Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA I
30. september  2011



Saadame tänase Uudistaja kahes osas
 

 


SEPTEMBER
 





 

Viimane nädal on linnapuude lehestikesse toonud rohkesti punast. Üsna püsivalt tugevapoolne tuul on küll kärme seda ilu pillutama.
  

Tartu Emajõe tänava mullu istutatud vahtraallee võrades on kolm värvi nagu valgusfooris
  

Purpurses rüüs oli teisipäeval tänavuse aasta puu künnapuu, ...
  

... metsviinapuu aga lausa leegikarva

 

 

 

 

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



 

    



EESTI UUDISEID


 

 

  


Karpkala  Foto: Wikimedia
 
Siseveekogude kala- ja vähivarud saavad täiendust
Keskkonnaamet teatas 27. septembril, et ka tänavu sügisel asustatakse Eesti siseveekogudesse angerja, karpkala ja vähi noorjärke. Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi ja ettepanekuid.
Kalade ja vähkide asustamine rikastab meie jõgede ja järvede elustikku, suurendab kutseliste kalurite ja harrastajate püügivõimalusi ning taastab madalseisus või hävinud liikide asurkondi.
Plaani kohaselt asustatakse angerjakasvanduses Triton ettekasvatatud üle 180 000 noorangerja Võrtsjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve ning Saadjärve. Tegemist on järvedega, kus toimub kutseline kalapüük.
Karpkala kahesuviseid noorkalu asustatakse tänavu umbes 20 tehisveekogusse kokku 2250 kilo, noorkalad pärinevad Härjanurme kalatalu tiikidest. Looduslikult karpkala meil ei paljune, kuid püügihuvi on suur, seepärast tuleb neid aeg-ajalt juurde asustada.
Jõevähi puhul jätkatakse eelmiste aastate asustamisprogrammi, mille eesmärk on taastada mitu hävinud või hääbuvat vähipopulatsiooni ja turgutada looduslikku taastootmist. Kahesuviseid noorjärke asustatakse osaühingu Peipus vähikasvandusest kokku 10 000 isendit. Eelmisel aastal leidis uue elupaiga 27 000 vähihakatist.
Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond aastail 2011–2014 kokku 255 646 euroga. Karpkala ja jõevähi asustamise projekte finantseerib KIK.
Keskkonnaamet
 

  

Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal üle 400 miljoni euro
22. septembril heaks kiidetud 2012. aasta eelarves on ette nähtud 400 miljonit eurot investeeringuteks, mis peavad aitama säästa loodusressursse ja vähendada saastet.
Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisaegsetesse veesüsteemidesse, keskkonnahoidlikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.
Näiteks veeprojektid saavad üle 90 miljoni euro. Selle eest parandatakse joogivee kvaliteeti ja puhastatakse tõhusamalt Läänemerre jõudvat vett. Kavas on muuta jõgedel asuvaid paise kaladele läbipääsetavaks, puhastada paisjärvi setetest ja taastada kalade kudealasid.
Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. Selleks, et saada Eesti keskkonnaseisundist parem ülevaade ja teha seiret, on järgmisel aastal eraldatud 2,2 miljonit eurot.
Kõige tõhusam viis loodust hoida ja kujundada keskkonnateadlikku suhtumist on haridus. Järgmisel aastal saab keskkonnaharidus üle 11 miljoni euro.
8 miljonit eurot peab tagama, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud.
Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab hiljuti uurimisasutuse staatuse saanud keskkonnainspektsioon järelevalvemasinaid ja -seadmeid 2,6 miljoni euro eest.
Keskkonnaministeerium
 

  

 
Praamisõiduromantika jääb minevikku?
 
Eksperdid: parim Saaremaa püsiühendus oleks tunnel
Keskkonnaamet teatas 23. septembril, et on kiitnud heaks sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ehk Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Keskkonnamõju on hinnanud ja aruande koostanud rühm rahvusvahelisi eksperte, aruande peakoostaja on WSP Finland OY.
Keskkonnaamet arvestas heakskiitvat otsust tehes eri riikide ekspertide kogutud teavet ning vaagis erialaühenduste (Eesti terioloogia selts, Eesti ornitoloogiaühing, Eestimaa looduse fond ja Eesti Roheline Liikumine) esitatud väiteid ja KSH aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet.
Eksperdid möönsid, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on kahtlemata vaja paremat ligipääsu Saare maakonnale. Lähtudes KSH-st, eelistasid eksperdid tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju. Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh. Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid.
Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul. Otsuse, kas kinnitada kava ja millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse, teeb valitsus.
Keskkonnaamet
 

  

 
Liivatüll  Foto: Mallor Malmre / EOÜ
  

Väiketüll  Foto: Remo Savisaar / EOÜ
 
2012. aasta linnud on tüllid
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valis 2012. aasta linnuks tüllid.
Eestis pesitseb neid kaks liiki: liivatüll ja väiketüll. Nad on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüll on levinud rannikul, väiketüll elutseb aga peamiselt tehismaastikes. Mõlemaid pesitseb Eestis umbes 1000–2000 paari ning nad on ka väikesearvulised läbirändajad.
Väiketülli arvukus on pärast suurt langust 1990. aastatel püsinud Eestis ja kogu Euroopas stabiilsena, kuid liivatülli arvukus on viiekümne aasta jooksul vähenenud neli korda ning allakäik jätkub. Ehkki nad tegutsevad sageli inimeste läheduses, ei tunta neid liike kuigi hästi ja nende elust teatakse üsna vähe nii meil kui ka mujal Euroopas.
Tegemist on põnevate lindudega, kelle omapärane käitumine ja pesitsusbioloogia väärivad suuremat tähelepanu. Seetõttu on tüllide aastal kavas koos linnuhuvilistega uurida ja tutvustada tüllide elu, elupaiku, pesitsusökoloogiat ja rännet.
EOÜ valis aasta linnu juba 18. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimisse ja kaitsesse. Tänavuse aasta ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.
EOÜ
 

  

 
Foto: Wikimedia
 
Hundid pole lambaid murdnud rohkem kui eelmistel aastatel
Tänavu 13. septembri seisuga oli keskkonnaametile teatatud kokku 508-st Eestis huntide murtud lambast. See arv on samas suurusjärgus eelmistel aastatel huntide murtud lammaste arvuga. Looduskaitseseaduse järgi ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tehtud kahjud.
Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste vältimiseks. 2010. aastal hüvitas riik loomakasvatajatele hundi tekitatud kahjusid kokku 43 350 euro eest.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Tõnu Talvi sõnul murravad hundid kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel poegade väljaõpetamise perioodil. Eestis ei leidu metsloomi, kes võiks inimest oma saagiks pidada ja teda seetõttu rünnata. Viimati ründas haige (marutaudis) hunt inimest meil 1988. aastal.
PRIA-s arvel olevate lammaste arv on aastate jooksul järk-järgult kasvanud (2006. aastal oli arvel üle 54 000 lamba, 2010. aastal üle 78 000 lamba). 2009.–2011. aastal huntide murtud lammaste arv hõlmab keskmiselt 0,5% PRIA-s arvel olevate lammaste koguarvust. Seda on hinnanguliselt vähem, kui aastas hukkub kariloomi haiguste, parasiitide, olmetraumade jm. õnnetuste tõttu.
Keskkonnateabe keskuse kogutud seire- ja analüüsiandmetel on huntide arvukus alates 2008. aastast tasapisi vähenenud, jäädes suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas sätestatud optimaalse 100–200 isendi piiresse. Samal ajal on kahanenud ka hundi peamise saaklooma kitse arvukus, mis põhjendab vähemalt osaliselt huntide isu lammaste järele.
Hunt on üks Eesti põlislooduse hea tervise indikaatoreid, me peame tema olemasolu üle uhked olema. Koduloomade pidamisel tuleb arvestada, et hunt katsub vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seega tuleks see teha talle võimalikult keeruliseks.
Täielikku garantiid rünnete ja muude õnnetusjuhtumite korral ei anna kahjuks ükski meede. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks kasutada vähemalt 1,2 meetri kõrgusi (kahemeetrised tarad on liialdus) elektrikarjaaedu. Peale korraliku tara aitavad kiskjakahjusid vähendada karjused ja karjavalvekoerad, kariloomad tuleks ööks ajada lauta või korralikku öötarandikku, mõnel juhul tuleks vahetada karjamaid jne. Euroopa suurte lambakasvatuspiirkondade kogemused näitavad, et just karjuste ning karjavalvekoerte kasutus hoiavad hunte lambakarjast kõige tõhusamalt eemale.
Keskkonnaamet
 

  

 
Allikas: RMK
 
Looduses liikujat teavitab mobiil
RMK teatas 16. septembril uuest nutitelefonidele mõeldud rakendusest, mis annab infot lähimate matkaradade, lõkkekohtade, metsaonnide jpt. objektide kohta riigimetsas. Sügishooajal on rakenduses ülevaade ka headest seene- ja marjametsadest.
Esialgu Androidi tarbeks valminud rakendus peegeldab RMK kodulehel olevat looduses liikuja infot. Uus lahendus annab kasutajatele ülevaate ümbruskonnas asuvatest RMK matka- ja õpperadadest, telkimisaladest, lõkkeplatsidest, looduskeskustest ja teistest puhkeobjektidest. Lisainfona saab lugeda nii RMK kui ka ilm.ee portaali uudiseid. Kõiki RMK puhkeobjekte saab otsida enda asukoha, objekti tüübi või maakondliku paiknemise järgi.
Mobiilirakenduse loonud Eesti tarkvaraarendusettevõtte BrightSpark OÜ tegevjuhi Kari Maripuu sõnul on lahendus väga lihtne ja käepärane: „Rakenduses kasutatakse põhjana täpseid Google’i kaarte, millel kuvatakse objektid lähtuvalt inimese asukohast.”
Esialgu saavad rakendust kasutada populaarse Androidi kasutajad ning sügise jooksul valmib see ka iPhone’i ja Windows Phone 7 jaoks. Rakendus on kasutajatele tasuta.
RMK
 

  

  

Ilmunud on pühapaikade haldamise juhend
Eile esitleti Tallinnas rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN looduslike pühapaikade haldamise juhendit.
Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud maailma kaitsealade komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga „Inimene ja biosfäär”. Raamatu on eesti keeles välja andnud Maavalla koda. Ettevõtmist toetas keskkonnaministeerium ning KIK.
Raamatut trükiti 1000 eksemplari ning jagatakse looduslike pühapaikade haldamisega tegelevatele keskkonna-, muinsuskaitse- ning omavalitsusasutustele tasuta. Raamatu saavad ka suuremad raamatukogud ning kõrgkoolid. Juhendi tutvustamiseks korraldatakse sügisel kuus piirkondlikku teabepäeva: 04.10 Läänemaal Penijõel Matsalu rahvuspargi keskuses, 06.10 Tartus keskkonnaameti saalis, 13.10 Otepääl keskkonnaameti saalis, 18.10 Pärnus keskkonnaameti saalis, 25.10 Rakveres Lääne-Viru maavalitsuse saalis ja 01.11 Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis.
Veebis on raamat aadressil: http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf.
Maavalla koda
 

Jagati Euroopa keeleõppe tunnuskirju
26. septembril tähistati Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel maailma eri paigus Euroopa keeltepäeva, millega tähtsustatakse kõiki Euroopas kõneldavaid keeli. Eestis koondusid keeltepäeva üritused Tallinna ülikooli, kus anti üle ka Euroopa keeleõppe tunnuskirjad uuenduslikele keeleõppeprojektidele.
Euroopa Komisjoni ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tunnuskirja 2011. aasta võõrkeeleteo eest pälvisid sisekaitseakadeemia ainulaadse ja innovaatilise elektroonilise keeleõppe tarkvara Keelerobot loomise eest; Tallinna teeninduskool majutus- ja teenindusvaldkonna internetipõhise eesti keele ja kultuuri õppevara Becult Extend loomise eest; Tartu ülikooli keelekeskus õpiobjektide sarja „Ruumi tähendusega prepositsioonid, postpositsioonid ja verbid” väljatöötamise eest ning Tallinna Õismäe gümnaasium eesti-saksa kultuuri lühisõnastiku Tallinn–Berliin koostamise eest.
HTM
 

  

 
Vast avatud Rõude sild-regulaator  Foto: RMK
 
Kasari luhale on rajatud uued ligipääsud
26. septembril anti RMK-le üle Matsalu rahvuspargis asuva Kasari luha ligipääsuks rajatud ülesõidud, truubid ja uus Rõude sild-regulaator, mis läksid kokku maksma 459 000 eurot.
Tööde eesmärk oli aidata hoida ja parandada väärtuslikku poollooduslikku kooslust Kasari luhta ja seal elavate liikide, näiteks kurvitsaliste elupaiku. Ülesõidud võimaldavad hooldemasinatel piirkonnale ligi pääseda: et Euroopa mastaabis ainulaadne niidetav lageluhaala säiliks, tuleb seda regulaarselt niita ja hein luhast välja vedada.
Projekti raames ehitati Rõude jõele uus sild-regulaator, millega saab vajaduse korral ka luha veetaset tõsta või langetada. Kasari harujõele Vanajõele rajati ülesõidukoht ning veesoontele seitse truupi, mis ei kuivenda maapinda.
Projekti töödele kulus kokku 459 052 eurot Euroopa regionaalarengu fondi raha. Objektid ehitasid osaühing Kagumerk ja Skanska EMV.
Kasari luha terviklikuks hoolduseks tuleb korda teha ka juurdepääsuteed ja Kloostri sild. Järgmisel aastal hakataksegi juurdepääsuteid rekonstrueerima. Matsalu rahvuspargis asuv Kasari luht on oma 4000 hektariga üks suuremaid lageluhtasid Euroopas. Kasari luht on oluline elukoht mitut liiki taimedele ja loomadele.
RMK
 

  

 
Sõnnpea-sõtkas (Bucephala albeola)  Foto: Wikimedia
 
Eesti linnunimistus on nüüd 382 liiki
Eesti linnuharulduste komisjon (HK) on viimaste nädalate jooksul läbi vaadanud hulga vaatlusi.
Uute liikidena kanti linnunimistusse sõnnpea-sõtkas (Bucephala albeola), keda nähti 11. mail Saunja lahel Läänemaal, ning kanada kurg (Grus canadensis), kes oli septembri alguses mitu päeva sookureparves Lääne-Harjumaal Kiia küla juures põllul.
Sõnnpea-sõtkas on Ameerika liik, keda peetakse paljudes Euroopa linnuaedades ja vähemalt osa Euroopas vaadeldud lindudest on puuripõgenikud. Samas võib liik siia sattuda ka looduslikul teel. Seetõttu kandis HK naabermaade eeskujul selle liigi D-kategooria (ebaselge päritoluga liigid) nimekirja.
Eesti lindude nimekirjas on kategooriates A–D nüüd kokku 382 liiki.
Ühtlasi kanti mitteametlikku E-kategooria (puuripõgenikud) nimekirja samuti üks liik – tuttkarakaara (Caracara plancus), kes askeldas juuni lõpus Kõrvekülas Lääne-Virumaal.
See Ameerika liik looduslikul teel Euroopasse ei satu, sestap on ta ilmselge puuripõgenik. Ilmselt on tegemist sama linnuga, kes tegutses jaanuaris ja veebruaris Rootsis Ölandil ning keda nähti aprilli alul Lätis Kolka neemel Eesti poole lendamas.
HK
 

 




 

SEPTEMBER


 


Ootamatud kohtumised Tartu ülikooli botaanikaaias









 



Uudistajas teises osas on rubriigid „Tasub osaleda” ja „Maailmast”.





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012