Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
17. veebruar 2012



VEEBRUAR



Eelmise nädala lõpus sai kõrgrõhkkonna pikaaegne võim lõpuks otsa ja kange pakane taandus. Sel nädalal on ilm olnud palju mitmenäolisem nii ajas kui ka ruumis. Eriti käib see nädalahaku lumesadude kohta, mis tõid rohket valgelisa Lääne-Eestisse, üsna vähe aga sinna, kus häda kõige suurem: Tartu suusamaratoniraja lõpuossa. Temperatuurgi on üsna laias skaalas kõikunud; nädala lõpul võib kohati saabuda lausa sula, aga karta on ka kõva tuult ja tuisku. Nii et maratonisuusatajate tööpäev ähvardab tulla tavalisest raskem.
 

Võrdluseks kaks EMHI lumekaarti:
  

... 3. veebruarist ja ...
  

... 15. veebruarist
  

Ka Tartusse tuli värsket lund napilt, varesele parajalt poolde säärde
  

Sama näitab jõejää lumele kirjutatud tihe linnujäljesigrimigri
  

Emajõgi suutis Kivisilla (tehis)kärestikulises aluses ühe veelaigukese ka pakasega lahti hoida ja kogu näljane pardivägi on nüüd selle ümber, ...
  

... et rutata igalt kaldapuiesteel veidi pikemalt peatuvalt möödakäijalt ...
  

... toitu lootma
 

  

Paar kõrgvaadet ka:
  


Ehkki pakast on olnud pikalt, pole jääteid paraku sugugi rikkalikult
  

Alpid 11. veebruari keskpäevajärjes
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB






Ajakiri Loodusesõber loendab linnuloendusi
Talvel toimub meil päris hulganisti igasuguseid linnuloendusi. Noorimal, aialinnuvaatlusel, on eestlased osalenud vaid kolm aastat ja selle algatus on tulnud Inglismaalt Big Garden Birdwatch’i ettevõtmisest. Maismaalinde on talviti loendatud juba 25 aastat ja selle tõukejõuks võib pidada ameeriklaste sajandivanust Christmas Bird Count’i ehk jõululoendust. Kõige kauem, 45 aastat, on Eestis siiski talvistel veelindudel silma peal hoitud. Kõik on erisugused ettevõtmised, neis osalevad erinevad linnusõbrad ja nende ajalugu pole sarnane. Ent lõpuks, kui kõik loendused on mitmest uurimistööst läbi käinud ja andmeid saab juba üldistada, jõuavad need kaudselt ikka Eesti looduskaitsesse. See on asja suur eesmärk: loendada, et teaks, mida hoida.
Siiski peab loendustel/vaatlustel olema veel üks väike, ent oluline siht: aina rohkemate inimeste kaasamine linnusõpradeks. Sest muidu pole ju looduskaitsel mõtet, kui puudub emotsionaalne side kaitstavate liikidega. Tähtis on seetõttu just talvine aialindude loendus, kuna säärase ettevõtmisega saavad kõik inimesed hakkama. Ei nõua see ju suuri eelteadmisi, ainult head pealehakkamist! Ja taas lisandub mõni uus linnusõber. Linnuteadlase Jaanus Eltsi kaanelugu räägib meile lähemalt, kuidas talvistel toidulaua lemmikutel, nagu rasvatihased ja rohevindid, tegelikult läheb. Kas nende arvukus on suurenemas või kahanemas, on nad ka vahel haiged?
Suleliste kõrval on ajakirja uues numbris olulise koha hõlmanud putukad, eriti talvised tegutsejad, keda Urmas Tartes õpetab sulailmadega lume pealt otsima.
Oleme sel aastal lisanud paar uut rubriiki, mis pööravad tähelepanu looduses liikumisele. Vaatlemise nippe jagab matkapraktika külgedel Mats Kangur, õues pildistamist õpetab fotohuvilistele Sven Zaèek. Samuti kutsub uus rubriik „Üks pühapaik” meid välja, viies looduslike pühapaikade juurde üle Eestimaa.
Loodusesõber
 

  


 

Veebruari Eesti Loodus: õunapuust vulkaanideni
Tänavuse aasta puu on parasvöötme kõige vähenõudlikum, laiema levikuga ja enim kasvatatud viljapuu, kelle looduslik liik mets-õunapuu on Eestis kasvanud vähemalt viis tuhat aastat. Avaloos annab sordiaretaja Kalju Kask põhjaliku ülevaate õunapuude levikust, sordiaretusest, õunakasvatuse varasemast ja hilisemast ajaloost ning paljust muust huvitavast.
Pikemates kirjutistes tutvustatakse koduvarblase levikut ja tema head koloniseerimisvõimet, aga ka herilasämblikku, kes leiti Eestist esimest korda alles mullu. Viimastel aastatel on kujunenud Eesti suurimaks looduskaitseorganisatsiooniks riigimetsa majandamise keskus (RMK); tema tegemistest viimase kolme aasta jooksul annab pildi Kristjan Tõnisson.
Rainer Kerge jätkab valkude tutvustamist, keskendudes seekord folliikuleid stimuleerivale hormoonile ehk siis muna- ja seemnerakkude küpsemist korraldavale valgule. Pikemas intervjuus saame teada Soome päritolu seismoloogi ja vulkanoloogi Heidi Soosalu tegemistest nii Eestis kui ka näiteks Islandil, mille vulkaanide kohta kaitses ta oma doktoritöö.
„Matkaradade” rubriigis algab Tõnu Jürgensoni kirjutiste seeria; avaloos kirjutab ta oma matkakogemustest ning pikemalt Koiva–Mustjõe kaitsealal matkamisest. Tööjuhendis saab Simmo Kikkase vahendusel teada matkasuuskade ja muu varustuse valimise saladusi.
Eesti Looduse seekordne number tutvustab pisut ka maailma loodust: iilekstammi Alpides ning annab ülevaate Vikipeedia fotovõistluse HELP 2 tulemustest. Meenutame lahkunud teadlasi Johannes Piiperit ja Arnold Pukki ning tutvustame uudiskirjandust. Poster on mulluse fotovõistluse loomafotode esimese preemia saanud fotost, mille autor on Ainar Unus.
Eesti Loodus





EESTI SÕNUMEID

 




Neli miljonit eurot aitab parandada vooluveekogude seisundit
Keskkonnainvesteeringute keskus tuletab meelde, et kuni 12. märtsini saavad paisude omanikud taotleda toetust, et parandada vooluveekogude seisundit ja täita veeseaduse nõudeid. Kokku on kavas jagada ligi neli miljonit eurot.
Meetme rahastamise toetuseks on aastail 2007–2013 kavandatud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist 19 miljonit eurot.
Üks vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Vooluveekogu piiramine paisuga mõjutab ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri. See võib panna vetikad vohama ja veekogu kinni kasvama.
Toetust saab taotleda selleks, et rekonstrueerida ja rajada kalapääse paisule, taastada meetme määruses nimetatud jõgedel lõhelaste kudemispaiku ning teha korda kalade rännet soodustavaid truupe. Veel võib toetuse toel likvideerida rännet takistavaid paise või paisuvaresid, avada määruses nimetatud soote ja taastada endisi jõesänge, lõhkuda koprapaise, kujundada kaldapuistu mosaiiksust ning eemaldada jõkke varisenud voolutõkkeid.
Kui projekti tulemusena mõjutatakse looduslikku veekogu, mille seisund on halb, võimaldavad toetused rajada maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseine ja lodusid. Toetust antakse tööde tegemiseks vooluveekogul, mille valgala on üle 25 ruutkilomeetri või mis on nimetatud keskkonnaministri 2004. aasta 15. juuni määruses nr. 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”.Toetuse saajad võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud. Toetuse määr võib maksimaalselt hõlmata kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid.
Lisainformatsiooni saab veebist kik.ee/et/taotlejale/avatud-voorud.html või telefonil 627 4191.
KIK
 

  

 
Eile ilmunud kitsemargiga maksikaart
 
Kits kepsutas margile
Eile, 16. veebruaril andis Eesti Post sarja „Eesti fauna” üheteistkümnenda margina välja postimaksevahendi metskitsega.
Margi nimiväärtusega 35 eurosenti on kujundanud Sándor Stern ja seda on trükitud 60 000 eksemplari. Tavapäraselt on käibele antud ka esmaümbrik ja maksikaart.
Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal ja ka kõik varasemad kümme postiminiatuuri on kujundanud Sándor Stern. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru, lagrits ja halljänes.
Eesti Post / Uudistaja
 

 

 

  


TASUB OSALEDA





Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
Eelmisest neljapäevast saab registreeruda metsandusviktoriinile „Noored Euroopa metsades”, mille eesmärk on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
Võistlus, mis koosneb kahest voorust, korraldatakse teist aastat – tänavugi üheteistkümnes Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse ületada 10 000 piir. Osalema oodatakse 13–19-aastasi õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.
Võistlus peetakse kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. Viiekümnest küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb „Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26.–27. septembril Sagadis.
Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate võrgupaigast www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232. Eesti vooru korraldust toetab KIK.
Eesti metsaselts
  


 


Keskkonnaamet korraldab jälle tasuta loodusõhtuid
Keskkonnaamet alustab taas loodusõhtutega, sel aastal jõutakse üheksasse maakonda. Loodusõhtute teemad hõlmavad loodust, kultuuripärandit, keskkonnakaitset ja säästvat arengut. Kokku korraldatakse 54 loodusõhtut ja 9 väliseminari. Teemad ja lektorid valitakse piirkondlike vajaduste ja huvide järgi ning osalejad saavad tagasisidelehe kaudu anda soovitusi lektori valikuks.
Tänavu on loodusõhtute uuteks paikadeks Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Ida-Virumaa, Türi ja Hiiumaa, varasematel aastatel on loodusõhtud toimunud Palmses, Otepääl ja Räpinas.
Veebruarikuus on esinema kutsutud Arne Ader, Urmas Tartes, Urmas Abel, Lembit Maamets, Gunnar Sein jt. Räägitakse talvest mitme kandi pealt, Lahemaa rahvuspargi metsade inventuurist, kotkastest ja varakevadest ning muudel põnevatel teemadel.
Loodusõhtu kestab koos kohvipausiga kaks tundi. Igal loodusõhtul loositakse tagasisideküsimustike täitjate vahel välja loodusraamat.
Loenguõhtud on tasuta, korraldamist toetab KIK. Täpsem info www.keskkonnaamet.ee rubriigis „Uudised ja teated”.

 



 

Looduse Omnibuss viib laupäeval
Tallinnast Kuldkala rahvapeole Viljandi järvel, kus kavas kalapüük, talipüügi õpitoad, grillimise õpituba ja võistlus. Esinevad Vladislav Koržets, Justament, Tanel Padar jt. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20). Sõit maksab täiskasvanutele 12, õpilastele 5 eurot ja on koolieelikutele tasuta. Lisaks maksab rahvapeo pilet täiskasvanule 10, õpilasele ja pensionärile 7 eurot. Vaata lähemalt www.kuldkala.ee.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Loodusõhtu rahvusraamatukogus on esmaspäeval, 20. veebruaril algusega kell 18 Uus-Meremaa võimsast loodusest. Räägib Hendrik Relve, musitseerib Robert Jürjendal. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele üks euro, täiskasvanutele kaks eurot. Otseülekannet saab jälgida aadressil tv.itrotid.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
  

 

 
Allikas: erm.ee
 
Ostupalavik ERM-is
Eesti rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avatakse täna näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel”.
Näitusel saab vaadata 1990. aastate ERM-i kogude nostalgiaesemeid, mis räägivad tolleaegsetest ellujäämisviisidest, kui poest midagi saada ei olnud. Samuti näitavad need, kuidas hangiti unistustekaupu esimestelt välisreisidelt Soome või Rootsi. Nii näiteks leiate vitriinist tänapäeval mitte midagi ütleva pruuni värvi vihmabareti, mis 1990-ndate alguses oli ihaldatud asi, mida Soomes viina vastu vahetada.
Vt. lähemalt www.erm.ee/et/Uudised/102/ostupalavik-tarbimiskultuur-eestis-1990%E2%80%932000-aastatel.
  

Rohelised kutsuvad
Eesti roheline liikumine (ERL) otsib aktiivseid vabatahtlike, kes aitaksid parandada elanike keskkonnateadlikkust.
Vabatahtlikud leiavad rakendust keskkonnateavitustelgis ehk rohelises telgis, millega on ERL-l plaanis osaleda vähemalt kümnel üle Eesti toimuval üritusel märtsist novembrini.
Esimene vabatahtlikele mõeldud koosolek on plaanis korraldada 27. veebruaril Tartus, kus arutatakse läbi tegevuskava ja pannakse kokku lastele mõeldud viktoriini küsimustik või mäng.
21. veebruaril kell 17 ootab ERL aga kõiki oma liikmeid ja teisi huvilisi vastlapäeva tähistuseks oma kontorisse Tartus (Tiigi 8–24), kus segatakse linaõlivärvi ja pintseldatakse seina. Pärast meeleolukat koolitust minnakse üheskoos Kassitoomele vastlasõitu tegema.
 
 
 



MAAILMAST




Taastuvenergia osakaal Euroopas suureneb
EurObserv’ER Barometer on avaldanud kokkuvõtte „The State of Renewable Energies in Europe” („Taastuvaenergia seisund Euroopas”), mida saab inglis- ja prantsuskeelses 248-leheküljelises pdf-versioonis uurida võrgupaigast www.eurobserv-er.org/pdf/bilan11.asp.
Raport annab ülevaate kõigist taastuvenergia tehnoloogiatest 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, toob välja taastuvenergia osakaalu ning tõstab esile seitse edulugu selles valdkonnas.
Mõned võtmearvud aasta 2010 kohta. Taastuvenergia osa kogu energiatarbimisest EL-s oli 12,4% (2009 – 11,5%), elektritootmisest 19,8% (2009 – 18,2%). Sisemaisest summaarsest energiatarbimisest oli taastuvenergia osa 9,9% (2009 – 9,1%). Taastuvenergia tootmises leidsid rakendust 1,11 miljonit inimest (2009 – 0,91 miljonit), sellega seotud majandustegevuse maht oli 127 miljardit euro (2009 – 120 miljardit).Absoluutarvudes vastas kogu energiatarbimine 2010. aastal 1170,7 miljonile tingkütusetonnile (Mtoe), 2009. aastal 1146,3 Mtoe; taastuvallikaist pärit energia tarbimine oli aga vastavalt 145 ja 131,6 Mtoe.
 

See diagramm näitab üksikute taastuvenergiatehnoloogiate suhet: 18% hüdro-, 7,4 tuule-, 4,4 geotermaal-, 2 päikese-, 0,03 ookeani- ja 68,2 biomassienergia
 
EurObserv’ER Barometer
on põhiliselt Prantsusmaa energia- ja keskkonnainstitutsioonide projekt, mida Euroopa Komisjon toetab programmi Intelligent Energy Europe raames.
EurObserv’ER Barometer
  

 

 
Üliharuldane foto: Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa lähedal 2007. aastal pildistatud saalomonisaarte tormilind (foto: Hadoram Shirihai / BirdLife)
 
Otsitud: Vaikes ookeani tormilinnud
Saalomonisaarte tormilindu (Pseudobulweria becki) tunti veel mõni aasta tagasi ainult kahe isendi, Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa saare lähedal 1928. aastal tabatud emas- ja Saalomoni saartelt 1929. aastast pärit isalinnu põhjal. Pärast ligi 80-aastast vahet märgati liigi isendeid taas 2007. aasta suvel nädala jooksul Uus-Iirimaa vetes vähemalt neljas kohas.
IUCN punases raamatus on liik kirjas kriitiliselt ohustatuna, kuna arvatakse, et tema maailmaasurkonnas on alla 250 täiskasvanud linnu. Üks suurimaid kaitseprobleeme on see, et pole teada ainsatki saalomonisaarte tormilinnu pesituspaika. Tõele au andes pole neid siiani ka keegi otsinud. Sestap pole linnu ökoloogiast ega teda varitsevatest ohtudest õieti midagi teada.
Nüüd on siis BirdLife’i Vaikse ookeani sekretariaat võtnud kohalike looduskaitseühenduste osalusel nõuks hakata pesapaiku otsima. Abi võiks olla kohalikest elanikest, kelle mütoloogias on neil lindudel nende eripärade tõttu oluline koht. Nii arvatakse näiteks, et nad on pärit väljastpoolt Maad. Lindude iseäralikke, sageli lapse nuttu meenutavana kirjeldatud öised häälitsusi on pärismaalased seostanud vaimudega ja kuulutanud alad, kust need hääled kostunud, tabupiirkondadeks. Olgu öeldud, et enamasti öösel need tormilinnud maismaale tulevadki. Selliste „keelualade” kammimine võiks tuua loodetud tulemusi. Analoogiate põhjal teiste tormilinnuliikidega peetakse kõige tõenäolisemaks pesitsusalaks inimtühja Gilauti mäe piirkonda ja Hans Meyeri ahelikku.
BirdLife
  


Uudistaja uudistusi: mandliõied ja purske-eelne Etna
Tänase Uudistaja toimetaja oli üleeelmise pühapäeva, 5. veebruari hilisõhtust kuni eelmise reede, 10. veebruari pärastlõunani Sitsiilias. Sealgi oli tavatult külm: veebruaris muidu tavapärase 10–15 soojakraadi asemel alla kümne, kohati isegi vaid 2–3 kraadi. Mõni foto selle käigu tunnistuseks:
  

Vaade üle kauni Taormina Etnale. Euroopa suurima, 3329 meetri kõrguse ja aktiivseima vulkaani lumine tipp on pilvedega ühte sulanud. Olime Taorminas 6. veebruaril, kaks ja pool päeva enne tulemäe järjekordset purset. Ei vedanud ...
  

Programmiväline põige: pidime Ida-Sitsiilias käima vaid vaatamas, kuidas apelsine töödeldakse, vastuvõtjad viisid meid aga ehtsitsiilialiku lahkusega ka kümne kilomeetri taha istandusse vaatama, kuidas vilju korjatakse
  

Lõiguke tänu kunagisele maalihkele kenasti alles jäänud ja alles 19. sajandil taasavastatud imepärasest antiikaegsest hiigelmosaiigist Villa Romana del Casales Piazza Armerina lähedal
  

Õitsvad mandlipuud ja iidsed templid Agrigentos Templite orus
  

Unikaalsed Scala dei Turci kaldakaljud Sitsiilia lõunarannikul
  

Lustiline bussijuht Andrea näitab, kuidas maitsta kollast jänesekapsast, hoopis hapumat kui meie harilik jänesekapsas
  

Agrigento iga-aastase folkloorifestivali seekordsed küllap kõige eksootilisemad osalejad: temperamentsed Burkina Faso trummitantsijad
  

Kesk magusaid aroome: šokolaadimeister Giuseppe „Peppe” Rizza ja giid Ulve Kärpuk
  

Aia taga on merest välja aurutatud tähtsa ekspordiartikli meresoola kuhjad, tagaplaanil 750 meetri kõrgusel Erice mäel ligi 29 000 elanikuga Erice linn
  

Monreale katedraali torni rõdul. All Kuldses orus laiub saare pealinn Palermo
  

Veidi toidueksootikat: Palermo turg
  

Üliuhke kuningas Ruggero II kroonimiskabel Palermo normannide palees
  

Üks viimaseid fotosid: vaade Palermo lennujaama rõdult vihaselt vahutavale Türreeni merele

 





 

KOMMENTAAR



Pastoraalne varakevadine Sitsiilia

 
Teadmatus maailmast
Kuna reisil kinni püütud külmetus (viirus??) sundis mu selle nädala alguses koduseks, sattusin teisipäeval nägema midagi, mida ma üldjuhul ei vaata: ETV „Terevisiooni”. Ja olin kohe saate alguses veidi häiritud saatejuhtide teadmatuse pärast. Ei Katrin Viirpalu ega Urmas Vaino salanud, et neil pole kuigi suurt ettekujutust ei Amsterdami kanalitest ega ammugi mitte sellest, et neil võimaluse korral uisutatakse.
Mõtlesin, et kuidas küll sellist laiu teadmisi eeldava programmi juhid saavad olla nii kitsa silmaringiga. Mulle endale on uisutajad kanalitel umbes samasugused Hollandi sümbolid nagu tulbid, tuulikud, tammid või puukingad. Ja see riik on ju siinsamas, Euroopas.
Aga juba veidi hiljem olin sunnitud ennast korrale kutsuma: siis, kui hakkasin üle vaatama oma just lõppenud Sitsiilia-reisi märkmeid ja materjale. Sest pidin endale ausalt tunnistama, et minu veel äsjased teadmised sellest poole Eesti suurusest, aga üle viie miljoni elanikuga saarest olid olnud just sama hõredad.
Etnal, jah, olin korra käinud. Aga saare kirju põnev ajalugu oli taas unustushämusse tuhmunud, sealsetest kultuuriväärtustest polnud ma vist üldse midagi kuulnud. Giuseppe Tomaso di Lampedusa „Gepardit” pole ma lugenud ega teadnud midagi temaga seotud paikadest. Linnadest olin peale mõni aasta tagasi põgusalt külastatud Taorminat kuulnud muidugi ka Siracusat ja Messinat, mõistagi ka pealinna Palermot. Aga sellest, millised nad välja võiksid näha, polnud õrnemat aimugi. Ei tea kust tekkinud ettekujutus Palermost oli suisa vale. Midagi ei teadnud ma ka UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Modicast ja tema kuulsast šokolaadist. Ja kõik see on ju ka Euroopas.
Miks ma seda kirjutan? Aga ikka selleks, et mitte unustada: kui selgub, et kellelgi kusagil võõras riigis on meie kodumaast pehmelt öeldes auklikud teadmised, siis tasub enesekriitiliselt mõelda, mida teame ise tema kodumaast.
Toomas Jüriado
 
 




Järgmisel reedel tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva.
Uudistaja ilmub jälle kahe nädala pärast 2. märtsil





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012