UUDISTAJA
02. september 2011
AUGUSTIST SEPTEMBRISSE
Kui läinud nädalavahetusel tuli suvi korraks veel tagasi, siis see nädal on olnud üsna jahe, tuuline ja vihmane – pigem sügise nägu.
Hääd uut kooliaastat!
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI SÕNUMEID
BALTICDIVERSITY projekti Rootsi partner on sealne riiklik loodusmuuseum
Alanud on uus looduse digitaalarhiivide projekt
Eile, 1. septembril polnud mitte ainult esimene koolipäev, vaid algas ka Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi projekt „BALTICDIVERSITY – loodusvaatluste piiriülese juurdepääsu poole”.
Projektijuhi Ivar Puura sõnul võib 2013. aasta lõpuni vältavat projekti pidada tinglikult Eesti elurikkuse andmebaasi projekti üheks jätkuprojektiks. Ta kinnitab, et eesmärk on minna digitaalarhiivide ja elurikkuse andmebaasidega edasi, kaasates peale Eesti partnerite ka soomlasi ja rootslasi. Projekti juhtpartner on Tartu ülikooli loodusmuuseum, Eestist osalevad veel Eesti maaülikool ja Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut, Rootsist sealne riiklik loodusmuuseum Naturhistoriska riksmuseet ja Soomest Helsingi ülikooli loodusmuuseum.
Projekti lõpuks peaks olema võimalik ladusalt otsida teavet kõikide nende riikide andmebaasidest nii rahvuskeeltes kui ka inglise keeles. Ühisotsingu tulemusena on võimalik leida eksemplare kogudest ja ka võrrelda teatud rühmade välivaatlusi. Esimese järjekorras on valitud populaarseimad rühmad, näiteks linnud.
Projekt hõlmab peale praegu elavate liikide ka fossiile, samuti Maa ajaloos valitsenud keskkonnatingimusi kajastavaid geoloogilisi kogusid ja geoloogilist informatsiooni. Projekti üritustel tutvustatakse elurikkust ja geoloogiat mõlemal pool Läänemerd.
Ivar Puura kõneles alanud projektist ja elurikkuse digiarhiividest eile Kuku raadio saates „Loodusajakiri”.
Saated on järelkuulatavad arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/. Järgmisel neljapäeval räägib selles 10-minutises saates meie tuntuim kahepaiksete uurija Riinu Rannap.
Uudistaja/EL
Kolm auhinnatud tööd. Vabaõhumuuseumi „Rannarahva rajad” olid värvikad juba jaanipäevajärjes, 25. juunil
Tallinna botaanikaaia rahvusmustriaed muutus seda uhkemaks, mida vägevamaks sirgus kaer
Suve alguses peaaegu märkamatu Schwerini „Ranniku aed” puhkes tõeliselt õide just festivali lõpuks (see ja botaanikaaia aed on pildistatud 21. augustil)
Lillefestivali parimad aiad olid eestlaste loodud
27. augustil lõpetati pidulikult järjekorras kolmas rahvusvaheline Tallinna lillefestival ning kuulutati välja žürii parimaks tunnistatud aiad; aukirja pälvis ka lillefestivali külastajate lemmikaed.
Kategoorias „Rannaküla aed” tunnistas žürii parimaks Eesti vabaõhumuuseumi kujundatud aia „Rannarahva rajad”. Teemal „Rahvusmustrid” osutus parimaks Tallinna botaanikaaia kompositsioon „Rahvusmustrid Eesti kultuurimaastikul”. Rahva lemmikuks sai Schwerini aednike kujundatud „Ranniku aed”.
Kokku osales tänavu 31 võistkonda, kellest 11 olid välisosalejad. Oma aiakunsti esitlesid sel aastal Groningeni linn Hollandist, Helsingi ja Turu linn Soomest, Moskva kahe meeskonnaga, Peking, Riia, Vilnius, Firenze Itaaliast ning Schwerin ja Kiel Saksamaalt.
„Kuna sel aastal kolmandat korda toimunud lillefestival oma enam kui poole miljoni külastajaga on vägagi edukaks osutunud, jätkame festivaliga ka järgmisel aastal,” ütles asutuse Kadrioru pargid direktor Ain Järve.
Lõpetamisel kuulutati välja ka järgmise, 2012. aasta lillefestivali aedade teemad: „Valgus ja värv” ja „Feng shui aias”.
Raepress/Uudistaja
Uus lauamäng õpetab tundma kalu
Tartu ülikooli loodusmuuseum esitles 23. augustil õpetlikku lauamängu „Kalad Eesti rannikuvetes ja meres”.
Mängukomplekt koosneb 24 kalaliigi fotodest, infolehtedest ning mängureeglitest. Mäng annab hea võimaluse omandada uusi teadmisi kalade kohta. Komplektiga saab korraldada eri raskusastmega mänge nii lastele kui ka täiskasvanutele. Õppematerjali trükiversioon on mõeldud jagamiseks koolides ja loodushariduskeskustes.
Lauamäng on välja antud projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” raames. Projekti finantseerib Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007–2013.
Projekti eesmärk on arendada koostööd Kesk-Läänemere piirkonnas asuvate ülikoolide, muuseumide ja looduskoolide vahel. Kahe-aastase projekti jooksul korraldatakse Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis Läänemere ja selle keskkonna teemalisi foorumeid, koostatakse õppekava kohaseid programme lasteaedadele, koolidele ja looduskeskustele, luuakse rollimängul põhinev näitus ning interaktiivne veebikülg.
Projekti jooksul valminud õppematerjale saab vaadata ja alla laadida projekti kodulehelt http://hyria.fi/cobweb.
TÜ loodusmuuseum
Sibulaid ja mälestusi Kallastelt
Augusti lõpp on mugulalaatade aeg; 27. augustil oli neid lausa mitu: Jõgeval IV küüslaugufestival, Põlvamaal Lüübnitsas kala- ja sibula- ning Tartumaal Kallastel sibulalaat.
Kallaste laadal olid kõige muu müüjad sibulakasvatajate suhtes ilmselges ülekaalus, ...
...aga muidu üsna unise linnakese äratas üritus ellu küll
Huvilised said laada töötoas selgeks, kuidas köita sibulavanikut
Üle hulga aja oli võimalik sisse astuda vahepeal täiesti hüljatuna seisnud endisesse Kallaste kutsekooli hoonesse ...
... kuhu linnapea Viktor Nukka idee järgi on linna ajaloo toa loonud Kallaste rahvakultuuri selts ehk rühm Kallaste keskkooli õpetajaid
Laada puhul oli eksponaate juurdegi toodud, vaadata sai Kallastest kõnelevaid filmilõike ning lugeda linna ajalugu puudutavaid materjale vanadest Postimeestest ja ajaloolisi kirju
Laata soosis ka just selleks nädalavahetuseks korraks naasnud suveilm
Uudistaja
Avati keskkonnahoiu portaal lastele
Aasta keskkonnateo võistlusel tunnustust leidnud JCI GO Koda on teinud veebikülje http://etendus.jci.ee/, mille abil saab lastele lõbusas stiilis õpetada loodushoidu.
Sealt võib leida nukuetenduse, laule, viktoriini, prügi sortimise õppevideo, taaskasutusnippe ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias.
Nukuteater lõi koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga etenduse „Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära, kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas said meie metsade superkangelasteks.
Etendust sai sel kevadel vaadata 50 Eestimaa kooli ja lasteaeda. Huvi oli aga oodatust suurem: etendust ootas endale külla üle 400 kooli. Seepärast otsustas projektimeeskond selle videosse võtta. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde samal teemal ka teisi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.
Nii etendus kui ka õppematerjalid on eesti ja vene keeles. Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090 koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti on rahastanud KIK.
bioneer.ee/Uudistaja
Üks Saue võistkonna fotodest
Lõppes keskkonnahariduslik võistlus „Läänemeri muutustes”
Ülemaailmsel veepäeval, 22. märtsil algas keskkonnahariduslik võistlus „Läänemeri muutustes” 16–18-aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses ingliskeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võitis „Welly Team” Soomest Langinkoski koolist. Võistlustöös „Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepâja Rainise keskkooli võistkond „Amber” võttis vaatluse alla Liepâja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi. Nõmme noorte loodusmaja rühm „Rabalased” jälgis kahe veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai Saue gümnaasiumi võistkond „Hans ja Mikk”, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.
REC Estonia
TASUB OSALEDA
Kes pääseb teerajajate alleele
Möödunud sügisel Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu teerajajate allee täieneb ka tänavu uute jalajälgedega.
Täna on veel viimane võimalus esitada kandidaate. Seda saab teha kas interneti teel või täites Tasku keskuse infoletis kandidaadi ülesseadmise vormi. Senini on esitatud paarkümmend ettepanekut, sealhulgas on mõnda kandidaati nimetatud mitu korda. Esitatute seast valib žürii välja need, kes lähevad avalikule hääletusele.
Teerajajate allee tõstab esile Tartu arengusse panuse andnud inimesi ning innustab teisi nende jälgedesse astuma. Esimesed jalajäljed, mille valas pronksi skulptor Bruno Kadak, kuuluvad Tartu Vaimule, Andres Metspalule, Herta Elvistele ning Hannes Kaljujärvele.
Tänavu valitakse välja neli teerajajat: kaks valib žürii ning kaks selgub avaliku rahvahääletuse tulemusena.
www.tartu.ee
Algab arvutijoonistuste võistlus „Kohtume metsas!”
Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk (EENet), Eesti metsaselts ja RMK kutsuvad kõiki 1. septembrist osalema rahvusvahelisel metsa-aasta arvutijoonistuste võistlusel.
Parimate piltide autorid saavad auhinnad ja temaatilised eripreemiad, samuti premeeritakse juhendajaid. Piltide esitamise tähtaeg on 14. november.
Täpsemad juhised ja varasemate võistluste pildid leiab aadressilt http://joonistaja.eenet.ee. Seal tuleks esitada ka uued pildid.
EENet
Looduse Omnibussi kahepäevane metsaretk Järvseljale
on homme ja ülehomme, 3.–4. septembril. Kavas on lodjasõit ning matkad Järvselja ürgmetsas nii laupäeva õhtupoolikul kui pühapäeva ennelõunal. Järvseljal kasvavad Eesti kõrgeimaid kuused, männid ja lehised. Laupäeva õhtul on jahilossis loengud ja kontsert.
Alustada saab nii Tallinnast kui ka Tartust. Tallinnast väljub buss rahvusraamatukogu eest laupäeval kell 8, tagasi Tallinnas ollakse pühapäeval kell 19. Sõidu hind koos lodjasõidu, nelja korra söögi ja korraliku majutusega Järvseljal on täiskasvanutele 35 eurot, õpilastele 20 eurot, koolieelikutele tasuta.
Tartust sõidab buss välja keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) laupäeval kell 14 ja jõuab tagasi pühapäeval kell 19. Sõidu hind on 30 ja 15 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ja Eesti metsaseltsi ettevõtmist toetavad Eesti Energia ja KIK.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse õppepäev „Seened”
toimub 10. septembril algusega kell 10 Elva-Vitipalu maastikukaitsealal. Kogunetakse kell 9.45 Elva–Hellenurme tee Vitipalu karjääri teeristis, kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Retk kestab umbes neli tundi, juhendab mükoloog Teele Jairus.
Vajalik on eelregistreerimine tel. 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee. Tasuta õppepäeva toetab KIK.
Meenutame ka eelmises Uudistajas avaldatud teadet: TÜ loodusmuuseumi „Seente huvipäev metsas” on 8. septembril. Seeneõppe käigus kogutakse ka seenenäituse eksponaate. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest Tartus.
Eile avati Valga muuseumis
(Vabaduse 8) Eesti loodusmuuseumi ja Vello Liivi näitus „Seened”. Väljas on 70 pilti levinud seeneliikidest. Näitust saab vaadata 1. oktoobrini, muuseum on lahti kolmapäevast reedeni 11–18, laupäeval 10–15.
Eesti loodusmuuseumi näitus „Eesti kalad”
on Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses 18. augustist kuni 14. oktoobrini. Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul pildistanud peaaegu kõiki liiki kalu, kes elavad Eesti vetes. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu. Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga: peale paeluvate mustrite, värvide ja ilmete on kalad piltidel selgete määramistunnustega.
Näitust saab vaadata, teatades ette telefonil 5804 5787. Näitust toetab KIK.
Tallinna botaanikaaed alustab taas perepäevadega,
neist esimene, 17. septembril, on suur joonistuspäev. Külla tuleb Onu Raivo jutupliiats, üheskoos joonistatakse botaanikaaia ajaloo suurim pilt. Joonistusvahendid toob aktsiaselts Vunder AS, tehakse ekskursioon kasvuhoonetes, lahti on kohvik. Sisse pääseb piletiga hinnakirja alusel.
MAAILMAST
Poster. Allikas: 350.org
350.org korraldab taas suure keskkonnaaktsiooni
24. septembriks on kavandatud ülemaailmne keskkonnaaktsioon Moving Planet, mis kutsub üles vähendama fossiilkütuste kasutust.
Kampaaniat korraldab ja koordineerib keskkonnaaktivistide võrgustik 350.org, mis ootab, et 350.org veebilehele jõuaksid videod ja fotod võimalikult paljudest ettevõtmistest.
Võrgustiku 350.org asutaja on Ameerika kirjanik ja keskkonnakaitsja Bill McKibben; praegu olevat sellega seotud vabatahtlikke lausa 188 riigis. 350 märgib süsinikdioksiidi taset atmosfääris – 350 ppm ehk miljondikku –, mis teadlaste kinnitusel on viimane „kindel piir”: seda ületav sisaldus toob kaasa kliimamuutuse.
Vt. lähemalt http://www.moving-planet.org/
350.org
Foto: ELTIS
Kas elektriautod säästavad keskkonda
Konsultatsioonifirma Ricardo võttis uuringu ette, lähtudes hirmudest, et elektri- või hübriidmootoriga autod pole tegelikult keskkonnasäästlikumad kui sisepõlemismootoriga sõidukid.
Tulemused kinnitavad, et kui vaadelda auto kogu käitusperioodi, siis on need hirmud asjatud, aga elektriautode paremus pole siiski nii suur, nagu kunagi arvati. Tavaliselt jäetakse sellistes uurimustes arvestamata see saaste, mis tekib sõidukite tootmisel. Ricardo töö näitab, et elektri- ja hübriidautode tootmisel on süsinikuheide suurem kui traditsioonilistel autodel, aga käitusaegne koguheide palju väiksem.
Näiteks selgus, et 48% akuauto süsihappegaasiheitest tekib just sõiduki ehitamise aegu, kui see pole veel meetritki liikunud. Seevastu elektriauto kogu käituse vältel tekkinud CO2 kogus on 18, bensiini- või diiselautol aga 24 tonni.
ELTIS
Allikas: Care2
Kuidas saavad tormid nime
Torm Irene vaibumine annab mahti küsida, kust on orkaanide nimed pärit.
Kuni 1940ndateni said nime vaid kõige hullemad tormid ja siis kutsuti neid enamasti purustuste koha või toimumisaja järgi: näiteks 1926. aasta Miami või 1935. aasta Tööpüha orkaan. Teadlased ja sünoptikud eristasid troopilisi tsükloneid tavaliselt järjenumbreid kasutades.
Esimene aasta, mil Atlandi troopilisi torme ristima hakati, oli 1950 – need nimed pärinesid USA armee nn. raadiotähestikust. Sel viisil tulid näiteks orkaanid Dog, Easy, Jig, Item ja Love. Paraku sai see tähestik peagi otsa ja tuli alustada jälle A-st ehk Able’ist. Muidugi tekitas see segadust.
1953. aastal hakkas USA rahvuslik orkaanikeskus NHC torme nimetama naisenimedega. See hõlbustas ametnike tööd ja aitas ka lihtsamini teavitada avalikkust ja vajalikul hetkel hoiatusi edastada. Nimesid on ju kindlasti lihtsam meelde jätta kui arve või mingeid sisuta sõnu.
Küllalt sageli pandi tormile seda ennustanud sünoptiku abikaasa nimi. Ent 1979. aastal lisandusid ka mehenimed. Maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO koostas lõpuks kuus tähestiku järjekorras nimede loendit, kus vaheldumisi on naise ja mehe nimi. Kuus nimistut tähendab seda, et tänavune loend läheb uuesti kasutusse aastal 2017. Mõned eriti hullude tagajärgedega tormide nimed saadetakse aga austusest vanaduspuhkusele ja asendatakse uutega, nii et need nimed jäävad alatiseks meenutama mõnd eriti tähelepanuväärset ilmanähtust. Kokku on selliseid nimesid alates 2001. aastast olnud 25, näiteks Ivan (2004), Katrina (2005), Rita (2006), Ike (2008) ja Tomas (2010).
Tänavu ootavad Irene järel oma järge veel nimed Jose, Katia, Lee, Maria, Nate, Ophelia, Philippe, Rina, Sean, Tammy, Vince ja Whitney. Kõik siin esitatu kehtib Atlandi tormide kohta. Vaikse ookeani tormidega on lugu keerulisem, kuna seal on eri piirkondadel oma nimistud.
Care2
PILDIKOMMENTAAR
Selliseid seeni, nagu müüdi eelmisel laupäeval Peipsi ääres Kasepääl, julgeks ehk isegi osta. Küll on äärmiselt raske mõista inimesi, kes ostavad tundmatute müüjate käest tundmatuid seeni, eriti kui need on konserveerituna purki pandud ja seetõttu eriti raskesti äratuntavad. Et selliseid ostjaid siiski leidub, sellest on ajakirjanduses viimastel päevadel rohkem kui korra kõneldud-kirjutatud. Seadustähte, milliseid liike tohib ja milliseid ei tohi müüa ning mida müüjad järgima peaksid, ei olevatki olemas.
Uudistaja
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
