|
 |
| | MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
|  |
UUDISTAJA
16. märts 2012
MÄRTS
Käes on aeg, mil üksteise võidu kevade märke – saabuvaid linde, tärkavaid taimi ning ärkavaid
loomi otsitakse, ja võidurõõmsalt oma avastustest kuulutatakse. Nõnda jagan minagi üht varakevadist leidu.
Märkasin aias esimesi kangeid lumikellukesenuppe teisipäeval (foto: Katre Palo)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
See kummaline maailm
Astronoom Laurits
Leedjärv kutsub märtsikuu Horisondi kaaneloos „Tähed, mis mahuksid Tallinna
linna” süvenema kummalisse maailma, kus tähe läbimõõt on võrreldav teekonnaga
Piritalt Pääskülla. Ta tõdeb, et „Universumis leidub objekte ja nähtusi, mille
omadused ületavad meie piiratud kujutlusvõime”. Küllap paiknevad kusagil meie
kujutlusvõime piirimail ka valgusest kiiremini (või siiski mitte?) liikuvad
neutriinod – temaatika, millel Horisondis on viimasel ajal aidanud silma peal
hoida füüsik Piret Kuusk. Sedapuhku kirjutab Piret Kuusk eesliini-füüsikast ja
rõhutab: „Seni veel pole õnnestunud kõiki mateeriaprotsesse kirjeldada üheainsa
loogiliselt tervikliku teooria raames.”
Peale pulsarite
ja neutriinode saab Horisondist lugeda kristallidest toidus, tarkvõrkudest
energeetikas, pilvedest taevas, lõpmatusest matemaatikas ja igapäevaelus,
Titanicust merepõhjas ning kaubamaja „Puhk ja Pojad” tegevusest 1920.–1930.
aastate Eestis.
Üksainus küsimus
Eesti teadusfondi ümberkujundamise kohta on esitatud Tartu ülikooli professorile Toivo Maimetsale. Kuidas on teadus
mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb maalikunstnik Lemming Nagel.
Horisondi pikk
intervjuu on üliõpilaste teadustööde konkursil tasemeteülese peapreemia võitnud
Leopold Partsiga: ta räägib õppimisest laias maailmas, bioinformaatikast,
arvutusbioloogiast ja geneetikast. „Olümpiaadi” rubriigis on küsitletav
kunagine olümpiaadivõitja Kalle Pungas.
Ennast proovile
panna ja auhindu võita saab ristsõna ja „Enigma” ülesandeid lahendades ja
„Mälusäru” küsimustele vastuseid otsides.
Horisont
Ilmunud on raamat „Aasta puud 2”
Looduse
Raamatukogu kolmanda trükisena on ilmunud „Aasta puud 2”. See on järg eelmisel
aastal ilmunud väljaandele „Aasta puud 1”.
Puid käsitleva
sarja esimene osa hõlmas lugusid Eesti Looduses 1996.–2002. aastal valitud ning
käsitletud aasta puudest. Äsja trükist tulnud väljaanne koondab aga
kirjutisi 2003.–2011. aasta puude või puude perekondade kohta.
Nõnda leiab
teisest osast lugusid ja pilte vahtrast (2003. aasta puu), lepast, haavast,
pajust, saarest, jugapuust, sarapuust, toomingast, jalakast ning künnapuust
(viimased kaks olid üheskoos 2011. aasta puud). Mõlemasse
raamatusse on mahtunud vaid osa sellest, mis Eesti Looduses 16 aasta jooksul
puude kohta on ilmunud. Seetõttu on teises osas iga perekonna kohta üks
pikem ja mõned lühemad kirjutised; on ka pildilugusid, kus sisukat fotot
täiendab seletav tekst.
Raamatusse on
eelisjärjekorras mahutatud teave puude bioloogia ja keskkonnasuhete kohta,
esile on toodud ka vastava liigi vägevamad isendid. Pisut tagasihoidlikumalt on
esitatud metsamajandus, biokeemia, puuliikide kaaslastesse puutuv ja puudega
seotud rahvaluule.
Aasta puid
käsitlevad raamatud on kooostanud Ann Marvet.
Eesti Loodus
EESTI SÕNUMEID
Eesti põhikaardi 2012. aasta versioonil on üsna palju uuendusi tehtud
ehitiste infokihile Allikas: maa-amet
Valminud on Eesti põhikaardi 2012. aasta versioon
Uuendatud
põhikaardil kajastuvad kõik muudatused, mis tehtud Eesti topograafia
andmekogusse (ETAK) seisuga 16. jaanuar 2012. Kõige enam on muutusi ja
täpsustusi tehtud ehitiste, kõlvikute, teede- ja vetevõrgu infokihile.
Lisandunud on ka umbes 4500 koha- ja loodusnime: aluseks on siinjuures olnud
kohanimeregister ja Eesti põhikaardi 1 : 20 000 trükiversioon.
Vetevõrgu kihile tehtud muudatused on seotud peamiselt vooluvete suuna
atribuudi lisamisega.
Põhikaardi
värviline ja ka mustvalge rastervariant on nähtav maa-ameti avalikus WMS
teenuses ja kaardirakendustes geoportaal.maaamet.ee. Kaardilehtede
geotiff-vormingus failidele saab kasutusõigust taotleda ruumiandmete levitamise
korra alusel.
Eesti põhikaart
on kõige detailsem (mõõtkava 1 : 10 000) kogu Eestit kattev
kaart, mida kasutavad oma töös väga paljud asutused.
Maa-amet
Keeletegu 2011 on kõnetuvastusrakendused „Kõnele”, „Arvuta” ja „Diktofon”
Mullune
keeletegu on nutitelefonide kõnetuvastusrakendused
Emakeelepäeval,
14. märtsil kuulutati Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis peetud üritusel välja
möödunud aasta keeletegu.
Teaduste akadeemia emakeele seltsi ning haridus- ja
teadusministeeriumi esitatud üheksa kandidaadi seast valiti peaauhinna vääriliseks TTÜ
küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris Tanel Alumäe ja Kaarel
Kaljuranna eesvõttel valminud kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele.
Nutitelefoniomanikele
valmistati möödunud aastal kolm rakendust. Neist „Kõnele” võimaldab eestikeelse
kõne abil sisestada teksti kõikides Androidi rakendustes. Seda saab kasutada näiteks
sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks, samuti
maa-ameti kaardirakenduses aadressiotsinguks. Rakendus „Arvuta” oskab peale
eelnimetatud võimaluste kasutaja öeldule arukalt reageerida: selle abil saab
teha matemaatilisi tehteid, otsida Eesti kohanimesid ja Tallinna aadresse.
Rakenduse „Diktofon” abil on võimalik salvestada aga pikki kõnelõike, näiteks
intervjuusid, ning neid automaatselt tekstiks teisendada.
Kuni 7. märtsini
oli huvilistel võimalus anda hääl ka oma lemmikule. Sel moel kogus kõige
suuremat poolehoidu Võro keelepesä käivitus ja arendus (tegijad Mariko
Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi), mis pälvis rahva lemmikkeeleteo tiitli.
Keelepesa
ideestik põhineb lastehoiul või lasteaial, kus lastega suheldakse ohustatud
keeles või murdes. Võrumaal on „Võro keelepesä” tegutsenud alates 2009.
aastast. Möödunud aastal käivitati ka rändkeelepesa projekt, mille raames
käiakse igal päeval ühes Vana-Võrumaa lasteaias; kogu päeva jooksul suheldakse
ja tegeletakse lastega vaid võru murdekeeles.
Eesti õhku võib muretult hingata
Euroopa
keskkonnaagentuuri esialgne kokkuvõte 2010. aastal Euroopa Liidu
liikmesriikides õhku paisatavate saasteainete kohta näitab, et üle normi on
olukord kaheteistkümnes liikmesriigis.
Analüüsi aluseks
oli neli kõige enam muret tekitavat saasteainet: vääveldioksiid,
lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ammoniaak. Eestis on kõigi
nelja sisaldus õhus normide piires ning selle põhjal ei ole meil õhusaastega
probleeme. Peamised õhusaaste allikad on meil energeetika- ning
transpordisektor, ammoniaak tekib eelkõige loomakasvatusest.
Analüüsi järgi on
halvim olukord Hispaanias, kus kolm saasteainet neljast ületavad normi piiri:
vaid vääveldioksiidiga on kõik kontrolli all. Muretabelis järgneb Hispaaniale
Saksamaa, kus ülempiiri ületab lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste
ühendite sisaldus õhus. Meie põhjanaabri Soome õhus on normist suurem
ammoniaagi sisaldus.
Kõige sagedamini
ületab õhus piirväärtusi lämmastikoksiid, lausa üksteistkümnes liikmesriigis:
Austrias, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Luksemburgis,
Maltal, Hollandis, Hispaanias ja Rootsis. Peamine probleemitekitaja on nendes
riikides maanteetransport, mis annab ligikaudu 40% kogu Euroopa Liidu
lämmastikoksiidide heitest.
Euroopa Liidu
liikmesriikides õhku paisatavate saasteainete heitkoguste analüüsi saab lugeda
Euroopa keskkonnaagentuuri kodulehelt
www.eea.europa.eu/highlights/air-pollutant-emission-limits-exceeded?&u.
Keskkonnaministeerium
Foto: www.rmk.ee
Raiemahud riigimetsas aina suurenevad
RMK varus 2011.
aastal riigimetsast esimest korda üle 3 miljoni tihumeetri puitu. RMK
juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on sellel mitu põhjust.
Neist kõige
olulisem on uuendusraiete pindala suurenemine. Uuendusraiealade optimaalne
pindala arvutatakse igal aastal uuesti, arvestades lisandunud
looduskaitsepiiranguid – tegu on arvestuslankidega. See võimaldab paremini jaotada metsaseadusega raiuda lubatud mahtu ning tagada metsa
jätkusuutlikkuse.
2005. aastal
arvutati tol ajal kehtinud õigusaktide järgi uuendusraiete arvestuslangiks
7200 ha aastas. 2007. aastal muutus metsaseadus: uues seaduses võrdsustati
puistute küpsusvanused raiet võimaldavate raievanustega. Seetõttu saadi 2011.
aastal arvestuslangiks arvutuste järgi juba 8400 ha aastas.
Mõningal määral
on uuendusraiete mahu kasv seotud asjaoluga, et RMK valdusesse on läinud riigi
omandisse vormistatud maad, sh. metsamaad. Nõnda on riigimetsamaa pindala
seitsme aastaga suurenenud üle 20 000 hektari.
Raiemahu kasvule
on kaasa aidanud ka uuendusraiete tõhusam korraldus: kui 2005. aastal kasutati
aastasest arvestuslangist 76%, siis 2011. aastal juba 99%.
Kolmanda olulise
asjaoluna toob Tiit Timberg esile metsa kasvatamiseks tehtavate raiete mahu
kasvu. Näiteks on tunduvalt suurenenud valgustusraiete maht: 2005. aastal tehti
seda 11 000 hektaril, 2011. aastal aga 15 600 hektaril.
Valgustusraiet tehakse metsa valgus- ja toiteolude parandamiseks esimese 10–20
aasta jooksul.
Aastate jooksul
on üha enam püütud parandata ka metsa kasvuolusid ja seetõttu on tehtud rohkem
harvendusraiet: 2005. aastal 5740 hektaril ja 2011. aastal 13 600
hektaril.
Kuna RMK on
hoogsalt rekonstrueerinud ja uuendanud metsakuivendussüsteeme, on ka trasside
raie ja raadamine suurendanud üldist raiemahtu.
RMK
Foto: www.maavald.ee
Lugu Maardu hiiemetsast
Eelmisel nädalal
lõppes Maardu hiiemetsa kohtuvaidlus. Kokkuvõttes saab vaid nentida, et
muinsuskaitseameti heakskiidul on hävitatud 14 hektarit Rebala
muinsuskaitsealal asunud Maardu haruldast sanglepa-hiiemetsa. Muinsuskaitseamet
lubas firmal Eremka raiuda metsa 14 hektaril kogumahus 3500 tihumeetrit.
Lugu sai alguse
2010. aastal, mil keskkonnaministeerium müüs Rebala muinsuskaitsealal asuva
kinnistu metsafirmale Eremka. Järgmise aasta aprilli alguses tuli tavapärane
jätk: firma alustas keskkonnaameti loal hiiemetsas lageraiet. Kohalike elanike
pahameele tõttu tegevus peatati, kuid raiuda jõuti umbes kolme hektari jagu sanglepikut.
Seepeale kogus
Maardu hiiemetsa juhtum aina tuure, mis ajendas riigikogu liikmeid 2011. aasta
mais looma looduslike pühapaikade toetusrühma. Juunis võeti muinsuskaitseameti
looduslike pühapaikade ekspertnõukogu ettepanekul Maardu hiiemets pooleks
aastaks kaitse alla.
Ent hiiesõpradele
saabus tagasilöök mullu 28. detsembril, kui muinsuskaitseameti
arheoloogiamälestiste peainspektorilt Ants Krautilt tuli ekspertarvamus, et
metsafirmale kuuluv maa ei ole kaitse all. Muinsuskaitseamet väljastas selle
alusel tänavu 25. jaanuaril Eremkale loa, kuid hiiemetsa kui kultuurimälestise
piire ega kaitsevööndit ei ole siiani õiguspäraselt kindlaks määratud.
Kuigi maavalla
koda tegi 15. veebruaril Tallinna halduskohtule avalduse raieloa tühistamiseks
ning hiiele ajutise õiguskaitse kohaldamiseks, jäädi 16. veebruaril seatud
kohtutõkendiga hiljaks.
Nõnda pidi
Tallinna halduskohus 6. märtsil asja menetlemise lõpetama, aluseks OÜ Eremka
väide, et nad on tänavu 25. jaanuaril saadud raieloa alusel lubatud
metsa maha raiunud juba enne kohtutõkendi seadmist 16. veebruaril. Siiski on
kohalikel elanikel kahtlus, et töid tehti ka pärast seda kuupäeva.
2011. aastal
Maardu hiiemetsa kaitsmise eest hiie sõbraks pärjatud Jaanus Hiis kirjutas
muinsuskaitseametile saadetud avalikus kirjas: „Võite kõike sobitada ja oma
tegevust õigustada, aga olete andnud loa lageraieteks Maardu hiiemetsas.”
TASUB OSALEDA
Kalevipoja koja õueatraktsioonid Foto: www.kalevipojakoda.ee
Keskkonnabuss viib Tartust Kalevipoja kotta
Alates tulevast
pühapäevast saavad loodus- ja kultuuriloohuvilised taas Tartust bussiretkedele
minna.
Esimene väljasõit
on 18. märtsil Jõgevamaale: buss väljub kell 10.00 Tartu
keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10). Sihtkoht on Kalevipoja koda www.kalevipojakoda.ee,
kus tutvutakse Kalevipoja muuseumiga ning osaletakse elupõlise metsamehe Vahur
Sepa looduskoolitusel.
Tulijatel
soovitatakse riietuda looduses liikumiseks sobivalt. Kõigile on ette nähtud ka
lõunasöök.
Osalustasu saab
maksta bussis: 3,20 eurot; õpilastele 1,60 eurot, koolieelikud saavad kaasa
tasuta.
Keskkonnabussiretkele
soovijatel tuleb ennast enne kirja panna: seda saab teha kuni 16. märtsini telefonil
736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.
Keskkonnabussi
ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Tartu
keskkonnahariduskeskus
Viljandimaal korraldatakse Sakala tee matk
18. märtsil kell 10.00 algab Vanaõuelt
traditsiooniline matk „Sakala teel”, mis on pühendatud Carl Robert Jakobsonile.
Jalgsiretke
alustatakse Vanaõue puhkekeskuse vastas olevast Sakala tee matkaraja
algpunktist. Teekonna pikkus on ligikaudu 12 kilomeetrit, mida heade lumeolude
korral saab läbida ka suuskadel.
Retke juhendavad
kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski
metsaonni juures, kus matkajad saavad lõkke ääres keha kinnitada (tee ja suupisted) ja osaleda
tegevuses, mille käigus tutvustatakse metsa kõrvalkasutust.
Matka sihtkohas
Kurgjal on võimalus süüa sooja suppi (2 eurot) ja kohupiimakooki (1
euro).
Kurgjal saab
tutvuda talumuuseumiga ja valmistada rahvusmustriga paela. Üheskoos käiakse ka
Jakobsonide perekonnakalmistul.
Muuseumi veskis
räägib Hendrik Relve teemal „C. R. Jakobson ja loodus”
ning muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Viljandist
viiakse huvilised bussiga Vanaõuele ja tuuakse õhtul ka tagasi, bussisõiduks
palutakse ennast kirja panna aadressil www.looduskeskus.ee. Buss väljub
Vanaõuele Vabaduse platsilt kell 9.20.
Autodega tulijad saavad oma sõidukid jätta Vanaõue puhkekeskuse
parklasse ning pärast matka tuuakse nad bussiga Kurgjalt Vanaõuele tagasi (1
euro).
Matka korraldavad RMK loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni
talumuuseum. Tulijad saavad ennast kirja panna hiljemalt reedel, 16. märtsil
aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 524 5054.
Festivalil näidatakse ka filmi Eesti rannakalurite räimepüügihooajast : film „Elu lainetel"
Maailmafilmi festival
Uuel nädalal, 19.–25.
märtsil peetakse Tartus Athena keskuses (Küütri 1)
9. maailmafilmide festival, kus linastuvad antropoloogilised ja
etnograafilised dokumentaalfilmid.
Nädala jooksul
saab näha ligikaudu pooltsadat nii välismaist kui ka Eesti filmi, samuti osa
võtta eriprogrammidest ja töötubadest, vaadata näitusi ja kohtuda
filmitegijatega.
Ajakava ja filmide
lühitutvustused leiab aadressilt worldfilm.ee.
Vaatlusõhtud Tartu tähetornis
19.–23.
märtsini on huvilised
oodatud Tartu tähetorni vaatlusõhtutele.
Iga päev
18.30–21.00 vaadeldakse Veenust, Jupiteri ja Marssi ning vesteldakse astronoomiast.
Vaatlusõhtud on
tasuta ja toimuvad ainult selge ilma korral.
Maailma meteoroloogiapäev
Iga aasta 23.
märtsil tähistavad maailma meteoroloogiaorganisatsiooni 189 liikmesriiki ja
-piirkonda meteoroloogiapäeva, et meenutada organisatsiooni asutamist 1950.
aastal ning arutada aktuaalseid teemasid.
Tänavu keskendutakse tulevikule: teemaks on ilma, kliima ja veega seotud
vaatluste seos ning tähtsus tulevikus. Arutluse all on meteoroloogia- ja
hüdroloogiateenistuste roll nii tänapäeval kui ka tulevaste põlvkondade jaoks.
Eestis peetakse
meteoroloogiapäeva raames konverents „Meie tuleviku kindlustamine seoses ilma,
kliima ja veega”. Üritus algab kell 9.30 EMHI-s (Mustamäe tee 33).
Huvilistel
palutakse end varem registreerida telefonil 666 0901 või meili teel inna.koit@emhi.ee.
EMHI
Sootihane (foto: Timo Palo)
Õpetajatele õpetatakse linde
Eesti
ornitoloogiaühing ja Tartu keskkonnahariduskeskus hakkavad koos korraldama
linnuõppekoolitusi õpetajatele. Kevade jooksul korraldatakse õppekäike
vähemalt 23 kohas üle Eesti.
Kõikides kohtades
tehakse kolm hommikust õueskäiku, kus kahe-kolme tunni vältel õpitakse välimuse
ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi
lindudest.
Koolitusele on
oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete õpetajad, aga ka algklasside
õpetajad. Osalejad saavad koolitustunnistuse.
Huvilised saavad
ennast kirja panna hiljemalt 26. märtsil. Kui rühmades jääb vabu kohti,
on võimalik liituda ka hiljem.
Linnuõppekoolitus
on tasuta ja seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Koolituskohad on
kirjas EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
ja lisateavet võib küsida tel. 508 6690 või riho.kinks@eoy.ee.
NUPUTA
Sedapuhku pakun
äraarvamiseks taas ühe rändrahnu
Foto: Eesti Loodus/Edgar Kask
Kivil kasvav
jändrik mänd on neljakümne kahe aasta jooksul (foto on tehtud 1970) kindlasti
pisut pikkust ja jämedust juurde kogunud. Rändrahn on kaitse all.
Mis kiviga on
tegu ja kus see asub?
Ootan vastuseid
hiljemalt 23. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Juhan
Lepasaare raamatu „Sooradadel”.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake
järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja
aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
