UUDISTAJA
28. oktoober 2011
OKTOOBER
24. oktoober: päikesest kullatud sügisvärvid
25. oktoober: udu- ...
... ja hallahommik
UUDISTAJA SOOVITAB
  
EESTI UUDISEID
 
TÜ senati liikmed realia et naturalia valdkonnas: mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar; keemia instituudi direktor, füüsikalise keemia professor Enn Lust;
 
ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar ning arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo
Fotod: ut.ee
TÜ senati esimene koosseis on valitud
21. oktoobril selgusid õppejõudude ja teadustöötajate esindajad Tartu ülikooli senati esimeses koosseisus. 17.–21. oktoobrini toimunud hääletuse tulemuste alusel hakkavad ülikooli senatisse kuuluma järgmised 16 liiget: humaniora valdkonnast Birute Klaas-Lang, Art Leete, Ain Riistan ja Margit Sutrop; medicina valdkonnast Hele Everaus, Priit Kaasik, Ruth Kalda ja Irja Lutsar; realia et naturalia valdkonnast Leho Ainsaar, Maia Kivisaar, Enn Lust ja Jaak Vilo ning socialia valdkonnast Jüri Allik, Toomas Haldma, Marju Lauristin ja Raul Narits.
TÜ senati asendusliikmed on hääletustulemuste põhjal humaniora vallas Anti Selart, medicina valdkonnas Margus Lember, realia et naturalia valdkonnast Erik Puura, Alan Tkaczyk ja Marco Kirm.
TÜ senati esimeheks saab rektor; peale kuueteistkümne liikme, kelle on valinud õppejõud ja teadustöötajad, kuuluvad senatisse ka viis üliõpilaste esindajat, kelle esitas TÜ üliõpilasesindus, nagu kord ette näeb. Nendeks on Friedrich Kaasik (loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant, realia et naturalia), Ingmar Jaska (filosoofiateaduskonn magistrant, humaniora), Eno-Martin Lotman (arstiteaduskonna üliõpilane, medicina), Erik Raudsepp (matemaatika- ja informaatikateaduskonna üliõpilane, realia et naturalia) ja Silver Ool (sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilane, socialia).
TÜ
Foto: www.obs.ee
Tartu tähetorn tähistas Zeissi teleskoobi 100. sünnipäeva
26. oktoobril möödus sada aastat ajast, mil Tartu tähetorni seati üles Carl Zeissi firmas valmistatud kaheksatolline refraktori tüüpi teleskoop. Kuni 1963. aastani oli tegemist suurima ning kõige kvaliteetsema teleskoobiga Eestis.
Pikk iga ja kaks maailmasõda pole kahandanud teleskoobi kasutusväärtust: ta on tänini töökorras ja annab visuaalsetel vaatlustel silmad ette enamikule nüüdisaegsetest amatöörteleskoopidest.
Alates 1990. aastate algusest on Zeissi refraktori põhiotstarve olnud tähistaeva ja planeetide tutvustamine linnarahvale. Selle aja jooksul on vaatluspäevikusse allkirja jätnud üle 17 000 astronoomiahuvilise.
Ka praegu on võimalik kõigil huvilistel Zeissi refraktori abil taevakehasid imetleda. Järgmised vaatlusõhtud tähetornis on 1. novembril kell 19.30 ja 3. novembril kell 18. 1. novembril peetakse Zeissi refraktori 100. aastapäevale pühendatud loeng, kus akadeemilise ajalooseltsi esinaine Janet Laidla annab ülevaate kõnealuse teleskoobi tellimisest ja käekäigust Tartu tähetornis. Loengu teises osas räägib Tartu tähetorni astronoomiaringi president Jaak Jaaniste Zeissi refraktori ja tähetorni astronoomiaringi rollist harrastusastronoomia propageerimisel ning taeva inimestele lähemale toomisel. Kuulata saab ka Zeissi teleskoopi restaureerija Fredrik Punga tagasivaadet Zeissi refraktori ennistamisloole.
www.ajaloomuuseum.ut.ee
Veidi enne „Elurikka saare” esilinastust
Osalejad said vaadata „Elurikast saart”
Esmaspäeval, 24. oktoobril, said Tartus kohvikus Noir kokku õpilased, õpetajad ja juhendajad, kes osalesid 2010.–2011. õppeaastal Eesti koolide 7.–8. klasside elurikkuse aastale pühendatud võistlusmängu teises voorus. Ühiselt vaadati filmi, mille materjali on salvestanud Aegna saarel vabatahtliku fotograafina tegutsenud Aavo Kaine.
Mängu esimene voor oli uurimustöö „Meie oma kaitseala” (vt. http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/uudistaja353.html). Selles osalenud võistkondadest valiti välja iga maakonna parim. Neile toimus võistlusmängu teine voor „Elurikas saar” 4.–6. juunil Aegna saarel, kus tuli näidata praktilist looduse tundmist. Mängu võitis ülekaalukalt Saaremaa ühisgümnaasiumi võistkond „Donna” (juhendajad Mati Martinson, Inge Vahter ja Mart Mölder), järgnesid Hiiumaa loodusringi „Orhidee” (juhendajad Karin Poola ja Kersti Lüsi) ning Võrumaa Osula põhikooli „Looduslapsed” (juhendaja Kaja Parker). Need kolm võistkonda käisid 16.–18. augustil preemiareisil Lätis Gauja ja Kemeri rahvuspargis.
Nüüd on Aavo Kaine saanud valmis kaheosalise, kokku 80 minutit kestva filmi suvistest päevadest Aegnal. Tegemist oli kõigi jaoks tõelise üllatusega, sest ka autor ise polnud seda veel saarelegi tulles kavandanud, aga igaks juhuks üles võetud materjal osutus sedavõrd köitvaks, et patt oleks olnud jätta film tegemata.
Uudistaja / Tartu KKHK
TÜ loodusmuuseumi ideekonkursi võitjad on teada
25. novembril avati Tartu ülikooli loodusmuuseumis uue ekspositsiooni ja sisekujunduse ideekonkursi võidutööde autorite nimeümbrikud. Ideekonkursile esitati kokku viis tööd, millest preemiad said kolm.
Võidutöö „Mets” tuli osaühingult KOKO Arhitektid, teostajaiks Raivo Kotov (kollektiivi juht), Liis Lindvere, Raili Paling, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk ja Maris Kahr. Teist ja kolmandat preemiat jaganud tööde „Organell” ja „Tunne” autorid olid vastavalt Marje Karu (kollektiivi juht), Helen Rebane, Mari Hunt ja Elo-Liina Kaivo ning Oliver Alver (kollektiivi juht), Greete Veskiväli, Maris Kerge, Kadri Kerge, Mari Põld, Helen Oja ja Marita Mätas.
Tööde võrdlemisel said määravaks nende vastavus ekspositsiooni kontseptsioonile ja hoonele, uudsed lahendused ning nende teostamise võimalikkus. „Võidutöö „Mets” läheneb asjatundlikult meie muuseumi kollektsioonide eksponeerimise vajadustele ning pakub sisukaid lahendusi loodushariduse edendamiseks,” selgitas TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg.
Võidutöö saab aluseks loodusmuuseumi uue ekspositsiooni ja õpikeskkonna projekteerimisele. Uuendatud loodusmuuseum on kavas avada 2013. aasta suvel.
TÜ loodusmuuseumi õpikeskkonna ja ekspositsiooni nüüdisajastamise projekti toetatakse majanduskeskkonna arendamise rakenduskava meetmest „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine”, mida kaasrahastab Euroopa regionaalarengu fond.
TÜ
Randtiir
Foto: Wikimedia
Eesti randtiir elas 24-aastaseks
Oktoobris linnuhuviliste arvutilistis liikunud kirjade põhjal saab kinnitada, et püstitatud on randtiiru eluearekord Eestis.
Nimelt teatas ornitoloog Kalev Rattiste, et kui ta sai nüüd sügisel järele uurida 10. mail Matsalust Kakrarahult leitud Matsalu rõngast H167843 kandnud randtiiru laiba rõngastusandmed, siis selgus, et linnu oli Peeter Raja rõngastanud 30. juunil 1987 Pärnumaal Vaistes. Arvestades, et tiirudel kooruvad pojad üldjuhul mai lõpus või juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24-aastaseks.
Rattiste arvamust, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga, kinnitas Olavi Vainu, kes leidis vanu andmeid kontrollides, et senine rekordiomanik kandis rõngast 30. juunist 1957 kuni 22. juunini 1980.
Vainu lisas, et Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval (http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm) ning et „randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem”.
Tarvo Valker kinnitas omakorda, et Põhja-Ameerikas on liigi maailma vanuserekordiks saadud koguni 34 aastat.
Linnuhuviliste arvutilist
TASUB OSALEDA
Eesti Looduse mullusel fotovõistlusel pälvis loomafotode eest peaauhinna Sven Zaèek
Eesti Looduse fotovõistlusele
saab pilte üles laadida veel 31. oktoobrini.
Vt. http://www.eestiloodus.ee/teema17.html.
Eesti Loodus
Foto: www.ut.ee
Esitage kandidaate Rahvusmõtte auhinnale!
Kuni 31. oktoobrini saab esitada kandidaate TÜ Rahvusmõtte auhinnale, millega ülikool tunnustab isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
TÜ annab auhinna välja juba kaheksandat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee
Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaastaies pidulikult üle rahvusülikooli 92. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriloolane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.
TÜ
Noort teadlast ootab preemia
Kuni 18. novembrini saab esitada kandidaate vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemiale. Kandideerida saab kuni 35-aastane eesti päritolu doktorikraadiga teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Preemiat suurusega 4793 eurot rahastab Väino Kaldoja.
Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga (nimi, aadress, haridustee, töökäik), teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu. Lisama peab vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovituse. Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad kui ka kultuurirahastu nõukogu liikmed.
Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleks saata või tuua 18. novembriks vabariigi presidendi kultuurirahastule (Weizenbergi 39, 15050 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna e-aadressile vpinfo@vpk.ee.Eelmisel aastal andis president Ilves noore teadlase preemia filosoof Bruno Mölderile.
Vabariigi presidendi kantselei
Keskkonnaministeerium kutsub osalema jäätmetekke vähendamise nädalal
Paljudes Euroopa riikides toimub 19.–27. novembrini jäätmetekke vähendamise nädal, mille eesmärk on näidata eri ettevõtmiste kaudu lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna ning kutsuda üles neid võtteid aktiivselt kasutama.
Kampaania korraldatakse juba kolmandat korda, võrreldes 2009. aastaga on osalevate riikide ja ürituste arv kahekordistunud: tänavu osaleb projektis juba 20 riiki üle Euroopa.
Keskkonnaministeerium kutsub nädalal kaasa lööma ka Eesti asutusi ja eraisikuid. Selleks tuleb korraldada üritus, mis näitab, kuidas iga päev tekkivat jäätmehulka vähendada. Parimat ettevõtmist tunnustab ka rahvusvaheline žürii. Osaluseks tuleb saata täidetud registreerimisleht keskkonnaministeeriumi meiliaadressil ulvi-karmen.moller@envir.ee hiljemalt 31. oktoobriks.
Vt. www.envir.ee/jaatmenadal.
Keskkonnaministeerium
Algas keskkonnahoidliku poekoti konkurss
Keskkonnaamet kuulutas läheneva üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala puhul välja keskkonnahoidliku poekoti võistluse, mis on mõeldud koolidele ja lasteaedadele. Oodatakse lastekollektiivide ühiselt taaskasutatud tekstiilist valmistatud kotte.
Iga lastekollektiiv võib esitada kuni kolm kotti, mille külge tuleb kinnitada kontaktandmed (kollektiivi nimi, telefon, e-post). Tööd tuleb saata 14. novembriks keskkonnaametile aadressil 80010 Pärnu, Roheline 64, Merle Kiviselg. Töid hinnatakse vanuseastmete kaupa, võttes arvesse nii ideed kui ka teostust. Neli parimat lastekollektiivi saavad auhinnaks ühepäevase sõidu keskkonnaameti looduskeskusesse.
Keskkonnaamet
Tänavune seirefoorum keskendub metsa- ja metsaelustiku seirele
ja toimub 3. novembril keskkonnaministeeriumi esimese korruse saalis (Narva mnt. 7a, Tallinn). End saab registreerida 31. oktoobrini aadressil www.keskkonnainfo.ee/main/registreerumine.php või e-aadressil info@keskkonnainfo.ee.
Foto: botaanikaaed.ee
Tallinna botaanikaaias
on homseni palmimajas lahti näitus „Päikesepoolne”, kus saab näha Maret Petrovi joonistusi „Liblikad”, Eelin Tiidema pastellmaale ja Kaia-Kadri Gailiti akrüülmaale „Kauge päike”.
19. novembril avatakse näitus „Maagilised taimed ja taimemaagia”. Botaanikaaia veebi kinnitusel „ .. tutvustatakse taimi, kellega armastust ja raha ligi meelitada, kelle abil kadunud esivanematega suhelda, astraalseid rännakuid ette võtta, kes pakuvad inimesele kaitset ja tervist. Kohtume Eesti looduses tuntud taimedega, aga ka vähetuntud troopiliste taimedega, keda eestikeelses kirjasõnas on harva mainitud. Näitusekülastaja saab teada, miks viirpuud pole hea murda või vigastada, mis juhtub, kui jaaniööl leedri all uinuda või mida tähendab õuna kinkimine”.
Näitus „Vereta jaht – 14” Eesti loodusmuuseumis
avati neljapäeval, 27. oktoobril, ja seda saab vaadata 13. novembrini. Seekord peeti jahti 20.–22. mail Pärnumaal RMK Jäärumetsa jahimajandi metsalaamades ja rannaniitudel. Selle jahi jahiloomaks oli metskurvits, kuid jahtida võis kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Näitusele välja pandud saak iseloomustab Jäärumetsa jahipiirkonna maastikke ja selle asukaid.
Loodusmuuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17.
Tartu ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees
saab 11. oktoobrist vaadata fotonäitust kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustab mitu autorit Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe üritusega Eesti ornitoloogiaühingu ja Läti looduse fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist „Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.
Filmi teadust ja võida 1000 eurot!
Tartu ülikool korraldab teist aastat järjest õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide võistluse, mille peaauhind on 1000 eurot.
Kõikide Eesti üldharidus- ja kutsekoolide õpilastelt oodatakse kaastöid teemadel „Elu aastal 2042”, „Miks tasub energiat säästa?” ja „Tuleviku kool”. Tudengitel on valikuks teemad „Elu aastal 2042”, „Kui roheline on roheline tegelikult?” ja „Eesti teadussaavutus, mis vallutab maailma”.
Mõlema kategooria peapreemia on 1000, teise koha auhind 500 ja kolmanda koha preemia 250 eurot. Kahe kategooria peale selgitatakse publiku lemmik, kes pälvib 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb kuni 15. jaanuari keskpäevani konkursilehe kaudu laadida YouTube’i keskkonda. Võistlust toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes.
Vt. www.novaator.ee/video.
Eelmisel aastal esitati 57 videot. Vt. eelmise aasta võiduvideoid: http://www.novaator.ee/ET/video2010/2010-voitjad/.
TÜ
Baeri maja
Eesti maaülikooli kolmapäevalugude sari
algas 12. oktoobril EMÜ tehnikainstituudi energeetika osakonna juhataja Andres Annuki ettekandega.
Edaspidi on kavas: 9.11 – Anne Luik, „Milleks elurikkus põllumajandusmaal”, 14.12 – Tõnu Püssa, „Toidutoksikoloogilised uskumused ja tegelikkus”, 11. 01 – Tiiu Kull, „Taimede maa-alune elu”, 8.02 – Ülle Jaakma, „Soovitud sugu järglased ja ravimilehmad – kas teadlaste uudishimu või tulus äri”, 14.03 – Kadri Karp, „Eesti kui veinimaa”, 11.04 – Andres Kiviste, „Mets ja matemaatika” ja 9.05 – Mait Kriipsalu, „Jäätmed müügiks”.
Üritused toimuvad Tartus Baeri majas (Veski 4) iga kuu teisel kolmapäeval kell 17, oodatud on kõik huvilised.
MAAILMAST
GM HydroGen4 kütuseelemendiauto
Foto: khulsey.com
On aeg mõelda kütuseelemendiga autode ajastule
Soome tehniliste uuringute keskuse VTT teatel jõuab kütuseelemendiga autode aastaväljalase 100 000 sõidukini ning Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium (STKM) kinnitab, et elektriautode laadimistaristu kõrval on aeg luua vesinikutanklate süsteem.
VTT juhtteaduri Juhani Laurikko sõnul on kütuseelemendiautod praegu ainus tulevikualternatiiv nüüdisaegsetele sõidukitele: nad on sama head nii kiiruse ja kiirenduse kui ka võimaliku reisi pikkuse poolest. Maria Rautavirta STKM-st lisab, et süsinikuvaba transpordi teema võib tunduda tulevikuulmena, aga tegelikult on vaja mõnigi otsus juba praegu ära teha, sest vajaliku taristu loomine on pikk ja kulukas töö. Uue transpordi eri tehnoloogiaid ei tohiks seejuures vaadelda konkurentide, vaid pigem vastastikku üksteist
täiendavate ja ühilduvatena.
Kütuseelemendiautod vajavad muidugi vesinikujaotusvõrku. Soome kompanii Woikoski Oy rajab esimest vesinikutanklat Rovaniemisse; 2013. aastal ehitatakse samasugune Vuosaari sadamasse. Soome kasutab põhiliselt tööstusliku kõrvalsaadusena tekkivat vesinikku, mis siiani on olnud lihtsalt jääde. Kütuseelemendi ainus heide on teadagi veeaur.
Juhani Laurikko sõnul on Euroopas elektriautode laadimistaristut luua mitu korda kallim kui tanklavõrku kütuseelemendiautodele. Soomes on olukord veidi teine, kuna autode soojendamiseks loodud seadmeid saab vähemalt osaliselt kasutada ka laadimisvõrgustikus.
Tekes
Uued Peruu margid, vasakul ahjulindlase, paremal imekoolibriga
Peruus ilmuvad hukuohus lindudega margid
Peruu postitalitus annab homme välja kaks marki kriitiliselt ohustatud, ainult Peruus elavate linnuliikidega.Mõlemad margid on nimiväärtusega 10 uut soli (nuevos soles), mis võrdub umbes 3,70 USA dollariga. Ühel on kujutatud maa keskosa üksikutes soodes pesitsev värvuliste seltsi ahjulindlaste sugukonda kuuluv seni veel eestikeelse nimeta Cinclodes palliatus, teisel imekoolibri (Loddigesia mirabilis), kellest juba eestikeelse nime põhjal võib arvata, et tegemist on äärmiselt tähelepanuväärse tiivulisega (vt. videot http://www.abcbirds.org/newsandreports/video/spatuletail.html).
Peruu avifauna mitmekesisus on tohutu suur: seni kindlaks tehtud liikide hulgalt – 1800 – jäädakse alla vaid Indoneesiale, Colombiale ja Brasiiliale. Üle saja liigi on seejuures Peruu endeemikud ja mitmeid teisi leidub peale Peruu veel vaid ühes tema naaberriigis. Seepärast on Peruu väga oluline sihtmaa ka linnuvaatlejaist ökoturistidele.
ABCBirds
Sellise ujuvbussiga võib nüüd sõita Amsterdami ja Schipoli lennujaama vahel
Foto: floatingdutchman.nl
Ujuv Hollandlane alustas
Madalmaade taristu- ja keskkonnaministeerium andis pärast pikka kaalutlemist loa alustada amfiibbussi sõite Schipholi lennujaama ja Amsterdami vahel.
Nüüd teeb buss päevas kolm, sobivate ilma- ja veeolude korral ka neli ringi. Laevafirmale Lovers kuuluv buss läks maksma 2,5 miljonit eurot; sõidupilet maksab 39 eurot. Amsterdam loodab uue transpordiatraktsiooniga meelitada linna juurde turiste.
Vaata videot http://www.youtube.com/watch?v=tckW5eDvTUA.
ELTIS
Võrku on sattunud mesilasenäpp
Foto: BirdLife Cyprus
Lindude tapatalgud Küprosel
Võrgulehel http://www.gopetition.com/petitions/call-for-action-against-illegal-bird-trapping-in-cyprus.html kutsutakse üles protestima rändlindude massilise püügi vastu Küprosel.
Põhiliselt väikesi laululinde püütakse loorvõrkude ja liimipulkade abil toiduks: neist valmistatakse kohalikes restoranide seadusega keelatud delikatessi ambelopoulia. Tapatalguid jälgiv kohalik linnukaitseorganisatsioon väidab, et 1. septembrist 9. oktoobrini oli püütud 866 900 lindu!
BirdLife
OKTOOBER
Veel on linnalooduses värve
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
