Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
24. august 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!






Augusti Eesti Loodus kneleb jevhi olukorrast

Mlestused meie veekogude kunagisest vhirikkusest on muinasjutuliselt uskumatud. Miks tnapeval pole sellest suurt midagi silinud? Praegu sobivad jevhile meie jgedest vaid iga kmnes ja jrvedest iga seitsmes. ht-teist on vhirikkuste taastamiseks vimalik siiski ette vtta. Augustinumbris annab Nikolai Laanetu levaate vhi eluviisist, paljunemisest, haigustest ja vimalikest vrvhkidest. Jevhi osa kossteemi toimimises on tegelikult tohutu, elujuline asurkond pidurdab veekogu eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust, sealhulgas ka lheliste arvukust. Jevhi elupaikade taastamine on ks olulisi abivahendeid, kuidas vhivarusid silitada ja suurendada.
Augustinumber pakub muudki huvitavat, tutvustades Prnu je rgorus leiduvat kultuskivi, mille augud visid kunagi kujutada nii taevakaarti kui ka kalendrit, Kostivere ja Mustame maastikukaitseala, leppa kui loomade toidulauda, lunanaabrite kuulsaimat jge Gaujat, kompassi kasutamist, Saaremaa lunaosa. Samuti leiab augusti Eesti Loodusest thelepanekuid, essee Tnu Ploompuult ja intervjuu Tiit Leitoga.
Lhemalt vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/

Loodusajakiri





SNDMUS





Matk Ksmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupeval, 28. augustil


Matkal teeme lhemat tutvust Euroopa kige rndrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek lbi mere, plvist saati vees.
Kime Vana-Jri neemel, Ksmu kiviklvil, saame tuttavaks poolsaare rndrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Ksmu kirikut ning nnekivihunnikut. Kaptenite kla Ksmu ajaloost saame aimu Ksmu Meremuuseumis.
Matka juhib Ksmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Lnemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast rgivad Tartu likooli merebioloogid.
Lunaks grill-lhe Ksmu moodi ja tee vi kohvi.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri


Veel ks puuistutus

Erna Selts, RMK Anija metskond, Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Looduskaitseseltsi Kuusalu osakond ja kokratt ning Eesti Maasturiklubide Liitu kuuluvad autoklubid kutsuvad kiki laupeval, 28. augustil kell 10.00 traditsioonilisele puude istutamisele. Kogunemine Kuusalu juures Kiiu klas ja Kuusalu kirikuparklas. Plaanis on Kiiu klas istutatud puude hooldamine ning metsas "Miljonipuu projekti" istutuslankide tiendamine.

Loodusajakiri




UUDISED

Kolmapeval algab Euroopa Avatud Teadusfoorum

Stockholmis toimub 25.-28. augustil Euroopa Avatud Teadusfoorum. Seal ptakse luua teadusevline foorum vitluseks ning aruteluks teaduse ja tehnoloogia teemadel, viies kokku tuhandeid teadusest huvitatud inimesi le kogu Euroopa. Osa vtavad teadlased, poliitikud, meedia ja teadusphise tootmise esindajad ning laiem ldsus.
Programm koosneb teadusprogrammist, vliprogrammist, kooliritustest, nitustest. Teadusprogramm katab laia teemade hulka kosmoseuuringutest ja nanotehnoloogiast kuni eetika, kultuuri ja tervishoiuni. le 275 esineja 33 riigist peab kokku rohkem kui 90 ettekannet, loengut ja seminari.
Vt lhemalt http://www.esof2004.org

Loodusajakiri


Keskkonnakonverents lkkub kevadesse

Mdunud ndalal toimuma pidanud Eesti esimene keskkonnakonverents "Sstad vi saastad?" lkkub vhese registreerunute arvu tttu jrgmise aasta kevadesse.
Konverentsi korraldajad - Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond ja Prnu Konverentsid tegid otsuse 18.-19. augustil Viljandis toimuma pidanud keskkonnakonverents edasi lkata, kuna huvi konverentsi vastu oli oodatust viksem. Mningate muudatustega programmis plaanitakse Eesti esimene keskkonnakonverents korraldada 2005. aasta kevadel.
Korraldajate tlgendusel nitab tagasihoidlik huvi keskkonnakonverentsi vastu, et hoolimata rohelise mtteviisi levikust ei ole ettevtted veel valmis oma ritegevuses kuigivrd roheliste argumentide peale mtlema.

RMK/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Register abistab ka matkajat

Enne reisile minekut saab uudistada, millised on piirkonna kultuurimlestised ja muinsuskaitseobjektid. Kuni misate maalideni ja kirikute knlajalgadeni vlja. Kultuurimlestiste riiklik register on kigile kttesaadav ja ka arusaadaval moel kodulehekljel vljas.
Keda huvitab, vib vaadata http://register.muinas.ee


Olmpia tuleb varsti

Olmpia ei toimu praegu. See tuleb uuel ppeaastal. Vhemasti mis puudutab koolipilaste olmpiaade. Algava ppeaasta vistlusgraafik on vljas Eesti olmpiaadide lehel http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/uudised.html.
Samast lhevad viited olmpiaadide juhenditele. Haaratud on: emakeel, vene keel emakeelena, lingvistika, filosoofia, geograafia, keemia.



ASJATUNDJA



Mdunud ndalal saatis Eesti Roheline Liikumine laiali pressiteate, kus tutvustati Eesti oma metsasertifikaadi vljattamist. Pressiteatest ei selgu, miks ikkagi on Eestil vaja just nimelt oma standardit? Miks ei viks kasutada EL-i oma, FCS standardit, kui niikuinii peab Eesti standard sellele vastama? Kas sellega ei ritata mitte tekitada jlle ks uus palgasaajate seltskond?


Pressiteade
17 . august 2004

Alustatakse Eestile kohandatud metsasertifikaadi vljattamist

Septembri alguses koguneb esmakordselt metsatstuse, keskkonnakaitsjate ja ldsuse esindajatest koosnev trhm, et alustada kohalikke olusid arvestava metsamajandusstandardi vljattamist.
Eesmrgiks on vlja ttada metsanduse mistlikkuse hindamist vimaldavad kriteeriumid, mille alusel oleks vimalik Eesti metsaomanikele ja metsatstustele vlja anda lokaliseeritud Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC sertifikaati.
Kohandatud standardi loomine on osa Eesti metsasertifitseerimise trhma tegevusest, millega soovitakse muuta Eesti metsanduse senist orienteeritust kiirele kasumile suundumuseks metsa erinevate vrtuste tasakaalustatud kasutamisele. Varem on sama tgrupp ttanud vlja Eesti Sstva Metsanduse Standardi.
"Kui Eesti oma standard saab FSC peakontori tunnustuse, saab metsanduse mistlikkust hinnata enam mitte "euronormide", vaid juba meie oma loodusele ja hiskonnale vastavate normide alusel," kommenteeris kohandatud standardi loomise vajadust tgrupi liige Jaan Prn.
Eesti oma standardi alusel vlja antud Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC sertifikaati on Eestis vimalik taotleda loodetavasti tulevast aastast. Rahvusvahelise Metsahoolekogu FSC metsamajanduse sertifikaat on konoomselt, keskkonnasbralikult ja sotsiaalselt majandavale metsaomanikule vi metsatstusele vljastatud tunnistus, mis annab iguse mrgistada oma puidutooted FSC mrgisega. FSC tarneahela sertifikaadi omandanud isikud kohustuvad tagama, et kasutatav puit prineb seaduslikest allikatest. Eestis on rahvusvahelise metsamajanduse sertifikaadi omanikke 2, tarneahela sertifikaadi omanikke 11.

Eesti Rohelise Liikumine



Jaan Prn, Eesti Rohelise Liikumise metsatoimkonna koordinaator:

Eestil on vaja oma standardit, et suhteliselt ldsnalise Baltimaade ajutise standardi asemel saaks sertifikaati vlja anda konkreetsemate nitajate alusel (niteks kasvukohatbid). Eesti oludele paremini vastavat snastust vajavad niteks kohalike elanikega arvestamise stted.

Standardit vlja ttava Eesti FSC tgrupi liikmed ttavad ilma palgata. Ka sertifikaadi vljastajatele ei tule td juurde. Pigem jb vhemaks, kuna kasutatakse konkreetsemaid nitajaid ja vhem aega kulub tlgendamisele.

Indrek Tust, AS Stora Enso Mets metsandusjuht:

Rahvusliku sstva metsamajanduse standardi (2000) phjal vib iga huviline kll sertifikaati taotleda, kuid see ei oma rahvusvahelist aktsepti ehk tunnustust - toodetele FSC mrki klge kleepida ei saa (mis on tulevikus vga valus turuksimus puiduttlejale-eksportrile); rahvusvaheline FSC standard, millega on sidunud tna end RMK ja Lembit Laks, on Eesti tingimustes siiski liialt jik ning lbi uue, Eesti-FSC standardi, ritatakse leida paindlikumat kompromissi metsaomaniku ning Eesti jaoks spetsiifiliste sstvate nuete vahel. Oluline on muidugi see, et seda rahvusvaheliselt aktsepteeritakse ja et see FSC-mrgi kandmise iguse annaks.
Kuna kik need algatused toimuvad hiskondlikel ja konsensuslikel alustel, ei ne ma esialgu uute palgasaajate tekkimist. Liiati on sertifitseerimine tiesti vabatahtlik ettevtmine ning iga sertifikaati taotlev firma vib endale enne aru anda, kas taotlusega tekkiv palgasaajate seltskond vrib knlaid.

Andres Talijrv, Eesti Metsatstuse Liidu tegevdirektor:

2000. aastal ttasid erinevad huvigrupid vlja Eesti Sstva Metsanduse Standard (ESMS), mis vabatahtliku kokkuleppena on aluseks rahvusvahelise tunnustuse taotlemisel erinevatelt sertifitseerimisssteemidelt. ESMS on dokument, mida vastavalt uuele informatsioonile ja vajadusele kokkuleppe kohaselt tiendatakse. Pressiteate pealkiri "Alustatakse Eestile kohandatud metsasertifikaadi vljattamist" ja tekst ""Kui Eesti oma standard saab FSC peakontori tunnustuse, saab metsanduse mistlikkust hinnata enam mitte "euronormide", vaid juba meie oma loodusele ja hiskonnale vastavate normide alusel," kommenteeris kohandatud standardi loomise vajadust tgrupi liige Jaan Prn." jtavad mulje, nagu polekski meil oma standard. Nii toimiv FSC ja peatselt toimiva hakkav PEFC sertifitseerimisssteemid tuginevad ESMS-l. Kui vaja, tuleb seda tiendada, uue standardi vljattamiseks vajadus puudub. Metsatstuse Liit sai kavatsusest teada pressiteate kaudu.


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012