Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
21. oktoober  2010




OKTOOBER
 






Sügis on olnud soe: septembris oli temperatuur tubli kaks ja pool kraadi üle pikaajalise keskmise, oktoobris on vähemalt Tartus siiani olnud vaid üks hallahommik. Nii on ka osa puid veel peaaegu rohelised

  


Tolle ainukese hallahommiku pidasid mõnedki Annelinna lilled vapralt vastu

  


Enamik päevi on olnud tuulised. Nii tikuvad värvilised hilbud saanud puud neist ka kiiresti ilma jääma

  




Vihma on sadanud küllaltki vähe. Emajõe veetase oli sel teisipäeval veel 40 cm üle mõõdujaama nulli

  


Vikerkaar pole oktoobris mingi haruldus

  




Kuldseid toone pakuvad kodumaised, ...

  








... punaseid valdavalt võõramaist päritolu puud-põõsad

 

 


 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



   

Loodusesõber räägib valgepõsk-laglede käitumise muutustest

Kaaneloo peategelane on valgepõsk-lagle, keda enamik inimesi tunneb vaid läbirändava linnuna sügisel ja kevadel pea kohal kaagutamas. Ent ornitoloogid on juba ammu täheldanud, et valgepõsk-laglede hulk on viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja nad on laiendanud oma pesitsusala. Ja on märgatud veel ühte muutust: pelglikena tuntud lagled on osas paikades muutunud julgeks nagu kühmnokk-luiged. Linnud lasevad endale lähedale. Kas tegu võib olla tulevikus uue inimkaaslejast liigiga? Selle üle arutleb Aivar Leito.

Muutustest räägime Loodusesõbras veel: Eesti seenestikule lisandus sügise hakul 61. riisikaliik, seenetundjate sõnul on tegu suursündmusega. Kes korjas selle seene ning kes kahtlustas uue liigi ehk Pilati riisika leidmist, kirjeldame porikuu Loodusesõbras.

Ühe võimaliku suursündmuse – või õigemini võimatu – kummutab aga selle ajakirjanumbri veergudel täheteadlane Indrek Kolka: taevasse ei ilmu kunagi teist „päikest” Orioni tähtkuju alfa-tähe Betelgeuse plahvatuse tagajärjel. Selle võimaluse üle on viimastel aegadel võrgu kirjatubades arutletud.

Võrgu kirjatubadest väljapääsemiseks kutsub porikuu Loodusesõber Mall Värva juhatusel hilissügisesse metsa ravimtaimi korjama.

Aga kõige tähtsam: koos porikuu Loodusesõbraga ilmus sarja Looduse Raamatukogu teine väljaanne, mis põhineb kaheksa aasta jooksul Aare Baumeri köögifüüsika rubriigi katsete materjalil. Raamat on mõeldud kogu perele, eesmärk on kutsuda vanemaid füüsikat uurima koos lastega. „Aare Baumeri köögifüüsika katsed” jõuab müügile ka suurematesse raamatupoodidesse, tellijatele on raamat tasuta.

Loodusesõber

 
  
 



Oktoobri Eesti Loodus juhatab lugeja sohu ja suurtele kividele

Oktoobrinumbri põhilugu analüüsib soodesse rajatud matkaradade infotahvleid: mida nad matkajale ütlevad ja kuidas seda infot võiks veelgi paremini edastada. „Matkaraja” rubriigis tutvustatakse Harju- ja Raplamaa piiril Pahkla kunagise raketibaasi alale jäävaid kivihiiglasi: Eestimaa kivide kuningas, Mari nutukivi jt. märkimisväärsete mõõtudega rändrahne.

Huvi Eesti fosforiidi kui maavara vastu on taas päevakorda tõusnud. Seekord tutvustavad Ivar Puura ja Liisa Lang karbifosforiidi mineraloogilist koostist ja mikroskoopilist ehitust, andes ühtlasi ülevaate fosforiidi uuringutest Eestis. Geoloogiat käsitleb ka kirjutis Tartumaa kolme liivakivipaljandi mõõtmistulemustest.

Pikemast artiklist saab lugeda Baeri seadusest ja meandritest kui vooluveekogude taastamise põhialusest; kõne alla on ka jasmiinitee ning mõningad seened: kärbseseened ja mürgistused, kabja-keratiiniseen ja roosa võrkheinik. Rubriigis „Võimas valk” on juttu raku apoptoosist. Intervjuu on maailmakuulsa polaaruurija Dmitri Šparoga. Numbrist leiab ka tavapärase uudiskirjanduse tutvustuse, postri ja palju muud huvitavat.

Loodusajakirjade tellimine: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema3.html

Eesti Loodus

 

    



EESTI SÕNUMEID


 

    
 

Veel saab esitada kandidaate aasta keskkonnateo võistlusele

Keskkonnaministeerium ootab kuni 28. oktoobrini ettepanekuid aasta keskkonnateo võistluse kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Võitjad tehakse teatavaks detsembri alguses. Osalemine on hea võimalus laiemalt tutvustada oma keskkonnategevust. Parimate keskkonnateokeste ja keskkonnategude vahel jagatakse ära 4474 euro suurune preemia. Aasta parimad keskkonnategijad saavad õiguse kasutada konkursi märki oma keskkonnasäästlike toodete ja -teenuste tähistamiseks ning keskkonnahoidliku tegevuse reklaamimiseks.
Samuti valib keskkonnaministeerium „Aasta keskkonnategija 2011” kategooria laureaatide seast välja kandidaadid, kellel on võimalus osaleda üle-euroopalisel keskkonnahoidlike ettevõtete võistlusel 2012. aastal.

Vt. lähemalt www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaministeerium

 
  
 


Bergmanni-mängu alguspunkt, ...

  


... kaart ja küsimustik ...

  


... ning lõpp-punkt, kus on Ernst von Bergmanni aegsed arstiriistad, aga ka tema mälestussambal seisva büsti Adolf Hildebrandti vormitud originaal, mis asendati koopiaga „pronksiajal”, metallivaraste hirmus

 

Toomel, von Bergmanni juures
Tartu ülikooli ajaloomuuseum tähistas 19. oktoobril Ernst von Bergmanni 175. sünniaastapäeva üritusega „Toome kujud rahva ette”. Nimelt möödub tänavu detsembris 175 aastat maailmakuulsa meditsiiniteadlase ja kirurgi Ernst Gustav Benjamin von Bergmanni sünnist.

Aastatel 1854–1859 TÜ-s õppinud ning 1860. aastal siin doktoriväitekirja kaitsmise järel peagi ülikooli kliinikus tööle asunud von Bergmanni üheks suuremaks teeneks peetakse aseptilise haavaravi põhimõtte väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Mikroobide hävitamise asemel seati sihiks vältida nende sattumist haava.
Peale selle on von Bergmannil teeneid pidalitõve uurimises, põlveliigese laskehaavade ravis ning koljuvigastuste ja ajuhaiguste ravis. Tema uurimused koljukirurgiast on soodustanud neurokirurgia arengut. Von Bergmannil oli oluline roll ka Toome kliiniku 1875. aastal avatud juurdeehituse rajamisel.

Kolmapäevasel üritusel osalenud said kaardi; sellele märgitud punktides tuli leida vastused von Bergmanniga seotud küsimustele. Viimases punktis von Bergmanni ausamba juures sai teadusretke edukalt läbinud osaleja väikese meene.

TÜ ajaloomuuseum korraldab ka edaspidi üritustesarja, mille käigus tutvustatakse rahvale mälestusmärke, mis on püstitatud Toomemäele kuulsate ülikooliga seotud inimeste auks.

Vt. ka http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/1074380.

TÜ ajaloo muuseum / Uudistaja

 
  
 

Eesti alustas läbirääkimisi rahvusvahelise energiaagentuuriga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts alustas teisipäeval, 18. oktoobril Pariisis liitumisläbirääkimisi rahvusvahelise energiaagentuuriga IEA (International Energy Agency).

IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, kes tegeleb kütuseturgude analüüsiga ja reguleerib erakorralist kütusevaru valdkonda maailmas. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades ning peale selle saab Eesti kiire juurdepääsu maailmatasemel parimale energiavaldkonna statistilisele informatsioonile ja analüüsile.

IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. IEA-ga ühinemise perspektiiviga on arvestatud ka 2009. aastal vastu võetud dokumendis „Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020”. See näeb ette ajakava IEA reeglite ülevõtmiseks, mis on ka üks liitumise eeltingimus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 
  
 



Uued jäljed Tartu teerajajate alleel

Möödunud sügisel Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu teerajajate alleel avati 7. oktoobril uued jalajäljed. Allee eesmärk on tunnustada Tartu linnaga seotud inimesi, kes oma töö või teoga on andnud märkimisväärse panuse Tartu linna arengu, tutvustamise või tunnustamise heaks.

Tänavu augustikuus esitati 36 kandidaati, kelle seast ürii valis kaks jalajälgede saajat ning 10 kandidaati otsustati panna rahvahääletusele. ürii valituteks osutusid Ahhaa keskuse eestvedaja ja juht Tiiu Sild ning jalgrattur, suurt rahvusvahelist edu saavutanud Jaan Kirsipuu.

Rahvahääletusel mitme veebi vahendusel osales kokku 5271 inimest, neist peaaegu poolte eelistus kuulus ajaloolasele ja ajaloo populariseerijale Hillar Palametsale. Häältearvult järgmiseks osutus arst, Eesti kunstliku viljastamise süsteemi rajaja Andrei Sõritsa.

www.tartu.ee

 
  
 



Ka Eestil nüüd Barclay-mark

Mõni aeg tagasi kirjutasime, et Venemaal anti välja postimaksevahend Eestiga seotud Vene väejuhi, šoti päritoluga Michael Andreas Barclay de Tolly 250. sünniaastapäeva puhul.

Eile üllitas samal teemal margi ka Eesti Post. Üheeurose nimiväärtusega postiminiatuuri on kujundanud Jaan Saar; tiraa on 80 000. Tavapärasele esimese päeva ümbrikule on kunstnik valinud Jõgevestel 1823. aastal ehitatud mausoleumi, kuhu Barclay de Tolly on maetud. Mausoleumi on projekteerinud arhitekt Apollon Štšedrin, hauamonumendi loonud skulptor Valdimir Demut-Malinovski.

Eesti Post / Uudistaja

  

 

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

 

 

Selleaastane teadusmeedia konverents „Mida?!”

algab 11. novembril kell 10.30 Tallinnas Salme kultuurikeskuses (Salme 12) ning ootab teaduse, meedia ja teadusmeediaga seotud inimesi kaasa mõtlema ajakirjaniku vastutuse, meediatarbija usalduse ja info kriitilise vahendamise küsimustele.

Konverentsil saab osaleda tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Seda saab teha aadressil http://archimedes.ee/teadusmeedia2011/registreerumine. Lisainfo ja konverentsi ajakava on üleval veebilehel http://archimedes.ee/teadusmeedia2011.

Teadusmeedia konverentsi korraldab sihtasutus Archimedes koostöös teaduste akadeemia ja Eesti rahvusringhäälinguga, konverents toimub neljandat korda.

 


 

Looduse Omnibuss viib laupäeval

retkele Alo Põldmäega Neeruti mägedes ja Fred Jüssiga Palmses. Helilooja ja loodusfotograafi Alo Põldmäe seltsis matkatakse ka jääaja muuseumiks kutsutud Neeruti mägedes Kadrina lähedal 6–7 kilomeetrit. Pärast matka ootab Palmses lõunasöök ja kaminaõhtu Fred Jüssiga. Osta saab Jüssi uut duubelplaati „Helipilte Eestimaalt”.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 19. Sõidu hind koos lõunasöögiga Palmse viinaköögi restoranis on täiskasvanutele 20, õpilastele 10 eurot, koolieelikutele tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

 
 
 

Taas roheline filmiõhtu Eesti maaülikoolis

26. oktoobril saab vaadata eestlaste Marianne Kõrveri ja Kaie Kotovi keskkonnadokumentaali „Inimese mõõt”. Kaie Kotov tuleb filmiõhtule ka kohale ning talle on pärast filmi võimalik küsimusi esitada ja arutelu pidada.

Filmiõhtu, kuhu sissepääs on tasuta, toimub EMÜ peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a) algusega kell 18.

 
 
 

Keskkonnaministeeriumis saab 2. novembril kuulata loenguid radoonist

Räägitakse radooni mõjudest, mõõtmistest pinnases ja siseruumides. Antakse ülevaade Eestis tehtud radooniuuringute tulemustest ning põhilistest radoonitõkestusmeetoditest. Samuti tutvustatakse radooni käsitlevaid õigusakte ja tulevikuplaane.

Loenguid saab kuulata tasuta, kuid tuleb varem registreeruda: hiljemalt 31. oktoobriks tuleb saata e-kiri keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialistile Reelika Runnelile (reelika.runnel@envir.ee).

Vt. http://www.envir.ee/1176425.

 
 
 



Leiutajate konkurss ootab töid oktoobri lõpuni

Kuni oktoobri lõpuni ootab noorte leiutajate riiklik konkurss kõigi 1.–12. klassi õpilaste nutikaid ideid.

Konkreetset teemat sõnastatud ei ole: peaasi, et tegemist oleks mõne ideega, mis lahendab mõne igapäevaelu probleemi. Konkursile tuleb esitada leiutise joonis ja kirjeldus (nii elektrooniliselt kui ka paberil), võimaluse korral ka juhendaja arvamus. Nõutavate dokumentide täpne kirjeldus ja teave töö esitamise kohta on toodud konkursi veebilehel http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=240.

Auhinnafond on 25 950 eurot, preemiad ootavad leiutajaid, parimate leiutajate juhendajaid ja edukaimat kooli. Auhinnad antakse kätte 2. detsembril Eesti Näituste messikeskuses peetaval noorte infomessil Teeviit.

Võistlust korraldab sihtasutus Archimedes, rahastab haridus- ja teadusministeerium, preemiaid annavad ka teaduskeskus Ahhaa ja Eesti Ameerika suursaatkond. Vt. http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=240.

 
 
 

Tartu loodusmajas on järgmisel nädalal „Vaheaja teod”

Nii teisipäeval, 25. oktoobril, kui ka kolmapäeval, 26. oktoobril, kell 12–14 saab töötubades teada tigude põnevast elust ja suhetest inimesega. Valmistatakse kipsist tigusid ja karpe, uuritakse tigusid kivis, mängitakse teomänge, tegeldakse tigupostiga ja vaadatakse näitust „Teod – karbid – inimene”.

Tartu loodusmaja asub aadressil Kompanii 10.

       

  




MAAILMAST


 

    


Kevadine hetk CIVITAS-e selle aasta kaasamisauhinna saanud Ghentis


Euroopa linnad püüdlevad puhtama liikluskorralduse poole

Euroopa Liidu CIVITAS-e algatus jagas esmaspäeval, 17. oktoobril oma Madeiral Funchalis peetava konverentsi avapäeval auhindu linnadele, mis on olnud kõige tublimad edendama puhast ja kestlikku linnatransporti.

Auhinnad olid välja pandud kolmes jaotuses: aasta linna, tehnilise uuenduse ja avalikkuse kaasamise kategoorias. Kahes esimeses mainitud alajaotuses tunnistati parimaks Hollandi linn Utrecht. ürii kiitis väga laia tegevusulatust liikluskäitumise muutuste taotlusest kuni investeeringuteni ühistransporti, autojaotusskeemi arendusest kuni tõhusate kaubaveo- ning pargi-ja-sõida-skeemideni.

Innovatsioonikategoorias tõi Utrechtile tunnustuse juba nimetatud kaubaveokorraldus, milles on oma koht näiteks kanaleil liikuvail elektrilaevadel ja päikeseelektrit kasutavatel kesklinnas kaupu vedavail veokitel ehk nn. Cargohopper’itel.

Aasta linna kategoorias märgiti ära Stockholm elektrisõidukite laadimistaristu arenduse eest, innovatsiooni kategoorias samuti Stockholm suure hulga elektriautode kasutuselevõtu ning Itaalia linn Treviso positiivse hoiakuga mobiilsusstrateegia koostamise ja rakenduse eest.

Üldsust kaasas kõige edukamalt Belgia Ghent, kus ürii hinnangul on ette võetud kõik vähegi meelde tulevad võimalused inimesi parema liikluskorralduse nimel kaasa tõmmata: küsimustikud, intervjuud, iganädalased töötoad ja vaidluskohvikud, kirjad, meediateavitus, avalikud ühiskülastused, küsimus-vastus-kohtumised jne. Selles alajaotises märgiti ära Hispaania Burgos ja Ühendkuningriigi Brighton ja Hove.

CIVITAS (City-Vitality-Sustainability) on loodud aastal 2002, et edendada Euroopa Komisjoni rahalisel toetusel puhtamat ja tõhusamat transporti Euroopa linnades. CIVITAS-e koostöövõrgustikku kuulub üle 200 linna. Tänavu anti auhindu üheksandat korda.

CIVITAS/Uudistaja

 

  

Aucklandi pagualbatross  Foto: Forest & Bird 


Konteinerilaeva huku traagiline mõju lindudele

Eesti ajakirjandus on üsna põhjalikult kajastanud Libeeria lipu all sõitnud konteinerilaeva Rena põhjustatud katastroofi Uus-Meremaa Põhjasaare idarannikul (nimetades küll vahetevahel laeva tankeriks ...) ja teatanud ka selle ränkadest mõjudest keskkonnale.

Kohalik looduskaitseorganisatsioon Forest & Bird (F&B) püüdis läinud nädalal kokku võtta õlilekke linnustikule tekitatud kahju, kuid nentis kohe, et kaldale uhutud linnud on kindlasti vaid väga väike osa kannatada saanud tiivulistest: paljud neist on lihtsalt uppunud, põgusalt õliga määrdunud linnud aga lennanud tagasi oma kolooniatesse.

Hulk merelinde pesitseb parajasti Plenty lahe ja selle ümbruse saartel ning igasugune vanematele osaks saanud kahjustus mõjustab ka pesapoegi. Näiteks urgudes pesitsevad linnud toovad õli sulgedel pessa kaasa. Kui vanalind on õli neelanud, siis suure tõenäosusega sureb ta ise ja surevad ka pojad, keda ta toitmas käib – või leebemal juhul saavad nii ühed kui ka teised raskeid kahjustusi. Hukkunud vanemate tibud nälgivad surnuks.

F&B merelinnukaitse töötaja Karen Bairdi sõnul ongi tähtis minna pesitsuskolooniatesse ja uurida kahjustuste ulatust. Eelmise neljapäeva seisuga oli leitud 178 surnud tõmmu-torminiglast (Pelecanoides urinatrix), 114 rand-tormilindu (Puffinus gavia), 68 tuhkur-tormilindu (Puffinus bulleri) ja 13 kääbuspingviini (Eudyptula minor) ning väiksemal hulgal mõningaid albatrossi- ja tormilinnuliike.
Eriti murelikuks teeb looduskaitsjaid tuhkur-tormilindude surm, kuna nende ainus pesitsuspaik on Aucklandist põhja pool Poor Knightsi saartel: see näitab, et katastroofi mõju on jõudnud juba väljapoole Plenty lahte.
Õlist ohustatud Matakana saarelt, Maketult ja Pukehinalt viidi ära mõned punarind-tüllid (Charadrius obscurus): sel äärmiselt ohustatud liigil, keda on alles veel vaid poolteist tuhat isendit, algab kohe pesitsusaeg ja mainitud kolm piirkonda on tema tähtsaimad elualad.
Ranniku- ja merelindude kõrval on suures ohus ka vaalad, delfiinid ja rannikukalad.
BirdLife
 

Nädal Toscanas
Uudistaja toimetaja kahest puhkusenädalast esimene möödus „Toscana päikese all”.
Paar meenutust eredamatest muljetest: 

 

Toscana omanäolised maastikud: oktoobri hakul valdavalt helepruunikashallid. Küll tahaksin neid näha rohelisena või päevalillede õitseajal

 
 
Vendade Bandinellide veinimõis: lausa uskumatu ajaloo- ja kultuuripärl, kus samas elatakse tavapärast veinikääritajate elu

 

Keskaegsete „pilvelõhkujatega” San Gimingano

 
 
Tagasiteel Rooma lähedal nähtud villa d’Este aed Tivolis: „Orel”

Rohkem pilte tuleb tasapisi blogisse
http://toomasjuriado.blogspot.com/.
 

 

   

 

PILDIKOMMENTAAR


Kes tuleb Vikatimehe järel?

 
 
Usutavasti oli doktor Faehlmann kolmapäeval hoopis suuremas hämmingus kui mina: sellist lagedust – ja segadust – pole tema ümber Toomemäel kindlasti kunagi varem olnud

 
 
Ja tema ju ilmselt ei loe lehti, kus on kirjas, et vana sünnitusmaja ees ja kõrval olev haljastus uuendatakse täielikult

 
 
Mina olen seda lugenud ja saan aru, et ega pääsu ei ole: sama saatus ootab varem või hiljem kogu Toomemäe parki – loodetavasti ikka tükkhaaval, mitte kõike korraga. Aga ikkagi oli neid kände ja tüvejurakaid ning segi pööratud pinnast jube vaadata

 
 
Ootan lootusrikkalt aega, mil Vikatimehe järel saabub mõni teine firma, näiteks Rohenäpp





OKTOOBER




Lehestiku valgusfoor

  


Lehemägi

  




Kulda ja rohelist

  


Kellel saak koos, ...

  


... kellel koristus veel pooleli

 

 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012