Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. august 2004


Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!






Augusti Eesti Loodus kõneleb jõevähi olukorrast

Mälestused meie veekogude kunagisest vähirikkusest on muinasjutuliselt uskumatud. Miks tänapäeval pole sellest suurt midagi säilinud? Praegu sobivad jõevähile meie jõgedest vaid iga kümnes ja järvedest iga seitsmes. Üht-teist on vähirikkuste taastamiseks võimalik siiski ette võtta. Augustinumbris annab Nikolai Laanetu ülevaate vähi eluviisist, paljunemisest, haigustest ja võimalikest võõrvähkidest. Jõevähi osa ökosüsteemi toimimises on tegelikult tohutu, elujõuline asurkond pidurdab veekogu eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust, sealhulgas ka lõheliste arvukust. Jõevähi elupaikade taastamine on üks olulisi abivahendeid, kuidas vähivarusid säilitada ja suurendada.
Augustinumber pakub muudki huvitavat, tutvustades Pärnu jõe ürgorus leiduvat kultuskivi, mille augud võisid kunagi kujutada nii taevakaarti kui ka kalendrit, Kostivere ja Mustamäe maastikukaitseala, leppa kui loomade toidulauda, lõunanaabrite kuulsaimat jõge Gaujat, kompassi kasutamist, Saaremaa lõunaosa. Samuti leiab augusti Eesti Loodusest tähelepanekuid, essee Tõnu Ploompuult ja intervjuu Tiit Leitoga.
Lähemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/

Loodusajakiri





SÜNDMUS





Matk Käsmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupäeval, 28. augustil


Matkal teeme lähemat tutvust Euroopa kõige rändrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek läbi mere, põlvist saati vees.
Käime Vana-Jüri neemel, Käsmu kivikülvil, saame tuttavaks poolsaare rändrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Käsmu kirikut ning Õnnekivihunnikut. Kaptenite küla Käsmu ajaloost saame aimu Käsmu Meremuuseumis.
Matka juhib Käsmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Läänemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast räägivad Tartu ülikooli merebioloogid.
Lõunaks grill-lõhe Käsmu moodi ja tee või kohvi.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri


Veel üks puuistutus

Erna Selts, RMK Anija metskond, Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Looduskaitseseltsi Kuusalu osakond ja Ökokratt ning Eesti Maasturiklubide Liitu kuuluvad autoklubid kutsuvad kõiki laupäeval, 28. augustil kell 10.00 traditsioonilisele puude istutamisele. Kogunemine Kuusalu juures Kiiu külas ja Kuusalu kirikuparklas. Plaanis on Kiiu külas istutatud puude hooldamine ning metsas "Miljonipuu projekti" istutuslankide täiendamine.

Loodusajakiri




UUDISED

Kolmapäeval algab Euroopa Avatud Teadusfoorum

Stockholmis toimub 25.-28. augustil Euroopa Avatud Teadusfoorum. Seal püütakse luua teaduseväline foorum väitluseks ning aruteluks teaduse ja tehnoloogia teemadel, viies kokku tuhandeid teadusest huvitatud inimesi üle kogu Euroopa. Osa võtavad teadlased, poliitikud, meedia ja teaduspõhise tootmise esindajad ning laiem üldsus.
Programm koosneb teadusprogrammist, väliprogrammist, kooliüritustest, näitustest. Teadusprogramm katab laia teemade hulka kosmoseuuringutest ja nanotehnoloogiast kuni eetika, kultuuri ja tervishoiuni. Üle 275 esineja 33 riigist peab kokku rohkem kui 90 ettekannet, loengut ja seminari.
Vt lähemalt http://www.esof2004.org

Loodusajakiri


Keskkonnakonverents lükkub kevadesse

Möödunud nädalal toimuma pidanud Eesti esimene keskkonnakonverents "Säästad või saastad?" lükkub vähese registreerunute arvu tõttu järgmise aasta kevadesse.
Konverentsi korraldajad - Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Pärnu Konverentsid tegid otsuse 18.-19. augustil Viljandis toimuma pidanud keskkonnakonverents edasi lükata, kuna huvi konverentsi vastu oli oodatust väiksem. Mõningate muudatustega programmis plaanitakse Eesti esimene keskkonnakonverents korraldada 2005. aasta kevadel.
Korraldajate tõlgendusel näitab tagasihoidlik huvi keskkonnakonverentsi vastu, et hoolimata rohelise mõtteviisi levikust ei ole ettevõtted veel valmis oma äritegevuses kuigivõrd roheliste argumentide peale mõtlema.

RMK/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Register abistab ka matkajat

Enne reisile minekut saab uudistada, millised on piirkonna kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid. Kuni mõisate maalideni ja kirikute küünlajalgadeni välja. Kultuurimälestiste riiklik register on kõigile kättesaadav ja ka arusaadaval moel koduleheküljel väljas.
Keda huvitab, võib vaadata http://register.muinas.ee


Olümpia tuleb varsti

Olümpia ei toimu praegu. See tuleb uuel õppeaastal. Vähemasti mis puudutab kooliõpilaste olümpiaade. Algava õppeaasta võistlusgraafik on väljas Eesti olümpiaadide lehel http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/uudised.html.
Samast lähevad viited olümpiaadide juhenditele. Haaratud on: emakeel, vene keel emakeelena, lingvistika, filosoofia, geograafia, keemia.



ASJATUNDJA



Möödunud nädalal saatis Eesti Roheline Liikumine laiali pressiteate, kus tutvustati Eesti oma metsasertifikaadi väljatöötamist. Pressiteatest ei selgu, miks ikkagi on Eestil vaja just nimelt oma standardit? Miks ei võiks kasutada EL-i oma, FCS standardit, kui niikuinii peab Eesti standard sellele vastama? Kas sellega ei üritata mitte tekitada jälle üks uus palgasaajate seltskond?


Pressiteade
17 . august 2004

Alustatakse Eestile kohandatud metsasertifikaadi väljatöötamist

Septembri alguses koguneb esmakordselt metsatööstuse, keskkonnakaitsjate ja üldsuse esindajatest koosnev töörühm, et alustada kohalikke olusid arvestava metsamajandusstandardi väljatöötamist.
Eesmärgiks on välja töötada metsanduse mõistlikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid, mille alusel oleks võimalik Eesti metsaomanikele ja metsatööstustele välja anda lokaliseeritud Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC sertifikaati.
Kohandatud standardi loomine on osa Eesti metsasertifitseerimise töörühma tegevusest, millega soovitakse muuta Eesti metsanduse senist orienteeritust kiirele kasumile suundumuseks metsa erinevate väärtuste tasakaalustatud kasutamisele. Varem on sama töögrupp töötanud välja Eesti Säästva Metsanduse Standardi.
"Kui Eesti oma standard saab FSC peakontori tunnustuse, saab metsanduse mõistlikkust hinnata enam mitte "euronormide", vaid juba meie oma loodusele ja ühiskonnale vastavate normide alusel," kommenteeris kohandatud standardi loomise vajadust töögrupi liige Jaan Pärn.
Eesti oma standardi alusel välja antud Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC sertifikaati on Eestis võimalik taotleda loodetavasti tulevast aastast. Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC metsamajanduse sertifikaat on ökonoomselt, keskkonnasõbralikult ja sotsiaalselt majandavale metsaomanikule või metsatööstusele väljastatud tunnistus, mis annab õiguse märgistada oma puidutooted FSC märgisega. FSC tarneahela sertifikaadi omandanud isikud kohustuvad tagama, et kasutatav puit pärineb seaduslikest allikatest. Eestis on rahvusvahelise metsamajanduse sertifikaadi omanikke 2, tarneahela sertifikaadi omanikke 11.

Eesti Rohelise Liikumine



Jaan Pärn, Eesti Rohelise Liikumise metsatoimkonna koordinaator:

Eestil on vaja oma standardit, et suhteliselt üldsõnalise Baltimaade ajutise standardi asemel saaks sertifikaati välja anda konkreetsemate näitajate alusel (näiteks kasvukohatüübid). Eesti oludele paremini vastavat sõnastust vajavad näiteks kohalike elanikega arvestamise sätted.

Standardit välja töötava Eesti FSC töögrupi liikmed töötavad ilma palgata. Ka sertifikaadi väljastajatele ei tule tööd juurde. Pigem jääb vähemaks, kuna kasutatakse konkreetsemaid näitajaid ja vähem aega kulub tõlgendamisele.

Indrek Tust, AS Stora Enso Mets metsandusjuht:

Rahvusliku säästva metsamajanduse standardi (2000) põhjal võib iga huviline küll sertifikaati taotleda, kuid see ei oma rahvusvahelist aktsepti ehk tunnustust - toodetele FSC märki külge kleepida ei saa (mis on tulevikus väga valus turuküsimus puidutöötlejale-eksportöörile); rahvusvaheline FSC standard, millega on sidunud täna end RMK ja Lembit Laks, on Eesti tingimustes siiski liialt jäik ning läbi uue, Eesti-FSC standardi, üritatakse leida paindlikumat kompromissi metsaomaniku ning Eesti jaoks spetsiifiliste säästvate nõuete vahel. Oluline on muidugi see, et seda rahvusvaheliselt aktsepteeritakse ja et see FSC-märgi kandmise õiguse annaks.
Kuna kõik need algatused toimuvad ühiskondlikel ja konsensuslikel alustel, ei näe ma esialgu uute palgasaajate tekkimist. Liiati on sertifitseerimine täiesti vabatahtlik ettevõtmine ning iga sertifikaati taotlev firma võib endale enne aru anda, kas taotlusega tekkiv palgasaajate seltskond väärib küünlaid.

Andres Talijärv, Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor:

2000. aastal töötasid erinevad huvigrupid välja Eesti Säästva Metsanduse Standard (ESMS), mis vabatahtliku kokkuleppena on aluseks rahvusvahelise tunnustuse taotlemisel erinevatelt sertifitseerimissüsteemidelt. ESMS on dokument, mida vastavalt uuele informatsioonile ja vajadusele kokkuleppe kohaselt täiendatakse. Pressiteate pealkiri "Alustatakse Eestile kohandatud metsasertifikaadi väljatöötamist" ja tekst ""Kui Eesti oma standard saab FSC peakontori tunnustuse, saab metsanduse mõistlikkust hinnata enam mitte "euronormide", vaid juba meie oma loodusele ja ühiskonnale vastavate normide alusel," kommenteeris kohandatud standardi loomise vajadust töögrupi liige Jaan Pärn." jätavad mulje, nagu polekski meil oma standard. Nii toimiv FSC ja peatselt toimiva hakkav PEFC sertifitseerimissüsteemid tuginevad ESMS-l. Kui vaja, tuleb seda täiendada, uue standardi väljatöötamiseks vajadus puudub. Metsatööstuse Liit sai kavatsusest teada pressiteate kaudu.


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet