Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA II
09. september  2011



Saadame tänase Uudistaja kahes osas

 


SEPTEMBER
 




 


Kolmapäeval Tartu ülikooli botaanikaaias

  


Kalendrisügiseni on veel aega, sügislilled on aga juba õitsemishoos

  


Viljailu jugapuul ...

  


... ja füüsalisel

  


Ettevaatust: suur kõrv kuulab teid!

  

 

 


TASUB OSALEDA



  


Mullu pälvis teaduse populariseerija elutööauhinna Rein Veskimäe Horisondi toimetusest

 

Veel on aega taotleda Eesti teaduse populariseerimise auhindu

15. septembrini saab esitada Eesti teaduse populariseerimise auhinna kandidaate.

Konkursile saab kandidaate esitada järgmistes kategooriates: elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms.); tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.; parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Auhinnafond on 21 500 eurot.

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate aadressilt http://archimedes.ee/teadpop.

Tulemused selguvad 11. novembril peetaval teaduse ja meedia konverentsil. Konkurss korraldatakse Eesti teaduste akadeemia ning sihtasutuse Archimedes koostöös, rahastab haridus- ja teadusministeerium.

SA Archimedes
 
  

Keskkonnaamet on alustanud sügisesi õppeprogramme

Keskkonnaamet pakub alates 5. septembrist kuni 15. novembrini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele loodus- ja keskkonnakaitseteemalisi programme. Programmid täiendavad õppekava ning aitavad muuta õppimist elulähedasemaks.

Teemade ring, mille hulgast huvipakkuvamaid programme valida, on lai. Kokku on pakkuda umbes 60 programmi, mille raames on võimalik käia keskkonnaameti looduskeskustes, piirkonna veepuhastus- ja jäätmejaamades, matkata õpperadadel ning uurida eri meelte abil loodust kooli või lasteaia lähiümbruses.

Õppeprogrammid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, juhendajateks on keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistid, kellega tuleb programmi tellimiseks ühendust võtta.

Pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.
Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on kättesaadav keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee ning hea ülevaate piirkonna võimalustest saab keskkonnahariduse infopäevadel, mis toimuvad kuni 15. septembrini maakonnakeskustes.

Keskkonnaamet

 

  
 


Tallinnas Telliskivi loomelinnakus algas eile „Ökomäss”,

mis kestab pühapäeva, 11. septembrini. Korraldajad kinnitavad: „Mässame ületarbimise vastu ja tõstame ausse tagasi naturaalsed ehitusmaterjalid ning vanad ehitusnipid! Anname inspiratsiooni keskkonnateadlikuks ehituseks, taaskasutuseks, käsitööks ja igapäevaeluks. Toimuvad seminarid ja foorumid, õpitoad ja koolitused, filmiõhtud, esitlused ja näitused, käsitöö- ja kirbuturg, antiigilaat ning mitmed ökoehitusprojektid.”
Vt. http://web.zone.ee/ecomess/.

Rahvusvahelist festivali korraldab säästva renoveerimise infokeskus projekti ProNatMat (Promoting Natural Material Know-how) raames. Seda toetab Euroopa Liit ja Tallinna kultuuriväärtuste amet.

Ökomäss kuulub ka „Tallinn 2011 kultuuripealinna” kultuuriürituste kalendrisse.

 
  
 


Looduse Omnibuss viib homme seeneretkele Pärnumaale
,
RMK Varbla looduskeskuse seenepäevale. Tegemist on eelkõige õpperetkega, kuid üht-teist saab korjata ka korvi. Retke juhendab ja seeni õpetab tundma Ilmar Lumiste.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele on 12, õpilastele 6 eurot, koolieelikutele tasuta. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee. Sõitu toetavad Eesti Energia ja KIK.
 
  
 


Peagi on Matsalu loodusfilmide festival

Üheksandat korda tuleval filmipeol linastub taas rekordarv linateoseid: tervelt 206, esindatud on seejuures 54 riiki üle maailma.

Filme näidatakse nii Lihula kultuurimaja suures saalis kui ka kunstide majas (KuMa, Tallinna mnt. 25). Peale selle näeb laupäeva õhtul võistlusprogrammi kõrghetki ka Haapsalu kultuurimajas.

Tavakohaselt jaguneb Matsalu loodusfilmide festivali võistlusprogramm kaheks: kategoorias „Loodus” linastub tänavu 17 ning kategoorias „Inimene ja loodus” 12 filmi. Peale võistlusprogrammi saavad huvilised tutvuda ka traditsioonilise infoprogrammiga ning filmikavadega „Imeline maailm” ja „Hääbuvad rahvad”.

Festivali raames toimub ka kaks põnevat töötuba. Esimeses räägitakse, kui tähtis on looduskaitses põhjalik läbimõtlemine enne tegutsemist, kuna vastupidine võib tuua kaasa raskeid olusid nii loomadele kui ka inimestele endile. Teise vestlusringi teema on hundid.

Peale filmide on iga-aastane tõmbenumber ka fotonäitused ja -töötoad. Vaadata saab seitset näitust, kuulama tasub tulla taime- ja makrofotode poolest tuntud Briti fotograafi Bob Gibbonsit, kellelt ilmub sügisel raamat maailma õierikkamatest paikadest.

Vt. http://www.matsalufilm.ee/.

 
  
 


Foto: EMPL

 

Täna kell 18 avatakse Tallinnas Rotermanni kvartalis

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) ja Puuinfo puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal”, autorid Siim Tiisvelt, Tanno Tammesson ja Gunnar Kurust. Võidutööna valmis lava, kus igaüks saab jalga puhata või kõnet pidada, ning infopunkt, kus puutetundliku ekraaniga arvuti, millelt saab kõikvõimalikku metsa- ja puiduinfot ning oma teadmisi proovile panna interaktiivses viktoriinis. Avamisüritusel kuulutatakse välja ka traditsioonilise võistluse „Eesti parim puitehitis 2011” algus.

 
  
 


Mullu valitud hiie sõber Mari-Ann Remmel ja esimesena selle tiitli pälvinud Martin Kivisoo

 

Taas valitakse hiie sõber

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid hiie sõbra aunime andmiseks.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepanekuid võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiie sõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)postiaadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, postkast 136, Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19. novembril Tartus hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

 
  
 

Tartu loodusmajas jätkuvad avatud uste päevad

Tartu loodusmaja kutsub Tartu koolide õpilasi ja lapsevanemaid tutvuma loodusmaja tegevusega avatud uste päevadel 5.–16. septembril, esmaspäevast reedeni kell 10–17 Kompanii 10.

Saalis on avatud näitus loodusmaja laagrites valminud töödest. Neljandal korrusel saab tutvuda huviringide tegevuse, lemmikloomade, toataimede ja kivimite kollektsioonidega. Samuti võetakse kõikidesse huviringidesse vastu uusi õpilasi.

Huviringide kohta leiad rohkem infot www.teec.ee.

Rühmakülastused palutakse enne kokku leppida telefonil 736 1693.

 

  
 


Õppima õpetajate majja

Tallinna õpetajate majas (TÕM, Raekoja plats 14) algab sügishooajal 21 põnevat huvikursust.

Juba kolmapäeval algas keraamika kursus. Peagi algavatest kursustest mainime meigikooli meistriklassi (13.09), lillemaali õlivärvidega (28.09), taro kaartide algkursust (6.10) ja 3D kujundusprogrammi algajatele (6.10), veebilehtede loomist tasuta tarkvara alusel (8.10), fotokursust algajatele (11.10), meditatiivset õlimaali (12.10), klaasisulatuse (24.10) ning hääle- ja kõnekursust 26.10). Veel üheteistkümne algava kursuse kohta leiate infot võrgupaigas http://www.opetajatemaja.ee/index.php?mod=kursused&mid=137&&st=red&h=92d9, lisainfo ja registreerimine veebilehel www.opetajatemaja.ee või telefonil 615 5161.

TÕM kutsub osalema ka meelelahutuslikel ja harivatel koolitustel, mis sobivad rühmadele: sõpruskondadele ja firmadele. Meelelahutuslik koolitus on koos tegutsemist võimaldav firma- või pereürituse või koolituse osa. Valida saab vanalinnamängu, kokteilikoolituse, leivateo ja meisterdamise töötoa, trühvlite valmistamise õpitoa, jaapani koduste toitude valmistamise või veel ligi 15 koolituse vahel. Kui omal on idee, aga puuduvad ruumid, siis pakub maja kaheksa eri suuruses koolitus- ja peoruumi mahutavusega 10–250 inimest. Lisainfo www.opetajatemaja.ee või telefonil 615 5162, 615 5163.

 
  
 


Mullune peaauhinnatöö, Rivo Tarumi “See on minu karjamaa”

 

VVV otsib taas märkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotovõistlusel „Märka mind 2011”

Nagu ikka on võistlusel kolm vanuseklassi: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Võitluse eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente, olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või on sellel eriline saamislugu.

Võistlus kestab 1. oktoobrini 2011. Peaauhind on 319,56 euro väärtuses, vanuseklasside võitjate auhinnad 63,91 euro väärtuses. Eraldi auhinnad antakse Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Fotosid saab saata vaid internetipõhiselt. Vt. lähemalt http://www.vvvs.ee/?484.

Toetab KIK.

Sihtasutus tuletab ka meelde, et VVV matkamängu tähtaeg on 1. oktoober, nii et veel saab nautida sügisloodust, mängides matkamängu. Vt. lähemalt http://www.vvvs.ee/91/?571.

 
  
 

Kuidas looduses mitte eksida

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kutsub pühapäeval, 11. septembril keskkonnabussi ekskursioonide raames koolitusele „Kuidas looduses liikuda ja eksimist vältida?”.

Teoreetilisele loengule järgneb praktiline harjutus kaunis vaheldusrikkas looduses. Päeva teises pooles käiakse Alatskivi lossis.

Väljasõit 11. septembril kell 9 TKKHK eest (Kompanii 10). Tagasi Tartusse saab kella 17 paiku. Vajalik on metsas liikumiseks sobiv riietus ning jalanõud, märja ilmaga vihmariietus.

Registreeruda saab kuni 9. septembrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot saab tasuda bussis. Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetab KIK.

 
  
 


Luua pargis

 

TÜ loodusmuuseumi dendroloogiline huvipäev

on 17. septembril Luual, Luua puukoolis ja arboreetumis. Õpitakse tundma kodu- ja võõramaiseid okaspuid, lehtpuid ja põõsaid, nende tunnuseid ja ökoloogiat. Huvipäeva juhendab Luua arboreetumi juhataja Ivari Kandima.

Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest kell 10, tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 16. Tasuta, retke korraldamist toetab KIK.

Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee või tel. 737 6076.



 
 

MAAILMAST


 


Foto: Internet

 

Võhaäri aina vohab

Sel nädala tuli järjekordne ehmatav teade: loomakaitseühenduse IFAW (International Fund for Animal Welfare) kinnitusel said Malaisia võimud 6. septembril Kuala Lumpuri lähedal Klangi sadamas kätte 695 elevandikihva.

Saadetis kaalus umbes kaks tonni ja oli peidetud purustatud plastijäätmete konteineritesse. See oli viimase kahe nädala jooksul juba neljas konfiskeeritud võhalaadung; kokku on ära võetud 3194 kihva.

Kaks saadetist neljast tulid Tansaaniast Dar es Salaamist, mis ongi üks tuntumaid elevandiluuturgude lähtesadamaid. Ülejäänud kaks kihvaportsu saabusid Araabia Ühendemiraatide ja Singapuri kaudu, aga olid esialgu teele läkitatud ilmset kas Tansaaniast, Kenyast või Mosambiigist.

Mõistagi kiidab IFAW Malaisia jõustruktuuride tublidust, aga hoiatab, et võhavoog ei lakka enne, kui hinnad esialgu täiesti põhjatuna tunduval Hiina elevandiluuturul ei lange allapoole neid, mis tekkisid pärast elevantide salaküttimiskriisi 1970.–1980ndatel.

IFAW programmijuht Kelvin Alie küsib üksiti, et kui nii palju kihvu on kätte saadetud, siis kui suur võib olla see kogus, mis on kontrollidest mööda lipsanud. Pole ju mingi saladus, et kümnetest tuhandetest igal kuul Malaisia sadamatesse saabuvatest konteineritest kontrollitakse ainult mingil põhjusel kahtlust äratanuid. Aga elevandiluuäris on üha jõudsamalt kanda kinnitanud tõelised proffid: rahvusvahelised sündikaadid, kes salakaubitsevad ka narkootikumide ja relvadega. Ja peale Malaisia on võhkade sihtkohtadena teada ka Singapuri ja Vietnami sadamad, kust need siis ikka Hiinasse edasi rändavad.

IFAW on asutanud Interpoli ökoteate auhinna, mis antakse rahvusvaheliste keskkonnakuritegude paljastamisel enim silma paistnud riikidele. Näiteks mullu tunnustati sellega Botswanat ja Poolat.

IFAW

 
  
 


Foto: ARC

 

Ameeriklased püüavad ehitada odavamaid „päikesekatuseid”

Oaklandis tegutsev kompanii Solar Mosaic on välja tulnud rahastusskeemiga, mis viib kokku neid, kes soovivad päikeseenergeetikasse raha paigutada, ja neid, kes tahavad päikeseenergiat kasutada.

Siiani on katusele paigaldatavatest päikesepaneelidest sageli loobutud seetõttu, et hind käib üle jõua. Solar Mosaici üks idee on jätta rahastusskeemist välja suuri laenuprotsente noolivad pangad ning kasutada nn. P2P- ehk inimeselt inimesele laenu: üksikisikuile pakutakse võimalust investeerida oma koduümbrusesse paigutatavatesse päikespaneelidesse ja sellega teenida. Kõnealune summa võib alata 100 dollarist.

Esimene maja, millele Solar Mosaici uue rahastusskeemiga „päikesekatus” rajatakse, on Oaklandi Hiina-linnas tegutsev Aasia ressursikeskus ARC. ARC on mittetulundusühing, kes tegutseb sotsiaalvaldkonna eri aladel, näiteks elamumajanduses, tervishoius, keskkonnaõiguses jm. On välja rehkendatud, et 28,8-kilovatine solaarinstallatsioon hoiab oma kestuse jooksul hoonele kokku üle 112 000 dollari.

solarmosaic.com

 
  


Foto: Veracel Celulose istandik

Foto: Veracel Celulose

 

Stora-Enso teeb Brasiilias kurja

Rahvusvaheline vihmametsade kaitse ühendus WRM (World Rainforest Movement) kustus sel nädalal maailma loodushoiuüldsust üles ühinema protestiaktsiooniga Brasiilias tegutseva istandikke ja tselluloositehast omava kompanii Veracel Celulose vastu.

Brasiilia firma Fibria ja meilegi hästi teada Rootsi-Soome metsahiiu Stora Enso ühisettevõttel Veracel on Bahia osariigi lõunaosas juba praegu 100 000-hektarine eukalüptiistandik. Nüüd tahetakse oma tselluloositehast laiendada, et anda aastas 2,5 miljonit tonni toodangut. Et rahuldada laienduse toorainetarvet, tuleb monokultuuri pindala kaks korda suurendada. Pole põhjust kahelda, et sellel oleksid rängad tagajärjed nii kohalikule kogukonnale kui ka loodusele.

WMR

  



 

 

KOMMENTAAR




Probleemne ristmik. Kella kolme ajal päeval pole ummikumöll veel alanud

 

Heade mõtete linn: otsides mõistlikke mõtteid

5. augusti Uudistajas oli pilt Tartu Vabaduse puiestee ja Laia tänava ristmikust allkirjaga: „Alates 30. juulist on Lai tänav kahesuunaline. Ametliku põhjendusena selleks, et kesklinna liiklust hajutada, pigem aga tahetakse nõnda anda suurem mõte Tartu uusimale ja mõttetuimale autosillale.

Supilinlased muidugi rõõmustavad – Kroonuaia tänaval on nüüd ehk rahulikum –, Laia tänava rahvas ja muinsuskaitsjad vist mitte eriti.”

Ma pole isegi giiditööd tehes saanud ütlemata jätta, et mul on Vabadussilla tõttu oma linna – või mis linna: pigem ikka selle ostetavate-müüdavate juhtide – pärast häbi. Omal ajal andsin silla vastu kindlasti vähemalt ühe allkirja – rohelised kogusid. Aga vist oli mingi teine allkirjakogumine veel. Minu meelest ainuke inimene, keda peale linnaisade mäletan silda avalikult toetamas, oli ühe Tartus ilmuva kultuuriväljaande peatoimetaja. Muidugi ei pandud neid küllalt arvukaid proteste millekski.

Selles mõttes võiksin ehk olla kahjurõõmus ja rahul, kui loen kolmapäeva Tartu Postimehest, et pärast kooliaasta algust on silla juurde ristmikule tipptunnil tekkinud kuni kolmveerand kilomeetri pikkused autosabad. Asja püütakse nüüd parandada valgusfoore reguleerides. Kirjatöö lõpus aga tsiteeritakse linnaametnikku, kes ei välista, et „peame ilmselt minema mingist hetkest tagasi vana skeemi peale”.

Siiski ma ei ole rõõmus ega rahul. Pigem mõtlen, miks ometi küll ei võiks just „heade mõtete linn” olla see koht Eestis, kus ometi kord mõistetakse, et linn ei saa mahutada lõpmatult autosid ja et mõelda tuleks hoopis sellele, kuidas bensiiniratsude ligipääs vanalinnale võimalikult väikeseks piirata.

Muide, natuke iroonilise kokkusattumisena lubati nüüd suurtel kaugliinibussidel linna sõita taas mööda Jakobi tänavat. Nii et selle asemel, et seista Riia tänava ummikuis on neil nüüd teatud kellaaegadel rõõm seista Laial ja Jakobi tänaval.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012