UUDISTAJA
23. märts 2012
TALVEST KEVADESSE
Viimase kümmekonna päeva soe ilm on lumevaipa tugevasti õhemaks, mõneski paigas lausa olematuks kulutanud. EMHI eilehommikune lumekaart oli selline:
Talve viimasel päeval, 19. märtsil, oli Tartus tõeline murrangupäeva: suur osa Emajõest linna vahel sai jääst priiks.
Otse kesklinnas, Kaarsilla juures võis näha aga sellist kuhjatist
Kui 19. märtsi hommik ja päev olid üpris kevadise hõnguga, siis õhtul hakkas sadama lörtsi ja esimene kevadhommik üllatas vähemalt Tartus taas valge maaga ning kojameestel oli jälle kuhjaga tööd
Aga Emajõgi oli linna vahel tervenisti lahti. Kui eelmistel päevadel oli veetase Emajões kiirelt tõusnud (12. märtsil 106 cm, 14. märtsil 121 cm, 17. märtsil 129 cm, 18. märtsil 140 cm ja 19. märtsil juba 156 cm üle mõõtejaama nulli), siis jääpaisu sulades tõus aeglustus (20. märtsil 158 cm) ja muutus siis languseks (21. märtsil 153 cm ja eile 149 cm)
Jätsin retke botaanikaaeda õisi otsima nimme esimesele kevadhommikule – ja leidsin nad nüüd parajalt priskest sulalumest:
Kevadetunnet lisas botaanikaaias kõlanud vägev rohevindikoor ja tiibade vihinal üle lennanud luigepaar
Kui esimene kevadhommik oli üsna süngelt pilvine, siis päeval tuli taas päike välja ja seda kiirem oli öösel sadanud lumi sulama
Kevade alguse puhul oli ka Google’i päis rõõmsavärviline
Kui jõelt on jää läinud, siis Anne kanalil oli veel eile näha kalamehi ja muidu kiibitsejaid
Koolivaheaeg tõi Tartusse rohkesti huvireisijaid, eriti palju noori oli ülikoolilinnas kolmapäeval: Tartu kõrgkoolides olid lahtiste uste päevad
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Tasakaalukalt ja avarapilguliselt metsandusest
Eesti Metsa kevadnumbri avalugu annab ülevaate teadlaste rühma rakendusuuringust, mis käsitleb metsakuivenduse mõju elustikule. Põhjalik uurimistöö vältas ligi kolm aastat. Lühidalt öeldes pole tulemused kuigi sensatsioonilised. Leiti, et metsakuivendus mõjutab elustikku mitmel moel: ühelt poolt loob uusi elupaiku, teiselt poolt halvendab looduslike elupaikade kvaliteeti. Kuid tähelepanuväärne on kirjutise üldhoiak. Seni on metsakuivenduse käsitlused kippunud enamasti olema mustvalged: kuivendamine on kindlasti hea või igal juhul paha. Kõnealusele kirjutisele ei saa seda ette heita. On kogutud tõsiteaduslikku faktilist materjali, millele uurijad saavad edaspidi toetuda.
Ka kolme autori artikkel kuus aastat väldanud pärandkultuuri üle-eestilisest inventeerimisest on tasakaalukas, ent samas mitmekülgne. Tutvustatakse pärandkultuuri inventeerimist Eestis ja teistes Euroopa maades. Kokku võttes nenditakse, et nii põhjalikku ja kogu riiki hõlmavat inventuuri kui Eestis ei ole mujal tehtud, vähemalt teadaolevalt.
Avarapilguliselt Eesti metsa ja metsanduse käekäiku käsitlevad ajakirja värskes numbris Enn Pärdi artikkel „Kas Eestis on metsa vähe, palju või parasjagu?” ning Ain Alvela kirjutis „Metsanduses nii tagasilööke kui edu”. Põnevat teadusharu dendrokronoloogiat tutvustab Eesti selle ala autoriteetseim uurija Alar Läänelaid ja huvitavat arboristi eriala Luua metsanduskooli õpetaja Aino Mölder.
Reportaažis kirjeldatakse Läänemaa metsaühistu mitmekülgset tegevust. Kõne all on ka tuntud metsateadlase Ivar Etverki humoristlikud kirjutised – tema naljalood metsaülem Ibsbergist.
Eesti Mets
EESTI UUDISEID
Liivatüll Foto: Mallor Malmre / EOÜ
Aasta linnud tulid varakult
Tänavuseks aasta linnuks on Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valinud pisikurvitsalised, liigipaari väiketüll ja liivatüll.
Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas: liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimesel poolel, kuid sel aastal nähti esimesi linde juba 18. märtsil Saaremaal Sõrves. Veel ootamatuma üllatuse pakkus aga väiketüll, keda kohati juba 17. märtsil Tartumaal Ilmatsalus. Tegemist on selle liigi teadaolevalt varaseima kevadise saabumisega Eestisse. Tavaliselt jõuavad esimesed väiketüllid Aafrikast meile tagasi alles aprilli keskpaigas või teisel poolel. Miks esimesed tüllid tänavu nii vara saabusid, ei oska ornitoloogid veel öelda. Teised juba saabunud rändlinnud on Eestisse jõudnud tavapärasel ajal.
Tüllide kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/tullid.
EOÜ
Hiljuti sai heitekvootide müügitulu arvel soojapidavamaks Tartu Kivilinna gümnaasiumi hoone
Saastekvootide müügitulu aitab korda teha veel seitse kooli
Saastekvootide müügitulu võimaldas muuta soojapidavaks veel seitse kooli ja kaks lasteaeda, 15. märtsil lisati need renoveeritavate hoonete nimekirja.
Esialgu oli plaanis renoveerida 480 hoonet, ent kuna tööde maksumus on algul kavandatust odavam, saab soojapidavamaks muuta veel seitse koolimaja. Jaapani firmade Marubeni ja Mitsubishiga varem sõlmitud lepingutes asendati ja lisati objekte, seetõttu suureneb energiasäästlikumaks muudetavate hoonete arv 493-ni.
Renoveeritavate hoonete nimekirja lisati Käina gümnaasium, Loo keskkool, Oru kool, Paldiski gümnaasium, Paldiski Vene gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnu Vene gümnaasium. Kui plaanitud tööd on tehtud, kulutavad hooned vähem energiat ja kahaneb süsihappegaasi heide õhku; nõnda vähenevad koolimajade soojaarved.
Tänini on Eesti sõlminud eri riikide ja firmadega 21 heitekaubanduse kokkulepet.
Keskkonnaministeerium
Esitlusprogramm Põhja-Matsalust
Mittetulundusühingu Kalaküla Rohelised eestvõttel on valminud eesti-, vene- ja ingliskeelne 20-minutine esitlusprogramm Matsalu rahvuspargis asuva Puise poolsaare loodusest ja sellega kaasnevast traditsioonilisest inimtegevusest.
Pildistamas käisid kaks fotograafi: programmi koostaja Tarvo Valker ja Remo Savisaar, kes Valkeri sõnul sai kaugemalt tulnud mehena vaadata asju värskema pilguga. Fotodele vahelduseks saab kuulata Veljo Runneli salvestatud loodushelipilte, vaheteksti loeb Tallinna linnateatri näitleja Rain Simmul. Programm, mida saab edaspidi peale Penijõe külastuskeskuse vaadata näiteks ka Kiideva looduskeskuses, läks maksma ligi 8000 eurot, raha andsid KIK ja Ridala vallavalitsus.
keskkonnaamet.ee / ERR / Uudistaja
Tiirutaja nr. 17,
ornitoloogiaühingu järjekordne sisukas ja värvikas teabeleht, on vaadata ühingu kodulehelt www.eoy.ee.
Muude lugude seas on ka meenutus: taas on Euroopas alanud – ja algab esimeste valge-toonekurgede saabumisega ka meil – rahvusvaheline kevadiste saabujate jälgimine „Spring Alive” ehk „Kevad ärkab!” (www.springalive.net).
SOTSIAALVÕRGUSTIKES MÄRGATUT
Panoraam Eestimaast
Võrgupaigast www.pano.coptercam.ee saab vaadata põnevat panoraam-aerofotode kogu, mida väidetavalt pidevalt täiendatakse.
Foto: FB Supilinna Päevad
Supilinlased ehivad oma kodud linnaosa lippudega
Taas on tulekul Tartu Supilinna päevad, mis populaarsuselt ületavad kaugelt linnaosa piire. Seekordsed, juba üheteistkümnendad Supilinna päevad on 19.–22. aprillil.
Supilinna selts on välja tulnud algatusega heisata linnaosa päevade ajal majale Supilinna lipp. Idee on ajendatud mulluste Supilinna päevade ajal aset leidnud ebameeldivast sündmusest – Supilinna originaallipu vargusest.
Supilinna lipp tehti esimesteks Supilinna päevadeks. Lipu värvid on helepruun, naturaalne roheline ja tumepruun. Lipu looja Toomas Kalve on trikoloori värve kirjeldanud nii: „Helepruun on Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed, küttepuud; tumepruun Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori; roheline jällegi Emajõe vesi, aiamaad-tillid-petersellid ja lisaks see muu rohelus, mis Supilinnas on. Tegelikult peegeldasid kõik need värvid ka Supilinna hoonete koloriiti sel ajal.”
Selts on juba tellinud 30 majalipu-suuruses Supilinna lippu. Kõik alates 2004. aastast pärjatud Supilinna parimad majad (Meloni 23, Lepiku 14, Tähtvere 57, Herne 34, Lepiku 1A, Herne 13, Kroonuaia 34, Marja 1 ja Herne 25) saavad lipu seltsilt kingitusena. Kõigil teistel on võimalik lipp osta.
Ülikooli kartser Foto: ut.ee
Reisirosinaid leiate Tartust
Veebruari lõpus avaldas kuulsa reisiraamatute sarja Lonely Planet veebikülg Anita Isalska artkli „10 hidden gems of Europe” (http://www.lonelyplanet.com/estonia/southeastern-estonia/tartu/travel-tips-and-articles/77032), kus soovitab vahel minna ka mujale kui Pariisi, Barcelonasse või Rooma. Ta pakub välja „kümme peidetud kalliskivi” ja üheksandana on nende hulgas Tartu. Isalska sõnul käivad turistid Eestis enamasti muinasjutulises Tallinnas ja saarte spaades, aga vahele ei tohiks jätta ka „pulbitsevat üliõpilaslinna Tartut”. Iseäranis soovitab ta saada aimu sajanditevanusest üliõpilasajaloost, astudes läbi vanast kartserist peahoone pööningul ja jalutades kujurohkel Toomemäel. Ja väljas söömas käiagi pole reisiajakirjaniku sõnul Tartus sugugi kallis.
TASUB OSALEDA
Allikas: teadus.ee
Teaduskabaree: keel ja keeletus
on 29. märtsil kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis. Eesti keele teadlased, tehnikud ja praktikud tõestavad, et arvuti saab panna eesti keeles kõnelema. Kas ka mõtlema? Kui kaugele me keele formaliseerimises saame minna, ilma et keel kaotaks loomulikkuse?
Sellest kõnelevad keeletehnoloog Meelis Mihkla ning filoloog, kirjanik ja toimetaja Andres Langemets. Laulab ja kõneleb Jaak Johanson; kuplee ja muud muusikat Sädelevalt Kassilt (Elerin Velling ja Eerik Kändler). Kaasa löövad Tiit Kändler ja Priit Ennet.
Selle kevade linnade linnuvaatluspäev
on 25. märtsil. Kaasa võib lüüa mis tahes Eesti linnas kahe- kuni viieliikmelise võistkonnaga. Arvesse lähevad 25. märtsil kell 5–13 nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle vaatlejad kindlalt ära tunnevad ning keda vaadeldi linna administratiivpiiridest lahkumata.
Tulemusi oodatakse samal päeval hiljemalt kella 16-ks aadressil tarvo.valker@gmail.com. Kokkuvõttesse tuleb kirja panna osavõtjate nimed, vaatluskohaks olnud linn ning vaadeldud liikide nimekiri.
Vt. lähemalt www.eoy.ee/node/467.
Mälestus eelmistelt Tähe perepäevadelt: katseid teeb legendaarne koolifüüsika õppejõud Koit Timpmann
Foto: www.fyysika.ee
Järjekordsed Tähe perepäevad,
mida korraldavad Teadusbuss ja Eesti füüsika selts, on Tartus laupäeval ja pühapäeval, 24.–25. märtsil.
Laupäeval saab Tähe 4 õppehoones uudistada ja katsetada kell 11–18, pühapäeval 11–16. Teadusteatri etendused on alates keskpäevast igal täistunnil. Vt. lähemalt www.fyysika.ee/tape.
Andi Hektor Teaduskabaree õhtul mullu detsembris
Teeõhtu „Meie kodu, Universum”
toimub 27. märtsil kell 17.15 Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis. Külaline on Euroopa tuumauuringute keskuse teadur Andi Hektor.
Järgmisel teeõhtul 5. aprillil räägib TÜ uue testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur Ain Riistan teemal „Ajaloolise Jeesuse erinevad palged”.
Kevadretkele vaatama Lahemaa klinti ja veerohkeid jugasid
viib Looduse Omnibuss pühapäeval, 25. märtsil. Matkatakse Kolgaküla rahvamaja juurest klindist alla läbi Lahemaa metsade Vasaristi joastikuni ning sealt Nõmmeveskile. Kaheksakilomeetrist matka juhendavad Maie Itse ja Veljo Ranniku. Tagasiteel käiakse ka Jägala joal.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10; tagasi Tallinnas ollakse kell 17. Sõit maksab täiskasvanutele 10, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Allikas: HTM
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilasvõistluse
„„Tootsi maakera” ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada”. Oodatud on ideekavandid vahenditest, mis aitavad mingit teadmist või oskust huvitavamalt, paremini ja mõnusalt omandada ja õpetada. Tööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.
Töid hinnatakse ja auhindu antakse kolmes vanuserühmas (6–10-, 11–14- ning 15–19-aastased). Vt. lähemalt www.hm.ee/index.php?0512852.
Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolek
algab 29. märtsil kell 17.15. Rein Rõõm teeb ettekande „ Kliimamuutuste füüsika”.
Arutletakse kliima muutumise üle keskkonnafüüsiku vaatepunktist.
Allikas: TKKHK
Tartu keskkonnahariduskeskus tähistab oma 10. sünnipäeva
terve nädala ürituste sarjaga „Vaata linna, märka loodust” 6.–12. aprillil. Avalike üritustena on 6. aprillil kavas kevadine keskkonnainfopäev Lõunakeskuses ja 7. aprillil linnalinnulaupäevak TÜ botaanikaaias.
TKKHK asutamise päeval 8. aprillil püstitatakse kudumisgrafiti Kompanii maja ette parki, peetakse talguid ja pidulikku piknikut talgusupi ja pirukatega. Kudumisgrafiti avatakse 9. aprillil kell 16; ühtlasi avatakse Epp Margna näitus keskuse saalis Kompanii 10. Vaatamiseks on seal väljas ka TKKHK uue maja makett.
10. aprillil on kutsutud külalistele sünnipäevapidu, järgmistel päevadel aga taas avalikud üritused: 11. aprillil keskkonnateemakuu „Linnaloodus” üritus (retk, töötuba või loodusõhtu) ja 12. aprillil Tartu loodusmaja õpilaste konverents.
MAAILMAST
Tüüpiline olukord Milano tänaval Foto: saluteme.it
Milanos on ummikumaks suurepäraselt toiminud
Itaalia suuruselt teine linn, Lombardia pealinn Milano kehtestas alates 16. jaanuarist nn. ummikumaksu kesklinna C-piirkonnas, mis langeb ühte senise piiratud liikluse piirkonnaga Cerchia dei Bastioni.
Esimese uue maksu nädalaga kahanes sissesõitude arv tsooni 122 000-lt 77 000-ni ehk 36,9%. Linna liiklus- ja keskkonnaameti AMAT kinnitusel vähenes seetõttu 30% tahma, 37% ammooniumiühendite, 29% süsinikdioksiidi, 14% lämmastikoksiidide ja 24% pisiosakest heide õhku.
Maksuline sissepääs C-piirkonda kehtib 7.30–19.30. Piirkonnal on 43 pääslat, kus kaamerad fikseerivad sisenejaid ja edastavad andmed arvutile, mis registreerib sõiduki ja tema tüübi ning arvutab maksu.
ELTIS
Zooplankter on neelanud valgust kiirgava bakteri Allikas: AlphaGalileo
Kõik pole kuld, mis hiilgab
Paljud mereelanikud kiirgavad bioloogiliselt tekkivat valgust; seda nähtust nimetatakse bioluminestsentsiks. Teiste seas hakkavad helendama ka mõned bakterid, kui neid on piisaval hulgal kogunenud ookeanivees leiduvale orgaanilisele ainesele. Jeruusalemma Heebrea ülikoolis tehtud uuring andis nüüd selgituse, miks on see võime bakteritele oluline.
Nimelt leiti, et helendus meelitab ligi zooplanktonit, kes küll neelab bakteri alla, aga ei suuda teda seedida. Bakter jääb zooplankteri sees edasi hõõguma ja paneb ka selle valgust kiirgama. See kiirgus meelitab kottpimedas ookeanis omakorda kohale planktonist toituvaid kalu, kes neelavad koos toiduga alla ka bakteri.
Katsetes selgus, et bakter jääb kala soolestikuski terveks. Nii on bakter sattunud tõelisse paradiisi: ohutusse toidurohkesse elupaika, mis üksiti pakub transpordivõimalust ookeaniavarustele. Ühtlasi tehti kindlaks, et kaladele ei pakkunud huvi zooplankter, kes oli alla kugistanud samasuguse bakteri, mis oli geenimuunduse tõttu minetanud helendusvõime.
Tekib aga küsimus, miks zooplankter toitub teda helendama panevatest objektidest, kui sellega kaasneb oht sattuda peagi kala kõhtu. Selgitus võiks olla see, et zooplankter „teab”, et seal, kus helendab, leidub rohkesti toitu, mida süvameres on üldiselt väga napilt. Arvatavasti on nälg määravam tegur kui risk sattuda röövloomade saagiks.
AlphaGalileo
Uut veebiportaalis State of the world’s birds
BirdLife avaldas 2004. aastal raporti „State of the world’s birds”, mis oli esimene kokkuvõttev ülevaade maailma linnuliikide seisundist, neid ähvardavatest ohtudest ja käsil olevatest kaitsetöödest. Pärast seda kogutud teave on enamjaolt koondatud samanimelisele veebilehele.
Uusim arendus sel lehel on alajaotus Country Profile http://www.birdlife.org/datazone/country, kus linnukaitseteavet saab leida riikide kaupa. Kasutaja leiab sealt riigi linnuliikide kohta käivad faktid ja arvud. Teave tähtsate linnualade kohta on esitatud interaktiivsete kaartidena, mis võimaldab vaadeldava piirkonnaga detailselt tutvuda. Teada saab ka iga maa rahvusvaheliste keskkonnalepingutega võetud kohustustest, kättesaadavad on olulisemad allikmaterjalid ja hulk lisaviiteid.
BirdLife
Foto: Mario Romulic (www.romulic.com)
Doonau märgalasid ohustavad arendustööd
Võrgupaigas http://www.amazon-of-europe.com kutsutakse üles päästma Euroopa Amazonaseks kutsutud Doonau piirkonda.
Nimelt kavandatakse Horvaatias Kopaèki Riti looduspargis õgvendada Doonau jõge. Kui seda tehakse, rikutakse dünaamiline veevahetus jõe ja lammialade vahel ning unikaalne märgala kuivab. Aga need alad on 300 linnuliigi elupaik, seal elab hulk ohustatud kaitsealuseid linnu- ja kalaliike. Kopaèki Riti looduspark on Ramsari märgala ja Mura-Drava-Doonau piiriülese biosfäärikaitseala tuumala, nn. Euroopa Amazonas – UNESCO maailmapärandi loendi kandidaat.
Sestap kutsuvad looduskaitsjad üles saatma protestikirju Horvaatia loodus- ja keskkonnaministrile Mirela Holyle.
PILDIKOMMENTAAR
Mis siis, et vana asja meeldetuletaja jääb silmast ilma – ikkagi ei saa jätta näitamata kaht eelmise nädala kolmapäeval tehtud pilti armsast kodulinnast:
Selline oli Raekoja plats – ühegi lume- või jääkübemeta, ...
... selline aga läbi pargi kulgev rada, mis ühendab Tartu küllap patsiendirohkeimat raviasutust Maarjamõisa polikliinikut Puusepa–Suure-Kaare–Riia ristmikuga – ehk siis bussipeatustega. Selge see, et nii muutlike (sulab-voolab-külmetab) ilmadega on väga raske kõnniteid korras hoida. Mõnes kohas tuleks seda aga igal juhul üritada. Tahaksin kangesti loota, et ükski seda äärmiselt libedat ja ebatasast teed pidi komberdama pidanud vanainimene soovitud arsti asemel hoopis traumapunkti ei sattunud!
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
