Eesti Loodus

Noor juttselg-kärnkonn ehk kõre
Foto: Wikimedia

Kahepaiksed ja roomajad ootavad üleslugemist
Keskkonnateabe keskuse iga-aastaseks traditsiooniks kujunev loodusvaatluste andmebaasi vaatlusvõistlus keskendub tänavu kahepaiksetele ja roomajatele.
Mõlema liigirühma kõik liigid on Eestis looduskaitse all. Seetõttu palutakse vaadeldavaid isendeid mitte ülemäära häirida ega neile kahju tekitada.
Võistlus kestab 1. aprillist kuni 30. septembrini ning toimub neljas kategoorias. Vt. täpsemalt loodusvaatluste andmebaasi kodulehelt loodusvaatlused.eelis.ee.

Maailmakoristuse meeskond kutsub prügi kaardistama
„Teeme ära” maailmakoristuse meeskonna korraldatud prügikaardistustalgud algasid 31. märtsil ja kestavad sügiseni.
Selleks on valmistatud globaalselt kasutatav prügikaart, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Androidi telefoni omanikud, kes laevad selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes, märkides koristamist vajavad kohad hiljem sidusrežiimis prügikaardile.
Prügikaardistamise juhised ja tarkvara allalaadimise võimalused leiab aadressilt http://www.teemeara.ee/maailmakoristus/kaardista-prugi/kuidas-kaardistada.
Maailmakoristuse meeskonna prügikaardistustalgud on juba peetud Tartu-, Võru-, Põlva-, Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Eeloleval nädalavahetusel on need kavas Saare-, Lääne- ja Hiiumaal, 21.–22.04 Lääne- ja Ida-Viru- ning Jõgevamaal, 28.–29.04 Pärnu-, Valga- ja Viljandimaal.

MAAILMAST

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potoènik
Foto: Wikimedia

Euroopa kodanikud: veeprobleemid nõuavad lahendust
Euroopa Komisjoni teatel leiab Eurobaromeetri uuringu järgi peaaegu kolmveerand Euroopa kodanikest, et EL peaks leidma lisameetmeid, lahendamaks veeprobleeme Euroopas.
Uuring korraldati kõigis EL liikmesriikides. 68% vastanuist leidis, et veeprobleemid on tõsised: nii vee kvaliteet kui ka kättesaadavus. Vahemere piirkonnas on suurem mureallikas põuad ning 79% Euroopa kodanikest peab tõsiseks probleemiks üleujutusi.
Lahendusteedest peetakse kõige olulisemaks parandada inimeste teadlikkust, ka leidsid toetust ideed kehtestada rangemad trahvid, muuta hinnapoliitika õiglasemaks ja pakkuda rahalisi stiimuleid. Enamasti toetatakse kasutusmahul põhinevat veehinda ning leitakse, et keskkonnamõju suurenedes peab tõusma ka vee hind. EL-lt nõuab veeprobleemide lahendusi 73% Euroopa kodanikest.
Euroopa Komisjoni (EC) keskkonnavoliniku Janez Potoèniku sõnul on EL pikki aastaid veekvaliteedi parandamiseks tööd teinud ja see on andnud tulemusi: joogi- ja suplusvesi on varasemast hoopis kvaliteetsem ning palju rohkemates linnades töödeldakse reovett nõuetekohaselt.
Osaliselt uurimise tulemuste põhjal koostab EC Euroopa veevarude kaitse kava, mis peaks valmima tänavu novembris. Kavas pakutakse majandus- ja kliimamudelite analüüsile toetudes veepoliitika arendamise meetmed 2020. aastani.
EC esindus Eestis

Professor James Crabbe on sukeldunud koralle uurima
Foto: Earthwatch

Earthwatch edendab „kodanikuteadust”
Oxfordis tegutsev keskkonnaorganisatsioon Earthwatch on 40 aastat innustanud tavainimesi osalema teaduslikes keskkonnauuringutes ning neid uuringuid rahastanud. Järjekordse töövõiduna nn. kodanikuteaduse (citizen science) vallas tõstetakse esile korallirifiuurija, Bedfordshire’i ülikooli professori James Crabbe’i ajakirjas International Journal of Zoology avaldatud soovitusi Jamaica ohustatud koralliriffide kestliku kaitse ja kasutuse kohta.
Nimelt lõi uuringutes Jamaica põhjaranniku lähedal kaasa 90 vabatahtlikku, kes tegid mitme aasta vältel kokku 6000 mõõdistust. Leiti, et teatud koralliliigid on selliste ilmastikunähtuste nagu 2005. aasta El Niño suhtes vähem tundlikud kui teised. Nende vaatluste põhjal koostas Crabbe kaitsekorralduskava, milles soovitas jagada piirkonna erisugust kaitset vajavateks vöönditeks. Tsoneerimine peaks aitama paremini ühitada looduskaitsehuve turismiarendajate ja arendajate soovidega.
Nüüd on trükki jõudnud järgmine mahukas töö, kus on kokku võetud „kodanike-teadlaste” pikaajalisel osalusel tehtud uuringud. Earthwatchi uurija Lee Dyer käsitleb selles keemilise ökoloogia probleeme.
Earthwatch

Selleks, et Etioopias elava, veel eestikeelse nimeta lõolase Heteromirafra sidamoensis võiks kriitiliselt ohustatud liikide seast päästa, on kindlasti vaja rajada tema elupaika, Libeni tasandikule, kaitseala
Foto: Greg Davies / BirdLife

Pool maailma loodusele tähtsaimatest aladest on praegu kaitseta
Maailma riikide valitsused on kohustunud suurendama 2020. aastaks kaitsealust pinda, et pidurdada elurikkuse hävingut. Paraku näitab vastne uuring, et vaid pooled elustikule kõige tähtsamad alad on täieliku kaitse all.
Rahvuspargid, omavalitsuste hallata loodusreservaadid ja muud kaitsealad on liigikaitse nurgakivi. Praegu on nendega kaetud 13% maakera maismaast. 2010. aastal võtsid maailma valitsusjuhid Nagoyas endale kohustuse saavutada olukord, et see suhtarv ulatuks 17%-ni.
Üle 40 teadlase ligi 30 institutsioonist on nüüd leidnud, et see töö pole kuigi hästi edenenud. Nimelt võrreldi kaitsealade kattumist kahe tähtsaima ülemaailmse looduskaitsevõrgustiku aladega. Nendeks on tähtsad linnualad (IBA), mida on maailmas linnukaitse otstarbel valitud üle 10 000, ning nn. nullkadumisalliansi (Alliance for Zero Extinction) 600 ala, mis on viimased ja ainsad varjupaigad äärmiselt ohustatud selgroogsetele loomadele ja taimedele. Just neist aladest ongi ainult pooled kaitse all. Seejuures on täielikult kaitstud vaid viiendik kuni kolmandik, teised alad on osalise kaitsega. Ometi on tõestatud, et vaid tähtsate elupaikade kaitse suudab elurikkuse kadu pidurdada.
BirdLife

KOMMENTAAR

Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

Ei salga, et kuulun eaka inimesena nende konservatiivide hulka, kes, kuulnud mõtet kudumisgrafitist ehk siis puudele traageldatavatest triibulistest vardatöödest, nõutult käsi laiutas: miks ometi peaks küll hakkama sel moel kaunistama puid, kes peagi lehtides ju aina kenamaks muutuvad?! Nüüd hakkan aru saama, et see on siiski õige hea idee.
Mul on olnud võimalust ja õnne Tartu keskkonnahariduskeskuse tegevust seirata päris keskuse loomishetkest peale, vahel veidi harvemini ja kaugemalt, aeg-ajalt päris lähedalt. Ja mind on ikka vaimustanud keskuse töötajate ind ja ideederohkus. Ning ka edukus oma plaane ellu viia.
Aga kui ma püüan nüüd mõttes silme eest läbi kerida nende kümne aasta tegude meediakajastusi, siis – ma ei usu, et eksin – ei mäleta ma ainsatki korda, kui auväärt Postimees oleks mõnele TKKHK väärt loodusharidusettevõtmisele pühendanud sama suuri pilte kui sel kolmapäeval loos „Tartus koorusid puudelt kudumid”. Isegi pildile jäänud linnapea Urmas Kruuse torises, et „peab siis nüüd ikka poliitikust nii suure pildi lehte toppima!”. Iseenesest näitab juba see pealkiri paraku ka kirjutaja äärmist pealiskaudsust ja seda, et ta on kõik segi ajanud: ei koorunud need kudumid nii väga veel ühti. Ja ei viida lõnga ei nüüd ega ka tulevikus Tartu Maarja koolile, nagu ta lookeses kirjutab. Aga see polegi praegu kuigi oluline.
Oluline on pigem see, et keskuse noored nutikad ja tarmukad neiud on tõepoolest vähemalt korraks saavutanud oma eesmärgi: „juhtida inimeste tähelepanu keskuse tegevusele /.../ ja kohalolule Tartu haridusmaastikul” Tahaksin väga loota, et ka meedia suudab nüüd välja uurida, KUI tähtsat rolli TKKHK sel haridusmaastikul on mänginud ja küllap peagi veel edukamalt mängib. Ja sellele siis edaspidi ka sisu mõttes väärilist tähelepanu pöörata.
Toomas Jüriado


	2012/12