Eesti Loodus

Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
Eelmisest neljapäevast saab registreeruda metsandusviktoriinile „Noored Euroopa metsades”, mille eesmärk on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
Võistlus, mis koosneb kahest voorust, korraldatakse teist aastat – tänavugi üheteistkümnes Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse ületada 10 000 piir. Osalema oodatakse 13–19-aastasi õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.
Võistlus peetakse kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. Viiekümnest küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb „Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26.–27. septembril Sagadis.
Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate võrgupaigast www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232. Eesti vooru korraldust toetab KIK.
Eesti metsaselts

Keskkonnaamet korraldab jälle tasuta loodusõhtuid
Keskkonnaamet alustab taas loodusõhtutega, sel aastal jõutakse üheksasse maakonda. Loodusõhtute teemad hõlmavad loodust, kultuuripärandit, keskkonnakaitset ja säästvat arengut. Kokku korraldatakse 54 loodusõhtut ja 9 väliseminari. Teemad ja lektorid valitakse piirkondlike vajaduste ja huvide järgi ning osalejad saavad tagasisidelehe kaudu anda soovitusi lektori valikuks.
Tänavu on loodusõhtute uuteks paikadeks Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Ida-Virumaa, Türi ja Hiiumaa, varasematel aastatel on loodusõhtud toimunud Palmses, Otepääl ja Räpinas.
Veebruarikuus on esinema kutsutud Arne Ader, Urmas Tartes, Urmas Abel, Lembit Maamets, Gunnar Sein jt. Räägitakse talvest mitme kandi pealt, Lahemaa rahvuspargi metsade inventuurist, kotkastest ja varakevadest ning muudel põnevatel teemadel.
Loodusõhtu kestab koos kohvipausiga kaks tundi. Igal loodusõhtul loositakse tagasisideküsimustike täitjate vahel välja loodusraamat.
Loenguõhtud on tasuta, korraldamist toetab KIK. Täpsem info www.keskkonnaamet.ee rubriigis „Uudised ja teated”.

Looduse Omnibuss viib laupäeval
Tallinnast Kuldkala rahvapeole Viljandi järvel, kus kavas kalapüük, talipüügi õpitoad, grillimise õpituba ja võistlus. Esinevad Vladislav Koržets, Justament, Tanel Padar jt. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20). Sõit maksab täiskasvanutele 12, õpilastele 5 eurot ja on koolieelikutele tasuta. Lisaks maksab rahvapeo pilet täiskasvanule 10, õpilasele ja pensionärile 7 eurot. Vaata lähemalt www.kuldkala.ee.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Loodusõhtu rahvusraamatukogus on esmaspäeval, 20. veebruaril algusega kell 18 Uus-Meremaa võimsast loodusest. Räägib Hendrik Relve, musitseerib Robert Jürjendal. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele üks euro, täiskasvanutele kaks eurot. Otseülekannet saab jälgida aadressil tv.itrotid.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: erm.ee

Ostupalavik ERM-is
Eesti rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) avatakse täna näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel”.
Näitusel saab vaadata 1990. aastate ERM-i kogude nostalgiaesemeid, mis räägivad tolleaegsetest ellujäämisviisidest, kui poest midagi saada ei olnud. Samuti näitavad need, kuidas hangiti unistustekaupu esimestelt välisreisidelt Soome või Rootsi. Nii näiteks leiate vitriinist tänapäeval mitte midagi ütleva pruuni värvi vihmabareti, mis 1990-ndate alguses oli ihaldatud asi, mida Soomes viina vastu vahetada.
Vt. lähemalt www.erm.ee/et/Uudised/102/ostupalavik-tarbimiskultuur-eestis-1990%E2%80%932000-aastatel.

Rohelised kutsuvad
Eesti roheline liikumine (ERL) otsib aktiivseid vabatahtlike, kes aitaksid parandada elanike keskkonnateadlikkust.
Vabatahtlikud leiavad rakendust keskkonnateavitustelgis ehk rohelises telgis, millega on ERL-l plaanis osaleda vähemalt kümnel üle Eesti toimuval üritusel märtsist novembrini.
Esimene vabatahtlikele mõeldud koosolek on plaanis korraldada 27. veebruaril Tartus, kus arutatakse läbi tegevuskava ja pannakse kokku lastele mõeldud viktoriini küsimustik või mäng.
21. veebruaril kell 17 ootab ERL aga kõiki oma liikmeid ja teisi huvilisi vastlapäeva tähistuseks oma kontorisse Tartus (Tiigi 8–24), kus segatakse linaõlivärvi ja pintseldatakse seina. Pärast meeleolukat koolitust minnakse üheskoos Kassitoomele vastlasõitu tegema.

MAAILMAST

Taastuvenergia osakaal Euroopas suureneb
EurObserv’ER Barometer on avaldanud kokkuvõtte „The State of Renewable Energies in Europe” („Taastuvaenergia seisund Euroopas”), mida saab inglis- ja prantsuskeelses 248-leheküljelises pdf-versioonis uurida võrgupaigast www.eurobserv-er.org/pdf/bilan11.asp.
Raport annab ülevaate kõigist taastuvenergia tehnoloogiatest 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, toob välja taastuvenergia osakaalu ning tõstab esile seitse edulugu selles valdkonnas.
Mõned võtmearvud aasta 2010 kohta. Taastuvenergia osa kogu energiatarbimisest EL-s oli 12,4% (2009 – 11,5%), elektritootmisest 19,8% (2009 – 18,2%). Sisemaisest summaarsest energiatarbimisest oli taastuvenergia osa 9,9% (2009 – 9,1%). Taastuvenergia tootmises leidsid rakendust 1,11 miljonit inimest (2009 – 0,91 miljonit), sellega seotud majandustegevuse maht oli 127 miljardit euro (2009 – 120 miljardit).Absoluutarvudes vastas kogu energiatarbimine 2010. aastal 1170,7 miljonile tingkütusetonnile (Mtoe), 2009. aastal 1146,3 Mtoe; taastuvallikaist pärit energia tarbimine oli aga vastavalt 145 ja 131,6 Mtoe.

See diagramm näitab üksikute taastuvenergiatehnoloogiate suhet: 18% hüdro-, 7,4 tuule-, 4,4 geotermaal-, 2 päikese-, 0,03 ookeani- ja 68,2 biomassienergia

EurObserv’ER Barometer on põhiliselt Prantsusmaa energia- ja keskkonnainstitutsioonide projekt, mida Euroopa Komisjon toetab programmi Intelligent Energy Europe raames.
EurObserv’ER Barometer

Üliharuldane foto: Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa lähedal 2007. aastal pildistatud saalomonisaarte tormilind (foto: Hadoram Shirihai / BirdLife)

Otsitud: Vaikes ookeani tormilinnud
Saalomonisaarte tormilindu (Pseudobulweria becki) tunti veel mõni aasta tagasi ainult kahe isendi, Paapua Uus-Guineas Uus-Iirimaa saare lähedal 1928. aastal tabatud emas- ja Saalomoni saartelt 1929. aastast pärit isalinnu põhjal. Pärast ligi 80-aastast vahet märgati liigi isendeid taas 2007. aasta suvel nädala jooksul Uus-Iirimaa vetes vähemalt neljas kohas.
IUCN punases raamatus on liik kirjas kriitiliselt ohustatuna, kuna arvatakse, et tema maailmaasurkonnas on alla 250 täiskasvanud linnu. Üks suurimaid kaitseprobleeme on see, et pole teada ainsatki saalomonisaarte tormilinnu pesituspaika. Tõele au andes pole neid siiani ka keegi otsinud. Sestap pole linnu ökoloogiast ega teda varitsevatest ohtudest õieti midagi teada.
Nüüd on siis BirdLife’i Vaikse ookeani sekretariaat võtnud kohalike looduskaitseühenduste osalusel nõuks hakata pesapaiku otsima. Abi võiks olla kohalikest elanikest, kelle mütoloogias on neil lindudel nende eripärade tõttu oluline koht. Nii arvatakse näiteks, et nad on pärit väljastpoolt Maad. Lindude iseäralikke, sageli lapse nuttu meenutavana kirjeldatud öised häälitsusi on pärismaalased seostanud vaimudega ja kuulutanud alad, kust need hääled kostunud, tabupiirkondadeks. Olgu öeldud, et enamasti öösel need tormilinnud maismaale tulevadki. Selliste „keelualade” kammimine võiks tuua loodetud tulemusi. Analoogiate põhjal teiste tormilinnuliikidega peetakse kõige tõenäolisemaks pesitsusalaks inimtühja Gilauti mäe piirkonda ja Hans Meyeri ahelikku.
BirdLife

Uudistaja uudistusi: mandliõied ja purske-eelne Etna
Tänase Uudistaja toimetaja oli üleeelmise pühapäeva, 5. veebruari hilisõhtust kuni eelmise reede, 10. veebruari pärastlõunani Sitsiilias. Sealgi oli tavatult külm: veebruaris muidu tavapärase 10–15 soojakraadi asemel alla kümne, kohati isegi vaid 2–3 kraadi. Mõni foto selle käigu tunnistuseks:


Vaade üle kauni Taormina Etnale. Euroopa suurima, 3329 meetri kõrguse ja aktiivseima vulkaani lumine tipp on pilvedega ühte sulanud. Olime Taorminas 6. veebruaril, kaks ja pool päeva enne tulemäe järjekordset purset. Ei vedanud ...


Programmiväline põige: pidime Ida-Sitsiilias käima vaid vaatamas, kuidas apelsine töödeldakse, vastuvõtjad viisid meid aga ehtsitsiilialiku lahkusega ka kümne kilomeetri taha istandusse vaatama, kuidas vilju korjatakse


Lõiguke tänu kunagisele maalihkele kenasti alles jäänud ja alles 19. sajandil taasavastatud imepärasest antiikaegsest hiigelmosaiigist Villa Romana del Casales Piazza Armerina lähedal


Õitsvad mandlipuud ja iidsed templid Agrigentos Templite orus


Unikaalsed Scala dei Turci kaldakaljud Sitsiilia lõunarannikul


Lustiline bussijuht Andrea näitab, kuidas maitsta kollast jänesekapsast, hoopis hapumat kui meie harilik jänesekapsas


Agrigento iga-aastase folkloorifestivali seekordsed küllap kõige eksootilisemad osalejad: temperamentsed Burkina Faso trummitantsijad


Kesk magusaid aroome: šokolaadimeister Giuseppe „Peppe” Rizza ja giid Ulve Kärpuk


Aia taga on merest välja aurutatud tähtsa ekspordiartikli meresoola kuhjad, tagaplaanil 750 meetri kõrgusel Erice mäel ligi 29 000 elanikuga Erice linn


Monreale katedraali torni rõdul. All Kuldses orus laiub saare pealinn Palermo


Veidi toidueksootikat: Palermo turg


Üliuhke kuningas Ruggero II kroonimiskabel Palermo normannide palees


Üks viimaseid fotosid: vaade Palermo lennujaama rõdult vihaselt vahutavale Türreeni merele

KOMMENTAAR

Pastoraalne varakevadine Sitsiilia

Teadmatus maailmast
Kuna reisil kinni püütud külmetus (viirus??) sundis mu selle nädala alguses koduseks, sattusin teisipäeval nägema midagi, mida ma üldjuhul ei vaata: ETV „Terevisiooni”. Ja olin kohe saate alguses veidi häiritud saatejuhtide teadmatuse pärast. Ei Katrin Viirpalu ega Urmas Vaino salanud, et neil pole kuigi suurt ettekujutust ei Amsterdami kanalitest ega ammugi mitte sellest, et neil võimaluse korral uisutatakse.
Mõtlesin, et kuidas küll sellist laiu teadmisi eeldava programmi juhid saavad olla nii kitsa silmaringiga. Mulle endale on uisutajad kanalitel umbes samasugused Hollandi sümbolid nagu tulbid, tuulikud, tammid või puukingad. Ja see riik on ju siinsamas, Euroopas.
Aga juba veidi hiljem olin sunnitud ennast korrale kutsuma: siis, kui hakkasin üle vaatama oma just lõppenud Sitsiilia-reisi märkmeid ja materjale. Sest pidin endale ausalt tunnistama, et minu veel äsjased teadmised sellest poole Eesti suurusest, aga üle viie miljoni elanikuga saarest olid olnud just sama hõredad.
Etnal, jah, olin korra käinud. Aga saare kirju põnev ajalugu oli taas unustushämusse tuhmunud, sealsetest kultuuriväärtustest polnud ma vist üldse midagi kuulnud. Giuseppe Tomaso di Lampedusa „Gepardit” pole ma lugenud ega teadnud midagi temaga seotud paikadest. Linnadest olin peale mõni aasta tagasi põgusalt külastatud Taorminat kuulnud muidugi ka Siracusat ja Messinat, mõistagi ka pealinna Palermot. Aga sellest, millised nad välja võiksid näha, polnud õrnemat aimugi. Ei tea kust tekkinud ettekujutus Palermost oli suisa vale. Midagi ei teadnud ma ka UNESCO maailmapärandisse kuuluvast Modicast ja tema kuulsast šokolaadist. Ja kõik see on ju ka Euroopas.
Miks ma seda kirjutan? Aga ikka selleks, et mitte unustada: kui selgub, et kellelgi kusagil võõras riigis on meie kodumaast pehmelt öeldes auklikud teadmised, siis tasub enesekriitiliselt mõelda, mida teame ise tema kodumaast.
Toomas Jüriado

Järgmisel reedel tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva.
Uudistaja ilmub jälle kahe nädala pärast 2. märtsil

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


	2012/12