Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA








UUDISTAJA
16. märts 2012



MÄRTS


 


Käes on aeg, mil üksteise võidu kevade märke – saabuvaid linde, tärkavaid taimi ning ärkavaid loomi otsitakse, ja võidurõõmsalt oma avastustest kuulutatakse. Nõnda jagan minagi üht varakevadist leidu.


Märkasin aias esimesi kangeid lumikellukesenuppe teisipäeval (foto: Katre Palo)




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB




See kummaline maailm

Astronoom Laurits Leedjärv kutsub märtsikuu Horisondi kaaneloos „Tähed, mis mahuksid Tallinna linna” süvenema kummalisse maailma, kus tähe läbimõõt on võrreldav teekonnaga Piritalt Pääskülla. Ta tõdeb, et „Universumis leidub objekte ja nähtusi, mille omadused ületavad meie piiratud kujutlusvõime”. Küllap paiknevad kusagil meie kujutlusvõime piirimail ka valgusest kiiremini (või siiski mitte?) liikuvad neutriinod – temaatika, millel Horisondis on viimasel ajal aidanud silma peal hoida füüsik Piret Kuusk. Sedapuhku kirjutab Piret Kuusk eesliini-füüsikast ja rõhutab: „Seni veel pole õnnestunud kõiki mateeriaprotsesse kirjeldada üheainsa loogiliselt tervikliku teooria raames.”

Peale pulsarite ja neutriinode saab Horisondist lugeda kristallidest toidus, tarkvõrkudest energeetikas, pilvedest taevas, lõpmatusest matemaatikas ja igapäevaelus, Titanicust merepõhjas ning kaubamaja „Puhk ja Pojad” tegevusest 1920.–1930. aastate Eestis.
Üksainus küsimus Eesti teadusfondi ümberkujundamise kohta on esitatud Tartu ülikooli professorile Toivo Maimetsale. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb maalikunstnik Lemming Nagel.
Horisondi pikk intervjuu on üliõpilaste teadustööde konkursil tasemeteülese peapreemia võitnud Leopold Partsiga: ta räägib õppimisest laias maailmas, bioinformaatikast, arvutusbioloogiast ja geneetikast. „Olümpiaadi” rubriigis on küsitletav kunagine olümpiaadivõitja Kalle Pungas.
Ennast proovile panna ja auhindu võita saab ristsõna ja „Enigma” ülesandeid lahendades ja „Mälusäru” küsimustele vastuseid otsides.

Horisont




 


Ilmunud on raamat „Aasta puud 2”
Looduse Raamatukogu kolmanda trükisena on ilmunud „Aasta puud 2”. See on järg eelmisel aastal ilmunud väljaandele „Aasta puud 1”.

Puid käsitleva sarja esimene osa hõlmas lugusid Eesti Looduses 1996.–2002. aastal valitud ning käsitletud aasta puudest. Äsja trükist tulnud väljaanne koondab aga kirjutisi 2003.–2011. aasta puude või puude perekondade kohta.

Nõnda leiab teisest osast lugusid ja pilte vahtrast (2003. aasta puu), lepast, haavast, pajust, saarest, jugapuust, sarapuust, toomingast, jalakast ning künnapuust (viimased kaks olid üheskoos 2011. aasta puud).
Mõlemasse raamatusse on mahtunud vaid osa sellest, mis Eesti Looduses 16 aasta jooksul puude kohta on ilmunud. Seetõttu on teises osas iga perekonna kohta üks pikem ja mõned lühemad kirjutised; on ka pildilugusid, kus sisukat fotot täiendab seletav tekst.
Raamatusse on eelisjärjekorras mahutatud teave puude bioloogia ja keskkonnasuhete kohta, esile on toodud ka vastava liigi vägevamad isendid. Pisut tagasihoidlikumalt on esitatud metsamajandus, biokeemia, puuliikide kaaslastesse puutuv ja puudega seotud rahvaluule.

Aasta puid käsitlevad raamatud on kooostanud Ann Marvet.

Eesti Loodus
 

 



EESTI  SÕNUMEID


 

 

Eesti põhikaardi 2012. aasta versioonil on üsna palju uuendusi tehtud ehitiste infokihile  Allikas: maa-amet

Valminud on Eesti põhikaardi 2012. aasta versioon
Uuendatud põhikaardil kajastuvad kõik muudatused, mis tehtud Eesti topograafia andmekogusse (ETAK) seisuga 16. jaanuar 2012. Kõige enam on muutusi ja täpsustusi tehtud ehitiste, kõlvikute, teede- ja vetevõrgu infokihile. Lisandunud on ka umbes 4500 koha- ja loodusnime: aluseks on siinjuures olnud kohanimeregister ja Eesti põhikaardi 1 : 20 000 trükiversioon. Vetevõrgu kihile tehtud muudatused on seotud peamiselt vooluvete suuna atribuudi lisamisega.
Põhikaardi värviline ja ka mustvalge rastervariant on nähtav maa-ameti avalikus WMS teenuses ja kaardirakendustes geoportaal.maaamet.ee. Kaardilehtede geotiff-vormingus failidele saab kasutusõigust taotleda ruumiandmete levitamise korra alusel.
Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkava 1 : 10 000) kogu Eestit kattev kaart, mida kasutavad oma töös väga paljud asutused.

Maa-amet

   

 

Keeletegu 2011 on kõnetuvastusrakendused „Kõnele”, „Arvuta” ja „Diktofon”

  

Mullune keeletegu on nutitelefonide kõnetuvastusrakendused
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis peetud üritusel välja möödunud aasta keeletegu.
Teaduste akadeemia emakeele seltsi ning haridus- ja teadusministeeriumi esitatud üheksa kandidaadi seast
valiti peaauhinna vääriliseks TTÜ küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna eesvõttel valminud kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele.
Nutitelefoniomanikele valmistati möödunud aastal kolm rakendust. Neist „Kõnele” võimaldab eestikeelse kõne abil sisestada teksti kõikides Androidi rakendustes. Seda saab kasutada näiteks sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks, samuti maa-ameti kaardirakenduses aadressiotsinguks. Rakendus „Arvuta” oskab peale eelnimetatud võimaluste kasutaja öeldule arukalt reageerida: selle abil saab teha matemaatilisi tehteid, otsida Eesti kohanimesid ja Tallinna aadresse. Rakenduse „Diktofon” abil on võimalik salvestada aga pikki kõnelõike, näiteks intervjuusid, ning neid automaatselt tekstiks teisendada.

Kuni 7. märtsini oli huvilistel võimalus anda hääl ka oma lemmikule. Sel moel kogus kõige suuremat poolehoidu Võro keelepesä käivitus ja arendus (tegijad Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi), mis pälvis rahva lemmikkeeleteo tiitli.
Keelepesa ideestik põhineb lastehoiul või lasteaial, kus lastega suheldakse ohustatud keeles või murdes. Võrumaal on „Võro keelepesä” tegutsenud alates 2009. aastast. Möödunud aastal käivitati ka rändkeelepesa projekt, mille raames käiakse igal päeval ühes Vana-Võrumaa lasteaias; kogu päeva jooksul suheldakse ja tegeletakse lastega vaid võru murdekeeles.

 
 
 
 
Eesti õhku võib muretult hingata
Euroopa keskkonnaagentuuri esialgne kokkuvõte 2010. aastal Euroopa Liidu liikmesriikides õhku paisatavate saasteainete kohta näitab, et üle normi on olukord kaheteistkümnes liikmesriigis.
Analüüsi aluseks oli neli kõige enam muret tekitavat saasteainet: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ammoniaak. Eestis on kõigi nelja sisaldus õhus normide piires ning selle põhjal ei ole meil õhusaastega probleeme. Peamised õhusaaste allikad on meil energeetika- ning transpordisektor, ammoniaak tekib eelkõige loomakasvatusest.

Analüüsi järgi on halvim olukord Hispaanias, kus kolm saasteainet neljast ületavad normi piiri: vaid vääveldioksiidiga on kõik kontrolli all. Muretabelis järgneb Hispaaniale Saksamaa, kus ülempiiri ületab lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus. Meie põhjanaabri Soome õhus on normist suurem ammoniaagi sisaldus.
Kõige sagedamini ületab õhus piirväärtusi lämmastikoksiid, lausa üksteistkümnes liikmesriigis: Austrias, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Hollandis, Hispaanias ja Rootsis. Peamine probleemitekitaja on nendes riikides maanteetransport, mis annab ligikaudu 40% kogu Euroopa Liidu lämmastikoksiidide heitest.
Euroopa Liidu liikmesriikides õhku paisatavate saasteainete heitkoguste analüüsi saab lugeda Euroopa keskkonnaagentuuri kodulehelt www.eea.europa.eu/highlights/air-pollutant-emission-limits-exceeded?&u.
Keskkonnaministeerium

 

 


Foto: www.rmk.ee

Raiemahud riigimetsas aina suurenevad
RMK varus 2011. aastal riigimetsast esimest korda üle 3 miljoni tihumeetri puitu. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on sellel mitu põhjust.
Neist kõige olulisem on uuendusraiete pindala suurenemine. Uuendusraiealade optimaalne pindala arvutatakse igal aastal uuesti, arvestades lisandunud looduskaitsepiiranguid – tegu on arvestuslankidega. See võimaldab paremini jaotada metsaseadusega raiuda lubatud mahtu ning tagada metsa jätkusuutlikkuse.

2005. aastal arvutati tol ajal kehtinud õigusaktide järgi uuendusraiete arvestuslangiks 7200 ha aastas. 2007. aastal muutus metsaseadus: uues seaduses võrdsustati puistute küpsusvanused raiet võimaldavate raievanustega. Seetõttu saadi 2011. aastal arvestuslangiks arvutuste järgi juba 8400 ha aastas.
Mõningal määral on uuendusraiete mahu kasv seotud asjaoluga, et RMK valdusesse on läinud riigi omandisse vormistatud maad, sh. metsamaad. Nõnda on riigimetsamaa pindala seitsme aastaga suurenenud üle 20 000 hektari.
Raiemahu kasvule on kaasa aidanud ka uuendusraiete tõhusam korraldus: kui 2005. aastal kasutati aastasest arvestuslangist 76%, siis 2011. aastal juba 99%.

Kolmanda olulise asjaoluna toob Tiit Timberg esile metsa kasvatamiseks tehtavate raiete mahu kasvu. Näiteks on tunduvalt suurenenud valgustusraiete maht: 2005. aastal tehti seda 11 000 hektaril, 2011. aastal aga 15 600 hektaril. Valgustusraiet tehakse metsa valgus- ja toiteolude parandamiseks esimese 10–20 aasta jooksul.

Aastate jooksul on üha enam püütud parandata ka metsa kasvuolusid ja seetõttu on tehtud rohkem harvendusraiet: 2005. aastal 5740 hektaril ja 2011. aastal 13 600 hektaril.

Kuna RMK on hoogsalt rekonstrueerinud ja uuendanud metsakuivendussüsteeme, on ka trasside raie ja raadamine suurendanud üldist raiemahtu.

RMK


 

Foto: www.maavald.ee

  

Lugu Maardu hiiemetsast
Eelmisel nädalal lõppes Maardu hiiemetsa kohtuvaidlus. Kokkuvõttes saab vaid nentida, et muinsuskaitseameti heakskiidul on hävitatud 14 hektarit Rebala muinsuskaitsealal asunud Maardu haruldast sanglepa-hiiemetsa. Muinsuskaitseamet lubas firmal Eremka raiuda metsa 14 hektaril kogumahus 3500 tihumeetrit.
Lugu sai alguse 2010. aastal, mil keskkonnaministeerium müüs Rebala muinsuskaitsealal asuva kinnistu metsafirmale Eremka. Järgmise aasta aprilli alguses tuli tavapärane jätk: firma alustas keskkonnaameti loal hiiemetsas lageraiet. Kohalike elanike pahameele tõttu tegevus peatati, kuid raiuda jõuti umbes kolme hektari jagu sanglepikut.

Seepeale kogus Maardu hiiemetsa juhtum aina tuure, mis ajendas riigikogu liikmeid 2011. aasta mais looma looduslike pühapaikade toetusrühma. Juunis võeti muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu ettepanekul Maardu hiiemets pooleks aastaks kaitse alla.

Ent hiiesõpradele saabus tagasilöök mullu 28. detsembril, kui muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektorilt Ants Krautilt tuli ekspertarvamus, et metsafirmale kuuluv maa ei ole kaitse all. Muinsuskaitseamet väljastas selle alusel tänavu 25. jaanuaril Eremkale loa, kuid hiiemetsa kui kultuurimälestise piire ega kaitsevööndit ei ole siiani õiguspäraselt kindlaks määratud.

Kuigi maavalla koda tegi 15. veebruaril Tallinna halduskohtule avalduse raieloa tühistamiseks ning hiiele ajutise õiguskaitse kohaldamiseks, jäädi 16. veebruaril seatud kohtutõkendiga hiljaks.

Nõnda pidi Tallinna halduskohus 6. märtsil asja menetlemise lõpetama, aluseks OÜ Eremka väide, et nad on tänavu 25. jaanuaril saadud raieloa alusel lubatud metsa maha raiunud juba enne kohtutõkendi seadmist 16. veebruaril. Siiski on kohalikel elanikel kahtlus, et töid tehti ka pärast seda kuupäeva.

2011. aastal Maardu hiiemetsa kaitsmise eest hiie sõbraks pärjatud Jaanus Hiis kirjutas muinsuskaitseametile saadetud avalikus kirjas: „Võite kõike sobitada ja oma tegevust õigustada, aga olete andnud loa lageraieteks Maardu hiiemetsas.”
 

 




TASUB OSALEDA


Kalevipoja koja õueatraktsioonid  Foto: www.kalevipojakoda.ee
 

Keskkonnabuss viib Tartust Kalevipoja kotta
Alates tulevast pühapäevast saavad loodus- ja kultuuriloohuvilised taas Tartust bussiretkedele minna.

Esimene väljasõit on 18. märtsil Jõgevamaale: buss väljub kell 10.00 Tartu keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10). Sihtkoht on Kalevipoja koda www.kalevipojakoda.ee, kus tutvutakse Kalevipoja muuseumiga ning osaletakse elupõlise metsamehe Vahur Sepa looduskoolitusel.

Tulijatel soovitatakse riietuda looduses liikumiseks sobivalt. Kõigile on ette nähtud ka lõunasöök.

Osalustasu saab maksta bussis: 3,20 eurot; õpilastele 1,60 eurot, koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Keskkonnabussiretkele soovijatel tuleb ennast enne kirja panna: seda saab teha kuni 16. märtsini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Tartu keskkonnahariduskeskus

 
 


Viljandimaal korraldatakse Sakala tee matk
18. märtsil kell 10.00 algab Vanaõuelt traditsiooniline matk „Sakala teel”, mis on pühendatud  Carl Robert Jakobsonile.
Jalgsiretke alustatakse Vanaõue puhkekeskuse vastas olevast Sakala tee matkaraja algpunktist. Teekonna pikkus on ligikaudu 12 kilomeetrit, mida heade lumeolude korral saab läbida ka suuskadel.
Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus matkajad saavad lõkke ääres keha kinnitada (tee ja suupisted) ja osaleda tegevuses, mille käigus tutvustatakse metsa kõrvalkasutust.

Matka sihtkohas Kurgjal on võimalus süüa sooja suppi (2 eurot) ja kohupiimakooki (1 euro).

Kurgjal saab tutvuda talumuuseumiga ja valmistada rahvusmustriga paela. Üheskoos käiakse ka Jakobsonide perekonnakalmistul.

Muuseumi veskis räägib Hendrik Relve teemal „C. R. Jakobson ja loodus” ning muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.

Viljandist viiakse huvilised bussiga Vanaõuele ja tuuakse õhtul ka tagasi, bussisõiduks palutakse ennast kirja panna aadressil www.looduskeskus.ee. Buss väljub Vanaõuele Vabaduse platsilt kell 9.20.
Autodega tulijad saavad oma sõidukid jätta Vanaõue puhkekeskuse parklasse ning pärast matka tuuakse nad bussiga Kurgjalt Vanaõuele tagasi (1 euro).
Matka korraldavad RMK loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni talumuuseum. Tulijad saavad ennast kirja panna hiljemalt reedel, 16. märtsil aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 524 5054.


 

Festivalil näidatakse ka filmi Eesti rannakalurite räimepüügihooajast : film „Elu lainetel"
  

Maailmafilmi festival
Uuel nädalal, 19.–25. märtsil peetakse Tartus Athena keskuses (Küütri 1) 9. maailmafilmide festival, kus linastuvad antropoloogilised ja etnograafilised dokumentaalfilmid.

Nädala jooksul saab näha ligikaudu pooltsadat nii välismaist kui ka Eesti filmi, samuti osa võtta eriprogrammidest ja töötubadest, vaadata näitusi ja kohtuda filmitegijatega.

Ajakava ja filmide lühitutvustused leiab aadressilt worldfilm.ee.
 
 

 

  


Vaatlusõhtud Tartu tähetornis

19.–23. märtsini
on huvilised oodatud Tartu tähetorni vaatlusõhtutele.
Iga päev 18.30–21.00 vaadeldakse Veenust, Jupiteri ja Marssi ning vesteldakse astronoomiast.

Vaatlusõhtud on tasuta ja toimuvad ainult selge ilma korral.
 

 

 


Maailma meteoroloogiapäev
Iga aasta 23. märtsil tähistavad maailma meteoroloogiaorganisatsiooni 189 liikmesriiki ja -piirkonda meteoroloogiapäeva, et meenutada organisatsiooni asutamist 1950. aastal ning arutada aktuaalseid teemasid.

Tänavu keskendutakse tulevikule: teemaks on ilma, kliima ja veega seotud vaatluste seos ning tähtsus tulevikus. Arutluse all on meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste roll nii tänapäeval kui ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Eestis peetakse meteoroloogiapäeva raames konverents „Meie tuleviku kindlustamine seoses ilma, kliima ja veega”. Üritus algab kell 9.30 EMHI-s (Mustamäe tee 33).

Huvilistel palutakse end varem registreerida telefonil 666 0901 või meili teel inna.koit@emhi.ee.

EMHI

 

 

Sootihane (foto: Timo Palo)

 

Õ
petajatele õpetatakse linde
Eesti ornitoloogiaühing ja Tartu keskkonnahariduskeskus hakkavad koos korraldama linnuõppekoolitusi õpetajatele. Kevade jooksul korraldatakse õppekäike vähemalt 23 kohas üle Eesti.
Kõikides kohtades tehakse kolm hommikust õueskäiku, kus kahe-kolme tunni vältel õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest.
Koolitusele on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete õpetajad, aga ka algklasside õpetajad. Osalejad saavad koolitustunnistuse.

Huvilised saavad ennast kirja panna hiljemalt 26. märtsil. Kui rühmades jääb vabu kohti, on võimalik liituda ka hiljem.

Linnuõppekoolitus on tasuta ja seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Koolituskohad on kirjas EOÜ kodulehel www.eoy.ee. ja lisateavet võib küsida tel. 508 6690 või riho.kinks@eoy.ee.

 



NUPUTA



Sedapuhku pakun äraarvamiseks taas ühe rändrahnu


Foto: Eesti Loodus/Edgar Kask

Kivil kasvav jändrik mänd on neljakümne kahe aasta jooksul (foto on tehtud 1970) kindlasti pisut pikkust ja jämedust juurde kogunud. Rändrahn on kaitse all.
Mis kiviga on tegu ja kus see asub?

Ootan vastuseid hiljemalt 23. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Juhan Lepasaare raamatu „Sooradadel”.






Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012