Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
08. detsember 2011

 



NOVEMBRIST  DETSEMBRISSE

 




Nii nagu septembris ja oktoobris, oli ka novembris ilm pikaajalisest keskmisest soojem, sedapuhku lausa 3,7 pügalat: 5,0 °C versus 1,3 °C.
Sestap pole ime, et 1. detsembril jäi Tallinnas Tedre tänaval pildile üsna kevadiselt rohetav muru
  


Vihma sadas novembris tavapärasest peaaegu poole vähem. Ka laupäeva, 3. detsembri keskpäeval saatis mind Tallinna bussijaamast teele vaid üksikute pilvelammastega sinine taevas ...
  

... ning kolm tundi hiljem oli koduse Tartu Annelinnas loojangu eel lausa pilvitu
  

Sel nädalal on siiski mõneti talvisem. Teisipäeva hommikul Tartumaal: vähe küll, aga siiski lumi
  

Jälle tuuline: mitte just teab mis suurel ja sisemaisel Saadjärvelgi lükkasid iilid laineile vahuharjad tippu
  

Nüüd on viimane aeg lindude kiirtoidukoht köögiakna taga avatud hoida. Sealgi tuleb vahel ette järjekordi (foto: Erika Jüriado)


EMHI veebilehelt saab juba uurida lumeseisu


 

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB




   


 

            
EESTI  SÕNUMEID I: UUDISTAJA TALLINNAS


 
Uudistaja toimetaja viibis peaaegu terve eelmise töönädala Tallinnas ning järgnevad (pildi)lood on neist kohtadest ja sündmustest, kus ta fotoaparaatidega kohal viibis.
  

Esmaspäeval, 28. novembril jõudsin läheneva hämaruse eel ära käia Raekoja platsil, et vaadata mitte jõululaata, ...
  

... vaid teise mahaprantsatuse järel tõeliseks päevakangelaseks tõusnud pealinna jõulukuuske, mille ümber sagis üsna arvukalt piidlejaid ja pildistajaid (vt. ka kommentaari Uudistaja lõpuosas)


 


Loodusajakirja sünnipäeval
Sama päeva õhtutunnid möödusid rahvusraamatukogu saalis, loodusõhtul, millega märgiti Loodusajakirja 10. tegevusaasta täitumist.
  


Enne algust õnnestus Loodusajakirja kontoris pildile püüda küllap auväärseim kutsutud külaline: ajakirja Horisont esimene peatoimetaja, äsja 85. sünnipäeva tähistanud Fjodor Fjodorov (paremal), kes tõstab pildil klaasi kõrvuti Horisondi tõelise raudvara Rein Veskimäega
  

Aga raamatukogu suures saalis on juba ootel õhtu muusik Andrus Albrecht ehk Bonzo ja üks peajutuvestjaid, Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve
  

Siis hõikab Jaan Riis õhtu alanuks, ...
  

... Bonzo laulab sissejuhatuslaulu ...
  

... ja jututajate rida asub kamandama Loodusajakirja vastutav väljaandja Indrek Rohtmets
  

5-aastase Loodusesõbra töid esitlevad peatoimetaja Helen Arusoo ja toimetaja Mats Kangur, ...
  

45-se Horisondi suurimaid tegusid meenutab ajakirja ajaloo kolmas peatoimetaja (Fjodorovi ja Rohtmetsa järel) Kärt Jänes-Kapp
  

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk lisab pidulikku värvingut, ...
  

... hüüdes välja toimetuse tunnustuskirjade ja Remo Savisaare suurepärase naaskelnokaportree saajad: peale Erast Parmasto veel kaks püsiautorit Oive Tinn ja Mati Martin, noor autor Lennart Lennuk ning aastaid ajakirja Eesti Loodus heakeelsuse eest hoolitsenud Monika Salo
  

Kui Hendrik Relve Eesti Metsa jutud kuulatud, tema ja Indrek Rohtmetsa reisipildid vaadatud ning õnnitlejailt kingitused kätte saadud, jõuab toimetuste rahvas koos Loodusajakirja parimate autorite ja sõpradega veel ka veidi maiustada
 
  
 

Kolmapäeva ennelõunal on taas asja rahvusraamatukokku: aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”. Räägib Maie Kiisel Tartu ülikoolist, ...
  

... kuulavad – ja hiljem arutlevad paarkümmend keskkonna- ja meediainimest. Keda käsitletud raport huvitab, saab seda uurida võrgupaigast
http://www.bioneer.ee/static/files/048/meediauuringu_raport_1.pdf
 

Keskkonnategusid auhinnati keskkonnateomajas
 


1. detsembri pärastlõunal oli tartlaselgi asja otsida Tallinnast Telliskivi loomelinnakut: seal, F-hoones, jagati välja tänavused keskkonnateo, -teokese ja -tegija autasud. Naaberhoovi töömehe ajas küsimus loomelinnakust sügavhämmingusse, küll tõi otsekohe selgust pärimine „jarmarka” kohta: „Aa, kirbuturg? Eto tam!”
  

F-hoonet ja kogu loomelinnakut – nii nagu pealkirjas ja nii, nagu tegi ka keskkonnaminister – keskkonnateomajaks nimetada on muidugi põhjust küll: vana hüljatud tööstusala on aidatud uude ellu. Ja tundub, et päris aktiivsesse. „Öko” on koht küll ka selles mõttes, et ruumiga pole priisata: kui tseremoonia põhiosaks ka mitu kaamerat välja taritakse, tikub korraldajate ja telerahva vahel minema trügimiseks.
  

Aga enne laulab tore noor muusik Mari Kalkun mõne laulu ja õhtujuhi Reigo Kimmeli juhatust mööda suunab
auväärne publik pilgu, ...
  

... ei, mitte lakke ega taevasse, vaid ekraanile, kus algul kuvatakse kõik auhindade nominendid: 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kategoorias.

 
 

Siis on keskkonnaminister Keit Pentuse kord: parimad saavad auhinna või tunnustuse. 

 
„Aasta keskkonnategu on hea näide sellest, kuidas ühendada nutikas idee, innovatsioon ja vana ning väärtusliku eest hoolitsemine.” Niiviisi võtab minister kokku aasta keskkonnateo tiitli võitnud Eesti loodushoiukeskuse töö, projekti „HappyFish”. Selle siht on taastada Emajõe kalade koelmualad ning suurendada Emajõe vanajõgede suudmeid. „Projektist ei saa kasu mitte ainult kalad, vaid ka looduskaitsjad, kalastajad ning paadimatkajad,” seisab põhjenduses. Autasuks 2474 eurot ja õigus kasutada keskkonnateo võistluse võitja märki.
Samas kategoorias pälvivad üriilt tunnustuskirja Ahto Kaasik (trükis „Looduslike pühapaikade juhend” ja juhendi teabepäevade korraldamine) ning Aavo Kokk ja Andres Eilart (raamat „Pintsliga tõmmatud Eesti”).
  


Fotol naeratab „HappyFishi” meeskond: Mart Thalfeldt ning Meelis ja Jaak Tambets
 
Lastele ja noortele suunatud keskkonnateokestest saab ürii väga üksmeelsel hinnangul peapreemia, 2000 eurot, mittetulundusühing JCI GO Koda projektiga „Laste teadlikkuse tõstmine prügi teemal”. Muu hulgas on selle käigus valminud näidend „Prügihunt ja Superjänes”, mida on etendatud lastele üle Eesti kokku viiekümnel korral. Näidendist on valminud DVD, mida saab näidata õppematerjalina nii lasteaia- kui ka algklassilastele.
Aukirjadega on ürii väga lahke: selle pälvivad mittetulundusühingud Ida-Eesti Jäätmekeskus ja Keila Roheline Punkt, Kesk-Eesti noorsootöö keskus, Tuule ja Vigri lasteaed, Väätsa prügila ja Kärstna kool.
 


MTÜ JCI GO Koda auhinnasaajad Helina Aaboja, Kristjan Täht ja Anneli Ohvril. JCI GO Kojal on muide kahest eelmisest aastast ette näidata aasta keskkonnateo tiitel. Nii et kaks ei jäänud kolmandata!
  
Aasta keskkonnategijate seas rahalisi auhindu pole, see-eest on tunnustuskategooriaid lausa kolm.
Keskkonnajuhtimise kategoorias auhinda Viru Keemia Grupile andes tähendab minister Pentus tõsise naljaga, et rohkem meeldinuks talle anda auhinda lubaduse eest fosforiiti mitte torkida. Tunnustuse pälvib osaühing Pärnu NOTE.
Väga tuntud firma võidab ka teises, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias: Ragn-Sellsile toob võidu unikaalne kõrgtehnoloogiline segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlusviis. Aukirja saavad Eesti Energia, Eesti meremuuseum ja Mäetaguse vallavalitsus.
Mõneski mõttes parim üllatus tuleb keskkonnahoidliku toote/teenuse kategoorias, kus võit läheb põllumajandusettevõttele. Aktsiaselts Baltic Agro saab tiitli väetamisteenuse pakkumise eest spetsiaalse lägalaotusmasinaga. Tunnustuskirja viib koju peaaegu täielikult taaskasutusel põhineva majutusteenuse eest MTÜ POHLAD.
  


Keskkonnategija tiitli võtab vastu Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
  

Siis laulab taas mõne laulu Mari Kalkun ja saadab ennast lausa kolmel instrumendil, ...
  

... ühispildile klõpsitakse koos minister Pentusega kõik auhinnatud ja esiletõstetud ...

 
 

... ja jääb aega ka ennast suupistete ja tordiga kosutades hästi tunda ning juttu vesta.
 

Uues muuseumis


Pärast keskkonnateoüritust aitavad jalad ja trollibuss nr. 4 fotograafi ka veel Mustamäele. Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu majas, mis pimedas vastupidi kuuldule ehk nii efektne ei tundugi kui päeval, on TTÜ muuseumi (taas)avamine küll lõpule jõudnud; viimased maiusesõbrad tammuvad veel fuajees viimaste tordikribalate juures
  


Aga koos muuseumiga avatud näitust „Mehaanika”, mis seotud TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäevaga, saab veel vaadata. Tundub, et üks näituse tõmbenumbreid on tudengivormel, ...
  

... ent väljas on ka hulk muid küll näpitavaid, küll mittenäpitavaid eksponaate. Kõneldakse, et muuseumi ämmaemand olnud masu: poleks seda tulnud, oleks samades ruumides nüüd hoopis näiteks pank või paremal juhul raamatupood
  

Muuseumi sissekäigu juures ootab huvilisi mündipress, kus võimalik vermida kolme kujutisega, kas TTÜ, TTÜ mehaanikateaduskonna või TTÜ muuseumi logoga meenemünte
  

Väljudes märkab Uudistaja uudistada ka isevärki külalisraamatut, millest selgub, et ...
  

... kohal on olnud ka üks Eesti tuntumaid muuseumisõpru

Näitust „Mehaanika” on aega vaadata suisa peaaegu kaks aastat, kuni 31. oktoobrini 2013.
Aga garderoobitädi kiidab jopet selga ajavale Uudistajale ka otse garderoobi vastas, TTÜ muuseumi galeriis „Futurum“ endiselt näha olevat väljapanekut „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!!”. Ning on silmanähtavalt rahul kinnitusega, et ajakirjanik on näitust kaks korda näinud ja ka selle põhilist autorit küsitlenud.


 



EESTI  SÕNUMEID II

 



Vello Salo
Foto: Wikimedia
 
Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Vello Salo
1. detsembril, rahvusülikooli 92. aastapäeva aktusel kuulutati välja TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks seekord sai Eesti vaimulik, literaat ja tõlkija Vello Salo.
Auhinnakomisjoni esimees, TÜ rektor professor Alar Karis kinnitas, et ülikooli jaoks on eriline au anda Rahvusmõtte auhind üle oma vabade kunstide professorile, kelle elu on olnud pühendatud Eesti rahva ja rahvuse teenimisele selle sõna kõige avaramas tähenduses.
Vello Salo (1925) on katoliku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja. Õppinud ja töötanud Nõukogude okupatsiooni ajal välismaal, naasis Salo 1993. aastal Eestisse. Aastast 2001 on ta olnud Pirita kloostri preester ja tegelenud ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse piibli uue tõlke toimetamisega.
TÜ andis Rahvusmõtte auhinda välja kaheksandat korda. Sellega tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasist taiese. Eelneval seitsmel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires ning kirjanik Mats Traat.



 

 
Kuressaare vanalinna kooli õpilase Gabriella Tarkuse pilt „Mets meil katab laua”, parim noorimate seas
 
Autasud metsapilte loonud arvutijoonistajatele
4869 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal „Kohtume metsas!”. Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu, Eesti metsaseltsi ja RMK korraldatud võistlusele saadeti 5339 pilti. Nüüd on teada parimad.
Kuni 10-aastaste seas võitis 10-aastane Kuressaare vanalinna kooli õpilane Gabriella Tarkus (pilt „Mets meil katab laua”, juhendas Eha Kask); 11–13-aastastest Rael Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist („Ellujäämisretk rabasügavustes”), 14–18-aastaste hulgas Silvia-Sigrid Sillaots Tartu kunstigümnaasiumist („Mets on looma kodu”, juhendaja Üllar Sillaots) ja täiskasvanutest Eve Mäeorg („Kohtume metsas!”).
Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Aime Peever: tema juhendusel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel). Kümnendat aastat toimunud võistlusele saatsid seekord pilte 220 kooli õpilased ja õpetajad.
Vt. kõiki võidutöid ja osalenud pilte http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.
EENet/RMK/EMS
 

 




TASUB OSALEDA




  

Suur linnuõhtu Tallinnas
13. detsembril algusega kell 18 toimub Tallinnas rahvusraamatukogu suures saalis „Suur linnuõhtu”. Selle üritusega soovib Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) oma 90. tegevusaasta lõpetamisel tänada kõiki linnusõpru ja toetajaid.
Õhtus on kauneid pilte, jutte, muusikat, poeesiat ja üllatusi. Kulminatsiooniks on aasta linnu fotovõistluse lõpetamine, parimate väljakuulutamine ja kauneimate tööde esitlus. Muusikat teevad tšellokvartett C-Jam ning Erki-Andres Nuut ja Triin Lemba, õhtujuht on tuntud loodusemees ja fotograaf Arne Ader.
Üritus on tasuta ja kestab koos vaheajaga umbes kaks ja pool tundi.
 

Eesti looduseuurijate seltsi selle aasta viimane üldkoosolek
peetakse 15. detsembril kell 17.15 Tartus LUS-i majas. Seltsi president Tõnu Viik teeb ettekande „Mis on eksoplaneedid ja kuidas neid avastatakse?”. Uno Veismann ja Kalju Eerme esitlevad oma uut raamatut „Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääri osoon”.
 

Talve huvipäev TÜ loodusmuuseumis
on Tartus Vanemuise 46 10. detsembril kell 11.30–15.
Kavas on ettekanne „Jäätumised Maa ajaloos” (Maris Rattas), ekskursioon „Kivimid ja mineraalid” (Tõnu Pani) ja esitlus „Loomade jäljed” (Aivo Tamm). Seejärel tulevad jutuks lemmikloomad maod ja tarakanid. Töötubades meisterdatakse loodusmaterjalidest kaarte ja tehakse jäljeraamatut.
Huvipäev on tasuta, seda toetab KIK. Info: www.natmuseum.ut.ee või tel. 737 6076.
 


 


MAAILMAST 

 

 

 


Euroraha teadusele, innovatsioonile ja ettevõtlusele
Euroopa Komisjon (EC) teatas kuu alguses, et programmis „Horisont 2020” investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni 80 miljardit eurot.
Samal ajal kuulutas EC tööstus- ja ettevõtlusvolinik ja asepresident Antonio Tajani välja uue lisaprogrammi, et edendada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) konkurentsivõimet ja innovatsiooni; selle eelarve on 2,5 miljardit eurot. VKE konkurentsivõime programm COSME toetab eelistatult ettevõtete rahvusvahelistumist. Mõlemad rahastamisprogrammid on käigus ajavahemikus 2014–2020.
Programmis „Horisont 2020” keskendutakse rahastamisel kolmele põhieesmärgile. EL positsiooni maailma teadusliidrina toetatakse 24,6 miljardi eurose eelarve kaudu. Muu hulgas suurendatakse äärmiselt edukaks osutunud Euroopa teadusnõukogu eelarvet 77%. Tööstuse liidripositsiooni innovatsioonis toetatakse 17,9 miljardi euroga. Siia alla kuulub 13,7 miljardi eurone suurinvesteering võtmetehnoloogiatesse, samuti parem juurdepääs kapitalile ja suurem toetus VKE-dele. Peale selle antakse 31,7 miljardit eurot eurooplaste põhiliste mureküsimuste lahendamiseks. Need jagunevad kuueks teemaringiks: tervis, demograafilised muutused ja heaolu; toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biopõhine majandus; kindel, puhas ja tõhus energia; nutikas, roheline ja integreeritud transport; kliimameetmed, ressursitõhusus ja tooraine; samuti kaasav, innovatiivne ja turvaline ühiskond.
Komisjoni ettepanekul eraldatakse 5,75 miljardit eurot (+21%) Marie Curie’ nimelistele meetmetele, millega alates nende käivitamisest 1996. aastal on toetatud üle 50 000 teadlase õpet, mobiilsust ja oskuste arendamist.
Vt. lähemalt „Horisont 2020” kohta: http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm?pg=home.
EC esindus Eestis


  

 
Aul
Foto: Ken Kinsella / BirdLife

Läänemere talipartide elujärg on nigel
1. detsembril avalikustati Läänemerel talvituvate veelinnuasurkondade seisundit uurinud projekti SOWBAS raport, mida saab alla laadida aadressilt http://www.norden.org/en/publications/publikationer/2011-550. Raamat annab tunnistust lindude üldarvu kurvast, üle 40% küündivast allakäigust.
Põhjamaade ministrite nõukogu toel aastail 2007–2009 tehtud loendustel leiti Läänemeres talvituvat 4,41 miljonit veelindu; 1992.–1993. aastal oli see arv veel 7,44 miljonit.
Kahekümnest uuritud liigist on allamäge läinud üksteist, neist seitse üle 30%. Kõige hullem on mere arvukaima talipardi auli seis: 65-protsendiline vähenemine. Ligikaudu samuti on juhtunud kirjuhaha ja tõmmuvaeraga. Haha, mustvaera ja rohukoskla arvukus on kahanenud 42–51%.
Võimalike põhjustena mainitakse kliimamuutustest tulenevat pesitsuskohtade kehvenevat olukorda Arktikas ja tundraaladel, mere saastatust, sealhulgas naftasaadustega, mõnede liikide üleküttimist, samuti sattumist kalapüünistesse.
BirdLife
 



 


KOMMENTAAR

 



28. novembri pärastlõunal Tallinnas Raekoja platsil
 
Kes õpib koolis, kes vigadest, kes üldse mitte
25. novembri õhtul näitas ETV päeva tähtsaimas uudistesaates üht Tallinna linnaisadest, kes kinnitas piiritut usaldust Raekoja jõulupuu püstitajate vastu.
Loodusemees, ajakirja Loodusesõber toimetaja Mats Kangur pani aga selle järel oma Näoraamatu seinale hoiatuse: „Natukene insenerimõtlemist, elukogemust, algteadmisi tugevusõpetusest, aimu botaanikast, ... ja terve mõistusega inime Raekoja platsi enne kolmekuningapäeva suurema tuulega jalga ei tõsta.
Tugevusõpetuse A ja B: puu püstiseismine töötab peaasjalikult tõmbele ehk pealttuule tervetele kiududele. Saest puutumata terved kiud aga on jäetud alles vaid surnud lülipuitu, mis on tugev, kuid habras. Sitked ja tuultele vastupidavad kihid on eemaldatud.
Ruudukujulisse ristlõikesse tuleks joonistada ring ja selline ongi see hambatikk, mille otsas see meeletu „purjepind” nüüd sügistuultes töötama hakkab. Vaevalt töömehe kiivri läbimõõtu.
Maa- ja meremehed naeravad!
Diletandid, mitte Tallinna raad!”
28. novembril oli ühel Matsi FB-sõbral tõsine põhjus kirjutada sellele sõnumile kommentaar „Nu i šaman tõ!” Sest looduse vastu ei saa ja kuusk kukkuski ka teist korda. Sattusin selgi õhtul taas kuulma linnavõimude esindaja kommentaari ja ei saa salata: ma pole kindel, kas kuusk ei kuku äkki ka mõnel järgneval aastal.
Toomas Jüriado

 




DETSEMBER


 



Jõuluehtes




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012