Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
02. märts 2004


UUDISED



Eesti keele kaudu kaduvate keelteni

Austraalias elav ja töötav keeleteadlane Alexandra Aikhenvald uurib maailma kaduvaid keeli. Mõnda neist, nagu näiteks bare keelt, räägib veel vaid kaks inimest. Moskvas sündinud tüdruk veetis nõukogude ajal oma vanematega suved Eestis. Siis õppis ta esimesed laused oma esimeses haruldases keeles. "Kui rääkisid vene keeles, sind ignoreeriti, kui aga olid õppinud veidi eesti keelt, olid nad väga kenad," meenutab ta intervjuus ajakirjale New Scientist (31. jaanuar 2004). Kui Alexandra oli 11-aastane, tuli ta vanemate ees lagedale fraasiga "Ma ei taha kooli minna", öeldes seda 52 keeles. Ülikoolis alustas Aikhenvald oma õpinguid soome-ugri keelte alal. Ent juudist teadlasele tehti selgeks, et ta ei saa kunagi kaitsta väitekirja tuntud keelte alal. Siis kaitses Aikhenvald väitekirja berberi keelest. Eelkõige võluvad keeleteadlast keeltes avalduvad erinevad loogikad. Kuid keelemaailm ja -loogikad on lamestumas. Viimase 100 aastaga on Amazonias kadunud 70 protsenti keelelisest mitmekesisusest. Sama arv kehtib ka kogu maailma kohta. "Mõnikord näen ma und eesti keeles, ja minuga räägitakse eesti keeles," tunnistab Melbourne'is asuva Trobe'i ülikooli Lingvistilise Topoloogia Uurimiskeskuse teadlane.

Loodusajakiri


Ettevõtjad ja teadlased otsivad lähedust

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldasid 12. veebruaril diskussiooni teemal "Mida peaksid teadma ettevõtjad ja teadlased teineteisest?" Rõhutades koostöövalmidust, tõdeti ometi, et omavaheline koostöö on kehv. Vaid üks sajast ettevõtjast väidab olevat saanud otsest infot teadusasutuselt. Viimase kümne aastaga on vähenenud nii tehnikateadlaste arv kui tehnikateaduste rahastamine. Eestis suureneb madala tehnoloogilise astmega majanduse osakaal ning rahvusvahelise osalusega ettevõtetel pole Eesti teaduse vastu huvi. Oluliseks peeti muu hulgas innovatsiooniteadlikkuse programmi ning infomaterjalide üllitamist, sh ajakirja Tehnika ja Tootmine taaselustamist.
Vt http://www.akadeemia.ee/Yritused/2004/Umarlaud-memo.pdf

Loodusajakiri


Kuulutatakse välja ajalookirjanduse aastapreemia

Alanud kuu alguses kuulutatakse välja Eesti ajalookirjanduse aastapreemia. Kandidaatideks on esitatud Jaak Valge "Lahtirakendamine" (vt Horisont nr 1/2004, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=191&id_a=186), Mati Mandeli "Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed", Margus Laidre "Sõnumitooja või salakuulaja?" (Vt ajakiri Horisont 5/2003), Eesti ajaloo IV osa, Marika Mägi "Eesti aastal 2000" ja Ants Heina "Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini".
Vt http://www.eha.ee

Loodusajakiri


Miks kardab hiir?

Ühe selle aasta riigi teaduspreemiatest võitsid 24. veebruaril Tartu teadlased Eero Vasar, Sulev Kõks, Vallo Volke ja Vootele Võikar. Nende töö kannab nime "Psühhofarmakoloogiline ja geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivsete emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide selgitamiseks". Keerulise nime taga on, nagu tavaliselt ikka, lihtne asi. Teadlased tahavad välja uurida, kuidas hiir kardab. Seda mitte niivõrd hiire enesetunde pärast, kui inimese jaoks. Selgub, et ajus on oma ruumid valutundlikkuse, positiivsete emotsioonide, hirmu, aga ka ärevuse jaoks. Piltlikult öeldes on aju võimalik hakata keemiliselt lahti lõikama. Nii näiteks leidub koletsüstokiniini- nimelist ainet palju eriti ajukoores. Selle ainega on seotud küllastustunne pärast söömist, aga ka hirm ja ärevus. Selgub, et mälu on keemiliste ainetega suunatav: näiteks narkomaanidel tekivad närvirakkude vahel uued sidemed, kujunevad välja uued püsivad ajuringid. Seetõttu ongi sõltuvusest nii raske lahti saada. Geneetiliselt muundatud hiired, kellel on mõni geen alla surutud, võivad abistada näiteks paanikahäirete, depressioooni, aga ka narkosõltuvuse ravi puhul.

Loodusajakiri







SÜNDMUS

Horisondi teadusreisid
Järvamaa mõisad
Laupäeval, 27. märtsil 2004


Kevadine väljasõit Järvamaa mõisatesse, reisijuhiks kunstiajaloolane Ants Hein. Räägitakse sellest, kuidas elas ja millest mõtles balti mõisnik, kust tulid tema sissetulekud. Peasihiks järgmised mõisad:

JÄNEDA — juugendarhitektuuri parimaid näiteid, kuulus rikastele Benckendorffidele;
ALBU — 18. sajandi keskpaiku krahv Gustav Otto Douglase poolt ehitada lastud mõisahoone, renoveeriti mõne aasta eest;
ROOSNA-ALLIKU — Stackelbergide valdus, tuntud eeskätt oma 1786. aastal valminud imeilusa saali poolest;
LAUPA — Taubede Pärnu jõe äärne residents, härrastemaja valmis pärast 1905. aasta revolutsiooni;
SARGVERE — Buddenbrockide poolt ehitada lastud mõisamaja, valminud 1765.
Vahepeatus Paides, kus saab ka lõunatada.

Väljasõit Sakala parklast kl 09.00 tagasi Tallinna jõuame kl 20.00 (kestus 11 tundi).
Hind Horisondi tellijale 225 krooni, teistele 250 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile ning Jäneda, Albu ja Roosna-Alliku mõisate külastustasu. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271
www.loodusajakiri.ee

Aprillikuine reis viib meid 24. aprillil vaatama tööstuslikku Ida-Virumaad. Külastame Kohtla-Järvet, Sillamäed ja Narvat.

Loodusajakiri ja Cornet Group


Eesti 100 loodusimet
Varakevadised Põhja-Eesti joad
Laupäeval, 27. märtsil 2004


Kevadine retk Põhja-Eesti jugadele. Teejuhiks geoloog Jaak Nõlvak TTÜ Geoloogia Instituudist. Uudistame Põhja-Eestit geoloogi pilgu läbi. Uurime, millest maapind koosneb, kuidas kivimid tekkisid ja mis on Balti klint. Ühesõnaga, saame teada, kuidas on meie kaunid maastikud kujunenud.

JÄGALA — vaatame suursugust, ligi 8 meetri kõrgust juga ja räägime Põhja-Eesti klindi tekkest.
TURJEKELDER — juga ja koobas. Siin õpetas siil Kalevipoega serviti lööma ja sai oma kasuka.
NÕMMEVESKI — juga, kanjon ja paljand Valgejõel.
JOAVESKI — joastik ja paljand Loobu jõel.

Buss väljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kl 18.00. Võileivad ja jook kaasa! Söögipeatuse koos lõkkega teeme Nõmmeveskil.

Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 350 krooni. Registreerumine kuni 19. märtsini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@kodu-aed.ee

Loodusajakiri ja "Kodu & Aed"




ROHELISTE XV RATTARETK "Kuidas elad, Alutaguse?" info
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Miks tasub süüa silku?

Teadusajakirja Nature veebruarikuu esimese nädala numbris tulid USA Harvardi Meditsiinikooli teadlased lagedale uudisega, et kariloomade geenmuundamisega võib saada selliseid loomi, kelle liha sisaldab oomega-rasvhappeid. Enamik loomi, sealhulgas inimene, ei suuda selliseid happeid oma kehas toota. Samas on kindlaks tehtud, et oomega-rasvhapped kaitsevad südamehaiguste eest, parandavad laste käitumist, aga vähendavad ka suhkruhaigetel pimedaks jäämise ohtu.
Rasvhapped jagunevad küllastunud rasvhapeteks, nagu seda on või ja loomne rasv ning küllastumata rasvhapeteks, mida leidub näiteks taimeõlides ja kalas. Küllastumata rasvhapped ehk teise nimetusega oomega-rasvhapped võivad luua vesiniksidemeid mitmesuguste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Monoküllastumata rasvhapped suudavad luua ühe vesiniksideme, polüküllastumata rasvhapped aga mitu sidet. Oomega-rasvhapped reguleerivad rõhku silmas, kindlustavad, et küllastunud rasvhapped liiguksid veresoontes ega moodustaks klompe, reguleerivad rakkude jagunemist ja teevad palju muud vajalikku. Monoküllastumata rasvhappeid leidub palju oliivõlis, polüküllastumata rasvhappeid aga päevalilleõlis ja kalas. Sealjuures sisaldub neid eriti ohtralt kilus ja räimes, tervelt 2,4 grammi 100 grammi kohta. Vikerforellis on oomega-rasvhappeid kaks korda vähem. Nii et söögem rohkem kodust eesti silku.

Tiit Kändler



KIIRKOMMENTAAR

Aegna mängurid: uka-uka, mina prii!

Möödunud nädalal rõõmustas loodussõpru Tallinna linnavalitsuse uus algatus. Nimelt kavatsetakse Aegna saare tulevikuvisooni saamiseks korraldada looduskaitse- ja muinsuskaitsealaste piiranguteta ideekonkurss. Eesti Vabariigi pealinn näeks meelsasti, et Aegna saarele kerkiksid näiteks kasiinod. Ja miks mitte ka bordellid. Kuuluvad ju need kaks lahutamatult ühte nagu Tallinna kilud ja Vana Tallinn. Et kasiinodesse mängureid saada, tuleb saar emamaaga ühendada näiteks silla, aga veel parem kui laia muldkeha kaudu. Ei saa kiitmata jätta linnaametnike omamoodi kavalust. Korraldades vaid nn ideekonkursi, ei öelda ju, et Aegna saar kavatsetakse puudest, põõsastest ja kõigest, mis liigub, loob ja lehvitab ning pole samas hasartmängija või prostituut, lagedaks teha. Kui vastuseis tuleb tugev, saab lähima seinani joosta ja uka-uka-mina-prii! hüüda. Miks aga ei taheta mängupõrgute ja bordellide ideekonkurssi korraldada Kopli liinidele, kuhu need paremini sobiksid? Niikuinii käib elu mängu- ja bordellipõrgus suletud luukide taga.

Tiit Kändler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet