Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. september 2004


Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Ilmus KIKi aastaraamat

Augusti lõpul ilmus Keskkonnauuringute Keskuse aastaraamat. Selles on kokku võetud KIKi 2003. aasta. Tuuakse majandusnäitajaid, räägitakse välislaenude vahendamisest, ISPA projektidest, Euroopa Regionaalarengu Fondist. Põhirõhk on asetatud keskkonnaprojektide tutvustamisele - igast valdkonnast on toodud näiteks mõned projektid, mis võiksid ühel või teisel kujul pakkuda eeskuju ka järgnevatele. Sest, nagu ütleb oma saatesõnas keskkonnaminister Villu Reiljan - meil tuleb paratamatult teha valikuid, kuna raha napib ikka. Aastaraamatu kirjastas MTÜ Loodusajakiri.

Loodusajakiri





Väätsa prügila sai keskkonnajuhtimise sertifikaadi

Väätsa prügila Järvamaal sai reedel teise prügilana Eestis keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14001.
Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmuse kinnitusel nõuab prügila kui olulise keskkonnamõjuga käitise juhtimine keskkonnajuhtimise süsteemi olemasolu. Rahvusvaheline ISO 14001 sertifikaat, mille omandamine on ettevõttele vabatahtlik, tõendab, et lisaks riiklikule regulatsioonile järgib ettevõte ka kõiki loodushoiu ja keskkonnajuhtimise häid tavasid.
Sertifikaadi väljastanud AS Metrosert juhataja Ain Noormägi hinnangul võiksid keskkonnajuhtimissüsteeme omada kõik Eesti prügilad.
31. augusti seisuga oli Eesti Kvaliteediühingu andmeil Eestis välja antud 98 keskkonnajuhtimise sertifikaati.
Väätsa prügila teenindab 100 000 elanikuga piirkonda ning prügila täitumisaeg on vähemalt 25 aastat. Prügila omanikud on 13 Järvamaa omavalitsust.

BNS


Avatakse Emajõe Suursoo maastikukaitseala külastuskeskus

8. septembril kell 13 avab keskkonnaminister Villu Reiljan Emajõe Suursoo maastikukaitseala külastuskeskuse.
Kaitseala keskus on rajatud põnevale ajaloolisele paigale. Maja on ehitatud kunagi samas kohas paiknenud Uue-Kastre linnuse ja hilisema Kantsi kõrtsi varemete kohale. Külastajatele avatakse hoone esimene korrus, teisel korrusel asub looduskaitseala kontor.

Keskkonnaministeerium


SÜNDMUS



Sügisõhtu geoloogidega
Teisipäeval, 28. septembril 2004


Õhtu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskäigu Toompeal geoloog Jaak Nõlvaku juhtimisel. Teises osas külastame TTÜ Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid aluspõhja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TTÜ Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sündmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele küsimustele, näiteks kuidas ja kui täpselt saab määrata kivimite vanust, kust on pärit rändrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavärinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Kuldne sügis Kõrvemaal
Laupäeval, 25. septembril 2004


Otsime ürgsete jõgede jälgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sööme jõhvikaid ja naudime sügisvärvides Kõrvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Järvi järved
Kõnnu Suursoo
Paukjärv ja Paukjärve oos
Jussi nõmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanõud ning võtta kaasa võileivad.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri




Kuhu lähed, Eesti mets? - Eestimaa Looduse Fondi rattaretk Ida-Virumaal.
Toimumisaeg: 1.-3. oktoober 2004


9. rattaretk "Kuhu lähed, Eesti mets?" toimub Ida-Virumaal, elektritootjate jäljerida järgides Viivikonna karjäärist üle järverikka Kurtna kandi maa-alustesse Kohtla-Nõmme kaevandustesse, seejärel maa peal paiknevaid langatusalasid vaagides Alutaguse vanadesse ja vaiksetesse metsatukkadesse.
Teemakohane trükis ilmub Maalehe vahel 9. septembril.
Täpsem teave ja registreerimine alates 6. septembrist ELFi kodulehel http://reisid.elfond.ee/index.php?main=tulevasedyritused&second=20011102160102

ELF


UUDISTAJA SOOVITAB

Geenifoorum 2004

Tartus 17. ja 18. septembril toimuv viies rahvusvaheline konverents Geenifoorum 2004 "Genoomikalt Meditsiinile" annab ülevaate viimastest arengutest biotehnoloogias, keskendudes lähemalt biotehnoloogia - eelkõige genoomika ja geneetika rollile ning mõjudele meditsiinis, majanduses ja inimsuhetes. Interdistsiplinaarne programm koondab Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud biotehnoloogia, eelkõige inimese-, populatsiooni- ja farmakogeneetika eksperdid ning valdkonna arengu sotsiaalmajanduslikke mõjusid hindavad teadlased. Registreerumise lõpptähtaeg on 13. september. Täpsem info osalemistingimuste, esinejate ja programmi kohta asub aadressil http://www.geneforum.ee.

SA Geenikeskus


TEUK-VI

Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents "Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine VI" (TEUK-VI) on kavas läbi viia Tartus EPMÜ peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapäeval, 11. novembril k. a. Konverentsi TEUK-VI korraldavad Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Biokütuste Ühing, SA Archimedes ning Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Palun võimalikult pea esitada soove teha sellesse valdkonda kuuluvaid ettekandeid. Ettekannete esitamise soovi teatamise tähtaeg on 14. september k.a. Eriti soovime konverentsile ettekandeid järgmistel teemadel. Eesti taastuvate energiaallikate ressurss ning selle kasutamisvõimalused, soojuse ja elektri koostootmine, integreeritud jõujaamad (näit elektrituulikud ning kiiresti reguleeritavad elektritootjad), taastuvenergeetika ja looduskaitse, taastuvenergeetika seadmete ehitus- ning käidukulud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri hind.
Täpsem info Valdur Tiit, vtiit@neti.ee 052 804 46.

TEUK-VI korraldav toimkond


ASJATUNDJA



KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
31. august 2004

"Keskkonnaministeerium käivitab ökoloogilist maksureformi

Keskkonnaminister Villu Reiljan ja ministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe esitlesid täna ökoloogilise maksureformi ideekuvandit. Ministeeriumi seisukohti toetasid valitsusväliste organisatsioonide esindajana Säästva Eesti Instituudi juht Valdur Lahtvee ning ettevõtjate esindajana AS Kunda Nordic Tsement vanemnõunik Aadu Kana.
Ökoloogilise maksureformi põhiidee on suunata ühiskond maksureformi abil arenema keskkonnasõbralikult. See saavutatakse mitmekesise meetmete paketi elluviimisel, millest olulisim on nihutada maksukoormust tööjõu maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja saastamise maksustamisele.
Reformiga mõjutatakse tarbija ja tootja rahakotti nii, et kasulikum on käituda keskkonnasõbralikult. See eeldab, et keskkonnasõbralikud tooted on konkurentsivõimelise hinnaga, samuti tähendab see oluliselt suuremat tähelepanu uute, vähem loodusressurssi nõudvate ja vähem saastavate tehnoloogiate arendamist ja juurutamist. Ökoloogiline maksureform annab tõuke majanduse ümberstruktureerimisele: arengusüsti saavad näiteks tipptehnoloogiad, energiasäästu tehnikad jms.
Ökoloogilisi maksureforme hakati Euroopa Liidu riikides käivitama juba aastaid tagasi eesmärgiga lahendada korraga kolme probleemi: (1) suurendada majanduse konkurentsivõimet, tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks; (2) luua uusi töökohti seeläbi, et vähendatakse tööjõu maksustamist; (3) motiveerida keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma.
Keskkonnaministeeriumi soov on kaasata reformi kontseptsiooni väljatöötamisse algusest peale sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja lai avalikkus. Keskkonnaministeeriumi abimister Olavi Tammemäe rõhutas: *Reformi edu aluseks on kogu ühiskonna, sh poliitikute, riigiametinike, äripoole ja valitsusväliste organisatsioonide mõistmine ja osalemine."
Minister Villu Reiljani sõnul on just praegu õige aeg hakata ökoloogiliselt mõtlema ka maksusüsteemi tasandil: *Me oleme saavutanud strateegilised eesmärgid - Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige, nüüd on aeg keskenduda sellele, kuidas karmides konkurentsitingimustes edukaks jääda. Vaja on paradigma muutust, et tagada eestluse elujõud ja, et ka tulevastel põlvedel oleks hea elada."
Kokkuvõttes on ökoloogiline maksureform kasulik kõigile: igaüks meist saab puhtama ja tervislikuma elukeskkonna, rohkem rõõmu loodusest ja suurema heaolu; ärimees saab odavamalt tööjõudu ja motivatsiooni tehnoloogilisteks uuendusteks ning riik garanteeritud maksutulu, et lahendada keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleeme.
Ökoloogilise maksureformi kontseptsioon - kuidas viia reformi Eestis läbi - peab vastavalt valitsuse koalitsioonileppele valmima 2007. aastaks.

Pressikonverentsi presentatsiooni leiate ministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/OKM.ppt
."



Keskkonnaministeerium käivitab ökoloogilist maksureformi. Kuidas on seis praegu? Palju laekub üldse nn ökoloogilisi makse Eestis erinevate maksude lõikes? Mis selle rahaga tehakse?

Eva Kraav, Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõunik:

Aastatel 2002-2003 oli Eestis keskkonnatasude ehk -maksude laekumine alljärgnev.

Kokku riigieelarve tulud
2002 - 36 249 304
2003 - 41 244 705
Maksude laekumine riigieelarvesse
2002 - 34 329 436
2003 - 35 890 726
s.h
Raskeveokimaks
2002 - --
2003 - 52
Kütuseaktsiis
2002 - 1 821 825
2003 - 2 072 490
Mootorsõidukiaktsiis
2002 - 174 713
2003 - 9 029
Pakendiaktsiis
2002 - 781
2003 - 449
Keskkonnatasud – riigieelarvesse
2002 - 266 119
2003 - 395 273
Sh saastetasu
2002 - 171 708
2003 - 285 935
Maavara kaevandamisõiguse tasu
2002 - 23 501
2003 - 28 732
Vee erikasutusõiguse tasu
2002 - 43 179
2003 - 46 440
Kalapüügiõiguse tasu
2002 - 17 242
2003 - 25 425
Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu
2002 - 3 815
2003 - 4 647
Keskkonnale tekitatud kahju hüvitis
2002 - 4 582
2003 - 3 572
Muud
2002 - 424
2003 - 18
Keskkonnatasude osatähtsus riigieelarve tuludes %
2002 - 0,73
2003 - 0,98
Metsatulu riigimetsast
2002 - 169 000
2003 - 172 000
Kokku nn ökomaksud
2002 - 2 432 438
2003 - 2 649 293
% riigieelarve tuludest
2002 - 6,7
2003 - 6,4
% riigimaksudest
2002 - 7,1
2003 - 7,4
% sisemajanduse kogutoodangust
2002 - 2,28
2003 - 2,28


Ülaltoodud tabelis on 2002. ja 2003. aasta riigieelarve täitmise aruannetest välja võetud kõik maksud, tasud ja tulud, mida saab otseselt keskkonna ja loodusvaradega seostada. Nende osatähtsus oli riigieelarve tuludes 2002. aastal 6,7% ja 2003. aastal 6,4%. Põhiliselt on keskkonnamaksude osatähtsus nii suur kütuseaktsiisi arvelt, mida täna Eestis aga keskkonnamaksuks lugeda ei saa. Erinevalt Eestist käsitletakse Euroopa Liidus keskkonnamaksuna kütuseaktsiisi, mille suurendamisel, soodustuste ja toetuste ärajätmisel põhinebki suuresti EL riikide ökoloogiline maksureform.
Keskkonnatasude osa riigieelarve tuludes oli 2002. aastal vaid 0,73% ja 2003. aastal 0,93%. Riigimetsa tulust laekub 26% riigieelarvesse. Sellest 15% kasutatakse metsa taastootmiseks läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK).
Riigieelarvesse laekuvaid keskkonnatasusid (st siia hulka ei kuulu näiteks kütuseaktsiis ja raskeveokimaks) kasutatakse läbi KIKi täies ulatuses riigi keskkonnakaitse (eriti keskkonnakaitse infrastruktuuri) arendamiseks ja loodusvarade taastootmiseks.
Pakendiaktsiisist läheb 50% riigieelarvesse sihtotstarbeta, 50% kasutatakse läbi KIK jäätmemajanduse arendamiseks.
Raskeveokimaks jõustus Eesti 2003. aasta 1. jaanuaril. Alates 2003. aastast Eestis mootorsõidukiaktsiisi enam ei maksta. Euroopa Komisjonil on plaanis käesoleva aasta lõpuks välja töötada ühtse mootorsõidukiaktsiisi kehtestamise juhise kavand.
Teeseaduse § 45 alusel suunati kütuseaktsiisist 2002. aastal 65% ja alates 2003. aasta 1. jaanuarist 75% teehoiu rahastamiseks.

Peale selle laekus 70% üleriigilise tähtsusega maardlatest ja 100% kohaliku tähtsusega maardlatest kaevandatava maavara kaevandamisõiguse tasust ning 50% siseveekogudest ning põhjaveest võetava vee erikasutustasust kohalike omavalitsuste eelarvetesse. 2003. aastal olid need summad vastavalt 69,1 ja 42,6 miljonit krooni. Kohalikel omavalitsustel pole seni kohustust nende eelarvetesse laekuvat keskkonnatasu kasutada keskkonnakaitse eesmärgil.


KIIRKOMMENTAAR

Lihula kivisõda: kasvatagem puudest ausambad

Möödunud nädalal raputas Eestit Lihula kivisõda. Ei kasutatud küll sealsel linnamäel asuvat kiviheitemasinat, kuid Eesti pinda lendas ohtralt vastu taevast. Kivisõja vallandas mingi segase ausamba mahavõtmine valitsuse poolt. Olgu selle au ja sambaga kuidas on, kuid keegi pole veel kuulnud, et mõne põlispuu langetamine - mis ka toimub tavaliselt öösel - oleks vallandanud kas või lumesõda. Loogika on lihtne - puu kasvab ise, inimene otsustab. Kuid mingi monumendi võib kokku meisterdada iga inimene, aga katsugu keegi teha ometi ükskord algusest lõpuni valmis üks puu. Eestil oleks õigem loobuda igasuguste ausammaste, monumentide ja mälestuskivihunnikute kokkuklopsimisest ning nende asemel kas nimetama või kasvatama põlispuid, mida teadupärast rahvasuu mäletab põlvest põlve, kauem kui mis tahes pronkselukat.

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet