Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. september 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Ilmus KIKi aastaraamat

Augusti lpul ilmus Keskkonnauuringute Keskuse aastaraamat. Selles on kokku vetud KIKi 2003. aasta. Tuuakse majandusnitajaid, rgitakse vlislaenude vahendamisest, ISPA projektidest, Euroopa Regionaalarengu Fondist. Phirhk on asetatud keskkonnaprojektide tutvustamisele - igast valdkonnast on toodud niteks mned projektid, mis viksid hel vi teisel kujul pakkuda eeskuju ka jrgnevatele. Sest, nagu tleb oma saatesnas keskkonnaminister Villu Reiljan - meil tuleb paratamatult teha valikuid, kuna raha napib ikka. Aastaraamatu kirjastas MT Loodusajakiri.

Loodusajakiri





Vtsa prgila sai keskkonnajuhtimise sertifikaadi

Vtsa prgila Jrvamaal sai reedel teise prgilana Eestis keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14001.
Vtsa Prgila juhataja Aivar Lhmuse kinnitusel nuab prgila kui olulise keskkonnamjuga kitise juhtimine keskkonnajuhtimise ssteemi olemasolu. Rahvusvaheline ISO 14001 sertifikaat, mille omandamine on ettevttele vabatahtlik, tendab, et lisaks riiklikule regulatsioonile jrgib ettevte ka kiki loodushoiu ja keskkonnajuhtimise hid tavasid.
Sertifikaadi vljastanud AS Metrosert juhataja Ain Noormgi hinnangul viksid keskkonnajuhtimisssteeme omada kik Eesti prgilad.
31. augusti seisuga oli Eesti Kvaliteedihingu andmeil Eestis vlja antud 98 keskkonnajuhtimise sertifikaati.
Vtsa prgila teenindab 100 000 elanikuga piirkonda ning prgila titumisaeg on vhemalt 25 aastat. Prgila omanikud on 13 Jrvamaa omavalitsust.

BNS


Avatakse Emaje Suursoo maastikukaitseala klastuskeskus

8. septembril kell 13 avab keskkonnaminister Villu Reiljan Emaje Suursoo maastikukaitseala klastuskeskuse.
Kaitseala keskus on rajatud pnevale ajaloolisele paigale. Maja on ehitatud kunagi samas kohas paiknenud Uue-Kastre linnuse ja hilisema Kantsi krtsi varemete kohale. Klastajatele avatakse hoone esimene korrus, teisel korrusel asub looduskaitseala kontor.

Keskkonnaministeerium


SNDMUS



Sgishtu geoloogidega
Teisipeval, 28. septembril 2004


htu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskigu Toompeal geoloog Jaak Nlvaku juhtimisel. Teises osas klastame TT Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid alusphja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TT Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sndmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele ksimustele, niteks kuidas ja kui tpselt saab mrata kivimite vanust, kust on prit rndrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavrinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Kuldne sgis Krvemaal
Laupeval, 25. septembril 2004


Otsime rgsete jgede jlgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sme jhvikaid ja naudime sgisvrvides Krvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Jrvi jrved
Knnu Suursoo
Paukjrv ja Paukjrve oos
Jussi nmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanud ning vtta kaasa vileivad.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri




Kuhu lhed, Eesti mets? - Eestimaa Looduse Fondi rattaretk Ida-Virumaal.
Toimumisaeg: 1.-3. oktoober 2004


9. rattaretk "Kuhu lhed, Eesti mets?" toimub Ida-Virumaal, elektritootjate jljerida jrgides Viivikonna karjrist le jrverikka Kurtna kandi maa-alustesse Kohtla-Nmme kaevandustesse, seejrel maa peal paiknevaid langatusalasid vaagides Alutaguse vanadesse ja vaiksetesse metsatukkadesse.
Teemakohane trkis ilmub Maalehe vahel 9. septembril.
Tpsem teave ja registreerimine alates 6. septembrist ELFi kodulehel http://reisid.elfond.ee/index.php?main=tulevasedyritused&second=20011102160102

ELF


UUDISTAJA SOOVITAB

Geenifoorum 2004

Tartus 17. ja 18. septembril toimuv viies rahvusvaheline konverents Geenifoorum 2004 "Genoomikalt Meditsiinile" annab levaate viimastest arengutest biotehnoloogias, keskendudes lhemalt biotehnoloogia - eelkige genoomika ja geneetika rollile ning mjudele meditsiinis, majanduses ja inimsuhetes. Interdistsiplinaarne programm koondab Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud biotehnoloogia, eelkige inimese-, populatsiooni- ja farmakogeneetika eksperdid ning valdkonna arengu sotsiaalmajanduslikke mjusid hindavad teadlased. Registreerumise lppthtaeg on 13. september. Tpsem info osalemistingimuste, esinejate ja programmi kohta asub aadressil http://www.geneforum.ee.

SA Geenikeskus


TEUK-VI

Eesti sstliku arengu edendamisele phendatud konverents "Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine VI" (TEUK-VI) on kavas lbi viia Tartus EPM peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapeval, 11. novembril k. a. Konverentsi TEUK-VI korraldavad Eesti Pllumajanduslikool, Eesti Bioktuste hing, SA Archimedes ning Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Palun vimalikult pea esitada soove teha sellesse valdkonda kuuluvaid ettekandeid. Ettekannete esitamise soovi teatamise thtaeg on 14. september k.a. Eriti soovime konverentsile ettekandeid jrgmistel teemadel. Eesti taastuvate energiaallikate ressurss ning selle kasutamisvimalused, soojuse ja elektri koostootmine, integreeritud jujaamad (nit elektrituulikud ning kiiresti reguleeritavad elektritootjad), taastuvenergeetika ja looduskaitse, taastuvenergeetika seadmete ehitus- ning kidukulud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri hind.
Tpsem info Valdur Tiit, vtiit@neti.ee 052 804 46.

TEUK-VI korraldav toimkond


ASJATUNDJA



KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
31. august 2004

"Keskkonnaministeerium kivitab koloogilist maksureformi

Keskkonnaminister Villu Reiljan ja ministeeriumi abiminister Olavi Tammeme esitlesid tna koloogilise maksureformi ideekuvandit. Ministeeriumi seisukohti toetasid valitsusvliste organisatsioonide esindajana Sstva Eesti Instituudi juht Valdur Lahtvee ning ettevtjate esindajana AS Kunda Nordic Tsement vanemnunik Aadu Kana.
koloogilise maksureformi phiidee on suunata hiskond maksureformi abil arenema keskkonnasbralikult. See saavutatakse mitmekesise meetmete paketi elluviimisel, millest olulisim on nihutada maksukoormust tju maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja saastamise maksustamisele.
Reformiga mjutatakse tarbija ja tootja rahakotti nii, et kasulikum on kituda keskkonnasbralikult. See eeldab, et keskkonnasbralikud tooted on konkurentsivimelise hinnaga, samuti thendab see oluliselt suuremat thelepanu uute, vhem loodusressurssi nudvate ja vhem saastavate tehnoloogiate arendamist ja juurutamist. koloogiline maksureform annab tuke majanduse mberstruktureerimisele: arengussti saavad niteks tipptehnoloogiad, energiasstu tehnikad jms.
koloogilisi maksureforme hakati Euroopa Liidu riikides kivitama juba aastaid tagasi eesmrgiga lahendada korraga kolme probleemi: (1) suurendada majanduse konkurentsivimet, tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks; (2) luua uusi tkohti seelbi, et vhendatakse tju maksustamist; (3) motiveerida keskkonnasbralikult tootma, tarbima ja kituma.
Keskkonnaministeeriumi soov on kaasata reformi kontseptsiooni vljattamisse algusest peale sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna eksperdid, valitsusvlised organisatsioonid ja lai avalikkus. Keskkonnaministeeriumi abimister Olavi Tammeme rhutas: *Reformi edu aluseks on kogu hiskonna, sh poliitikute, riigiametinike, ripoole ja valitsusvliste organisatsioonide mistmine ja osalemine."
Minister Villu Reiljani snul on just praegu ige aeg hakata koloogiliselt mtlema ka maksussteemi tasandil: *Me oleme saavutanud strateegilised eesmrgid - Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige, nd on aeg keskenduda sellele, kuidas karmides konkurentsitingimustes edukaks jda. Vaja on paradigma muutust, et tagada eestluse elujud ja, et ka tulevastel plvedel oleks hea elada."
Kokkuvttes on koloogiline maksureform kasulik kigile: igaks meist saab puhtama ja tervislikuma elukeskkonna, rohkem rmu loodusest ja suurema heaolu; rimees saab odavamalt tjudu ja motivatsiooni tehnoloogilisteks uuendusteks ning riik garanteeritud maksutulu, et lahendada keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleeme.
koloogilise maksureformi kontseptsioon - kuidas viia reformi Eestis lbi - peab vastavalt valitsuse koalitsioonileppele valmima 2007. aastaks.

Pressikonverentsi presentatsiooni leiate ministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/ministeerium/uudised/2004/OKM.ppt
."



Keskkonnaministeerium kivitab koloogilist maksureformi. Kuidas on seis praegu? Palju laekub ldse nn koloogilisi makse Eestis erinevate maksude likes? Mis selle rahaga tehakse?

Eva Kraav, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakonoomika ja kontrolli nunik:

Aastatel 2002-2003 oli Eestis keskkonnatasude ehk -maksude laekumine alljrgnev.

Kokku riigieelarve tulud
2002 - 36 249 304
2003 - 41 244 705
Maksude laekumine riigieelarvesse
2002 - 34 329 436
2003 - 35 890 726
s.h
Raskeveokimaks
2002 - --
2003 - 52
Ktuseaktsiis
2002 - 1 821 825
2003 - 2 072 490
Mootorsidukiaktsiis
2002 - 174 713
2003 - 9 029
Pakendiaktsiis
2002 - 781
2003 - 449
Keskkonnatasud riigieelarvesse
2002 - 266 119
2003 - 395 273
Sh saastetasu
2002 - 171 708
2003 - 285 935
Maavara kaevandamisiguse tasu
2002 - 23 501
2003 - 28 732
Vee erikasutusiguse tasu
2002 - 43 179
2003 - 46 440
Kalapgiiguse tasu
2002 - 17 242
2003 - 25 425
Jahipiirkonna kasutusiguse tasu
2002 - 3 815
2003 - 4 647
Keskkonnale tekitatud kahju hvitis
2002 - 4 582
2003 - 3 572
Muud
2002 - 424
2003 - 18
Keskkonnatasude osathtsus riigieelarve tuludes %
2002 - 0,73
2003 - 0,98
Metsatulu riigimetsast
2002 - 169 000
2003 - 172 000
Kokku nn komaksud
2002 - 2 432 438
2003 - 2 649 293
% riigieelarve tuludest
2002 - 6,7
2003 - 6,4
% riigimaksudest
2002 - 7,1
2003 - 7,4
% sisemajanduse kogutoodangust
2002 - 2,28
2003 - 2,28


laltoodud tabelis on 2002. ja 2003. aasta riigieelarve titmise aruannetest vlja vetud kik maksud, tasud ja tulud, mida saab otseselt keskkonna ja loodusvaradega seostada. Nende osathtsus oli riigieelarve tuludes 2002. aastal 6,7% ja 2003. aastal 6,4%. Philiselt on keskkonnamaksude osathtsus nii suur ktuseaktsiisi arvelt, mida tna Eestis aga keskkonnamaksuks lugeda ei saa. Erinevalt Eestist ksitletakse Euroopa Liidus keskkonnamaksuna ktuseaktsiisi, mille suurendamisel, soodustuste ja toetuste rajtmisel phinebki suuresti EL riikide koloogiline maksureform.
Keskkonnatasude osa riigieelarve tuludes oli 2002. aastal vaid 0,73% ja 2003. aastal 0,93%. Riigimetsa tulust laekub 26% riigieelarvesse. Sellest 15% kasutatakse metsa taastootmiseks lbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK).
Riigieelarvesse laekuvaid keskkonnatasusid (st siia hulka ei kuulu niteks ktuseaktsiis ja raskeveokimaks) kasutatakse lbi KIKi ties ulatuses riigi keskkonnakaitse (eriti keskkonnakaitse infrastruktuuri) arendamiseks ja loodusvarade taastootmiseks.
Pakendiaktsiisist lheb 50% riigieelarvesse sihtotstarbeta, 50% kasutatakse lbi KIK jtmemajanduse arendamiseks.
Raskeveokimaks justus Eesti 2003. aasta 1. jaanuaril. Alates 2003. aastast Eestis mootorsidukiaktsiisi enam ei maksta. Euroopa Komisjonil on plaanis kesoleva aasta lpuks vlja ttada htse mootorsidukiaktsiisi kehtestamise juhise kavand.
Teeseaduse 45 alusel suunati ktuseaktsiisist 2002. aastal 65% ja alates 2003. aasta 1. jaanuarist 75% teehoiu rahastamiseks.

Peale selle laekus 70% leriigilise thtsusega maardlatest ja 100% kohaliku thtsusega maardlatest kaevandatava maavara kaevandamisiguse tasust ning 50% siseveekogudest ning phjaveest vetava vee erikasutustasust kohalike omavalitsuste eelarvetesse. 2003. aastal olid need summad vastavalt 69,1 ja 42,6 miljonit krooni. Kohalikel omavalitsustel pole seni kohustust nende eelarvetesse laekuvat keskkonnatasu kasutada keskkonnakaitse eesmrgil.


KIIRKOMMENTAAR

Lihula kivisda: kasvatagem puudest ausambad

Mdunud ndalal raputas Eestit Lihula kivisda. Ei kasutatud kll sealsel linnamel asuvat kiviheitemasinat, kuid Eesti pinda lendas ohtralt vastu taevast. Kivisja vallandas mingi segase ausamba mahavtmine valitsuse poolt. Olgu selle au ja sambaga kuidas on, kuid keegi pole veel kuulnud, et mne plispuu langetamine - mis ka toimub tavaliselt sel - oleks vallandanud kas vi lumesda. Loogika on lihtne - puu kasvab ise, inimene otsustab. Kuid mingi monumendi vib kokku meisterdada iga inimene, aga katsugu keegi teha ometi kskord algusest lpuni valmis ks puu. Eestil oleks igem loobuda igasuguste ausammaste, monumentide ja mlestuskivihunnikute kokkuklopsimisest ning nende asemel kas nimetama vi kasvatama plispuid, mida teaduprast rahvasuu mletab plvest plve, kauem kui mis tahes pronkselukat.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012