UUDISTAJA
13. jaanuar 2012
JAANUARI TALVERÕÕMUD
Selle nädala esimesed päevad andsid lootust, et lõpuks saab talvisemaid olusid.
Tartu spordipargi lumetoodang
Sisse aeti esimesed suusarajad ...
... ja siledaks sõideti kelgumäed (fotod: Timo Palo)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Bioenergiata poleks elu
„Bioloogilise energiata poleks elu ja seega peaks bioloogilise
energiatootmise mehhanismi kujunemist pidama elu tekke kõige olulisemaks
ja esmaseks etapiks,” kirjutab uues Horisondis professor Peep Palumaa,
kes 2011. aasta novembris valiti esimese Eestis töötava teadlasena
Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) eluaegseks liikmeks.
Numbri kaanelugu „ELU ALUS. Energia ja energeetika” haarab energiateemat
väga laialt, alates Suure Paugu eelsest Energiast ning jõudes lõpuks
küsimuseni, kust ja kuidas saavad energiat rakud.
Peale elu energia pakub ajakiri lugusid tuuleenergiast, samuti
energeetika ja pooljuhtide ning tumeenergia vallast. Uute rubriikidena
on lisandunud „Maitsemeistreid”, kus tutvustavad oma tegemisi Tallinna
tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased-õppejõud, ning
„Mälusäru”, kus pakuvad peamurdmist tuntud Eesti mälumängurid Indrek
Salis ja Jevgeni Nurmla. Seevastu „Keeleveerus” paneb Ene Vainik selleks
korraks punkti emotsioonisõnavara analüüsimisele, tehes seda looga
„Kurb, aga tõsi”.
Jätkuvad Indrek Rohtmetsa rännakud, mis seekord viivad albatrosside
juurde. Möödunud arheoloogia-aastast annab tavapärase ülevaate
muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut.
Demograaf Allan Puurilt oleme aga uurinud, mida ta arvab
rahvaloendusest.
Talveteema toovad näärikuu numbrisse „Ilmapiir”, kus Jüri Kamenik
selgitab, milline peaks olema korralik lumehelves, ning „Eesti asi”, kus
seekord on juttu uiskudest, mis tehtud hobuse sääreluust.
Horisont
EESTI UUDISED
Sellise keskkonnakirvega peeti meeles majandus- ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi (foto: EKO)
EKO tunnustas Tiiu Raiat ja taunis Juhan Partsi tegevust
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on juba kuuendat aastat järjepanu
jaganud tiitleid neile, kes on meie looduskaitse- ja keskkonnategevuses
paistnud silma hea või halvaga.
2011. aasta keskkonnategija tiitli sai sedapuhku Tiiu Raia,
keskkonnakirvega noomiti aga taas majandus- ja kommunikatsiooniministrit
Juhan Partsi.
Aasta keskkonnategija Tiiu Raia töötas pikka aega
keskkonnaministeeriumis veeosakonna nõunikuna. Teda tänati pühendunud
töö eest Eesti veekogude kaitsel. Tiiu Raia suunamisel on paljud Eesti
asulad ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted
lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Ühtlasi on Eestis suudetud kõrvaldada
enamik nn. HELCOM-i valupunkte ja tehtud tõsist tööd selle nimel, et
aastaks 2015 oleks kõigi meie veekogude seisund hea.
2011. aasta keskkonnateo nominentide hulka kuulusid ka Gennadi Skromnov
2011. aastal EPLi „Eesti asjaks” valitud looduskaamerate algatuse eest
ja Urmas Vahur Kurese loodushoiutalus pärandkoosluste taastamise,
ohustatud liikide elupaikade loomise ja loodusväärtuste tutvustamise
eest.
Keskkonnakirve tiitliga pandi Juhan Partsile pahaks, et minister
endiselt eelistab põlevkivienergeetikat taastuvenergiale. Halba varju on
talle andnud ka kulutused, mida majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet on teinud Saaremaa
püsiühenduse loomiseks. Seda enam, et keskkonnamõjude hindamise aruanne
ei arvestanud ekspertide järeldusi ning selle sisu ei ole kooskõlas
säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaametit aruande
heakskiitva otsuse pärast.
Juhan Partsi kõrval oli kirvekandidaat ka Eesti keemiatööstuse liidu
tegevdirektor Hallar Meybaum fosfaate sisaldavate pesupulbrite
propageerimise eest.
EKO
Guara Muugat tervitab Elmar Uuk (foto: Toomas Jüriado)
Eesti parima taimejoonistaja Guara Muuga näitus
Tartus Baeri majas avati 10. jaanuaril Eesti parima ja nõutavaima
taimejoonistaja Guara Muuga näitus. Näha saab monotüüpia tehnikas
valmistatud jõulu-, uusaasta- ja sünnipäevakaarte, samuti seinamaale.
Välja on pandud ka valik taimepilte.
Taimejoonistusi tuntaksegi tema loomingust kõige enam: Guara on teinud
üle mitme tuhande taimepildi. Neid on ilmunud paljudes teatmeteostes ja
taimemäärajates, nt. 1300 joonistust suurteoses „Eesti floora”, tema
tehtud värvilisi taimepilte saab imetleda ka „Taimede kukeaabitsas”.
Mõne kuu pärast 87. sünnipäeva pidavat kunstnikku tuli avamisel tervitama rohkelt huvilisi (vt. fotot).
Peale Guara Muuga
suurepäraste kunstitööde on ühele lauale välja pandud ka teadlase,
kirjaniku ja kunstniku Vambola Maavara (1928–1999) looming.
Kunstinäitust saab vaadata veebruari lõpuni. Infot jagab Vaike Hang, tel. 742 1288.
Uudistaja
Allikas: www.powerhouse.ee/MediaConsulta/MilenaKaznatsejeva.jpg
Milena Kaznatsejeva võidutöö andis talle võimaluse saada omanimeline Galileo satelliit
Üks Galileo programmi satelliit ristitakse Eesti neiu järgi Milenaks
Mullu sügisel kutsus Galileo satelliidiprogramm Eestist pärit 9.–11.
aasta vanuseid lapsi osalema joonistusvõistlusel „Kosmos ja
kosmoselend”.
Võistlusele esitatud üle 700 tööst valiti parimaks Kohtla-Järve
kesklinna gümnaasiumi õpilase Milena Kaznatsejeva joonistus (tema
juhendaja on kunstiõpetaja Olga Zarkova). Tunnistus koos Milena nime
kandva satelliidimudeliga anti kätte 11. jaanuaril Euroopa Komisjoni
Eesti esinduses.
Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa kosmoseagentuuri arendatav globaalne
navigatsioonisatelliitide süsteem, millega soovitakse tagada EL-i
võimekus kosmosetehnoloogia valdkonnas.
Esimene paar Galileo satelliite saadeti kosmosesse möödunud aasta 21.
oktoobril: üks neist sai nime Belgias elava lapse Thijs’i, teine
Bulgaaria tüdruku Natalia järgi. Kokku on kavas maailmaruumi saata 27
Galileo satelliiti: kõigile neile antakse nimi ühe Euroopa Liidu
liikmesriigis elava lapse järgi.
BNS/Uudistaja
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”
MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12.
klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti
Looduses”.
Kaks aastat tagasi korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega
viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Huvi viktoriini vastu ja
osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsutakse noori
loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.
Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele
ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks (vt.
www.miks.ee).
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Iga õpilane vastab eraldi. Esimese vooru küsimused avaldatakse sellel veebilehel 17. jaanuaril.
Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Osavõtjaid ootavad auhinnad.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.
Lisateavet viktoriini kohta jagab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo:
telefon 742 1143 või 521 8771
e-post palo.katre@gmail.com.
MTÜ Loodusajakiri / Eesti Loodus
TASUB OSALEDA
Foto: ERM
Eesti film 100: rändnäitus Johannes Pääsukese töödest
Alates 9. jaanuarist kuni kuu lõpuni saab Tartu kaubamajas rändnäitusel
„Meediate piirilt” tutvuda Eesti kunagise fotograafi ja filmitegija
Johannes Pääsukese (1892–1918) fotodega.
Omaaegse tava järgi töötas ka Johannes Pääsuke tihti kahe kaameraga
korraga: fotoaparaadiga pildistades ja kinokaameraga filmides. Sellest
koostööst on ERMi kogus üle tuhande foto Setomaalt, Tartust, Narvast
piki põhjarannikut Haapsaluni, saartelt Kuivastust Sõrve sääreni.
Näitusel saab vaadata neid kaadreid, mis tema fotodel ja filmides
kattuvad.
Näitus on üks paljudest üritustest, millega tähistatakse Eesti
filminduse 100. aasta juubelit (vt. ka www.ef100.ee). Eesti filmi
sünnipäevaks peetakse 30. aprilli 1912, mil Tartu kinos Illusion
linastus Johannes Pääsukese esimene film: lühidokumentaal Vene
katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal.
ERM
Looduse Omnibuss viib Emumäele ja Tartu tähetorni
Tuleval laupäeval, 14. jaanuaril teeb omnibuss retke kõigepealt Pandivere kõrgustiku tippu Emumäele ja seejärel Toomemäele, Tartu tähetorni.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.00 ja on tagasi pealinnas kell 20.
Sõidu hind koos planetaariumietenduse ja muuseumipiletiga
täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 15 eurot,
õpilastele 7 eurot ning koolieelikutele tasuta.
Teavet saab küsida ja end reisile kirja panna: 6 481 740, 56 476 297, info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Teekond Araratile: Riho Västriku ja Ain Vartsu õhtu
Esmaspäeval, 16. jaanuaril kutsub Looduse Omnibuss loodusõhtule,
et vaadata ka Tallinnas OÜ Vesilind toodetud dokumentaalfilmi „Teekond
Araratile”. Filmi esilinastus oli möödunud aasta detsembris Tartus (loe
vanemat Uudistajat http://www.eestiloodus.ee/uudistaja404.html).
Õhtu jooksul pakub muusikalisi vahepalu Ain Varts (kitarr).
Loodusõhtu toimub rahvusraamatukogus ja algab kl. 18.00. Sissepääs on õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 euro, täiskasvanutel 2 eurot.
Loodusfilmiõhtut on võimalik jälgida ka otseülekandes aadressil: www.tv.itrotid.ee.
Looduse Omnibuss
Tartu keskkonnahariduskeskuse leiab Kompanii 10 (foto: Toomas Jüriado)
Talvine keskkonnainfopäev Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskus korraldab 14. jaanuaril talvise
keskkonnainfopäeva, kus jagatakse teavet talvega seotud loodus- ja
keskkonnateemade kohta ning üksiti räägitakse majaomanike kohustustest
ja muredest talvel.
Huvilised saavad ülevaate ka Tartumaa matka- ja suusaradadest, samuti on
võimalus kuulata Riho Kinksi loengut aialindudest talvel ning töötoas
meisterdada taaskasutatavatest materjalidest vahvaid ja omanäolisi
toidumaju või põneva kujuga rasvapalle.
Üritus on prii, töötoahuvilistel on soovitatav ennast varem kirja panna e-posti teel: info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Kaader filmist „Vihmategijad” (foto: www.kumu.ee)
Filmiõhtud globaalsetest keskkonnaprobleemidest
MTÜ Eesti Roheline Liikumine kutsub keskkonnateemadel kaasamõtlevaid
inimesi jaanuari kolmapäevadel filmiõhtutele, et üheskoos vaadata
keskkonnaprobleeme kajastavaid filme.
Esimene filmivaatamine oli 11. jaanuaril: näidati Keenia lillelinna
Naivasha argielu käsitlevat filmi „Õitsev äri” (autor Ton van
Zantvoort).
18. jaanuaril on võimalus vaadata filmi „Vihmategijad” (autor Floris-Jan van Luyni), see kajastab Hiina rahvavabariigi keskkonnakaitseprobleeme.
25. jaanuaril näidatakse aga üleilmastumiseteemalist filmi „Unustatud ruum”, mis on pälvinud Orizzonti eriauhinna 2010. aastal Veneetsia filmifestivalil.
Filmiõhtud korraldatakse Tallinnas Kumu kunstimuuseumis ning sissepääs
on kõigile tasuta. Samal ajal on lahti ka õiglase kaubanduse kohvik.
Eesti Roheline Liikumine
Valgeselg-kirjurähn (foto: vikipeedia)
EOÜ ootab valgeselg-kirjurähni pesitsusandmeid
Eesti ornitoloogiaühing koostab valgeselg-kirjurähni kaitse tegevuskava
ning ühtlasi on plaanis luua selle liigi elupaigamudel. Mudel aitaks
paremini selgitada valgeselja pesitsuskohti ja levikut ning liigile
olulisi elupaiganäitajaid.
Elupaigamudeli loomiseks on vaja teada vähemalt 100 valgeselg-kirjurähni
pesa asukohta, mistõttu oodatakse linnuhuviliste abi: andke teada
kõigist aastatel 2001–2011 leitud valgeselg-kirjurähni pesadest või
pesitsusele viitavatest vaatlustest (vanalind toidab poega, äsja
lennuvõimestunud pojad vms.).
Võimaluse korral lisage juurde pesa või vaatluskoha koordinaat (sobib ka
GIS kihina) või asukoha võimalikult täpne kirjeldus ja vaatluse
kirjeldus (poegadega pesa, vanalind pesal või ehitab pesa vms.).
Linnuatlase tegemise käigus juba kaardile kantud andmeid pole vaja
uuesti saata.
Andmeid oodatakse e-posti aadressil rihokinks@gmail.com.
EOÜ
NUPUTA
Kui
kolleeg Toomas Jüriado on lõpetuseks teinud huvitavaid kommentaare,
siis mina püüan lugejate meelt lahutada nuputamisülesandega. Siikohal
võtan appi Eesti Looduse toimetusse aastakümnete jooksul kogunenud
fotoarhiivi ning pakun äraarvamiseks ühe vana pildi.
Millise kaitsealuse rändrahnuga on tegu (vt. fotot)?
Vihje: kivi asub ühes meie rahvuspargis, rahnu mõõdud on 5,8 x 5,6 x 3,5 m ning ümbermõõt 21,1 m (H. Viiding 1986). Praegusajaks on loodusolud tema ümber loomulikult tunduvalt muutunud: foto on tehtud 1970. aastal.
Ootan pakkumisi kuni 20. jaanuarini aadressil palo.katre@gmail.com.
Foto: Edgar Kask
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|