Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
25. november  2011




NOVEMBER
 




Küll on üks või teine teabekanal hüüatanud: „No nüüd läheb külmaks!” Aga pole läinud veel ühti.

  


Seni suurim külmakülastus oli esmaspäeval. Tartus – ehk tegelikult ju Tõravere ilmajaamas – olnud ilmateate andmeil varahommikul seitse külmakraadi, päeva jooksul oli kuulda, et kusagil veel kagu pool lausa üksteist. Igatahes püsis hall pikalt maas ...

  


... ja vähesed lombid – erilist vihma pole ju olnud – olid põhjani külmunud

  


Aga teisipäeval naasis taas udu- ja uduvihmahommik

  
Kui kaks järgmist päeva ongi mingeid muutusi toonud, siis on see rannikualadel lausa tormikeseks paisunud tugev tuul
  




Võib-olla jõudis Emajõe veetase eelmisel neljapäeval, 17. novembril, Tartus selle aasta väikseima numbrini. Igatahes järgmistel päevadel on ilmasamba näit kõikunud mõni sentimeeter kõrgemal

  

Teisipäeva õhtupimeduses panime oma neljanda korruse köögiakna taha Balsnacki linnutoidupalli. Kolmapäeval kell 9.30 saabus vast avatud kiirtoidukohta esimene klient: kena laia erkmusta rinnatriibuga rasvatihaseisand.

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



„Loodusajakiri 10” rahvusraamatukogus

Ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets kirjastav Loodusajakiri tähistab neil nädalail oma 10. sünnipäeva. 2001. aasta sügisel oli Loodusajakiri mõned ajakirjad juba üllitanud, toimetuste täiskoosseis alustas siiski 1. detsembril.

28. novembril on sel teemal ka järjekordne loodusõhtu rahvusraamatukogus; algus nagu ikka kell 18. Peale meenutuste, tervituste ja Bonzo laulude on kavas kaks pildijutustust kirjastuse töötajaist rännumeestelt: vastutava väljaandja Indrek Rohtmetsa „Erutav loodus” ja ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve „Maailma metsad”.

Eile, 24. novembril, rääkis kirjastuse loomise asjaoludest ja käekäigust Kuku raadio Loodusajakirja saates Indrek Rohtmets. Saadet saab järelkuulata Kuku raadio arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

 

 
 


Novembri Eesti Loodus vaatleb Läänemere loodust ja rahvapärimust

Avaloos annab Kaarel Orviku põhjaliku ülevaate merejää tegevusest meie rannajoone kujundaja ja rändrahnude teisaldajana. Ajujää võib tungida rannale, haarates kaasa merepõhjasetteid ja tekitades nii ebakorrapäraseid pinnavorme. Jäämägede kujunemise seaduspärasusi tuleb kindlasti edasi uurida, kuna pealetungiv jää võib inimesi ja hooneid üha enam ohustada.

„Meri annab, meri võtab, meri mehegi matab”, kirjutavad Marju Kõivupuu ja Valdeko Palginõmm pikemas loos merega seotud uskumustest. Maili Roio tutvustab registrit merepõhja uppunud laevavrakkide kohta ning Kadri Tüür vaatleb kunagisi liikumisteid Suures väinas asuvatele Kesse- ja Viirelaiule.

Läänemere vees leiab loom- ja taimhõljumit, mida mikroskoobis uurides avaneb põnev, otsekui teine maailm. Lennart Lennuk tutvustab suurepäraste jooniste ja mikrofotode abil loomhõljumit ning Inga Lips taimhõljumit ehk fütoplanktonit. Intervjuu mereökoloog Henn Ojaveeruga keskendub Läänemeres leiduvatele võõrliikidele, peatudes muu hulgas näiteks kormoranide ja kalameeste vastuseisul ja kliima soojenemise mõjudel.

Tööjuhendis annab Mart Reimann nõu, kuhu ja kuidas Läänemere rannikumeres süstaga sõita. Tiina Peil tutvustab Põhja-Eesti väikesaarte kohta avaldatud kirjasõna, Erast Parmasto aga annab ülevaate sellesügisesest seeneraamatu-turust. Ajakirjas ei puudu ka tavapärased rubriigid, teiste seas Rainer Kerge „Võimas valk”, mis seekord käsitleb kasvuhormooni.

Eesti Loodus

 

 

    



EESTI UUDISEID

 

 

 

 


Kõneleb Maavalla koja vanem Ahto Kaasik

 


Kuulajate seas on teises reas vasakult esimene tunamullune hiie sõber Arvi Sepp, tema kõrval istub tänavu hiie sõbra vöö ja kirve saanud Jaanus Hiis

 


Ahto Kaasik vöötab Jaanus Hiit

Foto: Maavalla koda

 

Hiie sõber on Jaanus Hiis

Laupäeval, 19. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissündmusel kuulutati tänavuseks hiie sõbraks Jõelähtme kihelkonna Saha külavanem Jaanus Hiis, kelle eestvedamisel toodi avalikkuse ette ning peatati tänavu kevadel Maardu Hiiemetsas tehtud lageraie. Kohalike elanike muret esindav Jaanus Hiis pöördus raie peatamiseks ametkondade poole ning sealt abi saamata teavitas ajakirjandust, Tartu ülikooli ning Maavalla koda. Haruldase sanglepikust hiie suurema rüüste hoidis ära Jaanus Hiie kiire, läbimõeldud ja sihikindel tegutsemine.

Hiie sõbra aunimetuse eesmärk on tunnustada looduslike pühapaikade hoidjaid ning väärtustada pühapaikade hoidmist, tänavu anti see tiitel neljandat korda.

Ühtlasi tänati tunnustamissündmusel asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud: Eesti rahvaluule arhiivi, Eesti rahvuskultuuri fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fondi, ajalehti Koit ja Virumaa Teataja, Väike-Maarja põllumeeste seltsi, ristipuude eestkõnelejat Marju Kõivupuud, Saha küla elanikku Leo Lättit ja Jõgevamaa metsaseltsi koos Kaupo Ilmetiga.

 


Ain Raali võidufoto

 

Hiie väe sündmusel kuulutati välja kuvavõistluse „Maavalla hiied 10224” võitjad. Peaauhinna pälvis Tartu ülikooli farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali ülesvõte „Palivere hiiepuuvalvurid”. Noorte peaauhinna sai Tartu kesklinna kooli 7. klassi õpilane Kiur Kaasik Saula Siniallika pildi eest. Kokku anti 15 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning muinsuskaitseameti eriauhinnad.

Vt. kõiki võidufotosid www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4503&op=lugu.

Maavalla koda / Uudistaja

 

Parimaks teadusfotograafiks tunnistati Timo Palo

Samuti 19. novembril tunnustati Ahhaa keskuses mittetulundusühingute Wikimedia Eesti ja TeadusTeave koostöös 1. augustist 1. oktoobrini toimunud teadusfotovõistluse võitjaid.

 


Avasõnu lausub Ivo Kruusamägi Wikimedia Eestist

 


Suurel ekraanil näidatud fotodele laulis taustalaule ansambel Sinimaniseele

 

Kokku saatis 36 autorit võistlema 280 jäädvustust, mis on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons. Võistluse eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist, jäädvustamist ja tutvustamist Eestis ning ergutada teadlasi talletama oma tegevust fotodele. Samuti parandatakse seeläbi Eesti teaduse tutvustust eestikeelses Vikipeedias.

 


Esmalt jagati hulk eriauhindu. Ajakirja Eesti Loodus eriauhinna loodusteadusliku foto eest sai Annika Karusion sarapuu tüve ristlõigu foto eest.

 


Kõigil kohale tulnud auhinnasaajatel oli võimalus öelda, kuidas nende pilt sündis. Fotol kõneleb Regio maateaduste eriauhinna saanud Tõnu Pani

 


Esimese auhinna pälvis Timo Palo polaarekspeditsioonide seeria

Teise koha sai Heiti Pavese mikrofoto müürloogast ja kolmanda Tauno Eriku foto taustaga ühte sulanduvast liblikast.

 


TeadusTeabe eestvedaja, varasemate, 2006. ja 2007. aasta teadusfotovõistluste korraldaja Tiit Kändler andis julguse eest eriauhinna Janek Lassile, kes oli söandanud pildistada ... hõõglampi

 


Ahhaa auditooriumi fuajees avati parimatest töödest koostatud näitus, mis järgneva aasta vältel rändab mööda Eestimaad

 


Juttu ajavad Ivo Kruusamägi ja žürii liige, Tartu ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas

 

Vt. kõiki auhinnafotosid et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Parimad.

Vikipeedia/Loodusajakiri

 

 
 


Anti üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Keskkonnaminister Keit Pentus andis Viljandi pärimusmuusika aidas pühapäeval, 20. novembril toimunud loodusõhtul 20 tublimale noorele kätte noore looduskaitsja märgid.

Märgisaajate hulgas on nii loodusainete olümpiaadidel edukalt esinenud õpilasi, loodusretkede, talgupäevade, võistluste ja muude loodusürituste eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimustööde koostajaid. Kõiki märgisaajaid ühendab suur loodushuvi.

Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on Paide ühisgümnaasiumi vilistlane Anni Männil, Anu Ainsaar ja Iris Merilo Tallinna reaalkoolist, Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpilased Elina Jantson ja Karoliine Kurvits, Jaak Joonas Keldoja Tartu Forseliuse gümnaasiumist, Julia Ertsin Kohtla-Järve slaavi põhikoolist, Maryliis Teinfeldt (Tapa gümnaasium), Mati Lepikson (Tallinna prantsuse lütseum), Mihkel Keldoja (Jaan Poska gümnaasium), Robert Jakob Oetjen (Elva gümnaasium), Stella Maria Kangur (Mustamäe gümnaasium), Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vilistlane Maili Lehtpuu, Tartu ülikooli üliõpilased Kati Plaan ja Martin Tuul, Tallinna ülikooli tudengid Laura Pärtel ja Marko Vainu, sama ülikooli vilistlased Oliver Kalda ja Rauno Kalda ning Merit Eensoo Tartu kõrgemast kunstikoolist.

Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgevasest ning kujutab emailitud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Viljandis toimunud loodusõhtul tähistati üksiti Looduse Omnibussi 10. tegutsemisaastat.

Keskkonnaministeerium

 

 
 

Kühmnokk-luige talvitusalad mulluse kesktalvise veelinnuloenduse andmetel

Allikas: EOÜ/Keskkonnaamet

 

Luiged otsivad talvituskohti

Keskkonnaamet ja Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletasid 21. novembril meelde, et november ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.

„Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni,” ütles EOÜ linnukaitsespetsialist Riho Kinks. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele.”

Pealegi on saiatooted, mida inimesed lindudele enamasti pakuvad, rikkad süsivesikute, aga vaesed mineraalainete poolest ning ei kuulu lindude looduslikule toidulauale, kahjustades nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel, kui rannikuäärne vesi külmub kinni.

Normaalsetes oludes peaksid veelinnud külmade ilmade saabudes, kui looduslikku toitu jääb väheseks, otsima toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.

EOÜ/Keskkonnaamet

 
 

 

 

TASUB OSALEDA



 

 


Looduse Omnibuss viib homme, 26. novembril

Tallinnast Velisele ja Sillaotsa muuseumisse. Matka Velise metsadesse juhendavad ning kodukandi kultuurilugu tutvustavad looduskaitsja Kalev Tihkan ning muuseumimees Jüri Kusmin. Käiakse ka kohalikus kirikus ja juuakse muuseumi püstkojas teed; võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30 ja jõuab tagasi kell 19. Sõidu hind koos muuseumipileti ja teega täiskasvanutele 12, õpilastele 5 eurot. Kõigile kingituseks Looduse kalender.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

 
  
 

Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis

on kuni 4. detsembrini iga päev kell 10–17 näitus „Ega samblik ole sammal”, kus on võimalik selgeks saada meie enim levinud sambla- ja samblikuliigid ning sambla ja sambliku erinevused.

Rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud näitus on valminud TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia koostöös, sisse pääseb botaanikaaia piletiga. Näituseruumi väiksuse tõttu on rühmakülastused kasulik teada anda botaanikaaia administraatorile.

 
  
 



Linnuettekanded jätkuvad

Eesti ornitoloogiaühingus on 28. novembril juba selle kuu kolmas loeng. Margus Ellermaa jututeema on kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009. aastal. Algus kell 18.30 Tartus Baeri majas (Veski 4).

 

  




MAAILMAST


 

  


Suurenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega

Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas 18. novembril, et Läänemere maade koostöökoda HELCOM ei suutnud veel kokku leppida ajakava, mille alusel luuakse kogu merd kattev lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA).

Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamine põhjustaja on liigne lämmastiku sissekanne. Üks saasteviis on õhust vette sattuv lämmastik laevade heitgaasidest. Laevaliiklus tiheneb aastail 2000–2020 tõenäoliselt umbes 50%. Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011. Viimane võimalus selleks on HELCOM-i esindajate kohtumisel 5.–6. detsembril Helsingis.

Laevade heitgaasidest pärineb umbes viis protsenti Läänemerre sattuvast lämmastikust. Keskkonnahoidlikumate kütuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga oleks laevaheidet võimalik vähendada kuni 80 protsenti.

HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsega Euroopa Liidu, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa koostöös. 2007. aasta novembris võtsid HELCOM-i osalisriigid ja Euroopa Liit vastu uuendusliku Läänemere tegevuskava, millega tahetakse saavutada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund ja mille peaeesmärk on vähendada ja piirata inimtegevusest põhjustatud reostusmõju.

Vt. www.helcom.fi/shipping/emissions/en_GB/emisions.

ELF

 
  
 


Puhta siseõhu seadus ergutab keelama suitsetamist ka kodus

Ajakirjas American Journal of Preventive Medicine avaldatud uurimus kinnitab, et kartused, nagu hakkaksid inimesed töökohtade ja avalike asutuste suitsetamiskeelu tõttu rohkem suitsetama kodus ja muutma niiviisi oma lapsed passiivseteks suitsetajateks, ei ole olnud põhjendatud. Vastupidi: USA nn. puhta siseõhu seadus on tunduvalt kaasa aidanud sigarettidest loobumisele ka kodus.

Muret suurendas juba varem teada asjaolu, et kodus suitsetavate vanemate lastest saavad ka endist suitsetajad kaks korda tõenäolisemalt kui suitsuvabadest kodudest pärit lastest. Seepärast olid uuringu tulemused väga rõõmustavad: selgus, et neis osariikides, kus avalikes kohtades on suitsetamine täiesti keelatud, on ka kodune täielik suitsetamiskeeld hoopis tõenäolisem.

Siiski ilmnes uuringu järgi ka see, et umbes pooled suitsetavate vanemate lapsed on endiselt sunnitud olema passiivse suitsetaja rollis. Selgelt on olukord halvem afroameeriklaste ning vaesemate ja madalama haridustasemega inimeste kodudes.

Alphagalileo

 
  
 


Foto: RSPB

 

„Rohelist energiat” saab toota loodust kahjustamata

Võrgupaigast http://www.birdlife.org/eu/pdfs/RenewableSummaryreportfinal.pdf saab uurida kokkuvõtet raportist „Meeting Europe’s Renewable Energy Targets in Harmony with Nature”, mida BirdLife 22. novembril Brüsselis esitles.

Aastakümne lõpuks on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustunud katma viiendiku energiavajadusest taastuvallikate arvel. Raporti hinnangul võib neli viiendikku neist tehnoloogiatest olla väikese või juhitava keskkonnariskiga, kui suudetakse vältida arendusi loodusele olulistes piirkondades. Eriti käib see päikese- ja tuuleenergia kohta; transpordis kasutatavate biokütuste kasvatus ja hüdrojaamade paisude ehitus võivad seevastu olla loodusele äärmiselt ohtlikud.

Iga riik peab valima oma tee ning otsustama mõistliku ja tõhusa maakasutuse. Raportis on esitatud analüüs üksikriikide ja -piirkondade kaupa. Sellest ilmneb, et kui näiteks Šotimaal ja Saksamaal on investeeringute poliitika ja strateegiline planeerimine täpselt välja töötatud, ei suuda mitmed teised valitsused vältida kontrollimatut hävitavat arendustegevust.

BirdLife/Uudistaja

 

 




 

KOMMENTAAR





Kuidas vältida jäätmeid

On Uudistajagi teatanud parajasti käsil Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalast. Kampaania mõttekus on veebikeskkondades kaasa toonud küllalt elava arutelu.

Kavatsesin teema põgusalt kokku võtta, aga siis tuli arvutilisti Loodusaeg sõnum, millele on alla kirjutanud „Mihkel Kangur, edukalt lõpetanud kampaania köögiviljade söömise tähtsustamiseks ning ootamas järgmist vahvat kampaaniat”. Tegemist on teadagi Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi direktoriga. Autori loal avaldan tema kirja ka Uudistaja lugejatele:

„Huvitav, kas selle kampaania raames ongi korraldatud koolides tetrapakkide kogumise võistlus. Kindlasti on see mõeldud hea algatusena õilsa eesmärgi nimel. Meie perekonnale on see tähendanud paraku seda, et lapse nõudmisel oleme pidanud ostma pakimahlasid. Sest kõige rohkem pakendeid kogunud klass saab ju Getter Jaani (on vist sellenimeline laulja meil olemas) kontserdile. Ehk siis selle asemel, et pakendeid vähendada, toob selline kampaania kaasa pakendite hulga suurenemise.

Meenutab selline kampaania kunagi Saksamaal toimunud koolide vahelist võistlust energia säästu nimel. Võitja oli see, kes aasta jooksul kõige rohkem energiat kokku hoiab. Võidu nimel keerasid lapsed klassides pirnid valgustitest välja, see tõi omakorda prilliäride käibe kasvu.

Vesteldes nüüd lapsega selle kampaania mõtte üle, selgub, et tähtis pole pakendi taaskasutamine või väiksem tarbimine, vaid Getter Jaani kontsert ja selle nimel tuleb terve klassiga nüüd pingutada. Ehk siis kogu kampaania mõte on pööratud valeks. Mitte ühestki lastele jagatud materjalist või muust informatsioonist ei selgu kampaania tegelikku mõtet. Jäätmete „tootmise” eesmärk saab aga ilmselt täidetud.”

Toomas Jüriado

 


 
 



Tartu Raekoja platsile toodi üleeile jõulupuu

   



JÄRGMISEL NÄDALAL ON UUDISTAJA TOIMETAJA TÖÖLÄHETUSES.
SEEPÄRAST ILMUB JÄRGMINE UUDISTAJA ALLES KAHE NÄDALA PÄRAST, 9. DETSEMBRIL.

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012