Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
06. jaanuar 2012




Hääd uut aastat Uudistaja toimkonnalt! See on nüüd jälle kaheliikmeline: hakkame nädalakirja toimetama vaheldumisi kolleeg Katre Paloga.
Ei mäleta, kuidas oli varasematel aastatel, aga seekord tundub, et pühade sattumine nädalavahetuspäevadele on paljusid inimesi pannud jõulurahupuhkust kuidagi väga tõsiselt võtma. Riigitelevisoon on sel nädalal näidanud aina kordussaateid, lehed avaldavad rohkeid pilte oma toimetuserahvast – ja uudiseid on väga napilt.
Niiviisi ei jää ka Uudistajal muud üle, kui olla selleski nädalakirjas pigem pildiline: pakun fotomeenutusi eelmisest Uudistajast möödunud veidi rohkem kui kahest nädalast. Mõni neist koos allkirjaga annab peaaegu sõnumikese mõõdu välja. Aga näpuotsajagu on ka tekstisõnumeid, näiteks selle kohta, mida võiks lähipäevil ette võtta.
Loodetavasti ei võta keegi sellist rahulikku sissejuhatust üleskutsena terveks aastaks uinuma jääda; vastupidi: loodan, et tuleb tegus ja huvitav 2012. aasta. Selleks kõigile õnne, tervist ja edu!
Toomas Jüriado




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 



         


 



JÕULUDEST UUDE AASTASSE: UUDISTAJA PILDISTUSI


 




22. detsembril oli Tallinnas Teatri Puhvetis järjekorras neljas ja ühtlasi 2011. aasta viimane Teaduskabaree. Vaadati tagasi lõppevale teadusaastale, esinesid füüsikud Jaak Kikas ja Andi Hektor, luuletajad Maarja Kangro ja Leelo Tungal, kaasa lõid teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler, teaduskupleedega esines Sädelev Kass. Samas andis teadusajakirjanike selts kätte esimese Ökuli auhinna, mille sai seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu. Fotol on Heidi Soosalu ja Priit Ennet
  

Umbes samal tunnil, täpsemalt algusega kell 20.11, kandsid 30 muusikut kümne Tallinna kiriku tornikelladel ette Margo Kõlari „Tornikellade laulu”. Helisesid Püha Aleksander Nevski katedraali, Püha Nikolai Imetegija kiriku, Issandamuutmise kiriku, Peeter-Pauli kiriku, Toomkiriku, Oleviste kiriku, Püha Vaimu kiriku, Ukraina kreekakatoliku kiriku, Kaarli kiriku ja Jaani kiriku kellad, kokku ligi viiskümmend. Samal ajal sai Jaani
kiriku fassaadil näha Taavi Varmi videoprojektsiooni; näiteks muutus pühakoda korraks päris piparkoogimaja sarnaseks
  

Samal õhtul pildistasin kaht Tallinna üsna eri nägu jõulupuud. Raekoja platsi kuusk hoolimata Rohke Debelaki vana-aastaloitsust pärast kaht esimest korda enam ümber ei kukkunud, ...
  

... hoopis omamoodi „kuusk” oli aga püstitatud Vabaduse väljakule
  

23. detsembri keskpäev Tartus Tähtveres: oleks sulaselge vale öelda, et lund üldse ei ole
  

24. detsembri pärastlõuna: viimane aeg meisterdada piparkoogimaja
  

Jõulu-jumalateenistus Tartu Peetri kirikus (foto: Rein Jüriado)
  

Kui jõululaupäeva keskpäeval oli Tartus veel ivake lund, ...
  

... siis päeva jooksul sulas see ära ning et õhtul oli paar külmakraadi, muutusid teed ülimalt libedaks. Nii Raadi kalmistul (kus nägime koguni kiirabiautot) kui ka Raekoja platsil tuli käies olla väga ettevaatlik. Nii pole ime, et raeplats oli kaheksandal õhtutunnil peaaegu inimtühi
  

Esimese jõulupüha hommikul oli koertel ja inimestel taas võimalik lumele jälgi teha ...
  

... ja päeval kummus vähemalt Tartu kohal peaaegu selge taevas
  

Järgmisel ööl saabus aga kuri jõulukülaline Patrick, mis jättis kümned tuhanded pered vooluta, terve Viljandi linna ka veeta. Langevate puude alla mattunud liinide taastus võttis aega ja nii oli kodusid, kus ka uus aasta tuli elektrita vastu võtta.
Tartu suhtes oli Patrick armuline, aga tormimurdu tuli ette ka Toomemäel ...
  


... ning „tormimurdu” Raekoja platsil. Üks tubli issi püüdis küll lasteaialaste ehitud puukesi püsti upitada, aga otsekohe puhus paha Patrick need taas pikali
  

Oleks ma natuke kiiremini astunud, oleksin tõenäoliselt jäänud Emajõe kaldapealsel Dorpati hotelli taga
selle liiklusmärgi alla
  

Hoolitsevad tartlased olid „Sea” jõululised kõrvakatted kõvasti kinni teipinud ja vähemalt neid tuul ära viia ei saanud
  

Aga taevas ajas tuul valgeid pilvelambaid ...
  

... sinisele karjamaale
  

Oleks selge liialdus väita, et 26. detsembril Tartus lund sugugi ei olnud
 
Edasi tuli Eesti kõigi aegade kõige soojem 27. detsember: Tallinnas sooja 8,8, Tartus 9,2, Pärnus 8,3, Narvas 9,4, Kundas aga koguni 10,9 kraadi
  

28. detsember: taas tuuline, aga selge sinise taevaga
  

Aasta viimased päevad olid tuulised ja pilvised, sadas igat sorti sademeid. 31. detsembri õhtuks langes temperatuur veidi alla nulli, natuke puistas ka lund, aga aasta viimane päikeseloojang oli kenasti värviline
  

Uue aasta esimene üllatus: EMHI lumekaart näitab, et õhtu ja ööga on Läänemaal maha tulnud tubli lumekiht, Lääne-Nigulas lausa 18 cm!
  

Tartus (fotol Raadi kalmistu) oli lund vaid sümboolselt
  

1. jaanuari värviline loojang ...
  

... ja 2. jaanuari veel värvilisem päikesetõus Tartu Annelinnas
  

Olgu korra taas fikseeritud ka Emajõe veeseis
  

3. jaanuaril tegi hommiku hämaraks paks udu
  

4. jaanuari lumekaart: läänes on lumekiht kokku vajunud, Eestimaa „idakaaresarvedes” aga paisunud.

Läänekaarest saabus ka järjekordne torm, mille eel raporteeriti aina remondibrigaadide vägevast valmisolekust. Küllap jäi torm oodatust jõuetumaks ja küllap hakkab tuuleteema meediat juba ka tüütama, igatahes ei märganud Uudistaja üleriigilises ajakirjanduses muid värskeid hulluilmakajastusi kui pildid ja kaadrid järjekordselt Pärnu tänavaile tunginud merest
  

Eile hommiku lumekaart kinnitab, et sula on rohkem hammustanud Lääne-Eesti lund ja nii jääb Lääne-Nigula valge kate oma 4 sentimeetriga juba kauge kagu Tuulemäele ühe sentimeetri alla


Tartus sadas eile pärastlõunal laia lörtsi

 



EESTI UUDISEID

 




Jõulujärg Läänemaal Puhtus. Tavaliselt on meri neist puudest paarkümmend meetrit eemal (foto: Marju Pajumets)

 
Vesi: kus napilt, kus üleliia
2011. aasta sügis oli üpris kuiv: Eesti keskmine sademete hulk oli sügisel 153 mm, pikaajaline keskmine on aga 199 mm. Seepärast pole üllatav, et Lõuna-Eesti jõgede veetase oli madalam kui pikaajaline detsembrikuu keskmine veetase või kõikus selle lähedal.
Seevastu detsember oli tavapärasest kaks korda sademelisem (110 mm vs. 54 mm). Pärnu sadu oli koguni 271% normist: 184 mm. Mõnegi Lääne- ja Edela-Eesti jõe veetase tõusis sedavõrd, et püstitati lausa uusi jõulukuu rekordeid. 21. detsembril kell 14 oli pikaajaline detsembrikuu kõrgeim veetase ületatud Reiu (247 cm, senine rekord 2008. aastast 192 cm), Saarjõe (vastavalt 263 ja 240 cm; 1980. a.), Kasari (221 ja 208 cm; 1991. a.), Vigala (244 ja 193 cm; 1999. a.) ja Vihterpalu (226 ja 220 cm; 2008. a.) jõel olevates hüdromeetriajaamades. Harjumaal läks taas keema kuulus Tuhala nõiakaev.
Kuu viimasel kolmandikul üksteise järel läänerannikut tabanud tormid tõid edelatuulega kaasa mitu mereveetõusu, sealhulgas linnades: Haapsalus ja Pärnus. Siiski jäi veetase allapoole ohtlikuks peetavat piiri.
EMHI/Uudistaja
 

  

 
Teaduskeskus Ahhaa, Tartu 2011. aasta tegu
 
Tartu mulluse aasta tegu on Ahhaa keskus
Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil „Aasta tegu 2011” hääletasid tartlased 2011. aasta tähtsaimaks teoks teaduskeskuse Ahhaa avamise. Võitja sai auhinnaks klaasikunstnik Merle Bukoveci töö „Ajatusenäitaja VI”.
Võitjale järgnenud kümne olulisema teo seas olid näiteks uued punased linnaliinibussid, rahvakunstifestival Europeade, Tartu tervishoiukõrgkooli uus õppehoone, Emajõe-äärse täika sünd Tartus, Tähetorni renoveerimine jt. Kõikide nende tegude tegijad said linnavalitsuse ja Postimehe ühise aukirja ning raamatu „Kõne Tartu linnast”. Kokku anti aasta teo valimisel 5211 häält Tartu linna ja Postimehe veebilehel ning ajalehelõigenditega.
Tartu aasta teo tiitel anti välja juba 14. korda; varem on selle pälvinud Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivri taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus, korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistri tiitel ja karikavõit, Aura veekeskuse avamine, Treffneri kooli renoveerimine, Turusild, tunnelkollektor Kesklinna-2, Jaani kiriku taastamine, hansalodi Jõmmu, Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine, TÜ kliinikumi uued ravihooned, rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus ning mullu kopsu siirdamine TÜ kliinikumis.
www.tartu.ee

 

 

  

 



TASUB OSALEDA



 


Kolm näidet piparkoogikunsti kohta A. D. 2011: kollektiiv Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) „Vremja-machine” – tagurpidi käiv kell, ...

  

... loomerühma „You Must Relax” taies „President” ...
  

... ja hiiglaslik klaaskommiakendega „Madonna lennukitega”, valmistaja Klaasikulbi tiim ehk Maret Sarapu, Kai Kiudsoo-Värv, Leeni Silk, Anna Ellakvere ja Merle Bukovec
 
PiparkoogiMaania
teemal „Ajamasin” on Tallinnas Pärnu maantee 6 asuvas disaini- ja arhitektuurigaleriis lahti kuni pühapäevani, iga päev kell 11–18. Oleks väga rumal see fantaasiamäng vaatamata jätta! Kel minekuvõimalust pole, saab väikese ettekujutuse järjekorras juba kuuenda piprakoogikunstinäituse eksponaatidest blogist toomasjuriado.blogspot.com/2011/12/piparkoogimaniakkide-ulmelised.html.
 

  



Looduse Omnibussiga Pärnumaale Vändra metsa
saab laupäeval, 7. jaanuaril. Retk viib kahte uhkesse ajaloolisse tallu. Kurgjal on praegu muuseum, Särghaual Särgava talus geoloogide keskus. Räägivad vastavalt Peeter Reinmann, Madis Kuningas, Rünno Viir ja Väino Karo ning Mati Viiul ja Olle Hints. Teel kõnelevad Jaak Prozes ja Jaan Riis Looduse Omnibussi uue aasta plaanidest ja jätkuvast koostööst Fenno-Ugriaga.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 18. Sõidu hind koos lõunasöögiga Kurgjal täiskasvanutele 12
, õpilastele 6 eurot, koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
 

  

Tartu keskkonnahariduskeskuses linastub
jälle üks Matsalu 9. loodusfilmide festivalil auhinnatud linateos teisipäeval, 10. jaanuaril kell 18. Seekord on kavas poolteist tundi vältav „Serengeti“ (reissöör Reinhard Radke Saksamaalt), mis võitis festivali parima operaatoritöö auhinna kategoorias „Loodus“. Peale Reinhard Radke on filminud Ivo Nörenberg, kes töötas aegluupkaameraga.
Piletid maksavad 2 eurot (täiskasvanud) ja 1 euro (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Tartu loodusmaja õpilased savad sisse tasuta.
 

  



 


Tartu ülikooli botaanikaaias
on samuti kuni 8. jaanuarini kõigil päevadel, aga kell 10–17 avatud botaanikaaia koostöös TÜ botaanika- ja mükoloogiamuuseumiga valminud okaspuude ja käbide näitus „Jõulupuu sugulased”.
Uudistada võib nii parasvöötme kui ka palavvöötmete mitut liiki okaspuid: elus taimi, oksi ja/või käbisid. Stendidelt saab lugeda, et Euroopa eri osades on jõulupuu au pälvinud 15, Ameerikas lausa 22 okaspuud, ehkki mõned vaid harva.
Võimalik on proovida oma oskust ära tunda nii meie nelja pärismaise okaspuu kui ka mitme sissetoodud liigi oksi. Eraldi on ära märgitud TÜ botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.
 

Tartu keskkonnahariduskeskus avab näituse „Tulnukate lood”
taas esmaspäeval, 9. jaanuaril ja see jääb lahti 27. jaanuarini tööpäevadel kell 10–17. Näitus tutvustab võõrliike, esmajoones ohtlikke invasiive.
Õpilastele on näitusel töölehed, rühmakülastused tuleb kindlasti registreerida telefonil 736 6120. Näitus on tasuta, toetab KIK.
 

  

Konfliktiseminar „Hunt, lammas, inimene”
on 12. jaanuaril kell 16 Tartus Eesti looduseuurijate seltsis (Struve 2).
Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?
Arutelulaua taga saavad kokku Peep Männil (keskkonnateabe keskuse ulukiseire asjatundja), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Väitlusjuht on Marek Sammul (Eesti maaülikool).
Seminarile tuleb registreerida http://www.elus.ee/registreerumine/.
 

 




MAAILMAST



 

  


Parima linnufoto autor saab 10 000 dollarit

Kuni 26. märtsini saab võrgupaigas www.hbwcontest.com üles laadida pilte esimesele HBW maailma linnufotode võistlusele.
Võistluse on korraldanud Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW) koos HBW toetusel tegutseva linnupilte, -videosid ja -häälesalvestisi koondava andmekoguga Internet Bird Collection (IBC
).
Iga fotograaf saab võistlema saata kuni kaheksa fotot. Peale võitjale välja pandud 10 000 dollari on ette nähtud ka teine (16 HBW köidet) ja kolmas auhind (8 HBW köidet), samuti kümme äramärkimist, millega käib kaasas õigus valida endale üks HBW köide, ning neli eriauhinda, sealhulgas internetis selguv publikuauhind, kõik neli HBW köidet.
BirdLife
 


  

 
Nepalis hakkas ilmuma ingliskeelne keskkonnaajakiri
Nepali keskkonnaajakirjanike foorum (NEJEF) teatas enne jõule, et selles kauges riigis on hakanud ilmuma keskkonna ja kestlikkuse probleemidele keskenduv ingliskeelne kuukiri Face to Face.
Teates on öeldud, et ajakiri sai ilmuma hakata vaid tänu mõttekaaslastest toetajatele. Nende rahaline abi on aga ajutine, nii et nüüd kavatsetakse alustada aktiivset tellimiskampaaniat, et ajakiri jääks kestma.
Ilmumist jätkab ka nepalikeelne igakuine keskkonnaajakiri Haka-Haki. Riigi 4000 kooli saavad selle ajakirja tasuta.
NEJEF
 

  

 
Foto: OV-üürirattad (foto: www.ov-fiets.nl)
 
Rendirattad on Madalmaades moes
Hollandi raudtee NS tiiva all tegutsev nn. OV-jalgrataste võrgustik kinkis novembris jalgratta neiule, kes tegi aasta 100 000 tellimuse. 2010. aastal oli tellimuste arv piirdunud 85 000-ga.
Mainitud 100 000 tellijat tegid aasta jooksul ligi miljon sõitu. Kolme aastaga on NS üürirataste süsteemi edukäik olnud võimas. OV-rattad on üürirattad, mis pakuvad NS rongide reisijatele uksest ukseni transpordi võimalust. Üürikohti on praegu üle 230 ja peale suurte ja keskmiste jaamade on nende seas ka üsna väikesi, samuti metroo- ja bussijaamu ning hulk pargi-ja-sõida-parklaid.
Haagi ja Utrechti jaamas on nüüd ka nn. OV-bike@home teenus, mis ei võimalda tellijal üürida ratast mitte ainult oma sõidu viimase, vaid ka esimese osa jaoks: 15 euro eest kuus võib klient üürida ratta ja viia selle koju.
OV-võrgustikuga on võimalik NS kliendikaardi või ühispileti omanikul liituda võrgu kaudu; aastamaks on 10 eurot; ööpäeva rattaüür on aga 3 eurot. See annab võimaluse kasutada rattaid soodsalt ka käikudeks töökohtumistele, päevasteks matkadeks või õhtusteks väljasõitudeks.
Hollandi keele oskaja saab lähemalt uurida võrgupaigast www.ov-fiets.nl.
ELTIS
 

 


  

 
Samal ajal, kui meil toimetasid järjestikku mitu mehenimega tormi, tegi Skandinaavias pahandust Dagmar. See pilt on tehtud Hökarängenis Stockholmi lõunaosas (foto: Fredrik Malmgren)
  

Võimalused suusarõõme nautida pole siiski päris kadunud, näiteks Rootsis Sälenis (foto: Rein Jüriado)
 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012