Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
02. mrts 2004


UUDISED



Eesti keele kaudu kaduvate keelteni

Austraalias elav ja ttav keeleteadlane Alexandra Aikhenvald uurib maailma kaduvaid keeli. Mnda neist, nagu niteks bare keelt, rgib veel vaid kaks inimest. Moskvas sndinud tdruk veetis nukogude ajal oma vanematega suved Eestis. Siis ppis ta esimesed laused oma esimeses haruldases keeles. "Kui rkisid vene keeles, sind ignoreeriti, kui aga olid ppinud veidi eesti keelt, olid nad vga kenad," meenutab ta intervjuus ajakirjale New Scientist (31. jaanuar 2004). Kui Alexandra oli 11-aastane, tuli ta vanemate ees lagedale fraasiga "Ma ei taha kooli minna", eldes seda 52 keeles. likoolis alustas Aikhenvald oma pinguid soome-ugri keelte alal. Ent juudist teadlasele tehti selgeks, et ta ei saa kunagi kaitsta vitekirja tuntud keelte alal. Siis kaitses Aikhenvald vitekirja berberi keelest. Eelkige vluvad keeleteadlast keeltes avalduvad erinevad loogikad. Kuid keelemaailm ja -loogikad on lamestumas. Viimase 100 aastaga on Amazonias kadunud 70 protsenti keelelisest mitmekesisusest. Sama arv kehtib ka kogu maailma kohta. "Mnikord nen ma und eesti keeles, ja minuga rgitakse eesti keeles," tunnistab Melbourne'is asuva Trobe'i likooli Lingvistilise Topoloogia Uurimiskeskuse teadlane.

Loodusajakiri


Ettevtjad ja teadlased otsivad lhedust

Eesti Tandjate Keskliit ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldasid 12. veebruaril diskussiooni teemal "Mida peaksid teadma ettevtjad ja teadlased teineteisest?" Rhutades koostvalmidust, tdeti ometi, et omavaheline koost on kehv. Vaid ks sajast ettevtjast vidab olevat saanud otsest infot teadusasutuselt. Viimase kmne aastaga on vhenenud nii tehnikateadlaste arv kui tehnikateaduste rahastamine. Eestis suureneb madala tehnoloogilise astmega majanduse osakaal ning rahvusvahelise osalusega ettevtetel pole Eesti teaduse vastu huvi. Oluliseks peeti muu hulgas innovatsiooniteadlikkuse programmi ning infomaterjalide llitamist, sh ajakirja Tehnika ja Tootmine taaselustamist.
Vt http://www.akadeemia.ee/Yritused/2004/Umarlaud-memo.pdf

Loodusajakiri


Kuulutatakse vlja ajalookirjanduse aastapreemia

Alanud kuu alguses kuulutatakse vlja Eesti ajalookirjanduse aastapreemia. Kandidaatideks on esitatud Jaak Valge "Lahtirakendamine" (vt Horisont nr 1/2004, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=191&id_a=186), Mati Mandeli "Lnemaa 5.-13. sajandi kalmed", Margus Laidre "Snumitooja vi salakuulaja?" (Vt ajakiri Horisont 5/2003), Eesti ajaloo IV osa, Marika Mgi "Eesti aastal 2000" ja Ants Heina "Eesti misaarhitektuur: historitsismist juugendini".
Vt http://www.eha.ee

Loodusajakiri


Miks kardab hiir?

he selle aasta riigi teaduspreemiatest vitsid 24. veebruaril Tartu teadlased Eero Vasar, Sulev Kks, Vallo Volke ja Vootele Vikar. Nende t kannab nime "Pshhofarmakoloogiline ja geenitehnoloogiline lhenemisviis negatiivsete emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide selgitamiseks". Keerulise nime taga on, nagu tavaliselt ikka, lihtne asi. Teadlased tahavad vlja uurida, kuidas hiir kardab. Seda mitte niivrd hiire enesetunde prast, kui inimese jaoks. Selgub, et ajus on oma ruumid valutundlikkuse, positiivsete emotsioonide, hirmu, aga ka revuse jaoks. Piltlikult eldes on aju vimalik hakata keemiliselt lahti likama. Nii niteks leidub koletsstokiniini- nimelist ainet palju eriti ajukoores. Selle ainega on seotud kllastustunne prast smist, aga ka hirm ja revus. Selgub, et mlu on keemiliste ainetega suunatav: niteks narkomaanidel tekivad nrvirakkude vahel uued sidemed, kujunevad vlja uued psivad ajuringid. Seetttu ongi sltuvusest nii raske lahti saada. Geneetiliselt muundatud hiired, kellel on mni geen alla surutud, vivad abistada niteks paanikahirete, depressioooni, aga ka narkosltuvuse ravi puhul.

Loodusajakiri







SNDMUS

Horisondi teadusreisid
Jrvamaa misad
Laupeval, 27. mrtsil 2004


Kevadine vljasit Jrvamaa misatesse, reisijuhiks kunstiajaloolane Ants Hein. Rgitakse sellest, kuidas elas ja millest mtles balti misnik, kust tulid tema sissetulekud. Peasihiks jrgmised misad:

JNEDA juugendarhitektuuri parimaid niteid, kuulus rikastele Benckendorffidele;
ALBU 18. sajandi keskpaiku krahv Gustav Otto Douglase poolt ehitada lastud misahoone, renoveeriti mne aasta eest;
ROOSNA-ALLIKU Stackelbergide valdus, tuntud eesktt oma 1786. aastal valminud imeilusa saali poolest;
LAUPA Taubede Prnu je rne residents, hrrastemaja valmis prast 1905. aasta revolutsiooni;
SARGVERE Buddenbrockide poolt ehitada lastud misamaja, valminud 1765.
Vahepeatus Paides, kus saab ka lunatada.

Vljasit Sakala parklast kl 09.00 tagasi Tallinna juame kl 20.00 (kestus 11 tundi).
Hind Horisondi tellijale 225 krooni, teistele 250 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile ning Jneda, Albu ja Roosna-Alliku misate klastustasu. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271
www.loodusajakiri.ee

Aprillikuine reis viib meid 24. aprillil vaatama tstuslikku Ida-Virumaad. Klastame Kohtla-Jrvet, Sillamed ja Narvat.

Loodusajakiri ja Cornet Group


Eesti 100 loodusimet
Varakevadised Phja-Eesti joad
Laupeval, 27. mrtsil 2004


Kevadine retk Phja-Eesti jugadele. Teejuhiks geoloog Jaak Nlvak TT Geoloogia Instituudist. Uudistame Phja-Eestit geoloogi pilgu lbi. Uurime, millest maapind koosneb, kuidas kivimid tekkisid ja mis on Balti klint. hesnaga, saame teada, kuidas on meie kaunid maastikud kujunenud.

JGALA vaatame suursugust, ligi 8 meetri krgust juga ja rgime Phja-Eesti klindi tekkest.
TURJEKELDER juga ja koobas. Siin petas siil Kalevipoega serviti lma ja sai oma kasuka.
NMMEVESKI juga, kanjon ja paljand Valgejel.
JOAVESKI joastik ja paljand Loobu jel.

Buss vljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kl 18.00. Vileivad ja jook kaasa! Sgipeatuse koos lkkega teeme Nmmeveskil.

Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 350 krooni. Registreerumine kuni 19. mrtsini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@kodu-aed.ee

Loodusajakiri ja "Kodu & Aed"




ROHELISTE XV RATTARETK "Kuidas elad, Alutaguse?" info
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12


KSIMUSED JA VASTUSED

Miks tasub sa silku?

Teadusajakirja Nature veebruarikuu esimese ndala numbris tulid USA Harvardi Meditsiinikooli teadlased lagedale uudisega, et kariloomade geenmuundamisega vib saada selliseid loomi, kelle liha sisaldab oomega-rasvhappeid. Enamik loomi, sealhulgas inimene, ei suuda selliseid happeid oma kehas toota. Samas on kindlaks tehtud, et oomega-rasvhapped kaitsevad sdamehaiguste eest, parandavad laste kitumist, aga vhendavad ka suhkruhaigetel pimedaks jmise ohtu.
Rasvhapped jagunevad kllastunud rasvhapeteks, nagu seda on vi ja loomne rasv ning kllastumata rasvhapeteks, mida leidub niteks taimelides ja kalas. Kllastumata rasvhapped ehk teise nimetusega oomega-rasvhapped vivad luua vesiniksidemeid mitmesuguste molekulidega ning on vajalikud niteks rakumembraanide ehitamiseks. Monokllastumata rasvhapped suudavad luua he vesiniksideme, polkllastumata rasvhapped aga mitu sidet. Oomega-rasvhapped reguleerivad rhku silmas, kindlustavad, et kllastunud rasvhapped liiguksid veresoontes ega moodustaks klompe, reguleerivad rakkude jagunemist ja teevad palju muud vajalikku. Monokllastumata rasvhappeid leidub palju oliivlis, polkllastumata rasvhappeid aga pevalillelis ja kalas. Sealjuures sisaldub neid eriti ohtralt kilus ja rimes, tervelt 2,4 grammi 100 grammi kohta. Vikerforellis on oomega-rasvhappeid kaks korda vhem. Nii et sgem rohkem kodust eesti silku.

Tiit Kndler



KIIRKOMMENTAAR

Aegna mngurid: uka-uka, mina prii!

Mdunud ndalal rmustas loodusspru Tallinna linnavalitsuse uus algatus. Nimelt kavatsetakse Aegna saare tulevikuvisooni saamiseks korraldada looduskaitse- ja muinsuskaitsealaste piiranguteta ideekonkurss. Eesti Vabariigi pealinn neks meelsasti, et Aegna saarele kerkiksid niteks kasiinod. Ja miks mitte ka bordellid. Kuuluvad ju need kaks lahutamatult hte nagu Tallinna kilud ja Vana Tallinn. Et kasiinodesse mngureid saada, tuleb saar emamaaga hendada niteks silla, aga veel parem kui laia muldkeha kaudu. Ei saa kiitmata jtta linnaametnike omamoodi kavalust. Korraldades vaid nn ideekonkursi, ei elda ju, et Aegna saar kavatsetakse puudest, psastest ja kigest, mis liigub, loob ja lehvitab ning pole samas hasartmngija vi prostituut, lagedaks teha. Kui vastuseis tuleb tugev, saab lhima seinani joosta ja uka-uka-mina-prii! hda. Miks aga ei taheta mnguprgute ja bordellide ideekonkurssi korraldada Kopli liinidele, kuhu need paremini sobiksid? Niikuinii kib elu mngu- ja bordelliprgus suletud luukide taga.

Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012