veel Jõeriiki meenutab, on lisajõgede suudmetes paiknevad viidad, needki kohati üsna vildakad. Ja millekski neid viitu jõele, kus sõidab vaid üks laev Pegasus ja üks lodi Jõmmu.

Toomas Jüriado






SUVEMÕISTATUSEST





Tallinna ja ...

 


... Tartu vanausuliste palvela

 

Piltidel olid vanausuliste palvelad

Kolmes järjestikuses Uudistajas ilmunud pildimõistatusele tuli kokku tosin vastust, millest kümme olid
täpsed: ülemisel pildil oli Tallinnas Kibuvitsa 6 ja alumisel Tartus Põik 10 asuv vanausuliste palvela, ainsad kaks vanausuliste pühakoda Eesti kokku 11-st, mis ei ole Peipsi ääres.

Idee seda küsida tärkas mu giiditööst. Olen aastaid juhatanud põhiliselt Tallinna reisirühmi Peipsiveere vanausuliste juurde ja siis on olnud juttu ka neist kaugematest pühakodadest. Kuni selle suveni pidin täpsemate pärimiste puhul tunnistama, et ega ma seal Kibuvitsa tänaval tegelikult käinud ole, aga et kusagil Kristiines ta on. Nüüd sai palvela siis lõpuks üles otsitud ja pildile püütud.

Fortuunaks palusin meie keeletoimetaja Monika Salo ja liisk langes Sven Soovikule Rakverest. Talle saadame meie väikese auhinna: Looduse Raamatukogu vast ilmunud esimese väljaande, Ann Marveti koostatud „Aasta puud I”.


 

 


  
 

Alates esmaspäevast, 8. augustist on Uudistaja toimetaja kaks nädalat puhkusel. Seepärast ilmub järgmine Uudistaja kolme nädala pärast, 26. augustil.

  


Enneaegu kodust lahkunud...

 

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

 

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012