Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA II
30. september  2011




SEPTEMBER
 






Botaanikaaias on sügis käes ning ...

  


... sügislilled ja ...

  


... varjuliiliad longus



 

 


TASUB OSALEDA



 

  

Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele

6. oktoobrist kuni 22. novembrini toimub kuus keskkonnaameti korraldatud keskkonnahariduskonverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi”.
Registreerumine konverentsidele algas 20. septembril, (v.a. Jõhvis 22. novembril peetav konverents, millele saab registreeruda alates 24. oktoobrist). Registreeruda saab keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee
Väimelas 6. oktoobril toimuv konverents on mõeldud osalejatele Põlva-, Valga- ja Võrumaalt, järgnevad konverentsid 14. oktoobril Pärnus (Pärnu- ja Viljandimaa osalejatele), 20. oktoobril Tartus (Tartu- ja Jõgevamaa osalejatele), 26. oktoobril Kuressaares (hiiu-, lääne- ja saaremaalastele), 3. novembril Tallinnas (Harju-, Järva- ja Raplamaa osalejatele) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt).
Konverentside eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnaharidusvõrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. Konverentsi loengutes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses.
Sissepääs konverentsidele on prii ning osalejatele tagatakse ka tasuta transport maakonnakeskustest konverentsile. Vajalik on eelregistreerimine.
Konverentse toetab KIK.
Keskkonnaamet
 

  

 
Allikas: EOÜ
 
Suitsupääsukese aasta veel kestab
Ehkki ornitoloogiaühing on juba välja kuulutanud ka järgmise aasta linnud tüllid, saab suitsupääsukese aasta raames veel osa võtta mitmest üritusest. Seda meenutas sel nädalal linnuhuviliste arvutilistis aasta linnu projektimeeskonna liige Meelis Uustal.
Nii on oodatud kodukoha pääsukeste loenduse veel saatmata vaatlusankeedid. „Oktoobri alguses asume pääsukesesuve kokku võtma,” kirjutab Uustal, „ja vaatlusi enam arvesse võtta ei saa. Ootame teie täidetud vaatlusankeete
(http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf) aadressile Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005, Tartu. Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.“
Kuni 15. oktoobrini saab kaasa lüüa pääsukeste fotovõistlusel, vt. http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.
Üks viimaseid võimalusi sügiseti meil suitsupääsukesi kohata on alati olnud oktoobri esimesel nädalavahetusel, kui toimuvad rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch. Tänavu on linnuvaatluspäevad 1.–2. oktoobril. Vt. http://www.eoy.ee. Möödunud aastal loendasid sajad inimesed Eestis üle 300 000 linnu 170 liigist, teiste seas kohati ka 39 suitsupääsukest.
Suitsupääsukese kodulehelt http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/ saab aga vaadata Chintis Lundgreni animatsiooni „Suitsupääsukese raskest elust”.
Linnuhuviliste arvutilist
 

  

 
Eesti maaülikooli spordihoone
 
Maaülikool vaatab tagasi kuuele aastakümnele
Esmaspäeval, 26. septembril avati Eesti maaülikooli (EMÜ) spordihoones ülikooli 60. sünnipäevale pühendatud näitus.
Väljapanekul võib näha kõrgkoolis õppinud ja õpetanud inimesi, alustamisi ja lõpetamisi, ülikooli hooneid ja sündmusi. Ajaloonäituse avamisega algas ühtlasi EMÜ sünnipäevanädal, mille raames korraldatakse nii hulk juba traditsiooniks kujunenud üritusi, seminare ja konverentse kui ka uusi ettevõtmisi. EMÜ kutsub neist osa saama ka linnarahvast ja loomulikult vilistlasi. Vt. http://www.emu.ee/ylikoolist/eesti-maaulikool-60/.
EMÜ
 

  

 
Tamme-Lauri tamm Urvastes
 
Looduse Omnibussiga Pokumaale ja Lahemaale
Homme, 1. oktoobril, sõidab Omnibuss nii Tallinnast kui ka Pärnust Pokumaale ja Urvastesse. Eesti võimsamaid tammesid ja Edgar Valteri muinasjutumaad tutvustab ning Teppo lõõtsa mängib metsamees ja looduskaitsja Urmas Roht. Soodsalt saab osta Rohu raamatut „90 kodumaist puittaime”. Söögid-joogid kaasa.
Tallinnast algab sõit ikka rahvusraamatukogu eest kell 8.30 (tagasi kell 21) ning maksab koos Pokumaa piletiga täiskasvanutele 20, õpilastele 12 eurot; koolieelikutele on reis tavapäraselt tasuta.
Pärnust väljub buss Endla teatri eest kell 09.30 (tagasi kell 20) ning sõidu hind on 15 ja 10 eurot.
Pühapäeval, 2. oktoobril, suundutakse Tallinnast ja Pärnust Lahemaale. Matkasid ümber Viitna Suurjärve ja Oandu metsades juhendab Anne Kurepalu. On aega korjata seeni ja vaadata Sagadi metsamuuseumis seenenäitust. Söögid-joogid kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ja jõuab Tallinna tagasi kell 19. Sõidu hind koos metsamuuseumi piletiga on täiskasvanutele 12 eurot, õpilastele 8 eurot.
Tartust algab sõit keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9, tagasi Tartus ollakse kell 20. Sõidu hind on 15 ja 10 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740 , 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia  ja KIK.
Looduse Omnibuss



Linnusõbrad on taas oodatud loengutele

Ornitoloogiaühing (EOÜ) alustab Tartus taas ettekandeõhtutega. Otsa teeb juba 6. oktoobril lahti Tarmo Evestus teemaga „Metsaliik kanakull (Accipiter gentilis) oma ilus ja valus”.
Ettekandesarja „Sügisesed linnuõhtud Tartus” kava vt. EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Kõik õhtud toimuvad Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
EOÜ
 

  

 
Eelmisel aastal pälvis konkursi peaauhinna arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel 
Foto: Puuinfo
 
Algas aasta puitehitise võistlus
Puuinfo ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liit kuulutasid tänavugi välja „Aasta puitehitise konkursi”; tööde esitamise tähtaeg on 16. oktoober.
Võistelda saavad ehitised või ehitiste rühmad, mis valmivad hiljemalt 31. oktoobriks. Konkureerima ei lubata varasematel puitarhitektuuri võistlustel osalenud ehitisi. Esitamise ankeedi ja juhendi leiab Puuinfo kodulehelt.
Tulemused kuulutatakse välja 17. novembril Kumu kunstimuuseumis peetava arhitektuurikonverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti” lõpus kell 17.30. Peapreemia 2000 eurot antakse võitnud ehitise arhitektile.
Jagatakse ka eriauhindu.
Puuinfo
 


Raba elustiku huvipäev
TÜ loodusmuuseumi järjekordne huvipäev on Meenikunno rabas 1. oktoobril.
Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest kell 10. Matkatakse sügiseses rabas, vaadeldakse taimi, seeni ja loomi. Juhendavad Anne Aan ja Külli Kalamees. Kaasa söök ja jook, selga matkaks sobiv riietus. Tagasi Tartus ollakse kell 18.
Info ja eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee või 737 6076 (administraator).
Osalus on tasuta, huvipäevi toetab KIK.
TÜ loodusmuuseum
 





MAAILMAST

 

  


Wangari Muta Maathai Foto: care2


Wangari Maathai on lahkunud

25. septembril suri Nairobi haiglas Kenya looduskaitseaktivist, 2004. aasta Nobeli rahupreemia laureaat Wangari Muta Maathai. 71-aastase Aafrika ühe kuulsaima naise viis haudu mullu avastatud munasarjavähk.

2004. aastal Kenya asekeskkonnaministrina töötanud Maathai oli esimene Aafrika naine ja ühtlasi esimene keskkonnakaitsja, kes on pälvinud Nobeli rahupreemia.

Maathaid tunnustati Aafrika puude päästmise ning keskkonnahoidlike sotsiaal-, majandus- ja kultuurireformide propageerimise eest. Maathai kinnitas toona oma auhinnakõnes, et jätkusuutliku arenguta kogu maailmas pole võimalik ka rahu ja demokraatia ning keskkonnavaenulik käitumine viib paratamatult uute sõdade ja muude konfliktideni. Maathai kutsus tööstureid ja poliitikuid tagama kogu maailmas keskkonnahoidu ja majanduslikku õiglust.

Veel mitmes suhtes saab kadunu kohta kasutada epiteeti „esimene”: ta oli esimene naine Kesk- ja Ida-Aafrikas, kes on kaitsnud doktoriväitekirja, Nairobi ülikoolis oli ta esimene naisprofessor ja esimene naissoost kateedrijuhataja.

Professor Maathai oli ka Rohelise vööndi liikumise asutaja 1977. aastal. Liikumine on Aafrikasse istutanud üle 47 miljoni puu, et pidurdada metsade kadumist ja kõrbete laienemist ning parandada rahva elujärge.

Wangari Maathai võitles elu lõpuni Kenya metsade säilimise eest, kartmata rinda pista ka riigi kõige positsioonikamate ja rikkamate isikutega.

Care2/Loodusajakiri

  

Kliimamuutused toovad juurde osoonist põhjustatud surmasid
27. septembril esitleti Amsterdamis Euroopa hingamisteede haiguste ühingu ERS aastakongressil uurimust, mille järgi toob kliima soojenemine mitmes Euroopa riigis kaasa osoonist põhjustatud surmade arvu olulise kasvu.
Tegemist on Umeå ülikooli professori Bertil Forsbergi juhitava osaga projektist Climate-TRAP, mille siht on suurendada tervisekaitse valmisolekut toimetulekuks kliimamuutustest tulenevate vajadustega.
Uuringuis kasutati kaht kasvuhoonegaaside kõvera ja kaht globaalse kliima mudelit, et matkida kliimamuutuste mõju osooni sisaldusele õhus. ERS pressiteade osundab Umeå ja Tartu ülikooli õhusaasteeksperti Hans Orrut, kes selgitas, et osoon on tugevalt oksüdeeriv saasteaine, mis võib põhjustada surmaga lõppevaid hingamisteedehaigusi. Maapinnalähedase osooni teke on aga tingitud temperatuuri tõusust.
Uuringust selgub, et alates 1961. aastast on osooniga seotud surmade arv enim suurenenud Belgias, Iirimaal, Hollandis ja Ühendkuningriigis. Järgneva poolsajandi jooksul ennustatakse suurimat surmade arvu kasvu, 10–14%, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis. Samas paistab Põhja- ja Baltimaades see oht samal ajavahemikul lausa kahanevat.
ERS
  

 


USA vast ilmunud heategevuslik postmark


Tiigrite seis on kurb

Venemaal on juba üle kümne aasta septembrikuu viimasel nädalavahetusel tähistatud tiigripäevi. Tänavugi toimus Moskvast Vladivostokini hulk üritusi, mida aitasid kohalikel omavalitsustel korraldada loomakaitsefond IFAW, maailma looduskaitse fond WWF ja teised keskkonnaorganisatsioonid, samuti sponsorid.

IFAW Venemaa haru direktori Maria Vorontsova sõnul andsid päevad veel kord võimaluse meenutada Venemaa valitsusele nende kohustust tiigreid kaitsta, sest „muidu jäävad alles ainult sõnad, mitte tiigrid”.

Tiigrite arvukus on viimase saja aasta jooksul lausa püstloodis, 97% vähenenud ja praegu elab Aasias neid suuri triibulisi kaslasi vaid umbes 3000. Nende elupaigad on väiksed ja üksteisest lahus.

Läinud aasta lõpus kutsus peaminister Vladimir Putin Peterburisse kokku n.-ö. tiigririikide kõrged valitsustegelased, et koostada tiigrite kaitse kava. Paraku pole Venemaa siiani ühinenud maailma tiigrifoorumiga GTF, mis on maailma ainus valitsustevaheline otseselt ja ainult tiigrikaitsega tegelev organisatsioon. Vorontsova kinnitusel on GTF-ga liitumata raske loota edu ohustatud elupaikade kaitsel ning võitluses salaküttide ja kaubitsejatega, kes toovad turule kõikvõimalikke tiigri kehaosi ja neist valmistatud saadusi.

24. ja 25. septembril esitleti vastavalt Moskvas ja Vladivostokis USA 20. septembril ilmunud tiigrikutsikaga postmarki, mis maksab tavakirja postikuludest 11 senti rohkem. Lisaraha annetatakse loomakaitsefondile mõnede enim ohustatud loomaliikide kaitseks. Elevantide, ninasarvikute, inimahvide ja merekilpkonnade kõrval on nende hulgas ka tiigrid.

IFAW

 


 

SEPTEMBER



 



Tartus Kassitoomel ...

  


... ja Veski tänavas 27. septembril

 

 


 


Kaks järgmist nädalat on Uudistaja toimetaja puhkusel; järgmine Uudistaja ilmub kolme nädala pärast, 21. oktoobril.


 
 
Allikas: physictourism.com




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012