UUDISTAJA I
09. september 2011
Saadame tänase Uudistaja kahes osas
SEPTEMBER
Ilm on olnud üpris muutlik. Atlandilt on meist lääne-ida suunas üle kihutanud mitu tsüklonit ning toonud tuult ja vihma. Aga halva ilma vahele on mõnegi korra jõudnud rõõmu teha ka päike. Kusjuures minu arvates on ilmaennustajad neile vaheldustele väga hästi pihta saanud. Nii et kui kolmapäeval jätsin ilusa ilma ennustuse kiuste oma korraliku fotoaparaadi koju, sain ainult ennast süüdistada ja pidin vajalikud pildid klõpsama alalises taskuvalves Canon IXUS-ega.
Üldises veel üpris rohelises lehetaustas ...
... hakkab üha rohkem leidma ka teist värvi laike.
Kolmapäeval jäid silma esimesed punased vahtralehed, ...
... ka märkasin toonimuutusi tänavuse aasta puul künnapuul.
Ja kukerpuu on juba üsna tulekahjukarva.
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Uus vanas: aastakümneid ülikooli keemikuid teeninud Jakobi 2 õppehoone jäi pärast Chemicumi valmimist asukateta, aga on nüüd kenasti noorendatuna filosoofiateaduskonna käsutuses
Rahvusvahelist ja kohalikku tunnustust Tartu ülikoolile
Maailma parimaid ülikoole reastava „QS World University Rankings’i” 5. augustil avaldatud värske edetabel näitab, et Tartu ülikool on oma positsiooni parandanud ja liikunud poolesaja koha võrra ülespoole.
Juba kolmandat aastat on TÜ ainsa Eesti kõrgkoolina mahtunud mainitud edetabelisse, mis reastab viit protsenti maailma parimaid ülikoole. Valimisse kvalifitseerunud üle 2000 hinnatud ülikooli seas on TÜ mulluse 551–600 koha asemel nüüd tõusnud 500–551 parima sekka. Eluteaduste ja meditsiini valdkonnas on TÜ 381. kohal. Tabel toob eraldi esile ka TÜ hea akadeemilise reputatsiooni ning hea maine tööandjana.
”QS World University Rankings” on üks mainekamaid ülikoolide edetabeleid maailmas. Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, ülikooli kui tööandjat, teaduspublikatsioonide tsiteerimist, välisõppejõudude ja -tudengite osakaalu. Sel aastal andis ülikoolidele oma hinnangu üle 33 000 akadeemilise figuuri ja üle 16 000 töötaja.
Edetabelit juhib teist aastat järjest Cambridge’i ülikool, teisel kohal on Harvard ja kolmandal Massachusettsi tehnikainstituut. Järgnevad Yale’i ja Oxfordi ülikool. Balti riikidest on peale TÜ tabelis veel Vilniuse ülikool. Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmeil on maailmas üle 12 000 ülikooli. Nende põhjal sünnib ka viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide edetabel.
Edetabelit saab näha aadressil: www.topuniversities.com.
31. augustil tulnud teate kohaselt kinnitas aga TNS Emori hiljuti tehtud Eesti ülikoolide maineuuring, et samamoodi kui kahel varasemal aastal on Eesti mainekaim kõrgkool ikka Tartu ülikool: 52% vastanuist nimetas esimese eelistusena just TÜ. Selle tulemusega edestab TÜ üle kolme korra järgmisena mainitud kõrgkooli.
TÜ/Uudistaja
Eesti maaülikooli peahoone
Eesti maaülikoolis algas 60. õppeaasta
1. septembril alanud õppeaasta meeleolu on Eesti maaülikoolis (EMÜ) pidulikum kui tavaliselt, sest uue õppeaastaga algas ka ülikooli 60. sünnipäevale pühendatud kuu.
Nii peetakse septembri lõpus EMÜ tulevikukonverents, samuti suurejooneline linnarahvapäev laada ja rongkäiguga, EMÜ spordihoones avatakse ajaloonäitus ning leiab aset palju muudki põnevat. Juubeliaastale pannakse punkt 30. septembril akadeemilise aktuse ning vilistlaste ja töötajate kokkutulekuga.
Uut õppeaastat alustas EMÜ-s 4771 tudengit, neist 1054 on uued bakalaureuse-, magistri-, doktori- ja integreeritud õppe või rakendusliku kõrghariduse taseme üliõpilased. Kokku avas EMÜ 28 bakalaureuse-, 23 magistri- ja 5 doktoriõppe eriala.
Juubeliürituste kohta leiab infot võrgupaigast http://www.emu.ee/ylikoolist/eesti-maaulikool-60/.
EMÜ
Maaomanike hoiatusaktsioon jäi ära
Eesti erametsaliit (EEML) teatas 31. augustil pressikonverentsil, et 1. septembril algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon, keelamaks jahipidamine üle 170 000 hektaril, jääb ära.
Keskkonnaminister, kelle juhatusel on peetud läbirääkimisi jahiseaduse eelnõu koostamise kohta, on püüdnud arvestada kõigi osaliste huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa kinnitas, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal varasemast tunduvalt rohkem mõjutada. Nii saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Õiguse korraldada väikeulukite jahti saab maaomanik olenemata kinnistu suurusest.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.”
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et kokkulepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Presskonverentsi küsimusi-vastuseid vt. erametsanduse infoportaalist http://www.eramets.ee/online-pressikonverents.
EEML
Noored looduskaitsjad väärivad tunnustust
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid kandidaatide kohta, keda tunnustada noore looduskaitsja märgiga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 17. oktoober.
Keskkonnaministeerium soovib tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga noori vanuses kuni 26 aastat, kes on aktiivselt kaasa löönud looduskaitsetöös. Märk antakse noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkursil või aidanud kaasa loodusteemalise ürituse korraldamisele. Noore looduskaitsja märgiga on kavas tunnustada kuni 30 noort.
Ettepanekuid kandidaatide kohta võivad esitada juriidilised isikud ja nende ühendused, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaade tuleb saata hiljemalt 17. oktoobriks aadressil keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn.
Noore looduskaitsja märk kujutab tammelehte, märk on valmistatud messingust ning kaetud läbipaistva rohelise emailiga. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.
Keskkonnaministeerium
Inimese 16. kromosoom juhib kaaluosutit
Tartu ülikooli teadlased koostöös Šveitsi kolleegidega on avastanud inimese 16. kromosoomil väikese fragmendi, mis mängib olulist rolli inimese kehakaalu reguleerimisel, põhjustades kas üle- või alakaalulisust. Uurimus on avaldatud maineka teadusjakirja Nature värskes numbris.
Koolibioloogiast on teada, et inimesel esinevad kõik kromosoomid kahe koopiana: üks on päritud isalt ja teine emalt. Lausanne’i ülikoolis tegutsev rahvusvaheline töörühm leidis, et inimestel, kellel väike fragment 16. kromosoomil (ametliku nimetusega regioon 16p11.2) esineb tavapärase kahe genoomse koopia asemel kolmena, on väiksem kehamassiindeks ja oluliselt suurem risk olla alakaaluline.
Lausanne’i ülikooli meditsiinigeneetika professor Jacques Beckmanni juhitud rahvusvahelisse töörühma kuuluvad ka TÜ Eesti geenivaramu, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning TÜ kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse teadlased. Aasta tagasi avastas sama autorite kollektiiv, et vastupidine muutus – kromosoomifragmendi puudumine – avaldab kehakaalu tõusule nii tugevat mõju, et enamikul muutust kandvatel inimestel kujuneb täiskasvanueaks välja tõsine rasvumine.
Selline vastandlike geneetilise muutuste põhjustatud peegel-efekt viitab selgelt, et 16p11.2 regioonis leidub geene, mis mõjutavad organismi energiatasakaalu ning reguleerivad kehakaalu tõusu ja langust.
Loe pikemalt TÜ teadusuudiste portaalist Novaator ja geenivaramu kodulehelt.
TÜ
Teod ja karbid õpetavad
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) on andnud välja uue aktiivõppe abimaterjali, mis õpetab loodust tundma tigude ja karpide maailma kaudu. Trükis „Teod ja karbid õpetavad” on mõeldud loodusõppe mitmekesistamiseks õpetajatele, looduse vahendajatele ja retkejuhtidele.
Trükises olevad vaatlused, praktilised tööd ja mängud võimaldavad tutvust teha elurikkuse eri tahkudega. Kasutatavate materjalide ja vahendite loetelu ning lisade abil saavad juhendajad iseseisvalt korraldada praktilisi töid ja mänge. Peale trükise on koostatud Power Pointi esitlus „Teod ja karbid meie looduses”, mis annab illustreeriva lühiülevaate tigudest ja karpidest.
Õppematerjali tutvustati eile keskkonnahariduse infopäeval Tartus Dorpati konverentsikeskuses.
Õppematerjali trükiversiooni jagatakse koolidele ja loodushariduskeskustele. Kogumiku eesti- ja ingliskeelsed versioonid ning esitlus on alla laetavad Tartu keskkonnahariduskeskuse kodulehelt www.teec.ee ja projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” kodulehelt hyria.fi/cobweb.
Mainitud projekti raame ongi uus aktiivõppe abimaterjal koostatud; projekti finantseerivad Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007–2013 ja KIK.
TKKHK
Kanada kure vana- ja noorlind
Foto: Wikimedia
Jälle uus linnuliik
Margus Ots ja Uku Paal teatasid 6. septembril linnuhuviliste arvutilistis järjekordsest põnevast linnuleiust: Ranno Puumets oli avastanud Harjumaalt Kiia küla põldudelt kanada kure (Grus canadensis).
Tegemist oli oodatud külalisega, sest juba eelmisel päeval oli Estbirdingu lehel (www.estbirding.ee) teade: „Soomes nähti täna kanada kurge (Grus canadensis). Aktsepteerimisel on see Soomele uus liik, kuid linnu päritolu osas tuleb kindlasti tuline arutelu. Viimati nähti seda isendit õhtul Porkkala lähistel Eesti poole suundumas ja homme hommikuks on lind kas Eestisse peatuma jäänud või meilt läbi rännanud. Seega sookure kogumeid vaadeldes tasub sel sügisel tähelepanelik olla.
Kanada kurg on mõnel korral Euroopasse ka looduslikul teel sattunud. Briti saartel kohatud isendid on kahel korral edasi rännanud mandrile ja 2009. a. sügisel kohati ühte lindu Prantsusmaal (eeldatavasti kohati sama isendit varem Orkney saarel). Pole välistatud, et sama isend on nüüd sookurgede seltsis meie kandis seiklemas.”
Vt. Ranno Puumetsa tehtud fotosid http://www.estbirding.ee/pildid/thumbnails.php?album=lastup&cat=0.
Tegemist on 382. linnuliigiga Eestis. Estbirdingu teatel oli lind Kiial ka järgmistel päevadel.
Uudistaja
Siseveekogudel ei tohi lõhet ja meriforelli püüda
Keskkonnainspektsioon tuletas 31. augustil kalastajatele meelde, et alates 1. septembrist on meie siseveekogudel keelatud lõhe ja meriforelli püük. Enamikul jõgedel kehtib püügikeeld 30. novembrini, Jägala ja Pirita jõel kuni 31. detsembrini.
Erandina on võimalik püüda kalastuskaardi alusel meie suurematel lõhejõgedel: Narva, Purtse, Selja, Valgejõe, Jägala, Pirita ja Vääna jõel. Kalade kudeaegse rahu tagamiseks kudemise kõrgperioodil 15. oktoobrist kuni 15. novembrini ei anta kalastuskaarte lõhe ega meriforelli püügiks Purtse, Selja, Valgejõe, Pirita ja Vääna jõel.
Ajutistes püügikitsendustes on ka paar uut nõuet, mis puudutavad lõhe ja meriforelli püügil kasutatavaid vahendeid ja püügikoguseid. Nimelt on spinninguga püügil keelatud kasutada lanti ja lendõngega püügil kunstpeibutist, mille pikkus on üle 18 cm, arvestamata konksude ja neid hoidvate rõngaste pikkust. Landi või kunstpeibutise küljes tarvitatavatel konksudel ei tohi konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. Kalastuskaardi alusel on lubatud ühel kalastajal püüda ööpäevas kaks lõhet või kaks meriforelli või üks kummastki liigist. See piirang ei kehti Narva ega Jägala jõel.
Lisainfot püügipiirangute ja kalastuskaartide väljastamise kohta saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/233444.
Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut.
Keskkonnainspektsioon teeb plaanilist järelevalvet kõigil veekogudel, võttes suurema tähelepanu alla tähtsamad lõhejõed. Sealjuures teeb inspektsioon koostööd ka teiste järelevalveasutustega.
Keskkonnainspektsioon
Allikas: http://www.viitinalhk.ee/
Nüüd saab jälgida ka seenekaamerat
Viitina loodushariduskeskus koostöös looduskalender.ee-ga jälgib Rõuge seenepäevade raames oma veebilehel http://www.viitinalhk.ee/ korallnarmiku (Hericium coralloides) viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks. Teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine. Korallnarmiku kaamera ülespanekut toetas KIK.
viitinalhk.ee
ERMis tutvustati tsässonaraamatut
1. septembril esitleti ERMi näitusemajas Tartus Ahto Raudoja koostatud kogumikku „Setomaa tsässonad”.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on koondatud ühtseks tervikuks. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn. kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ega olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitme tsässona puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
ERM
SEPTEMBRINÄDAL TARTUS
Terve Tartu on elanud teatrilainel, ...
... tudengitel on aga ka veel „Karunädal”
Lillejootja
Veeseis Emajões oli kolmapäeval 57 cm üle mõõdujaama nulli
Sama paik kevadise kõrgseisu päevil
Soe septembripäike kosutab pardiihu
On ülim aeg maiustada marjadega
Uudistaja teises osas on rubriigid “Tasub osaleda” ja “Maailmast” ning kommentaar.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
