Vähemalt korra – eelmise reede õhtul – on Tartuski maa enam-vähem valge olnud, aga ainult korraks. Külmakraadidki on pigem haruldased. Kui nad tulevad, muutuvad kõnniteed, eriti uuemaaegse kiviplaatsillutisega kaetud, pööraselt libedaks. Sõelmed, või kuidas seda kivipudi nimetatakse, eriti ei aita: pigem on nad kui uisk talla ja jääkirme vahel

Emajõgi on tänavuse madalaima seisuga võrreldes umbes 30 sentimeetrit tõusnud

Jõulutunnet ei ole lihtne leida, eriti kui olla minusugune ostluspõlgur. Vast ainult küpsevate piparkookide lõhnast ja põgusalt ka Raekoja platsilt, kus selgi aastal avaneb igal õhtul üks muinasjutukalendri aken ...

 

... ja kus seisavad peale suure jõulupuu ka lasteaedade mudilaste ehitud kuusekesed

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

---

Loodusesõber: metssigade lisasöötmine kogub vastaseid

Kui palju on piisav? See küsimus on olnud ikka komistuskoht looduse “ohjajaile”. Metssigade söödaplatse on praegu Eestis 4000 ümber. Sellest pole aga kaua aega tagasi, kui Saaremaal sooviti notsudest lõplikult lahti saada. Mis siis toimub? Praegune söödaplatside arv suureneb kontrollimatult. Juba kannatavad teadlaste sõnul kanalised, kes on maaspesitsejad, varsti on järg taimede ja mõnede näriliste käes. Autor Ragne Oja vaeb Loodusesõbras, milliste soovimatute mõjudega tuleb meil lisasöötmise puhul arvestada.

Lisasöötmise head mõjud vaatavad aga lugejale vastu igas meie ajakirja numbris: kaunid loomafotod. Pole saladus, et paljud loodusfotograafide parimad pildid on tehtud just söödaplatside lähedusse püstitatud varjetelkidest, olgu tegu siis oma- või rahvusvaheliste võistluste võidufotodega.

Fotodest rääkides vaatame üle ka vereta jahi tänavuse saagi (mis pole varjetelgis tehtud pildid!) ning uurime, miks eestlased said parimad kohad esimesel Baltimaid ühendaval loodusfotovõistlusel „Baltikumi loodusfoto 2011”. Ka sigadest räägime veel: heidame pilgu ühele albiinometsseale looduses ning kõneleme merisigadest, kes on tegelikult hoopis närilised. Külmal ajal tuletame meelde ahjukütmise säästlikud põhitõed. Ja lähme vaatama, kas Maardu hiie sanglepik seisab veel püsti.

Loodusesõber

EESTI SÕNUMEID

---

Teadusajakirjanike seltsi auhind, keraamik Piret Kändleri Ökul, ...

Foto: ETAS

 

... ja selle esimene laureaat vulkanoloog Heidi Soosalu

Foto: Helje Pärnaste / gi.ee

 

Ökuli saab vulkaaniuurija Heidi Soosalu

Eesti teadusajakirjanike seltsi (ETAS) loodud žürii valis 7. detsembril teadusajakirjanduse sõbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu.

Žürii tõstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sõbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu.

Eesti geoloogiakeskuse juhtteadur ja Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Soosalu on isapoolse vanaisa kaudu eesti päritolu, kuid üles kasvanud Soomes. Eestis elatud napilt nelja aastaga on temast kujunenud üks meie kõige sagedamini intervjueeritavaid loodusteadlasi, kelle sulest on ilmunud ka mitu vulkaanidest pajatavat aimelugu.

ETAS asutas teadusajakirjanduse sõbra auhinna novembri lõpus. Sellega soovitakse statuudi järgi „esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel”.

Esimese laureaadi valis esitatud kandidaatide seast žürii, kuhu kuulusid Priit Ennet (esimees), Arko Olesk, Kärt Jänes-Kapp, Tiit Kändler ja Toomas Kukk.

Auhind, keraamik Piret Kändleri loodud kuju „Ökul”, antakse Heidi Soosalule kätte 22. detsembril Tallinnas Teaduskabaree õhtul (vt. rubriiki „Tasub osaleda”).

ETAS

 

---

 

Kokkuvõte Eesti Looduse fotovõistlusest

Ajakirja Eesti Loodus kaheteistkümnenda fotovõistluse lõpuõhtu toimus 14. detsembril Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Seekord saadeti võistlema ligikaudu tuhat pilti 163 autorilt, kellest noorim oli seitsme- ja vanim seitsmekümne viie aastane. Erinevalt teistest konkurssidest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde ka foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub. Ka sel aastal pani keskkonnaministeerium välja elurikkuse eriauhinna.

Pilte hindasid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets, loodusfotograaf Urmas Tartes ning fotograaf ja bioloog Ott Luuk.

  

Üldarvestuses pälvis loomafotode peaauhinna – 600 euro eest Canoni tooteid firmalt Overall – Remo Savisaar

  

Noorte hulgas sai loomafotode peaauhinna – 400 euro väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall – Kaspar Mölder

  

Taimefotode peaauhinna, 400 euro eest fototarbeid fotokaupluste ketilt PhotoPoint, sai Sven Zaèek

  

Noortest pälvis taimefotode peaauhinna (250 euro eest fototarbeid PhotoPointilt) Karl Kaisel

  

Seenefotode peaauhinna (loodusajakirjade neljase paketi aastatellimuse) sai Jan Lepamaa

 

Esimese koha auhinnad on loodusajakirjade kolmese paketi tellimused ja muud eriauhinnad Eesti Looduse tellimused. Fotovõistluse suurtoetajad olid Canon Overall ning Photopoint. Kõik auhinnasaajad on kirjas peagi ilmuvas Eesti Looduse detsembrinumbris, kus on avaldatud ka auhindu toonud fotod.

Eesti Loodus / Uudistaja

 

---

  

Suur linnuõhtu Tallinnas

Teisipäeval, 13. detsembril tõmbas Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) Tallinnas Eesti rahvusraamatukogu suures saalis joone alla oma 90. tegevusaastale. Samas tähistati Tallinnas linnuklubi 10. sünnipäeva.

  

EOÜ juhid ütlesid tänusõnu oma aktiivsetele liikmetele ja toetajatele, tänu kellele sai ümmarguse järjenumbriga aasta väga ürituste- ja teguderohke

Foto: Urmas Sellis

  

Peale linnurahva astusid üles muusikud eesotsas tšellokvartetiga C-Jam ...

  

... ja luuletaja Leelo Tungal, kes luges oma linnuluuletusi ja kõneles isiklikest linnuelamustest

Foto: Urmas Sellis

 

Vaadata sai kunstnik Chintis Lundgreni lustakaid linnuanimatsioone, mille iga huviline leiab ka EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Kohale oli kutsutud koguni Fred-Erik Johanson, kelle linde kasutavad mustkunstitrikid tekitasid küll vähemalt osal publikust üsna vastakaid tundeid.

Kindlasti oli õhtu kulminatsioon aasta linnu fotovõistluse lõpetamine: näidati hulka kaunimaid töid, jagati auhindu. Helisid võlusid selles osas esile noored muusikud Triin Lemba (kitarr ja trompet) ning Erki-Andres Nuut (lehepill ja klaver).

 

Fotol on auhinnad kätte saanud (vasakult) Tõnu Noorits (eriauhind), Fredrik Punga (üldarvestuse kolmas koht), Sven Zaèek (üldarvestuse esikoht), Mati Lepikson (noorte teine koht), Karl Ander Adami (eriauhind), Jane Vako (noorte kolmas koht) ja Taavid Mikomägi (žürii tunnustus noorte seas). Ekraanile on manatud peaauhinna vääriliseks tunnistatud foto „Ühe vesineitsiku lõpp” (alumisel fotol) ning selle autor Sven Zaèek siirdub auhinna järele. Taustal musitseerivad Triin Lemba ja Erki-Andres Nuut

Foto: Urmas Sellis

 

Täiskasvanutest sai teise koha Imre Musto, noortest esikoha Anete Mootse. Eriauhinna pälvisid veel Kilvar Kessler ja Remo Savisaar, žürii tunnustuse Imbi Mets ning Loodusemehe tunnustuse vahva pildiloo eest Ester Mäeloog. Auhinnafotosid saab vaadata hiljuti ilmunud Tiirutajast, EOÜ teabelehe detsembrinumbrist, ning võrgupaigast http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

EOÜ/Uudistaja

 

---

  

Teel Araratile: teadusloolane Erki Tammiksaar

Foto: Jaan Künnap

 

„Teekond Araratile” jõudis ekraanile

13. detsembril oli Tartus ERM-i näitusemajas Riho Västriku järjekordse dokumentaalfilmi „Teekond Araratile” esilinastus Eestis.

Tegemist on filmirännakuga, mille keskmes on pühaks peetud Ararati mägi. Eestist pärit baltisakslane Friedrich Parrot (1791–1841) tõusis koos viie kaaslasega 1829. aastal esimese lääne inimesena Ararati (5137 m) tippu. Filmigrupp liigub Parroti jälgedes ümber Ararati, otsib jälgi Parrotist ja piibli tegelasest Noast, tutvub piirkonna kultuuri ja ajalooga ning vallutab Ararati tipu just nagu Parrot 180 aastat tagasi.

Filmi režissöör on Riho Västrik, operaatorid Joosep Matjus ja Riho Västrik, muusika on loonud Sven Grünberg.

Vt. filmi reklaamklippi: http://youtu.be/5478ZUdz1NQ.

OÜ Vesilind

 

---

 

Jälle uus randtiiru vanuserekord

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas selle nädala alguses linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord on löödud. Mäletatavasti suutis too vanur-randtiir elus püsida 25. kalendriaastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirule väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

TASUB OSALEDA

---

Meenutus eelmise aasta Piparkoogimaanialt teemal „Võlupood”

Homme avatakse taas Piparkoogimaania

Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6). Seekordne teema on „Ajamasin”. Ürituse kodulehelt loeme: „Kunstnikud, arhitektid, keraamikud, disainerid jt. võluvad 300 kg piparkoogitaignast kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas. Kolmeks nädalaks muutub disainigalerii ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad korraga.”

Piparkoogimaania on lahti 17. detsembrist 8. jaanuarini kell 11–18, suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

 

---

  

Looduse Omnibussi jõulupäev ja -õhtu

on laupäeval, 17. detsembril Palmses. Esmalt avatakse koos keskkonnaameti ja Käsmu meremuuseumiga Lahemaa vaimu- ja vanavaranäitus. Kodu- ja kultuuriloost räägivad Villu Jahilo ja Aarne Vaik. Pärast kohvi ja kooki jalutatakse Palmse pargis. Viinaköögis ootab õhtusöök. Lugusid räägivad Lahemaa parimad tundjad Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva. On ka muusikalist meelelahutust. Kõik osalejad saavad kingituseks Looduse kalendri ja soovi korral käbidega kuuseoksa Lahemaalt.

Tartust väljub buss keskkonnahariduskeskuse (Kompanii 10) eest kell 9.30 (tagasi kell 20.30), Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi kell 19.30). Peo hind koos sõidu ja söökidega täiskasvanutele 20, õpilastele 15 eurot, koolieelikutele tasuta.

Vajalik eelregistreerimine: 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

 

---

 

Tartu keskkonnahariduskeskus kutsub näitusele „Tulnukate lood”,

mis on keskuses (Kompanii 10) lahti 12.–22. detsembril ja 9.–27. jaanuaril tööpäevadel kell 10–17. Näitus tutvustab võõrliike, esmajoones ohtlikke invasiive.

Õpilastele on näitusel töölehed, rühmakülastused tuleb kindlasti registreerida telefonil 736 6120.

Näitus on tasuta, toetab KIK.

 

---

 

Teaduskabaree nr.4 toimub neljapäeval, 22. detsembril

seal, kus eelnevadki: Tallinnas Teatri Puhvetis (teatri väljak 3) algusega kell 19. Teemal „Kui läbi sai teadusaasta? Mis selge, mis segane?” arutlevad füüsikud  Jaak Kikas ja Andi Hektor ning luuletajad Leelo Tungal ja Maarja Kangro, kaasa löövad teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler, teaduskupleedega esineb Sädelev Kass. Samas annab teadusajakirjanike selts kätte esimese Ökuli auhinna, mille saab seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (vt. Eesti sõnumitest).

Sellist pilti tänavusel võistlusel kahjuks ei näe

Tartu Raekoja platsil peetakse laupäeval,

17. detsembril III Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis. Võistlustel tuleb näidata osavust puude saagimises, lõhkumises ja riidaladumises. Võistkonnas on neli liiget, neist vähemalt üks naine. Korraga võistleb kaks võistkonda.

Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt, aga lubatud on kasutada ka oma varustust.

11.30 hakatakse võistkondi registreerima ja instrueerima, keskpäeval algab võistlus.

Vesinikujaam on avatud. Vasakult Oslo linnapea Fabian Stang, tseremooniameister Ole Andre Sivertsen ja Jakob Krogsgaard Taani firmast H2 Logic, mis on ehitanud selle tankla

Foto: SINTEF/Werner Juvik

Oslo algatab kütuseelemendiautode läbimurret

Oslo põhjapoolses eeslinnas Gaustadis, Norra suurima teadus-tehniliste uuringute sihtasutuse SINTEF territooriumil avati vesinikutankla. Veel kaks samasugust avatakse Suur-Oslo piirkonnas järgmisel aastal.

Tankla esimene ülesanne on varustada kütusega 17 uhiuut kütuseelemendiga autot. Nii tanklad kui ka need autod on osa EL rahastatavast näidisprojektist „H2moves Scandinavia”, mida võiks vabalt tõlkida nähtavasti kui „Vesinik tuleb Skandinaaviasse”. Projekti eelarve on 20 miljonit eurot ja see peaks andma jõulise stardi kütuseelemendiautode turule.

Lõviosa Norra elektrist pärineb hüdrojõujaamadest, nii et teatavate mööndustega saab seda pidada keskkonnahoidlikult toodetavaks energiaks. Kogu uutele autodele vajalik vesinik saadakse vee elektrolüüsil just rohelist sertifikaati omava elektri jõul.

Seda tüüpi autod on esialgu väga kallid, SINTEF-i turundusdirektori Steffen Møller-Holsti sõnul on B-klassi Mercedes-Benzi kütuseelemendiautot kaks-kolm korda kallim liisida kui sisepõlemismootoriga analoogset sõidukit. Veidi tasandavad hinda Norra ülikõrged autotollid: uut tüüpi masinate puhul ei kasseerita ei imporditasu ega käibemaksu.

Møller-Holst loetleb aga võimalusi, kuidas kütuseelemendiga autod ka soetushinna poolest konkurentsivõimelisteks muutuvad. Esiteks arendatakse intensiivselt odavamaid materjale auto südame, kütuseelemendi valmistamiseks. Teiseks muudab auto kasutust odavamaks suurema tootmismahu puhul odavnev vesinik. Kolmandaks on vaja pikendada elementide tööiga.

Aga muidugi on kalli hinna üks põhjus ka asjaolu, et tegemist on praegu siiski veel eksklusiivse kaubaga. Näiteks tänavu tootis Daimler ainult umbes 200 sellist B-klassi Mercedes-Benzi, aastail 2014–2015 peaksid nad minema aga seeriatootmisse ja siis hakkab konveiereilt tulema juba 10 000 autot aastast. Tõenäoliselt kahaneb nende hind peagi tavaauto tasemele.

Kui Oslost loodetakse üsna pea kujundada seda tüüpi autode kants, siis terve riigi ulatuses on asi keerulisem. Teatavasti on Norra põhja-lõunaulatus umbes 1500 kilomeetrit ja see hiigelala vajaks arvutuste järgi umbes 1100 vesinikutanklat.

sciencenordic.com/Uudistaja

Jõulukaunistusi Stockholmi Sergels torgil ...

... ja Antwerpeni peamisel ostu- ja jalutustänaval Meiril

Fotod: Rein Jüriado

JÕULUDE EEL