Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
03. veebruar 2012



JAANUARIST VEEBRUAR




Mõned nn. ilmatargad tikkusid pärast ebaõnnestunud valgete jõulude ennustust arvama, et ega õiget talve tulegi. Paraku pole ilm nüüdki nende jutte uskuma jäänud: kui see pole talv, mis meil juba üle nädal kestnud, siis peab niiviisi arvaja elama kusagil Siberis külmapooluse lähedal.

Väikese meenutusena külma tulekust sobib vaadata neid üsna ühest kohast tehtud pilte Emajõest:
  

... selline oli jõgi 22. jaanuaril, ...
  

... selline 24. ...
  

... ja selline 26. jaanuaril
  
Kõrgrõhkkonna toodud ilm on olnud üsna pilvitu ja lund on sadanud tühiselt vähe. Sestap on arvud EMHI lumekaardil kas muutumata või jäänud pigem väiksemaks:
  

24. jaanuar
  

2. veebruar
  

31. detsembri hommikul sain töökohatänaval kätte selle talve esimese härmatisepildi
  

Eile hommikul, kui ilmasammas näitas õhukülmaks –23º, ...
  

... oli Emajõest lahti veel laiguke kaarsillaalust, kus Kivisilla varemeist moodustunud „kärestik” tekitab kiirema voolu, ...
  

... ja triibuke vett sellest ülesvoolu. See on nüüd Tartu talipartide viimane varjupaik
  

Veelindudele toodud kost meelitab kohale teisigi tiivulisi

Talviseid pilte ja lumekaarte võib juurde vaadata blogipostitusest
http://toomasjuriado.blogspot.com/2012/01/paevaraamat-2-1631-jaanuar.html.



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 



   



EESTI SÕNUMEID

 


  

 


Valgetähe teenetemärk (allikas: www.president.ee)
 
Teenetemärgi saab 99 inimest
President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 1. veebruaril otsuse anda Eesti Vabariigi 94. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustusena 99 inimesele riiklikud autasud. Presidendi sõnul pole teenetemärkide saajaid palju ning see peaks tõstma neist igaühe väärtust ja kaalu. „Ta on teinud enamat, kui tööülesanne otseselt ette näeb,” ütles president.
Nii saavad Valgetähe III klassi teenetemärgi avastusõppe edendaja keemik Mare Taagepera ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvivad teadlastest näiteks Tartu ülikooli emeriitprofessor Kuulo Kalamees, Tallinna tehnikaülikooli professor Enn Loigu ja Tallinna tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto ning teadlaste nooremast põlvkonnast professorid Maarja Kruusmaa Tallinna tehnikaülikoolist ja Ülo Niinemets Eesti maaülikoolist, samuti Loodusajakirja väljaannetelegi kirjutanud ajaloolane, Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saajate seas on Tartu ülikooli õppejõud Mart Noorma, looduskaitsjatest Uudo Timm ning Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov ja Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel.
President Ilves annab teenetemärgid kätte 23. veebruaril Tartu ülikooli aulas.
Presidendi kantselei / Uudistaja




Rõuge muinasmaja (foto: www.muinasmaja.edicypages.com)
 

Kas muinasmajalised peavad vastu
Tartu ülikool teatas 29. jaanuaril, et Rõuge muinasmajja kolivad 30. jaanuaril esimesed elanikud.
TÜ arheoloogiamagistrandi Viire Pajuste juhitava eksperimentaalarheoloogilise projekti käigus ehitati viikingiaegne eluhoone, mida hakati kutsuma Rõuge muinasmajaks. Esmaspäeval kolisidki majja viis julget TÜ arheoloogiatudengit, et muinasaegsed elamuolud omal nahal järele proovida. Viire Pajuste kinnitusel elatakse nädala jooksul kuni 5. veebruarini nii, nagu võisid elada meie esivanemad.
Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual: kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenas eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.
Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut.
TÜ pressiteade lõpeb aga lausega: „Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt”.
Kuidas asi tegelikult õnnestub, saab vaadata võrgupaigast www.muinasmaja.edicypages.com.
TÜ/Uudistaja
 
  
 

Allikas: www.eoy.ee/talv
 
Talvise aialinnuvaatluse esialgne kokkuvõte
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) andis esmaspäeval teada 28. ja 29. jaanuaril toimunud talvise aialinnuvaatluse „TALV 2012” esialgsed tulemused.
Pühapäeva õhtuks oli oma vaatluseandmed edastanud 1152 linnusõpra; aialinnuvaatlusi oli tehtud rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Kokku vaatlesid linnusõbrad üle 25 330 lindu vähemalt 56 liigist. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane: ligi veerand vaadeldud lindude koguarvust. Nagu eelmiselgi aastal saavutas teise koha rohevint ja kolmanda põldvarblane. Märgatavalt rohkem nähti musträstaid: mullu oli esmaste tulemuste koostamise ajaks teatatud 300, tänavu 750 linnust. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri: mulluse 570 asemel vaid 276 lindu. Paljude vaatlejate tähelepanekute järgi ilmusid linnud söötmiskohtadesse mõne nädala eest, talviste ilmade saabudes, kuid viimaste päevade pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohtades käiakse ebaregulaarsemalt.
Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011. a. 35, 2010. a. 43 isendit).
EOÜ ootab vaatlustulemusi kuni 10. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või saata postiga koordinaatorile (Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpuks.
Talvist aialinnuvaatlust toetab KIK.
EOÜ
 
  
 

Tänavuse maailma märgalade päeva plakat (allikas: www.ramsar.org)
 
„Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”
Eestimaa looduse fond (ELF) meenutas 1. veebruari pressiteates, et 2. veebruar on traditsiooniliselt rahvusvaheline märgalade päev.ELF korraldas sel puhul koos partneritega seminari „Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Juttu oli sellest, milline on asjade seis ja mis on plaanis riigiasutustel, eraettevõtjatel ja ka vabaühendustel. Teemavaldkondadest käsitleti soode hoidu, kaitset ja taastamist, veepoliitikat, turba ja põlevkivi kaevandamist, sooturismi, loodusharidust ja sooarheoloogiat. Tutvustati parajasti käsil olevaid märgalaprojekte.
Uurides märgalade kasulikkust, teeb ELF koostööd Eesti ja Soome teadlastega projektis „Aktiivsete märgalameetmete abil toitaine koormuse vähendamine Läänemeres
, et teha kindlaks, kuidas tehismärgalade rajamine võiks aidata vähendada põllumajandusreostust. Eesti puhul on peasiht kasutada soomlaste kogemusi. Vt. www.elfond.ee/et/teemad/raba/aktiivmaergalad.
ELF
 
  
 
Võimalus kaasa mängida
26. jaanuaril läks käima Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu mälumäng (vt. eelmisest Uudistajast, http://www.eestiloodus.ee/uudistaja409.html). Algus oli hoogne: osales 10 võistkonda ja ligi 40 inimest.
Kes soovib teadmisi linnusõprade omaga võrrelda, leiab I vooru küsimused ja tulemused aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/tullid.
Järgmine voor on Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) 16. veebruaril.
EOÜ/Uudistaja
 

 

  


TASUB OSALEDA


 


  


„Ahhaa, jäätisega metsa!?”
Sellise nimega kogupere-haridusnäitus avatakse homme, 4. veebruaril teaduskeskuse Ahhaa Tallinna filiaalis Vabaduse väljaku all. Näitusel saab seigelda RMK mudelmetsas ning uudistada ajaloolisi jäätisemasinaid.
 
  
 

Foto: www.peipsimaa.ee

Peipsi ääres tõukekelgupealinnas Kolkjas,
kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev „Kolkja Kelk 2012”.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12, piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Kelgu saab korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel. Meeskondlik teatevõistlus algab kell 13. Selleks saab tõukekelgu kohapeal.
Vt. lisa www.peipsimaa.ee/kolkja-kelk-2012.
 
  
 


Kolkjasse tõukekelguvõistlusetele
viib ka Looduse Omnibuss. Huvilised saavad käia ka vanausuliste muuseumis ning Alatskivi lossis. Tallinnast väljub buss 5. veebruaril rahvusraamatukogu eest kell 8 (tagasi 20.30) ja sõit maksab koos Alatskivi lossi ekskursiooniga täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot.
Tartust sõidetakse välja keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10.45, tagasi ollakse 17.45. Sõidu hind 10 ja 5 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
   



MAAILMAST



 

  


Varsti saab linnufotosid hinnata
6. jaanuari Uudistajas http://www.eestiloodus.ee/uudistaja406.html andsime teada, et kuni 26. märtsini võib võrgupaigas www.hbwcontest.com üles laadida pilte esimesele HBW maailma linnufotode võistlusele. Võistluse on korraldanud Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW).
Nüüd teatasid korraldajad, et alates 25. veebruarist on kõigil huvilistel võimalus hakata pilte veebis (www.hbwcontest.com/voxpopuli) hindama. Sel moel selgitatakse ühe võistluse auhinna, Special Prize of Bet Vox Populi Photo võitja.
Lynx Edicions/Uudistaja
 
  
 

2009. aastal juurde avastatud liigid rühmiti: sinine lõik vastab selgrootute, helepruun mikroobide, tumepruun keelikloomade, punane taimede ja kollane seente hulgale (allikas: IISE ASU)
 
2009. aasta „uued” liigid on arvele võetud
Arizona osariigi ülikooli liikide uurimise rahvusvaheline instituut (IISE ASU) avaldas 18. jaanuaril raporti, kus on kirjas, et 2009. aastal avastati teadusele kokku 19 232 seni tundmatut liiki, kellest üle poole – 9738 ehk 50,6% – on putukad.
Arvukuselt teisel kohal on soontaimed: 2184 ehk 11,3%. Avastatute seas on 7 linnu-, 41 imetaja- ja 1487 ämblikulaadseliiki. Kokkuvõttes on juurde leitud liikide arv 5,6% suurem kui 2008. aastal.
Selle ühe aastaga leitud liikide hulk on umbes kaks korda suurem, kui neid tunti süstemaatika isa Carl Linné eluajal kokku. IISE asutaja, entomoloog Quentin Wheeler tõdes, et ehkki alates 1758. aastast, mil Linné esitas oma binaarsete liiginimetuste süsteemi, on lisandunud umbes kaks miljonit liiki, on arvatavasti veel kümme miljonit või rohkemgi liiki avastamata. Hulganisti lisandub liike üha süvenevate DNA-uuringute järgi.
Veel mõned detailid: aastast aastasse on putukatest enim avastatud mardikalisi, 2009. aastal näiteks 3485 liiki. Imetajaid tuli seevastu juurde vaid 41 ning neist 44% oli  käsitiivalisi ja 39% närilisi. 90% ehk 133 avastatud kahepaikseliikidest olid konnad. Kui praegu elavaid linde avastati seitse, siis fossiilseid linnuliike koguni 34. Kokku leiti fossiilseid liike juurde 1905.
Raportit saab põhjalikult uuriga võrgupaigast species.asu.edu.
IISE ASU
 
  
 

Selliste jalgratastega läbiti 16 Flaami omavalitsuse rattateedel kokku poolteist tuhat kilomeetrit (foto: ELTIS)
 
Flaamid soovivad siledamaid jalgrattateid
Flandrias, Belgia flaamikeelses osas, on umbes 12 000 kilomeetrit omavalitsustevahelisi rattateid. Mingi osa neist on uued, paljud aga ehitatud paarkümmend aastat tagasi toonaste nõuete järgi. Mobiilsuse ja avaliku töö ministri Hilde Crevitsi algatusel tahetakse vanu teid uuendada; esmalt tuleb koguda andmeid teede seisundi kohta.Selleks hangiti 16 335 euro eest viis jalgratast lisaseadmetega, mis mõõdavad tee ebatasasusest tingitud vibratsiooni. Sõitjate käsutuses on nutitelefoni rakendused, mille abil saab jäädvustada muidki andmeid: teede materjali ja laiust, kiirusreiimi jne.
Uurijaiks valiti Flaami ratturite ühingu kogenud sõitjad, kes läbisid 16 omavalitsuse teedel esialgu kavandatud 1000 kilomeetrist ligi poolteist korda pikema maa. Mõõdetud andmed koguti sidusandmebaasi, mille põhjal iga osalenud omavalitsus sai täieliku pildi oma teede olukorrast.
Flaamid ei olnud tulemustega rahul: vibratsioon tunnistati liiga suureks. Mullu kevadel kehtestati uutele jalgrattateedele norm: kolmemeetrise lõigu maksimaalne ebatasasus võib olla viis millimeetrit.
ELTIS
 
  
 

Laevaõnnetus ohustab ka endeemset urutülli (foto:
www.birdlife.org)
 
Uus-Meremaa laevakatastroofi uued ohud
Uus-Meremaa linnukaitseorganisatsioon Forest & Bird kinnitab, et Plenty lahe ranniku ümbruses tuleks teha kõik mis võimalik, et piirkonda puhastada. Mäletatavasti sõitis seal mullu oktoobris karile konteinerilaev Rena.
Naftasaaste tõttu hukkus kümneid tuhandeid linde; eriti hulluks muutus olukord pärast seda, kui laev 7. jaanuaril pooleks murdus. Enamjagu naftaga saastunud linde on uppunud. Leituist on taastuskeskuses hoole all väike hulk kääbuspingviine, samuti mõned pikktiib-tormilinnud ja urutüllid.
Paraku pole merre voolanud õli ainus oht merelindudele. Niisama suurt muret teeb looduskaitsjatele ka purunenud laevast pudenenud rämps, näiteks poolläbipaistvad plastgraanulid. Taastuskeskuses on mõni lind neid välja oksendanud, samuti on märgatud rannal linde plastterakesi nokkimas. Paraku on toit, mida vajavad ohustatud urutüllid, selle rämpsuga väga sarnane nii värvi, poolläbipaistvuse kui ka suuruse poolest. Ujuvaid graanuleid võivad nokkida ka vees toituvad merelinnud. Rannalt on leitud arvukalt surnud linde, kes pole õliseid. Millesse nad surid, tuleb veel uurida.
Õnnetuseks on Plenty lahe piirkonnas praegu arvukalt noorlinde, kes õpivad toituma katse- ja eksituse meetodil ja on seetõttu iseäranis ohustatud. Peale selle on laevalt merre sattunud sodi lõhkunud pesi, linnud võivad sellesse takerduda või saada ohtliku mürgituse.
Teavet lindude päästeoperatsiooni kohta leiab võrgupaigast tinyurl.com/82lws27, kus saab teha ka tööde heaks annetusi.
Forest & Bird
 
  
 

Kas sõjardid saadavad delfiinid ohtu? (foto: Wikimedia)
 
Sõjadelfiinid saadetakse Iraani?
USA sõjavägi on treeninud rühma delfiine otsima mereveest miine. Kui loom on lõhkekeha leidnud, jätab ta selle juurde tillukese hääleallika, mis aitab sukeldujatel miini üles leida ja kahjutuks teha, et see ei saaks laevadele ohtlikuks muutuda.
Treening põhineb delfiini loodusliku sonari erakordsel võimekusel eristada inimloodud ja looduslikke objekte. Väljaõpetatud loomad kavatsetakse saata Pärsia ja Omaani lahte ühendavasse ning Araabia poolsaart Iraanist eraldavasse Hormuzi väina juhul, kui Iraan peaks hakkama seda mineerima, takistamaks tankerite liiklust.
Väidetavasti kavatsevat Iraan seda teha, et mõjutada naftaturge. Senini ei ole Iraan Hormuzi väina mineerinud, kuid 1980. aastatel, sõja ajal Iraagiga, paigaldas Iraan miine Pärsia lahte. Iraani esindajad on siiski kinnitanud, et neil ei ole plaane Hormuzi väina blokeerida, kui just keegi riigile ohtlikuks ei muutu.
Paljud loomasõbrad peavad delfiinide sellist rakendust pehmelt öeldes eemaletõukavaks. „Militaardelfiinide” huku kohta seni andmeid pole, aga nad on ilmselgelt ohustatud nii miinide läheduse kui ka vägede võimaliku vaenutegevuse tõttu. Pealegi ohustatakse nõnda ka samas piirkonnas elavaid delfiine, keda võidakse ekslikult pidada vaenlase agentideks.
care2.com
 
  
 

Foto: care2.com
 
USA energeetika vajab hiigelsuurt pööret tõhususes
Ameerika energiatõhusa majanduse nõukogu (ACEEE) kinnitusel tuleks Ühendriikide energia tarbimist aastaks 2050 60% vähendada, et vabaneda naftasõltuvusest ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Tänapäeval on USA energiatootmise ja ülekande tõhusus vaid 31%.
Pole saladus, et ajalooliselt väljakujunenud tarbijamentaliteedi tõttu on selliseid muutusi Ühendriikides äärmiselt keeruline ette võtta. Aga siiski mitte võimatu: seda kinnitavad San Francisco piirkonna kogemused. San Francisco valiti USA eelmise aasta kõige kestlikumaks linnaks. Põhja-Ameerika rohelinnade indeksi järgi on San Francisco esikümnes kõigis kategooriates, üldarvestuses aga esimene. Põhiliselt on see saavutatud tänu avaliku sektori ja ärisektori suurepärasele koostööle.
Nii aidati aastal 2002 üle 4000 äriettevõttel vahetada vanad fluorestsentsvalgustid uute ja tõhusamate vastu. Väike-ettevõtetele tähendas see aastas keskmiselt 815-dollarilist kokkuhoidu. Samal moel ühiste jõupingutustega suudeti sulgeda 75 aastat töötanud äärmiselt ebatõhus Hunters Pointi jõujaam. Selleks tuli vähendada tarbitavat energiahulka 70 miljoni kilovatt-tunni võrra, millega hoiti kokku kümme miljonit dollarit.
care2.com
 
  
 

Kanada lipupuu on ohus (foto: forcechange.com)
 
Kas Kanada rahvussümbol peab võõrsiku ründele vastu?
Petitsiooniveebi forcechange.com teiste kampaaniate seas kogutakse allkirju Ontario osariigi keskkonnaministrile Jim Bradleyle saadetavale läkitusele. Nimelt nõutakse keskkonnastrateegia nüüdisajastamist, et kaitsta Kanada rahvuspuud vahtrat, mille leht ju isegi riigi lipul.
Puudele on muutunud ohtlikuks aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis), kes tungib Ontariosse lõunast, USA New Yorgi osariigist. Peale selle ohustavad vahtra asurkonda kliimamuutused. Ontariol on samalaadne kurb kogemus minevikust olemas, kui saare asurkonnale tegi rängalt kahju samuti Aasiast pärit saare salehundlane (Agrilus planipennis). Vahtrate käekäik pole aga oluline mitte ainult sümboolses või keskkonna mõttes: osariigi majanduses annab vahtrasiirupi tööstus aastas 15 miljonit dollarit.
Looduskaitseaktivistide arvates pole Ontario tulnukputuka pealetungi tõrjeks seadusandlikult sugugi valmis.
Uudistaja/forcechange.com

 






PIGEM KÜSIMUS KUI KOMMENTAAR

 




Mina, linnupetja
Mõni aasta tagasi toitsin mitu talve oma Annelinna paneelmaja neljandal korrusel asuva korteri köögiakna taga linde toidumajja puistatud päevalilleseemnetega. Toidukoht oli menukas ja rõõmu palju, aga lõpuks läks naabritega tüliks: tihased, sunnikud, ei taibanud ju seemnekesti prügikasti viia, vaid poetasid küll tänavale, küll – mis hullem – sissepääsu varikatusele.
Paaril astal jätsin lindude kiirtoidukoha pidamise vahele, aga tänavu sügisel sattusin raadiole lindude toitmise kohta intervjuud andma ja siis hakkas väheke piinlik. Otsustasin proovida võrkudesse pistetud toidupallidega. Tsirgud leidsid teised otsekohe üles. Väga menukaks kerad siiski ei osutunud, sest maja tagumisel küljel pakub keegi ilmselt midagi paremat, küllap sihvkasid. Siiski on vist tosinkond kerakest linnunokkadesse kadunud.
Nüüd enam mitte. Kerakesed pole osteski kuigi pehmed, pakasega tõmbuvad aga lausa kivikõvaks. Ühelt pakendilt leian õpetuse: kui temperatuur on alla 5 miinuskraadi, „on soovitav rasvapall enne üles riputamist veidi katki teha”. Proovisin sedagi, aga palju sa ikka purustad: toidukraam tikub ju läbi võrgu pudisema. Ja ega ma saa ka päev otsa kodus akna all istuda ja proovida, kas on veel kättesaadavaid palukesi.
Nii olengi nõutu ja tunnen end petukauba pakkujana. Või on petukaubapakkuja hoopis toidupalatarnija, kes arvab, et Eesti talveilm on enamasti sula?
Toomas Jüriado
 

 


  
 

Tartu draakoniga filmimees trotsib pakast





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012