Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA






UUDISTAJA
13. jaanuar 2012


JAANUARI TALVERÕÕMUD


 

Selle nädala esimesed päevad andsid lootust, et lõpuks saab talvisemaid olusid.



Tartu spordipargi lumetoodang



Sisse aeti esimesed suusarajad ...



... ja siledaks sõideti kelgumäed (fotod: Timo Palo)




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 


Bioenergiata poleks elu
„Bioloogilise energiata poleks elu ja seega peaks bioloogilise energiatootmise mehhanismi kujunemist pidama elu tekke kõige olulisemaks ja esmaseks etapiks,” kirjutab uues Horisondis professor Peep Palumaa, kes 2011. aasta novembris valiti esimese Eestis töötava teadlasena Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) eluaegseks liikmeks. Numbri kaanelugu „ELU ALUS. Energia ja energeetika” haarab energiateemat väga laialt, alates Suure Paugu eelsest Energiast ning jõudes lõpuks küsimuseni, kust ja kuidas saavad energiat rakud.
Peale elu energia pakub ajakiri lugusid tuuleenergiast, samuti energeetika ja pooljuhtide ning tumeenergia vallast. Uute rubriikidena on lisandunud „Maitsemeistreid”, kus tutvustavad oma tegemisi Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased-õppejõud, ning „Mälusäru”, kus pakuvad peamurdmist tuntud Eesti mälumängurid Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla. Seevastu „Keeleveerus” paneb Ene Vainik selleks korraks punkti emotsioonisõnavara analüüsimisele, tehes seda looga „Kurb, aga tõsi”.
Jätkuvad Indrek Rohtmetsa rännakud, mis seekord viivad albatrosside juurde. Möödunud arheoloogia-aastast annab tavapärase ülevaate muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut. Demograaf Allan Puurilt oleme aga uurinud, mida ta arvab rahvaloendusest.
Talveteema toovad näärikuu numbrisse „Ilmapiir”, kus Jüri Kamenik selgitab, milline peaks olema korralik lumehelves, ning „Eesti asi”, kus seekord on juttu uiskudest, mis tehtud hobuse sääreluust.
Horisont

        



EESTI UUDISED



Sellise keskkonnakirvega peeti meeles majandus- ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi (foto: EKO)

EKO tunnustas Tiiu Raiat ja taunis Juhan Partsi tegevust
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on juba kuuendat aastat järjepanu jaganud tiitleid neile, kes on meie looduskaitse- ja keskkonnategevuses paistnud silma hea või halvaga.
2011. aasta keskkonnategija tiitli sai sedapuhku Tiiu Raia, keskkonnakirvega noomiti aga taas majandus- ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi.
Aasta keskkonnategija Tiiu Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumis veeosakonna nõunikuna. Teda tänati pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Tiiu Raia suunamisel on paljud Eesti asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Ühtlasi on Eestis suudetud kõrvaldada enamik nn. HELCOM-i valupunkte ja tehtud tõsist tööd selle nimel, et aastaks 2015 oleks kõigi meie veekogude seisund hea.
2011. aasta keskkonnateo nominentide hulka kuulusid ka Gennadi Skromnov 2011. aastal EPLi „Eesti asjaks” valitud looduskaamerate algatuse eest ja Urmas Vahur Kurese loodushoiutalus pärandkoosluste taastamise, ohustatud liikide elupaikade loomise ja loodusväärtuste tutvustamise eest.
Keskkonnakirve tiitliga pandi Juhan Partsile pahaks, et minister endiselt eelistab põlevkivienergeetikat taastuvenergiale. Halba varju on talle andnud ka kulutused, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet on teinud Saaremaa püsiühenduse loomiseks. Seda enam, et keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning selle sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaametit aruande heakskiitva otsuse pärast.
Juhan Partsi kõrval oli kirvekandidaat ka Eesti keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite propageerimise eest.
EKO
 
 

 


Guara Muugat tervitab Elmar Uuk (foto: Toomas Jüriado)

Eesti parima taimejoonistaja Guara Muuga näitus
Tartus Baeri majas avati 10. jaanuaril Eesti parima ja nõutavaima taimejoonistaja Guara Muuga näitus. Näha saab monotüüpia tehnikas valmistatud jõulu-, uusaasta- ja sünnipäevakaarte, samuti seinamaale. Välja on pandud ka valik taimepilte.

Taimejoonistusi tuntaksegi tema loomingust kõige enam: Guara on teinud üle mitme tuhande taimepildi. Neid on ilmunud paljudes teatmeteostes ja taimemäärajates, nt. 1300 joonistust suurteoses „Eesti floora”, tema tehtud värvilisi taimepilte saab imetleda ka „Taimede kukeaabitsas”.
Mõne kuu pärast 87. sünnipäeva pidavat kunstnikku tuli avamisel tervitama rohkelt huvilisi (vt. fotot).
Peale Guara Muuga suurepäraste kunstitööde on ühele lauale välja pandud ka teadlase, kirjaniku ja kunstniku Vambola Maavara (1928–1999) looming.
Kunstinäitust saab vaadata veebruari lõpuni. Infot jagab Vaike Hang, tel. 742 1288.
Uudistaja
 
 

 

 

Allikas: www.powerhouse.ee/MediaConsulta/MilenaKaznatsejeva.jpg
Milena Kaznatsejeva võidutöö andis talle võimaluse saada omanimeline Galileo satelliit


Üks Galileo programmi satelliit ristitakse Eesti neiu järgi Milenaks
Mullu sügisel kutsus Galileo satelliidiprogramm Eestist pärit 9.–11. aasta vanuseid lapsi osalema joonistusvõistlusel „Kosmos ja kosmoselend”.
Võistlusele esitatud üle 700 tööst valiti parimaks Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumi õpilase Milena Kaznatsejeva joonistus (tema juhendaja on kunstiõpetaja Olga Zarkova). Tunnistus koos Milena nime kandva satelliidimudeliga anti kätte 11. jaanuaril Euroopa Komisjoni Eesti esinduses. 
Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa kosmoseagentuuri arendatav globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem, millega soovitakse tagada EL-i võimekus kosmosetehnoloogia valdkonnas.
Esimene paar Galileo satelliite saadeti kosmosesse möödunud aasta 21. oktoobril: üks neist sai nime Belgias elava lapse Thijs’i, teine Bulgaaria tüdruku Natalia järgi. Kokku on kavas maailmaruumi saata 27 Galileo satelliiti: kõigile neile antakse nimi ühe Euroopa Liidu liikmesriigis elava lapse järgi.
BNS/Uudistaja
 

 
 


 


Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.
Kaks aastat tagasi korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsutakse noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.
Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks (vt. www.miks.ee).
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Iga õpilane vastab eraldi. Esimese vooru küsimused avaldatakse sellel veebilehel 17. jaanuaril.
Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Osavõtjaid ootavad auhinnad.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.
Lisateavet viktoriini kohta jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo:
telefon 742 1143 või 521 8771
e-post palo.katre@gmail.com.
MTÜ Loodusajakiri / Eesti Loodus


 
 

TASUB OSALEDA



Foto: ERM

Eesti film 100: rändnäitus Johannes Pääsukese töödest
Alates 9. jaanuarist kuni kuu lõpuni saab Tartu kaubamajas rändnäitusel „Meediate piirilt” tutvuda Eesti kunagise fotograafi ja filmitegija Johannes Pääsukese (1892–1918) fotodega.
Omaaegse tava järgi töötas ka Johannes Pääsuke tihti kahe kaameraga korraga: fotoaparaadiga pildistades ja kinokaameraga filmides. Sellest koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni. Näitusel saab vaadata neid kaadreid, mis tema fotodel ja filmides kattuvad.
Näitus on üks paljudest üritustest, millega tähistatakse Eesti filminduse 100. aasta juubelit (vt. ka www.ef100.ee). Eesti filmi sünnipäevaks peetakse 30. aprilli 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene film: lühidokumentaal Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal.
ERM






Looduse Omnibuss viib Emumäele ja Tartu tähetorni
Tuleval laupäeval, 14. jaanuaril teeb omnibuss retke kõigepealt Pandivere kõrgustiku tippu Emumäele ja seejärel Toomemäele, Tartu tähetorni.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.00 ja on tagasi pealinnas kell 20.
Sõidu hind koos planetaariumietenduse ja muuseumipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 15 eurot, õpilastele 7 eurot ning koolieelikutele tasuta.
Teavet saab küsida ja end reisile kirja panna: 6 481 740, 56 476 297, info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
 
 


Teekond Araratile: Riho Västriku ja Ain Vartsu õhtu
Esmaspäeval, 16. jaanuaril kutsub Looduse Omnibuss loodusõhtule, et vaadata ka Tallinnas OÜ Vesilind toodetud dokumentaalfilmi „Teekond Araratile”. Filmi esilinastus oli möödunud aasta detsembris Tartus (loe vanemat Uudistajat http://www.eestiloodus.ee/uudistaja404.html).
Õhtu jooksul pakub muusikalisi vahepalu Ain Varts (kitarr).
Loodusõhtu toimub rahvusraamatukogus ja algab kl. 18.00. Sissepääs on õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 euro, täiskasvanutel 2 eurot.
Loodusfilmiõhtut on võimalik jälgida ka otseülekandes aadressil: www.tv.itrotid.ee.
Looduse Omnibuss

 


  

Tartu keskkonnahariduskeskuse leiab Kompanii 10 (foto: Toomas Jüriado)

Talvine keskkonnainfopäev Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskus korraldab 14. jaanuaril talvise keskkonnainfopäeva, kus jagatakse teavet talvega seotud loodus- ja keskkonnateemade kohta ning üksiti räägitakse majaomanike kohustustest ja muredest talvel.
Huvilised saavad ülevaate ka Tartumaa matka- ja suusaradadest, samuti on võimalus kuulata Riho Kinksi loengut aialindudest talvel ning töötoas meisterdada taaskasutatavatest materjalidest vahvaid ja omanäolisi toidumaju või põneva kujuga rasvapalle.
Üritus on prii, töötoahuvilistel on soovitatav ennast varem kirja panna e-posti teel: info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus

 

  


Kaader filmist „Vihmategijad” (foto: www.kumu.ee)

Filmiõhtud globaalsetest keskkonnaprobleemidest
MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsub keskkonnateemadel kaasamõtlevaid inimesi jaanuari kolmapäevadel filmiõhtutele, et üheskoos vaadata keskkonnaprobleeme kajastavaid filme.
Esimene filmivaatamine oli 11. jaanuaril: näidati Keenia lillelinna Naivasha argielu käsitlevat filmi „Õitsev äri” (autor Ton van Zantvoort).
18. jaanuaril
on võimalus vaadata filmi „Vihmategijad” (autor Floris-Jan van Luyni), see kajastab Hiina rahvavabariigi keskkonnakaitseprobleeme.
25. jaanuaril näidatakse aga üleilmastumiseteemalist filmi „Unustatud ruum”, mis on pälvinud Orizzonti eriauhinna 2010. aastal Veneetsia filmifestivalil.
Filmiõhtud korraldatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis ning sissepääs on kõigile tasuta. Samal ajal on lahti ka õiglase kaubanduse kohvik.
Eesti Roheline Liikumine

 

  


Valgeselg-kirjurähn (foto: vikipeedia)

EOÜ ootab valgeselg-kirjurähni pesitsusandmeid
Eesti ornitoloogiaühing koostab valgeselg-kirjurähni kaitse tegevuskava ning ühtlasi on plaanis luua selle liigi elupaigamudel. Mudel aitaks paremini selgitada valgeselja pesitsuskohti ja levikut ning liigile olulisi elupaiganäitajaid.
Elupaigamudeli loomiseks on vaja teada vähemalt 100 valgeselg-kirjurähni pesa asukohta, mistõttu oodatakse linnuhuviliste abi: andke teada kõigist aastatel 2001–2011 leitud valgeselg-kirjurähni pesadest või pesitsusele viitavatest vaatlustest (vanalind toidab poega, äsja lennuvõimestunud pojad vms.).
Võimaluse korral lisage juurde pesa või vaatluskoha koordinaat (sobib ka GIS kihina) või asukoha võimalikult täpne kirjeldus ja vaatluse kirjeldus (poegadega pesa, vanalind pesal või ehitab pesa vms.). Linnuatlase tegemise käigus juba kaardile kantud andmeid pole vaja uuesti saata.
Andmeid oodatakse e-posti aadressil rihokinks@gmail.com.
EOÜ




NUPUTA

Kui kolleeg Toomas Jüriado on lõpetuseks teinud huvitavaid kommentaare, siis mina püüan lugejate meelt lahutada nuputamisülesandega. Siikohal võtan appi Eesti Looduse toimetusse aastakümnete jooksul kogunenud fotoarhiivi ning pakun äraarvamiseks ühe vana pildi.
Millise kaitsealuse rändrahnuga on tegu (vt. fotot)?
Vihje: kivi asub ühes meie rahvuspargis, rahnu mõõdud on
5,8 x 5,6 x 3,5 m ning ümbermõõt 21,1 m (H. Viiding 1986). Praegusajaks on loodusolud tema ümber loomulikult tunduvalt muutunud: foto on tehtud 1970. aastal.
Ootan pakkumisi kuni 20. jaanuarini aadressil palo.katre@gmail.com.

 

Foto: Edgar Kask


 


Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012