Eesti Loodus

„Ahhaa, jäätisega metsa!?”
Sellise nimega kogupere-haridusnäitus avatakse homme, 4. veebruaril teaduskeskuse Ahhaa Tallinna filiaalis Vabaduse väljaku all. Näitusel saab seigelda RMK mudelmetsas ning uudistada ajaloolisi jäätisemasinaid.

Foto: www.peipsimaa.ee

Peipsi ääres tõukekelgupealinnas Kolkjas,
kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev „Kolkja Kelk 2012”.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12, piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Kelgu saab korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel. Meeskondlik teatevõistlus algab kell 13. Selleks saab tõukekelgu kohapeal.
Vt. lisa www.peipsimaa.ee/kolkja-kelk-2012.

Kolkjasse tõukekelguvõistlusetele
viib ka Looduse Omnibuss. Huvilised saavad käia ka vanausuliste muuseumis ning Alatskivi lossis. Tallinnast väljub buss 5. veebruaril rahvusraamatukogu eest kell 8 (tagasi 20.30) ja sõit maksab koos Alatskivi lossi ekskursiooniga täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot.
Tartust sõidetakse välja keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10.45, tagasi ollakse 17.45. Sõidu hind 10 ja 5 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

MAAILMAST

Varsti saab linnufotosid hinnata
6. jaanuari Uudistajas http://www.eestiloodus.ee/uudistaja406.html andsime teada, et kuni 26. märtsini võib võrgupaigas www.hbwcontest.com üles laadida pilte esimesele HBW maailma linnufotode võistlusele. Võistluse on korraldanud Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW).
Nüüd teatasid korraldajad, et alates 25. veebruarist on kõigil huvilistel võimalus hakata pilte veebis (www.hbwcontest.com/voxpopuli) hindama. Sel moel selgitatakse ühe võistluse auhinna, Special Prize of Bet Vox Populi Photo võitja.
Lynx Edicions/Uudistaja

2009. aastal juurde avastatud liigid rühmiti: sinine lõik vastab selgrootute, helepruun mikroobide, tumepruun keelikloomade, punane taimede ja kollane seente hulgale (allikas: IISE ASU)

2009. aasta „uued” liigid on arvele võetud
Arizona osariigi ülikooli liikide uurimise rahvusvaheline instituut (IISE ASU) avaldas 18. jaanuaril raporti, kus on kirjas, et 2009. aastal avastati teadusele kokku 19 232 seni tundmatut liiki, kellest üle poole – 9738 ehk 50,6% – on putukad.
Arvukuselt teisel kohal on soontaimed: 2184 ehk 11,3%. Avastatute seas on 7 linnu-, 41 imetaja- ja 1487 ämblikulaadseliiki. Kokkuvõttes on juurde leitud liikide arv 5,6% suurem kui 2008. aastal.
Selle ühe aastaga leitud liikide hulk on umbes kaks korda suurem, kui neid tunti süstemaatika isa Carl Linné eluajal kokku. IISE asutaja, entomoloog Quentin Wheeler tõdes, et ehkki alates 1758. aastast, mil Linné esitas oma binaarsete liiginimetuste süsteemi, on lisandunud umbes kaks miljonit liiki, on arvatavasti veel kümme miljonit või rohkemgi liiki avastamata. Hulganisti lisandub liike üha süvenevate DNA-uuringute järgi.
Veel mõned detailid: aastast aastasse on putukatest enim avastatud mardikalisi, 2009. aastal näiteks 3485 liiki. Imetajaid tuli seevastu juurde vaid 41 ning neist 44% oli käsitiivalisi ja 39% närilisi. 90% ehk 133 avastatud kahepaikseliikidest olid konnad. Kui praegu elavaid linde avastati seitse, siis fossiilseid linnuliike koguni 34. Kokku leiti fossiilseid liike juurde 1905.
Raportit saab põhjalikult uuriga võrgupaigast species.asu.edu.
IISE ASU

Selliste jalgratastega läbiti 16 Flaami omavalitsuse rattateedel kokku poolteist tuhat kilomeetrit (foto: ELTIS)

Flaamid soovivad siledamaid jalgrattateid
Flandrias, Belgia flaamikeelses osas, on umbes 12 000 kilomeetrit omavalitsustevahelisi rattateid. Mingi osa neist on uued, paljud aga ehitatud paarkümmend aastat tagasi toonaste nõuete järgi. Mobiilsuse ja avaliku töö ministri Hilde Crevitsi algatusel tahetakse vanu teid uuendada; esmalt tuleb koguda andmeid teede seisundi kohta.Selleks hangiti 16 335 euro eest viis jalgratast lisaseadmetega, mis mõõdavad tee ebatasasusest tingitud vibratsiooni. Sõitjate käsutuses on nutitelefoni rakendused, mille abil saab jäädvustada muidki andmeid: teede materjali ja laiust, kiirusrežiimi jne.
Uurijaiks valiti Flaami ratturite ühingu kogenud sõitjad, kes läbisid 16 omavalitsuse teedel esialgu kavandatud 1000 kilomeetrist ligi poolteist korda pikema maa. Mõõdetud andmed koguti sidusandmebaasi, mille põhjal iga osalenud omavalitsus sai täieliku pildi oma teede olukorrast.
Flaamid ei olnud tulemustega rahul: vibratsioon tunnistati liiga suureks. Mullu kevadel kehtestati uutele jalgrattateedele norm: kolmemeetrise lõigu maksimaalne ebatasasus võib olla viis millimeetrit.
ELTIS

Laevaõnnetus ohustab ka endeemset urutülli (foto: www.birdlife.org)

Uus-Meremaa laevakatastroofi uued ohud
Uus-Meremaa linnukaitseorganisatsioon Forest & Bird kinnitab, et Plenty lahe ranniku ümbruses tuleks teha kõik mis võimalik, et piirkonda puhastada. Mäletatavasti sõitis seal mullu oktoobris karile konteinerilaev Rena.
Naftasaaste tõttu hukkus kümneid tuhandeid linde; eriti hulluks muutus olukord pärast seda, kui laev 7. jaanuaril pooleks murdus. Enamjagu naftaga saastunud linde on uppunud. Leituist on taastuskeskuses hoole all väike hulk kääbuspingviine, samuti mõned pikktiib-tormilinnud ja urutüllid.
Paraku pole merre voolanud õli ainus oht merelindudele. Niisama suurt muret teeb looduskaitsjatele ka purunenud laevast pudenenud rämps, näiteks poolläbipaistvad plastgraanulid. Taastuskeskuses on mõni lind neid välja oksendanud, samuti on märgatud rannal linde plastterakesi nokkimas. Paraku on toit, mida vajavad ohustatud urutüllid, selle rämpsuga väga sarnane nii värvi, poolläbipaistvuse kui ka suuruse poolest. Ujuvaid graanuleid võivad nokkida ka vees toituvad merelinnud. Rannalt on leitud arvukalt surnud linde, kes pole õliseid. Millesse nad surid, tuleb veel uurida.
Õnnetuseks on Plenty lahe piirkonnas praegu arvukalt noorlinde, kes õpivad toituma katse- ja eksituse meetodil ja on seetõttu iseäranis ohustatud. Peale selle on laevalt merre sattunud sodi lõhkunud pesi, linnud võivad sellesse takerduda või saada ohtliku mürgituse.
Teavet lindude päästeoperatsiooni kohta leiab võrgupaigast tinyurl.com/82lws27, kus saab teha ka tööde heaks annetusi.
Forest & Bird

Kas sõjardid saadavad delfiinid ohtu? (foto: Wikimedia)

Sõjadelfiinid saadetakse Iraani?
USA sõjavägi on treeninud rühma delfiine otsima mereveest miine. Kui loom on lõhkekeha leidnud, jätab ta selle juurde tillukese hääleallika, mis aitab sukeldujatel miini üles leida ja kahjutuks teha, et see ei saaks laevadele ohtlikuks muutuda.
Treening põhineb delfiini loodusliku sonari erakordsel võimekusel eristada inimloodud ja looduslikke objekte. Väljaõpetatud loomad kavatsetakse saata Pärsia ja Omaani lahte ühendavasse ning Araabia poolsaart Iraanist eraldavasse Hormuzi väina juhul, kui Iraan peaks hakkama seda mineerima, takistamaks tankerite liiklust.
Väidetavasti kavatsevat Iraan seda teha, et mõjutada naftaturge. Senini ei ole Iraan Hormuzi väina mineerinud, kuid 1980. aastatel, sõja ajal Iraagiga, paigaldas Iraan miine Pärsia lahte. Iraani esindajad on siiski kinnitanud, et neil ei ole plaane Hormuzi väina blokeerida, kui just keegi riigile ohtlikuks ei muutu.
Paljud loomasõbrad peavad delfiinide sellist rakendust pehmelt öeldes eemaletõukavaks. „Militaardelfiinide” huku kohta seni andmeid pole, aga nad on ilmselgelt ohustatud nii miinide läheduse kui ka vägede võimaliku vaenutegevuse tõttu. Pealegi ohustatakse nõnda ka samas piirkonnas elavaid delfiine, keda võidakse ekslikult pidada vaenlase agentideks.
care2.com

Foto: care2.com

USA energeetika vajab hiigelsuurt pööret tõhususes
Ameerika energiatõhusa majanduse nõukogu (ACEEE) kinnitusel tuleks Ühendriikide energia tarbimist aastaks 2050 60% vähendada, et vabaneda naftasõltuvusest ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Tänapäeval on USA energiatootmise ja ülekande tõhusus vaid 31%.
Pole saladus, et ajalooliselt väljakujunenud tarbijamentaliteedi tõttu on selliseid muutusi Ühendriikides äärmiselt keeruline ette võtta. Aga siiski mitte võimatu: seda kinnitavad San Francisco piirkonna kogemused. San Francisco valiti USA eelmise aasta kõige kestlikumaks linnaks. Põhja-Ameerika rohelinnade indeksi järgi on San Francisco esikümnes kõigis kategooriates, üldarvestuses aga esimene. Põhiliselt on see saavutatud tänu avaliku sektori ja ärisektori suurepärasele koostööle.
Nii aidati aastal 2002 üle 4000 äriettevõttel vahetada vanad fluorestsentsvalgustid uute ja tõhusamate vastu. Väike-ettevõtetele tähendas see aastas keskmiselt 815-dollarilist kokkuhoidu. Samal moel ühiste jõupingutustega suudeti sulgeda 75 aastat töötanud äärmiselt ebatõhus Hunters Pointi jõujaam. Selleks tuli vähendada tarbitavat energiahulka 70 miljoni kilovatt-tunni võrra, millega hoiti kokku kümme miljonit dollarit.
care2.com

Kanada lipupuu on ohus (foto: forcechange.com)

Kas Kanada rahvussümbol peab võõrsiku ründele vastu?
Petitsiooniveebi forcechange.com teiste kampaaniate seas kogutakse allkirju Ontario osariigi keskkonnaministrile Jim Bradleyle saadetavale läkitusele. Nimelt nõutakse keskkonnastrateegia nüüdisajastamist, et kaitsta Kanada rahvuspuud vahtrat, mille leht ju isegi riigi lipul.
Puudele on muutunud ohtlikuks aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis), kes tungib Ontariosse lõunast, USA New Yorgi osariigist. Peale selle ohustavad vahtra asurkonda kliimamuutused. Ontariol on samalaadne kurb kogemus minevikust olemas, kui saare asurkonnale tegi rängalt kahju samuti Aasiast pärit saare salehundlane (Agrilus planipennis). Vahtrate käekäik pole aga oluline mitte ainult sümboolses või keskkonna mõttes: osariigi majanduses annab vahtrasiirupi tööstus aastas 15 miljonit dollarit.
Looduskaitseaktivistide arvates pole Ontario tulnukputuka pealetungi tõrjeks seadusandlikult sugugi valmis.
Uudistaja/forcechange.com

PIGEM KÜSIMUS KUI KOMMENTAAR


	2012/12